Latest Posts
Koostöös Ida-Tallinna Keskhaiga häälekabinetiga toimub lavakooli mustas saalis 2. novembril kell 12-17 Häälepäev. Keskendutakse hääle tervishoiule, häälehäireid ennetavatele soovitustele, häälikuhäirete harjutustele ning keha ja hääle koostööle. Kohapeal on võimalus näha, kuidas toimub larüngoskoopiline uuring ja näha reaalpildis, kuidas töötab inimese kõri rääkimise ja laulmise ajal.
Lektorid:
dr. Kristel Kalling, otorinolarüngoloog
dr. Kristi Arefjeva, otorinolarüngoloog
Meeri Kompus, logopeed
Merike Pärtel, logopeed
dotsent Maret Mursa Tormis, lavakooli Alexanderi tehnika õppejõud
Lisaks saavad kõik esimese kursuse üliõpilased teha alates 5. novembrist ITK häälekabinetis larüngoskoopilise uuringu (kõri vaatlemise), neid nõustavad arstid ja logopeedid.
Hääl on näitleja jaoks oluline töövahend. Näitlejaks õppimisel on erinevates harjutustes koormus häälele oluliselt suurem kui tavakõnelemise puhul. Erinevad ruumid, rollid ja situatsioonid nõuavad näitlejalt head kõnetehnikat, diktsiooni, hääle kandvust ja vastupidavust. Kuidas sellega toime tulla? Nende küsimustega tegelebki Häälepäev. Oluline on ka õppejõudude teadlikkus häälest tervikuna.
Lavakooli esimene Häälepäev toimus 2016. aastal ja osutus hääle tervishoiu osas tõhusaks. Lisaks jagatud infole korraldati kõigile esimese kursuse üliõpilastele ja soovijatele vanemalt kursuselt larüngoskoopiline uuring ning tudengeid nõustasid logopeedid.
Häälepäevale on oodatud kogu koolipere, aga ka tegevnäitlejad.
Lisainfo: Sirje Medell, sirje.medell@gmail.com
Fotogalerii: Rainer Põldeots, lavakool
24. oktoobril 2018 esietendus Helsingis Viirus teatris lavakooli doktorandi Piret Jaaksi ja soome-rootsi dramaturgi Nina-Maria Häggblomi kirjutatud “Ehitajad. The Builders”, mis räägib võõrehitajatest Soomes. Dokumentaalsest materjalist inspireeritud ja möödunud suvel tehtud intervjuudel põhinev lavastus on sündinud rahvusvahelises koostöös ning selle algataja on European Theatre Collective.
Lavastus räägib inimestest, kes ehitavad kodusid, kuid me ei tea, milline on nende enda elu. Kes on need nähtamatud ehitajad? Kust nad tulevad? Mida nad mõtlevad?
Lavastaja David Kozma. Osades: Salla Kozma, Romulus C., Tambet Tuisk ja David Kozma. Näidendi tõlkija on Varja Arola. Lavastus on osa triloogiast “Nähtamatu Soome” ja osa Piret Jaaksi loomingulis-uurimuslikust doktoriprojektist Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis.
Lisainfot Viirus teatri lehel ja Facebookis.
23. oktoobril kell 19.30 toimub Londoni teatritrupi New Public liikumise õpikoda, mis uurib füüsilise muutumise ning ansambli- ja partneritunnetuse tehnikaid. Suurbritanniast pärit trupp New Public koosneb The Royal Academy of Dramatic Art (RADA) Theatre Lab magistrikursuse vilistlastest. Töötuba toimub EMTA muusikafestivali SügisFest 2018 raames ja sellest võtavad osa ka lavakooli tudengid.
Muusikafestival SügisFest lõppeb 24. oktoobril kell 19 teatritrupi New Public sõnadeta etendusega “Lucid”, kus esinevad Stefanie Bruckner, Dean Elliott, Tom Kelsey, Jo Moss ja Katariina Tamm. Etendust saab tänu viitevaba heli- ja videoülekande tehnoloogiale LoLa näha korraga kahes kohas, Eesti Rahvusraamatukogu tornisaalis ja EMTA kammersaalis.
