Latest Posts

1.-4. novembrini 2018 toimus Küprosel Euroopa Kammermuusika õpetajate Assotsiatsiooni sügiskonverents, kus EMTA-st osalesid prof Nataly Sakkos ja prof Marje Lohuaru.

Viimastel aastatel on EMTA poolt olnud kaasatud ka üliõpilasansamblid. Seekord osalesid kohtumisel tudengid Arko Narits, Argo Jentson, Piret Mikalai, Hanna Taube ja Kerstin Laanemets. Ansamblid said osa konverentsi mitmekülgsest programmist, mis sisaldas meistrikursuseid, kontserte, ümarlaudu ja infofoorumeid. Menukaks osutunud professionaalselt kõrgtasemelisel lõppkontsertil esitasid EMTA ansamblid Hillar Kareva, Samuel Barberi ja Russell Petersoni teoseid.

Konverentsil astusid peaettekannetega üles Yvonne Georgiadou, Küprose fondi “The Pharos Foundation” kunstiline juht, kes kõneles fondi tegevusest ning Nenad Bogdanovic, Küprose kultuurikorralduse ekspert, kes rääkis vabakutseliste muusikute kaasusest (Status of Artists: the case Freelance Musician).

Euroopa Kammermuusika õpetajate Assotsiatsioon (European Chamber Music Teachers` Association (ECMTA)) asutati 2007. aastal. Organisatsiooni kuulub täna sada liiget, kelle hulgas on nii muusikakõrgkoole kui ka teisi kammermuusika alal tegutsevaid ansambleid ja festivale. ECMTA on avatud nii erinevatel haridusastmetel kammermuusikat õpetavatele koolidele, ansamblikoosseisudele kui ka üksikliikmetele.

ECMTA esinaine on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammermuusika õppe juht Marje Lohuaru.
Eestist on ECMTA liikmed EMTA, rahvusvaheline konkurss-festival in Corpore, Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool, Georg Otsa nim Tallinna Muusikakool ja ansambel Yxus.

Vaata lisaks: www.ecmta.eu

Neljapäeval, 15. novembril algusega kell 17.00 toimub EMTA orelisaalis järjekordne Interpretatsioonipedagoogika Üliõpilaskonverents, kus on võimalik kuulata ettekandeid eelmise õppeaasta parimate pedagoogiliste lõputööde põhjal.

Ettekannete teemad käsitlevad keelpilli- ja lauluõpetuse valdkonna küsimusi (täpsemalt vt ürituse kavast).

Ettekannetele järgneb kohtumine ja vestlus legendaarse viiulipedagoogi, interpretatsioonipedagoogika endise õppejõu ja kunagise osakonnajuhataja Ivi Tivikuga. Vestluse peateemaks oleme külalise ettepanekul valinud kaasaja põletavad küsimused pilliõpetuses.

Vestlus (ja kogu üritus) on suunatud kõikidele erialadele. Üritusele järgneb võimalus kaaslastega väikese suupiste ja joogi saatel mõtteid ning muljeid vahetada.

Kõik huvilised on oodatud!

Järvamaal sündinud Hando Runnel asutas 1992. aastal kirjastuse Ilmamaa ja on olnud üle kahekümne aasta raamatusarja “Eesti mõttelugu” peatoimetaja. Ta on töötanud ajakirja Looming toimetuses ja Tartu Ülikooli vabade kunstide professorina. 2012. aastal valis Eesti Teaduste Akadeemia Hando Runneli akadeemikuks kirjanduse alal.

Väljasõidul Tartusse külastasid õppejõud ja üliõpilased ka Eesti Rahva Muuseumis avatud Anu Raua vaibanäitust ning vaatasid Vanemuise teatri etendusi “Beatrice” ja “Teineteiseta”.

Koolipere tänab Katrin Alekandi, Tõnu Runnelit ja Tiit Palu.

