Latest Posts
21-25. novembril osales EMTA brassiansambel tänavu viiendat korda toimunud intensiivkursusel Baltic Nordic Brass Academy, mida võõrustas Helsingi kunstiülikooli Sibeliuse akadeemia.
Õppejõudude Aavo Otsa (EMTA) ja Adomas Kontautase (Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia) viie aasta tagusest ideest kutsuda ellu Baltic Brass Academy Tallinnas on välja arenenud iga-aastane hariduslik kontsertsündmus, mida viivad läbi Vilniuse, Riia, Tallinna ja Helsingi muusikaakadeemiad.
Käesoleval aastal osales sündmusel üle 70 üliõpilase ning toimusid meistrikursused kõigile erialadele. Kontsertidel esitas EMTA Brass Joseph Horowitzi Concertino Classico, solistid Laur Keller ja Villem Endel Tiits, ning ühendatud vaskpilli orkestri esituses kõlas Eesti helilooja Ülo Kriguli teos „Kolm Kõla“ – variatsioonid Luteri lauluraamatu teemadele. Mõlemaid teoseid juhatas Aavo Ots.
EMTA lavakunstikooli Valges saalis
AIVAR SIMMERMANN
kaitseb filosoofiadoktori (teatrikunst) kraadi taotlemiseks tööd:
Rakendusteatri praktikad MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi leinatoetuslaagrites aastatel 1995–2017
Juhendajad: Madli Pesti, PhD (EMTA), professor Airi Liimets, PhD (EMTA, TLÜ)
oponendid: Anu Sarv, PhD (TÜ), Merle Karusoo
Doktoritööga on võimalik tutvuda EMTA koduleheküljel ning trükisena EMTA raamatukogus
22.- 25. novembrini külastab taas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat üks tänapäeva säravamaid vene klaverikoolkonna pedagooge Mira Martšenko koos oma õpilastega Moskva Konservatooriumi juures asuvast Muusikakeskkoolist.
Visiidi käigus toimuvad meistrikursused, kus osalevad EMTA üliõpilaste kõrval klaveriõpilased Tallinna Muusikakeskkoolist, Otsa koolist, Elleri koolist ning Nõmme ja Tallinna Muusikakoolidest.
Reedel, 23. novembril toimuvad loeng–seminarid, mis käsitlevad pedagoogilise repertuaari kullafondi kuuluvaid klaveripalade tsükleid C. Debussy „Lastenurk“ ja P. Tšaikovski „Lastealbum“.
Visiidi üheks kõrghetkeks tõotab kujuneda M. Martšeko ja Moskva Muusikakeskkooli õpilaste kontsert, kus rahvusvahelistel kontserdilavadel tunnustust pälvinud Valentin Malinin, Aleksandra Stõtškina, Aleksandra Dovgan, Sofia Menšikova ja Timofei Vladimirov esitavad klaverimuusika tähtteoseid läbi sajandite. Esitusele tulevad teosed autoritelt Couperin, Rameau, Chopin, Bizet, Tšaikovski, Catoire, Rahmaninov, Poulenc ja Chasins. Kontsert toimub 24. novembril EMTA kammersaalis.
Mira Martšenko visiiti korraldavad EMTA interpretatsioonipedagoogika ja klaveri eriala koostöös Eesti Klaveriõpetajate Ühingu, Tallinna Muusikakeskkooli ja Nõmme Muusikakooliga.
9. novembril 2018 selgus Viljandis, Pärimusmuusika Aidas ajaloo esimene Vabariigi Pillimees. Uhke aunimetuse pälvis EMTA üliõpilane Juhan Uppin.
Juhan Uppin lõpetas 2015. aastal EMTA ja TÜ VKA ühise pärimusmuusika magistriõppe ja käesolevast aastast jätkab ta õpinguid EMTA doktorantuuris.
Žürii hinnangul on Uppini mäng tehniliselt puhas, huumor õpetlik, esitlus intelligentne, dünaamiline ja tundeline. Eriliselt tõi žürii välja Juhani hingestatust: vaid ühe looga toob ta publikul pisarad palgeile, juba järgmisega veab aga näo humoorika palaga naerule.
Konkursi žüriisse kuulusid Celia Roose, Tuule Kann, Heino Sõna, Ants Taul ja Tarmo Noormaa.