“Lucid” on naljakas ja kohati häiriv pilguheit unenägude maailma, mida esitatakse kasutades kombinatsiooni helidest, füüsilisest teatrist ja sürreaalsest huumorist. Londoni kriitikutelt palju kiidusõnu saanud lavastuses astub üles ka eesti näitlejanna Katariina Tamm.
EMTA professori Jüri Naela sõnul on New Public on suurepärane näide sellest, kuidas teatritrupp võib eksisteerida ja luua lavastusi ilma lavastajata ning ilma loomingulise hierarhiata, kombineerides kõigi trupiliikmete ideed üheks terviklikuks nägemuseks: “EMTA uue magistriõppekava eesmärk on sarnane – koolitada etenduskunstnikke, kes suudavad luua ja leiutada ühtse trupina interdistsiplinaarses keskkonnas ja kes pärast õpingute lõppu oleks võimelised asutama oma trupi, et viia ellu oma loomingulisi nägemusi. Sel põhjusel tähistame tänavusel SügisFestil uue õppekava avamist etendusega “Lucid”.”
Töötoa toimumisele aitab kaasa Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia ASTRA projekt EMTASTRA).
Festivali Kuldne Mask raames toimuvad lavakoolis vene teatriteadlase, kriitiku ja kuraatori Kristina Matvijenko loengud teemal “Kino ja teater Venemaal ja välismaal”.
Loengute ajad:
esmaspäeval, 15. oktoobril kell 14:00-15:30
teisipäeval, 16. oktoobril kell 11:00-12:30
Loengud on vene keeles, sünkroontõlkega eesti keelde. Kuulama on oodatud kõik teatri- ja filmihuvilised!
Esimeses loengus keskendub Matvijenko teatri- ja filmiajaloole: kuidas üks ajastu põrkub teisega ja mil viisil on vene avangardistide avastused tänapäeval kasulikud. Venemaa teatriavangard langes 1920. aastatesse. Vsevolod Meierholdi, Sergei Eisensteini ja nende kaasaegsete eksperimentidest kujunes ajastu tuum, mis oli tulevase kunstimaailma jaoks ainulaadne ja äärmiselt produktiivne. „Suur stiil“ sündis hiljem, 1930ndatel, ja sisaldas endas 1920ndate revolutsioonilisi ideid. Grigori Aleksandrovi filmis „Tsirkus“ (1936) need kaks esteetikat kohtuvad. Maksim Didenko samanimeline lavastus (2016) püüab peegeldada 1930. aastate totalitaarseid ideid ja mõtestada lahti vene avangardi pärandit.
Teine loeng on pühendatud kaasaegse teatri peamistele teoreetilistele ja praktilistele aspektidele Vene ja Euroopa lavastajate, sealhulgas ka Eesti teatri näitel. Kaasaegne teatrimaastik ei hakanud muutuma täna. Performance’i praktika ja teooria, uued ideed publiku kaasamisest etendusse ja meedia mõju dramaatiline kaasmäng – see kõik tungis vene lavadele juba 2000ndatel, mujal maailmas aga juba tunduvalt varem. Kuidas need protsessid praegusel hetkel arenevad? Kes on uue teatri peamised „mängurid“ ja kuidas nende etendusi „lugeda“? Teater on taas kultuuri keskmes, veelgi enam, lausa ühiskondlik-poliitilise elu keskmes. Selline olukord on muutunud ühtaegu nii väljakutseks kui kingituseks, nii professionaalsete ringkondade kui ka vaataja jaoks.
Festival Kuldne Mask toimub 10. septembrist kuni 17. oktoobrini 2018 ja pakub mitte ainult eredaid teatrimuljeid ja kohtumisi andekate näitlejatega, vaid ka iga-aastast hariduslikku ja õpetlikku off-programmi, kuhu kuuluvad näitused, meistriklassid, etenduste arutelud, loengud ja loomingulised kohtumised. Kuigi programm on suunatud eelkõige teatriinimestele, üliõpilastele ja pedagoogidele, on üritused avatud kõigile huvilistele.