Fotod: Jaak Prints, Tõnu Runnel, Jaan Tristan Kolberg

22. novembril toimus EMTA lavakunstikoolis Aivar Simmermanni doktoritöö kaitsmine. Töö pealkiri: „Rakendusteatri praktikad MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi leinatoetuslaagrites aastatel 1995–2017”. Juhendajad: Madli Pesti (PhD) ja prof Airi Liimets. Oponendid: Merle Karusoo ja Anu Sarv (PhD, TÜ).

Aivar Simmermanni doktoritöö keskmes on rakendusteatri kasutamine laste leinaprotsessi toetamisel. 1995. aasta suvel toimus esimene leinatoetuslaager Eestis. Laager oli ajendatud parvlaev „Estonia” katastroofist 28. septembril 1994, kus paljud lapsed kaotasid kas oma vanema(d), õe või venna. Sai selgeks, et Eesti vajab lastele suunatud pikaajalist leinatoetusprogrammi ja tegevuskava. Toetudes Põhjamaade leinanõustajate kogemusele, arendati Eestis välja aastane leinatoetustöö programm, mille fookuses on lähedase inimese kaotanud lapsed ja nende pered. Laagri leinatoetustöös on kesksel kohal rakendusteatri erinevate praktikate kasutamine.

Kolmeosaline laagritsükkel on arenenud terviklikuks programmiks. Eestis väljatöötatud formaati, mis on rahvusvahelise praktika kontekstis unikaalne, on nimetatud lausa „Eesti mudeliks”. See hõlmab leinatoetuslaagreid, leinatööd laste ja peredega väljaspool laagrit, leinatoetusgruppe vanematele laagrivälisel ajal.

Doktoritöö eesmärk on leida vastus küsimusele, kuidas ja milliseid rakendusteatri praktikaid on kasutatud leinatoetuslaagris peaaegu kahekümne tegevusaasta jooksul ning kuidas need praktikad on aidanud kaasa laagri kui ühe tervikliku leinatoetusprogrammi tegevusele ja ülesannetele. Aivar Simmermann on oma uurimuses süstematiseerinud ja analüüsinud rakendusteatri praktikaid, mida on laagris kasutatud nii laste vaba aja sisustamisel kui ka grupitundide leinatoetustöös alates laagri asutamisest. Selleks et luua kontekst erinevate rakendusteatri praktikate mõistmiseks, on esitatud ka leinatoetuslaagri kujunemislugu, leinatoetusprogrammi ülesehitus ja laagri tähendus grupijuhtidele.

Doktoritööga on võimalik tutvuda trükisena EMTA raamatukogus (Tatari 13).

Pimedate Ööde Filmifestival ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool kutsuvad pühapäeval, 25. novembril kell 14-15.30 kõiki huvilisi kohtumisele filmirežissöör Aleksei Zlobiniga.

Kohtumine on pühendatud Vene filmirežissööri Aleksei Germani (1938-2013) 80. sünniaastapäevale ning avab koos video- ja fotomaterjalidega Germani viimaseks jäänud filmi “Raske on olla jumal” valmimise protsessi.

Aleksei German

Aleksei Zlobin (1972) on lõpetanud Peterburi Teatrikunstide Akadeemia režissööri eriala. Ta on töötanud assistendina Pjotr Fomenko stuudioteatris Moskvas, lavastanud nii Moskva, Peterburi kui ka teiste Venemaa linnade teatrites, andnud näitlejameisterlikkuse tunde Peterburi Teatrikunsti Akadeemias. Ühtlasi on Zlobin tosina dokumentaal- ja lühifilmi ning mitme novellikogu autor. Ta on töötanud režissööri abina Aleksander Sokurovi, Aleksei Germani, Eldar Ryazanovi, Sergei Bodrov jr-i, Ivan Võrõpajevi jt juures.

PÖFF toimub 16. novembrist kuni 2. detsembrini 2018. 25. novembril kl 16 toimub Aleksei Zlobini esimese täispika mängufilmi “Lorik” maailmaesilinastus.

