Latest Posts

26. ja 27. septembril 2018 pidas lavakoolis loenguid juhtimisõpetaja Alexander Havard. Teema: “Iseloomu kujundamine: oma temperamendi tugevuste ning nõrkuste avastamine ning enesearengu strateegia loomine”.

Alexander Havard on rajanud voorusliku juhtimise õpetuse ja asutanud Havardi voorusliku juhtimise instituudi (Havard Virtuous Leadership Institute), mille järgi on klassikalised voorused efektiivse juhtimissüsteemi alus.

Alexander Havard (s 1962) sündis Prantsusmaal ja omandas kõrghariduse õigusteaduse vallas üheks paremaks peetavas Pariisi Descartes’i Ülikoolis. Ta töötas aastaid vandeadvokaadina Pariisis, Strasbourgis ja Helsingis, kuni leidis oma missiooni inimeste suunamises täiustumise teele ning uue põlvkonna eetiliste juhtide kasvatamisel. Alates 2007. aastast elab ja töötab ta Moskvas.

Tema raamatuid “Vooruslik juhtimine”, “Õilsaks sündinud” ja “Temperamendist karakterini” on tõlgitud enam kui 20 keelde.

Rahvusvahelisel muusikapäeval, 1. oktoobril kell 16.00 leiab aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Elisa ühine kontsert, mis toimub 5G ja LoLa tehnoloogia vahendusel korraga EMTA kammersaalis Tallinnas ja Seto Talumuuseumi Tsäimajas Värskas. Kontsert on osa Muusikapäeva programmist.

Tänu Elisa 5G võrgule ja viitevabale heli- ja videoülekande tehnoloogiale LoLa (Low Latency Audio Visual Streaming System) toimub kontsert sünkroonselt kahes erinevas, teineteisest 300 kilomeetri kaugusel asuvas sündmuspaigas. Seto Tsäimaja on kõige kaugem punkt Eestis, kus Elisal on hea valguskaabliühendus – see asub otse Elisa mobiilsidemasti kõrval.

1. oktoobri kontsert on ühtlasi Elisa 5G mobiilside esitlus. Täpselt aasta tagasi sai EMTA IT-juhi Innar Järva ettekanne LoLa tehnoloogia võimalustest esikoha Elisa, äriideede konkursi Ajujaht ja tehnoloogiaportaali Geenius koostöös korraldatud 5G konkursil. Tänu sellele on EMTA-sse esimese ülikoolina Eestis rajatud 5G võrguga Elisa tugijaam, mida kasutatakse ka nimetatud LoLa kontserdi tarbeks.

LoLa tehnoloogia võimaldab üksteisest isegi kuni 5000 kilomeetri kaugusel paiknevatel muusikutel koos musitseerida reaalajas. LoLa ja 5G võrgu koosluse näol on tegemist esimese mobiilse lahendusega, mis on piisavalt kiire ja väikese hilistumisega, et võimaldada videosilla abil ühist musitseerimist interneti püsiühendustest sõltumata.

Kontserdil esinevad pianist Mihkel Poll, kitarrist Jaak Sooäär ja trummar Tanel Ruben (Tallinnas) ning tšellist Henry-David Varema ja laulja Laura Põldvere (Setomaal). Sündmus on kõigile huvilistele tasuta nii Tallinnas kui ka Setomaal. Pärast kontserti on kuulajad oodatud EMTA 4. korruse fuajees toimuvale vastuvõtule.

Muusikapäeva raames toimub EMTA-s veel teinegi kontsert – kell 14.00 esinevad orelisaalis EMTA muusika interpretatsiooni osakonna välisüliõpilased.

LoLa tarkvara on Itaalia Giuseppe Tartini konservatooriumi ning Itaalia Teadus- ja Haridusvõrgustiku konsortsiumi GARR projekt. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale on LoLa riistvara soetatud Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu poolt läbi Euroopa Liidu projekti GÉANT-EaPConnect toetuse.

24. septembril 2018 toimus lavakoolis kohtumine kirjanik Paul-Eerik Rummoga. Kohtumisel räägiti luuletajast ja kirjastajast Hando Runnelist, tema loomingust ja kultuuriloolisest taustast. Sel sügisel tähistab Runnel oma 80. juubelit ja tema loomingule on pühendatud lavakooli I kursuse lavakõne semester.