Seekordse off-programmi traditsiooniline hariduslik osa toimub 15. ja 16. oktoobril lavakoolis Matvijenko loengute näol.
Samal ajal on Alexela kontserdisaalis avatud näitus „Teater ja film. Koosmõju kogemus“, kus külastajad saavad tutvuda Maksim Didenko uue etenduse „Tsirkus“ atmosfääriga. Etendus-muusikal, mis on lavastatud Grigori Aleksandrovi samanimelise filmi järgi, peegeldab selle kunagise epohhi sündmusi ja õhkkonda, kus teater ja kino ulatasid teineteisele käe. Ekspositsioon on avatud kõigi ürituste külastajatele Alexela kontserdisaalis kuni 20. oktoobrini.
Venno Laul (11.09.1938-14.10.2018) õppis koorijuhtimist Tartu muusikakoolis (Voldemar Kliimand) ja tollases Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (Heino Kaljuste). Aastatel 1968 – 1971 stažeeris Laul tollase Leningradi konservatooriumi assistentuuris. Läbi aastate osales Laul Eesti muusikaelus teeneka pedagoogi ja koorijuhina.
Laul oli Tallinna Konservatooriumi rektor aastatel 1982 – 1992. Tema ametiajal algas EMTA Kivimäelt kesklinna kolimise pikk protsess ning viidi läbi akadeemia praeguse hoone arhitektuurikonkurss. Laul alustas dirigeerimise õppejõuna konservatooriumis tööd 1972. aastal, 1978 valiti ta dotsendiks, 1987 professoriks.
Venno Laulu õpilaste hulgas olid Silvia Landra, Elviira Maasalu, Andres Ammas, Lauri Aav, Eero Raun, Kalev Lindal, Vahur Soonberg, Margus Kask, Ivi Rausi, Lea Teemets jpt.
Venno Laulu ärasaatmine toimub laupäeval, 20. oktoobril Toomkirikus. Kirik avatakse hüvastijätuks kell 13:00. Lilli võib tuua. Toomkiriku teenistus, mida peab peapiiskop Urmas Viilma, algab kell 14:00. Ärasaatmine Metsakalmistul algab kell 16:00. Sinna viivad Toomkiriku eest bussid.
19.–24. oktoobrini toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) muusikafestival SügisFest, kus sel aastal on lisaks muusikale esmakordselt programmis ka teatrietendused ja töötoad. Muusika- ja teatrielamusi toovad publikuni nii EMTA tudengid ja õppejõud kui ka väliskülalised Euroopast ja Ameerikast.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loometegevuse ja välissuhete prorektori Henry-David Varema sõnul on SügisFest kujunemas akadeemia esindusfestivaliks. “SügisFest ühendab tervet EMTA-t ja toob ühe nädala jooksul kokku muusika interpretatsiooni, heliloomingu, improvisatsioonilise muusika ning kaasaegsete etenduskunstide tudengid ja õppejõud,” ütles Varema. “Festival pakub publikule head ülevaadet sellest mitmetahulisest tööst, mida me Eesti ainsas muusikakõrgkoolis viljeleme,” sõnas Varema. “Lisaväärtusena saame tuua festivalilavale ka meie koostööpartnerid välisriikidest, mis pakub rikastavaid kogemusi nii kaasategevatele tudengitele kui ka publikule,” lisas Varema.
Festivali pidulikul avaõhtul, 19. oktoobril esietendub teater NO99 suures saalis Georg Friedrich Händeli ooper “Orlando”, mis jõuab vaatajateni Stephan Jörise (DE) verivärskes lavastuses. Rollides astuvad üles EMTA lauluüliõpilased, keda toetab varajase muusika keskuse tudengite barokkorkester.
20. oktoobri sümfooniakontsert Estonia kontserdisaalis toob publikuni kolme sajandi heliloojate muusika, sealhulgas EMTA doktorandi Giovanni Albini (IT) uudisteose maailmaesiettekande. Lavale astuvad EMTA sümfooniaorkester, magistriõppe üliõpilane, vioolamängija Sandra Klimaitė (LT) ning dirigent Paul Mägi.