Kohtumisõhtu toimub lavakunstikoolis (Toom-Kooli 4) vene keeles, ilma tõlketa. Kõik huvilised on lahkelt oodatud! Osavõtt tasuta.

Vaata ka ürituse infot Facebook’is.

Fotod kohtumisest: Saara Mildeberg, PÖFF

Jaapani Suursaatkonnal Eestis, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudil ja Tartu Ülikoolil on rõõm paluda Teid lavastaja Izumi Ashizawa loengutele jaapani traditsioonilise teatri ja jaapani ruumikontseptsiooni teemal:

19. novembril kell 16.15–17.45 toimub Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, M-218) loeng „Jaapani traditsioonilise teatri mõju Izumi Ashizawa teostes“,

20. novembril kell 16.15–17.45 on Tartu Ülikoolis (Jakobi 2–226) loeng „Ruumikontseptsioon jaapani teatris: ajalugu, teooriad ning kasutus Izumi Ashizawa lavastustes“.

Lavastaja Izumi Ashizawa töötab pärimuslikul ainesel põhineva rühmaloomemeetodi dotsendina New York State University’s. Ta uurib füüsilist loojutustamist nuku- ja objektikunsti tehnikatega. Ashizawa algupäraseid lavastusi on mängitud Suurbritannias, USAs, Jaapanis, Kanadas, Norras, Austrias, rahvusvahelistel festivalidel jm. Ta on andnud meistriklasse ka lavakooli üliõpilastele. Käesoleva aasta alguses tõi Izumi Ashizawa lavakooli füüsilise teatri magistrikursuse üliõpilastega lavale idamaistel legendidel põhineva loo “Väike jumalanna” (esietendus 26. jaanuaril Eesti Draamateatris).

Teisipäeval, 30. oktoobril toimus EMTA kammersaalis Lilian Semperi stipendiumikonkurss, kus stipendiumi (1000 EUR) pälvis klaverieriala bakalaureuse tudeng Piret Mikalai (juhendaja prof Peep Lassmann, lektor Mihkel Poll).

Pianiste hindas žürii koosseisus prof Helin Kapten ja lektor Mihkel Poll.

Stipendium eraldati Eesti Rahvuskultuuri Fondi kaudu.

19.-22. novembrini toimub EMTA-s Zürichi Kunstide Kõrgkooli (Zürcher Hochschule der Künste) professori, dr Dominik Sackmanni interpretatsiooniteoreetiline eriseminar “Playing expressively. Performing conventions in Western Music from 1700 to 1950”.

Seminari loengutes tulevad käsitlusele järgmised teemad:

* Introduction: Musical Text and Interpretation
* Accents
* Bars and phrases
* From Ornamentation to Improvisation
* Tempo and tempo modifications
* Cadenzas
* Musical rhetoric
* Non-expressive playing

Prof Sackmanni loengud toimuvad esmaspäevast neljapäevani, iga päev kl 14.30 – 16 ja 16.30 – 18
ruumis A402.

Alates novembrist on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias  (EMTA) kandideerimiseks avatud uus ja seni ainulaadne kaasaegsete etenduskunstide magistriprogramm, mille õppetööd hakkavad läbi viima rahvusvaheliselt hinnatud etenduskunstnikud, lavastajad, koreograafid ja teatritrupid.

Uue rahvusvahelise magistriõppekava Contemporary Physical Performance Making (CPPM) algataja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professori Jüri Naela sõnul saab loodav programm olema eksperimentaalse mõtlemisega noorte etenduskunstnike kohtumispaik. „Selle magistriprogrammiga soovime inspireerida noori kunstnikke leidma nende enda loomingulist käekirja, võimaldades neil kohtuda ja töötada väga erinevate etenduskunstnikega üle terve maailma. Kõik külalised on erineva maailmavaate ja töömeetodiga ning just seepärast on nad ka siia õpetama kutsutud,” ütles Nael.