Vaata ka kohtumise pildigaleriid Lavaka Facebooki-lehel.

Teisipäeval, 25. septembril algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 99. kontserdihooaeg, mille rikkalikus programmis on tänavu ka uus kontserdisari “Klaverivirtuoosid”. Värske kontserdisari sünnib koostöös Eesti Pianistide Liiduga.

Kontserdisarja “Klaverivirtuoosid” kunstilise juhi, pianist Mihkel Polli sõnul toob kontserdisari kuulajateni armastatud klaveriheliloojate tähtteosed, mida esitavad Eesti säravaimad pianistid ning EMTA üliõpilased, noored klaverivirtuoosid. “Sarja iga kontsert on pühendatud ühele heliloojale ning esimesel kontserdil tuleb ettekandele legendaarse pianisti ja helilooja Franz Liszti looming,” ütles Poll. “Lisaks täiendavad kontserte tekstilised vahepalad, milles tutvustatakse kontserdil kõlavaid teoseid ja nende loomise ajastut,” lisas Poll.

EMTA kontserdihooajal on publik oodatud osa saama ka juba traditsiooniliseks kujunenud sarjadest ja festivalidest. Muusikafestivali SügisFest programm on tänavu mitmekesisem kui kunagi varem, lisaks kontsertidele pakub festival sel korral ka etendusi ning töötubasid.

Eesti muusikute raudvarale pühendatud kontserdisari “Jubilate” tunnustab ja tänab sel hooajal muusikuid ja pedagooge nagu Lilian Semper, Riho Mägi ja Olavi Kasemaa. Sarja raames toimub ka Balti riikide 100. aastapäevale pühendatud kontsert, kus Baltimaade heliloojate teoseid esitavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Läti Muusikaakadeemia ning Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia keelpillitudengid ning -pedagoogid.

Tänavustest välisesinejatest väärib kindlasti äramärkimist Armeenia päritolu viiulivirtuoos Movses Pogosjan. Samuti jätkub koostöö Peterburi Konservatooriumiga, mille raames jõuavad Eesti publiku ette võimekad interpreedid Venemaalt  – viiuldaja Anna Laukhina ning pianist Regina Glazunova.

2018. aastale paneb piduliku punkti juba traditsiooniks saanud jõulukontsert, kus astuvad publiku ette EMTA tunnustatud õppejõud.

Kontserdihooaja repertuaaris on teosed alates eatust klassikast kuni kaasaegse jazzi ja nüüdismuusika, ooperi ja teatrini. Aastas jõuab lavale 150 kontserti.

Kontserdid ja etendused toimuvad peamiselt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalides (Tatari 13). Enamik kontserte on tasuta.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on Eesti juhtiv muusikale ja teatrile spetsialiseerunud avalik-õiguslik ülikool. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tähistab 2019. aastal oma 100. juubelit.

5.–9. septembrini Hollandis toimunud mainekal nüüdismuusikafestivalil Gaudeamus Muziekweek tuli ettekandele seitse heliteost EMTA praegustelt ja endistelt kompositsiooniüliõpilastelt.

Märtsikuus käis EMTA kompositsiooniosakonnas meistrikursusi andmas Hollandi bassklarnetist Fie Schouten. Kursusele järgnes üleskutse uute lugude kirjutamiseks ning 6. septembril toimunud kontserdil “Turn Up The Bass (Clarinet)” kõlasid uudisteosed kuuelt autorilt: Tze Yeung Ho, Arshia Samsaminia, Juuso Salonen, Gerta Raidma, Johanna Kivimägi ja Einike Leppik.

Teoseid esitasid Fie Schouten, Germaine Sijstermans (bassklarnet), Jeroen Kimman (elektrikitarr) ja Eva van de Poll (tšello).
 8. septembri õhtul kõlas festivalil veel üks Eesti helitöö – Orkest de Ereprijs esitas Alisson Kruusmaa teost “Rain”. Kevadel võitis Alissoni teos Hollandis Apeldoornis toimunud heliloomingukursusel “24th Young Composers Meeting” parima teose preemia.

Hollandi vanimat muusikafestivali, Gaudeamuse Muusikanädalat on korraldatud veidi enam kui 70 aastat. Festivali eesmärk on esitleda uusimaid suundi nüüdismuusikas.