Festivali jooksul annavad kontserdi ka EMTA jazzmuusika üliõpilaste ansamblid, kes toovad kuulajateni rokilegendi Riho Sibula hitid.
Kuulda saab uut elektronmuusikat ning näha, mis juhtub, kui oma jõud ühendavad kontrabassimängijad Kristin Kuldkepp, Jaanus Siniväli ning videokunstnik Tencu.
Piireületavaid elamusi pakuvad Taavi Kerikmäeja Merle Saarva juhendamisel EMTA kaasaegse heliloomingu üliõpilaste ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti tudengite ühised improvisatsioonid helides ja liikumistes.
Esmaspäeval, 22. oktoobril astuvad EMTA kammersaalis üles noored säravad solistid akadeemia suurimast, muusika interpretatsiooni osakonnast. Ettekandele tulevad väljapaistvad instrumentaal- ja vokaalteosed 20. sajandi muusikaklassikast.
Huvilistel on võimalus saada osa kaasaegsete etenduskunstide õpitoast, mille viib läbi näitetrupp New Public (UK). Samuti toimub tasuta seminar, kus muusika rollist ja muutustest tänapäeva ühiskonnas räägib etenduskunstide administreerimise ning muusikahariduse edendamise pioneer ja konsultant Tony Woodcock (US).
Festivali lõpetab 24. oktoobril Londoni näitetrupi New Public (UK) lavastus pealkirjaga “Lucid”. See naljakas ja kohati häiriv pilguheit unenägude maailma tuuakse publikuni, kasutades leidlikku kombinatsiooni helidest, füüsilisest teatrist ja sürreaalsest huumorist. Londoni kriitikutelt palju kiidusõnu saanud lavastuses astub üles ka eesti näitlejanna Katariina Tamm. Etendust saab tänu viitevaba heli- ja videoülekande tehnoloogia LoLa kasutamisele näha korraga kahes kohas, nii Eesti Rahvusraamatukogu tornisaalis kui ka EMTA kammersaalis.
Festivali sündmused toimuvad teatris NO99, Helios Hallis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalides ning suuremale osale neist pääseb tasuta.
22. septembril andis lavakoolis avatud tunni Venemaa Teatrikunsti Akadeemia (GITIS) lavalise liikumise ja lavavõitluse õppejõud ning lavastaja Vladimir Granov. Tunnile eelnes Granovi kolmenädalane biomehaanika meistriklass, mis kestis 3.-23. septembrini, nii lavakooli vanemale kui nooremale kursusele.
Vladimir Granov on sündinud Venemaal Voronežis, kuid elab praegu Prantsusmaal Lyonis, kus töötab oma teatrikoolis. Pärast teatrihariduse omandamist Moskva GITISes on ta õpetanud biomehaanikat ja lavavõitlust Moskvas VGIKis ja GITISes, Lyonis teatrikunsti ja -tehnika kõrgemas koolis ENSATT, Itaalias ja Süürias, aga ka Eestis Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Ta on mänginud 15 filmis ja 40 teatrilavastuses, lavastanud Molière’i, Shakespeare’i, Tšehhovi ja Gogoli näidendeid.
8. ja 9. septembril viis Granov läbi Eesti Lavavõitluse Liidu korraldatud lavalise liikumise ja vehklemise õpikoja Eesti Tantsuagentuuris.
Vladimir Granovi kodulehe leiab siit.
Meistriklassi fotogalerii leiab siit.
10. oktoobril 2018 toimus lavakoolis kohtumine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professori, helilooja ja pianisti Olav Ehalaga.
Ehala laulude saatel (“Nukitsamees”, “Buratino” jt) on kasvanud üles mitu põlvkonda lapsi. Suurem osa tema loomingust on seotud lava- ja filmimuusikaga: ta on kirjutanud muusikat rohkem kui 70 näidendile ja 60 filmile. Peale selle on ta hinnatud õppejõud ja klaverisaatja. Sellest ja paljust muust kõneles sõnaosav helilooja üliõpilastega.