Õppetööd viiakse läbi koostöös hinnatud teatritruppidega, näiteks osalevad programmis Jan Fabre Troubleyn (Belgia), Wuppertal Tanztheater Pina Bausch (Saksamaa), Rimini Protokoll (Saksamaa), La Pocha Nostra (USA), Attis Theatre (Kreeka), Gecko Theatre (Suurbritannia), Jasmin Vardimon Company (Suurbritannia), Complicite (Suurbritannia), SITI Company (USA), Ultima Vez (Belgia), Physical Lab (Suurbritannia) ja paljud teised.

„Sellist külalisõppejõudude koosseisu nagu uus magistriõppekava CPPM pakub, ei võimalda mitte ükski teine teatrikool terves maailmas,” lausus Nael. „Loodava programmi õppekava ja õppeformaat on erakordne ka selle poolest, et tudengid ei käi koolis tavapärase tunniplaani alusel. Vastupidiselt paaritunnistele erialatundidele töötab iga külalisõppejõud üliõpilastega ühe- kuni kahenädalase intensiivse perioodi jooksul, et tudengid saaksid tõepoolest süveneda,” kirjeldas Nael.

Jüri Naela sõnul on loodav programm juba valdkonnas tunnustust leidnud.„Võib julgelt väita, et EMTA uus magistriprogramm loob tulevikus eeldused rahvusvaheliselt hinnatud teatrihariduse ja teatriuurimise keskuse loomiseks Eestis, mis tooks siia noori ning juba ka kogenud kunstnikke üle maailma nii õppima kui ka õpetama,” sõnas Nael.

Magistriprogrammi Contemporary Physical Performance Making esimene kursus alustab 2019. aasta sügisel. Sisseastumisavaldusi saab esitada 15. märtsini 2019. Sisseastumiskatsed toimuvad kevade jooksul Londonis, Tallinnas, Seoulis ja New Yorgis. Õppeprogramm kestab kaks aastat ja õppetegevus on ingliskeelne.

Kursuse koduleht: http://www.mastersincppm.com

Uus magistriõppekava kuulub EMTA heliloomingu, improvisatsioonilise muusika ja kaasaegsete etenduskunstide osakonda. Õppekava eesmärk on edendada EMTA erinevate erialade omavahelist koostööd ja alustada rahvusvahelist etenduskunstnike koolitamist Eestis.

Eesti Teatri Agentuuri korraldatava näidendikuu raames toimub kolmapäeval, 24. oktoobril kell 19 lavakoolis dramaturgisuuna üliõpilaste tekstide ettelugemine.

VaheLugemine – VaheKuulamine

Lugemisele tulevad:
Elo Järv “Esimene kohting”
Roos Parmas “Natüürmort fraasidega”

Tegemist on töös olevate näitemängudega, mida nende autorid hiljem edasi kirjutavad. Soov on teha kuulajatega üks vahelugemine, et autorid kuuleks oma teksti “uue kõrvaga”. Näidendite autorid ja lugejad on lavakooli noorema kursuse ehk 30. lennu tudengid. Kursuse juhendaja on Lembit Peterson, dramaturgitudengitel Andri Luup.

Lugemine toimub lavakooli valges saalis (Toom-Kooli 4, Tallinn). Lugemine on ühe vaheajaga ja kestab u 1,5 tundi. Kõik huvilised on oodatud! Üritus on tasuta.

Eesti Teatri Agentuur korraldab oktoobris näidendikuud alates 2014. aastast ja sellest ajast osaleb üritustesarjas ka lavakool. Näidendikuu ajakava koosneb üritustest, mis puudutavad näitekirjandust, selle sünni- ja arengulugu. Käesoleva aasta näidendikuu sündmustest leiab ülevaate siit.

Vaata ka ürituse Facebooki-lehte.