Järgmise aasta sügisel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100. juubeliks valmivas saalikompleksis peeti täna sarikapidu, kuna hoone on saavutanud planeeritud täiskõrguse 23,6 meetrit ning oluline etapp ehituses on edukalt lõpetatud.

Täna pärastlõunal tõi haridus- ja teadusminister Mailis Repsi ning kultuuriminister Indrek Saare pilgu all uue tipptasemel hoone katuselt sarikapärja alla Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor prof Ivari Ilja. Traditsiooni järgi peab hoone tellija ise pärja katuselt alla tooma ning korraldama ehitajatele sarikaliigud, et tagada uuele hoonele hea õnn. Vastasel juhul asendavad ehitajad sarikapärja vana luuakontsuga ning veelgi hiljem auklike tööpükstega, mis tähendab uuele hoonele kiiret lagunemist. Et seda igal juhul vältida, järgnes pärja allatoomisele traditsiooniline sarikapidu ehitajate tänamiseks.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et sarikapidu on samm lähemale sellele, et Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saab oma 100. sünnipäeva tähistada uues tipptasemel hoones, kus on parima akustika ja kaasaegseima tehnoloogiaga kontserdisaal, blackbox’id ja õppeklassid. „Soovin akadeemia perele veel veidi kannatlikkust, aga ka tohutult harjutamislusti, et täita uus saalikompleks aasta pärast kaunite helide ja menukate esinemistega,“ ütles Reps.

„Me peame alati meeles pidama, et kõige unikaalsem, mida saame maailmale pakkuda, on kultuur. Ka me ise käime iga-aastaselt üha rohkem ja rohkem kontserdil ja teatris. Sellepärast on uue õpikeskkonna peatne valmimine väga loomulik ja vajalik. Lisaks saavad kultuurielu korraldajad tänapäevaste võimalustega keskkonna, kus tutvustada innovaatilisi ettevõtmisi, millele varasemalt sobivat kohta pole olnud. Ühesõnaga, kena kingitus meie kultuurriigi juubeliks,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar.

EMTA rektori prof Ivari Ilja sõnul oli tänase sarikapeo eesmärk tänada ehitajaid ning luua rahvapärimuse järgi soojad suhted majavaimuga. “Põhjust kõvasti vaeva näinud ehitajate kostitamiseks oli enam kui küll, sest tööd on kenasti graafikus,” lausus prof Ilja. “Kõik märgid lubavad arvata, et EMTA 100. juubelil 2019. aasta septembris saame avada kauaoodatud saalikompleksi, mis lisaks õppetööle hakkab sageli leidma kasutust avaliku kontserdi- ja etenduspaigana.”

6100-ruutmeetrise saalikompleksi keskseks osaks kujuneb läbi nelja korruse ulatuv 480 istekohaga kontserdisaal, mis sobib eelkõige klassikalise muusika, aga ka muude muusikastiilide esitamiseks. Läbi kolme korruse on kavandatud 130 pealtvaatajat mahutav blackbox, mida hakkavad kasutama lavakunstitudengid ja džässmuusikud. Viiekordsesse soklikorrusega hoonesse rajatakse 21 õppeklassi, mille seas on ka multimeedia stuudio ning džässiklass. Saalikompleksi kõik korrused ühendatakse kõrvalasuva akadeemia peahoonega.

EMTA haldusdirektori Ott Maateni kinnitusel on tänaseks edukalt lõpetatud oluline vaheetapp saalikompleksi ehituses. “Hoone põhikonstruktsioonid on sisuliselt valmis, fassaad peagi koorikplaatidega kaetud ning uksed-aknad ees, nii et saab alustada viimistlustöödega,” selgitas Maaten.

EMTA saalikompleksi projekteeris AS Resand. Hoone arhitektid on Toivo Tammik ja Mart Rõuk arhitektuuribüroost Ansambel, saalide sisearhitektuuri autor Aivar Oja FraDisain OÜst. Akustikaprojekti tegi Linda Madalik koostöös Taani akustikabürooga Gade&Mortensen Akustik. Hoone ehitab Nordlin Ehitus AS ning omanikujärelvalvet teeb Tallinna Linnaehituse AS. Saalikompleksi ehitust rahastavad Eesti Kultuurkapital, Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond ja EMTA.