28. oktoobrist kuni 3. novembrini toimub Rahvusvahelise Nüüdismuusika Festivali AFEKT2018 sümpoosium, mis keskendub festivali peaheliloojate Helmut Lachenmanni, Rebecca Saundersi ja Enno Poppe loomingule. Loengutes ja avatud töötubades analüüsivad AFEKTil osalevad heliloojad ja interpreedid festivalil ettekandele tulevaid teoseid, suhestudes Lachenmanni loomingust lähtuva mõistega “musique concrète instrumental”.
Rohkem infot sümpoosiumi programmi kohta: http://ktkdk.edu.ee/events/event/rahvusvahelise-nuudismuusika-festivali-afekt2018-sumpoosium/
Lisainfo festivali kontsertide kohta: http://festivalafekt.ee/
Sümpoosiumil osalemine on registreerunutele tasuta. Sümpoosioni töökeel on inglise keel.
Sündmust korraldavad Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Rahvusvaheline Nüüdismuusika Festival AFEKT.
Programmi pani kokku festivali AFEKT kunstiline juht Monika Mattiesen.
Koordinaator: Aleksandra Dolgopolova, doktorikool@ema.edu.ee
Seoses luuletaja ja kirjastaja Hando Runneli läheneva 80. juubeliga (24. novembril) tuli tema hea sõber ja kaasteeline Paul-Eerik Rummo lavakooli rääkima Runneli elust ja loomingust ning meenutama ühiseid aegu. Runneli loomingule on pühendatud ka lavakooli noorema kursuse lavakõne sügissemester.
24. septembril toimunud kohtumisest avaldame Paul-Eerik Rummo loal ühe iseloomuliku lõigu Runnelist. Mälestuskatket võib jälgida nii videona kui ka seda täiendava tekstina, mis redigeeritud Rummo enda poolt.
“…ja teda omaarust isiklikult isikuna päris hästi tundes ma tahan öelda, et ebamäärast enesepetmist või eneselohutust väga kriitilistes olukordades seda tüüpi inimene nagu Hando Runnel ei pea väärikaks ja endale ei luba.
Ja selles mõttes on ka tema kõige jõulisemalt rahvuslikud ja eesti aadet kuulutavad ja alalhoidvad, kõrgel hoidvad luuletused kui ka mõtteavaldused – nendes on alati olemas sügava läbimõelduse ja läbiproovituse element, ka rahvuslikus mõttes enesekriitilisuse, rahvusliku enesekriitilisuse element.
See vist oli Kipling või keegi nendest suurtest Briti imperialismi laulikutest, kes ütles midagi taolist: “Right or wrong, my country.” Sama mõte kajastub ka Eesti Vabariigi hümnis – “Mis iial ette võtad sa!” Seesama. Võid lollusi ka teha, aga Jumal kaitsku sind ikka!
Seda hoiakut Handol ei ole. Hando on ka selles mõttes aus ja kriitiline ja meenutab ka selles mõttes Vana Testamendi prohvetit, kelle ülesanne, missioon oli oma rahva nägu täis sõimata, kutsuda meeleparandusele, kutsuda üles tunnistama, kasvõi iseendale igaüks, et tegelikult me oleme madalad, me teeme lollusi, teeme ise halbu asju, parimal juhul oleme lollid ja laisad, kuid ei anna endale sellest aru või ei tunnista seda. Kui te Vana Testamenti loete, prohveteid järjest, siis te näete, kuidas see kogu aeg kordub, mille juurde kuulub muide ka see, et enamus Vana Testamendi prohveteid ei tahtnud prohvetid olla.
Ma arvan, et ka sama vanatestamentlikku prohvetlikku hoiakut kandev ja moodsates oludes kordav Hando Runnel – on tunda, et ta peab. Aga tunneb, et parem oleks, kui ei peaks, sest tal endal on raske.”
Paul-Eerik Rummo
24. septembril lavakoolis