Fotod tänasest sarikapärja allatoomise tseremooniast leiab veebiaadressilt  https://bit.ly/2CSq1Oq     
Fotode autor: Andres Raudjalg

Esmaspäeval, 10. septembril oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemial au võõrustada hetkel Eestis viibivat Argentina tipptenorit José Curat, kes kohtus EMTA juhtkonna ning üliõpilastega. Erakordselt menukaks ja meeleolukaks kujunenud loeng-kohtumisel “Intellectual Sincerity as Opposite to Intellectual Honesty” kõneles Cura professionaalsest artistikarjäärist ning edukast toimetulekust muusikamaailmas. Kohtumine, kuhu kogunes üle saja EMTA tudengi, õppejõu ja muusikasõbra ka väljaspoolt EMTA-t, andis tunnistust, et Cura on palju enamat, kui pelgalt maailma prestiižsemates teatrites esinev ning ooperiliteratuuri peaosi kehastav ooperistaar. Alustanud oma muusikuteed orkestridirigendi ja heliloojana, on Curast ligi neljakümne laval oldud aasta jooksul kujunenud eelkõige suurepärane artist, kelle lavarollid on psühholoogiliselt peensusteni läbi mõeldud. Olles tuntust kogunud itaalia ja prantsuse traditsioonilise repertuaari esitajana, pole tema rollilahendused aga kaugeltki mitte alati traditsioonilised, vaid on nii kriitikutes kui publikus tihti peale imetluse ka mitte kõige paremas mõttes imestust äratanud. “Cura did everything else than what he was expected to do,” on tema enda sõnutsi siiani ilmekaim näide kriitikast, mis tal on õnnestunud pälvida. Nii jäi ka kohtumisest kõlama mõte, et noored artistid peaksid oma kunsti pakkumisel alati lähtuma eelkõige omaenese tõekspidamistele tuginevast siirast eneseväljendusest, isegi juhul, kui see läheb vastuollu väljakujunenud viiside-arusaamadega. Pärast kohtumist üliõpilastega toimus rektor Ivari Ilja juhtimisel ringkäik kooli territooriumil, kus José Curale tutvustati peagi valmivat EMTA uut saalikompleksi.

José Cura

José Cura

Rektor Ivari Ilja, kostüümikunstnik Silvia Collazuol, José Cura ja loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema tulevase saalikompleksi ehitusel

Fotod: Liina Viru

31. juulist kuni 2. augustini toimus Austrias Sankt Pöltenis Rahvusvaheline Beethoveni Konkurss keelpillidele. Viiuldajate kategoorias osalesid kaks EMTA tudengit: Gloria Ilves ja Merily Leotoots. 1. ja 2. preemiat välja ei antud, 3. preemia pälvis Gloria Ilves, Merily Leotoots sai tunnustuseks diplomi.

Gloria mängus tõsteti esile head tehnilist valmidust ja elavat musikaalset esitust.

Žüriis olid viiuldajad-professorid Austriast, Itaaliast, Venemaalt, Kolumbiast, Jaapanist jm.

3. kuni 23. septembrini 2018 annab lavakoolis biomehaanika meistriklassi Venemaa Teatrikunsti Akadeemia (GITIS) lavalise liikumise ja lavavõitluse õppejõud ning lavastaja Vladimir Granov. Kolme nädala jooksul õpetab ta nii vanemat kui nooremat kursust.

Vladimir Granov on sündinud Venemaal Voronežis, kuid elab praegu Prantsusmaal Lyonis, kus töötab oma teatrikoolis. Pärast teatrihariduse omandamist Moskva GITISes on ta õpetanud biomehaanikat ja lavavõitlust Moskvas VGIKis ja GITISes, Lyonis teatrikunsti ja -tehnika kõrgemas koolis ENSATT, Itaalias ja Süürias, aga ka Eestis Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Ta on mänginud 15 filmis ja 40 teatrilavastuses, lavastanud Molière’i, Shakespeare’i, Tšehhovi ja Gogoli näidendeid.

8. ja 9. septembril viib Granov Eesti Lavavõitluse Liidu korraldusel läbi lavalise liikumise ja vehklemise õpikoja Eesti Tantsuagentuuris. Huvilistele rohkem infot Facebookis.

Meistriklassi fotogalerii leiab siit.

Vladimir Granovi kodulehe leiab siit.