Vabariigi Pillimehe tiitli andis üle Eesti Vabariigi president. Lisaks igavesele aupaistele pälvis Juhan Uppin järgmised auhinnad: Vabariigi Pillimehe hõbemärk, Eesti Kultuurkapitali stipendium 1000 €, soolokontsert XXVII Viljandi pärimusmuusika festivalil ja esinemine Isadepäeva kontserdil Tallinna Lauluväljakul, 11. novembril 2018.
Korraldaja: Eesti Pärimusmuusika Keskus
Koostööpartnerid: Eesti Folkloorinõukogu, Rahvakultuuri keskus, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
Toetajad: Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurikapital
5.-12. novembril toimus Peterburis rahvusvaheline XI Jevgeni Mravinski nimeline noorte interpreetide konkurss puhkpillimängijatele. Konkurssi korraldatakse European Union of Music Competition egiidi all. Kahes vanusegrupis võistles 120 puupuhkpilli ja 70 vaskpillimängijat.
Vanema vanusegrupi (17-21 a.) 36 corno-, trompeti, trombooni-ja tuubamängija konkurentsis hindas rahvusvaheline žürii diplomandi tiitli vääriliseks puhkpilliõppe bakalaureuse tudengi, trompetist Laur Kelleri. Tema kontsertmeister Meeli Ots tunnistati parimaks kontsertmeistriks.
1.-4. novembrini 2018 toimus Küprosel Euroopa Kammermuusika õpetajate Assotsiatsiooni sügiskonverents, kus EMTA-st osalesid prof Nataly Sakkos ja prof Marje Lohuaru.
Viimastel aastatel on EMTA poolt olnud kaasatud ka üliõpilasansamblid. Seekord osalesid kohtumisel tudengid Arko Narits, Argo Jentson, Piret Mikalai, Hanna Taube ja Kerstin Laanemets. Ansamblid said osa konverentsi mitmekülgsest programmist, mis sisaldas meistrikursuseid, kontserte, ümarlaudu ja infofoorumeid. Menukaks osutunud professionaalselt kõrgtasemelisel lõppkontsertil esitasid EMTA ansamblid Hillar Kareva, Samuel Barberi ja Russell Petersoni teoseid.
Konverentsil astusid peaettekannetega üles Yvonne Georgiadou, Küprose fondi “The Pharos Foundation” kunstiline juht, kes kõneles fondi tegevusest ning Nenad Bogdanovic, Küprose kultuurikorralduse ekspert, kes rääkis vabakutseliste muusikute kaasusest (Status of Artists: the case Freelance Musician).
Euroopa Kammermuusika õpetajate Assotsiatsioon (European Chamber Music Teachers` Association (ECMTA)) asutati 2007. aastal. Organisatsiooni kuulub täna sada liiget, kelle hulgas on nii muusikakõrgkoole kui ka teisi kammermuusika alal tegutsevaid ansambleid ja festivale. ECMTA on avatud nii erinevatel haridusastmetel kammermuusikat õpetavatele koolidele, ansamblikoosseisudele kui ka üksikliikmetele.
ECMTA esinaine on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammermuusika õppe juht Marje Lohuaru.
Eestist on ECMTA liikmed EMTA, rahvusvaheline konkurss-festival in Corpore, Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool, Georg Otsa nim Tallinna Muusikakool ja ansambel Yxus.
Vaata lisaks: www.ecmta.eu
Neljapäeval, 15. novembril algusega kell 17.00 toimub EMTA orelisaalis järjekordne Interpretatsioonipedagoogika Üliõpilaskonverents, kus on võimalik kuulata ettekandeid eelmise õppeaasta parimate pedagoogiliste lõputööde põhjal.
Ettekannete teemad käsitlevad keelpilli- ja lauluõpetuse valdkonna küsimusi (täpsemalt vt ürituse kavast).
Ettekannetele järgneb kohtumine ja vestlus legendaarse viiulipedagoogi, interpretatsioonipedagoogika endise õppejõu ja kunagise osakonnajuhataja Ivi Tivikuga. Vestluse peateemaks oleme külalise ettepanekul valinud kaasaja põletavad küsimused pilliõpetuses.
Vestlus (ja kogu üritus) on suunatud kõikidele erialadele. Üritusele järgneb võimalus kaaslastega väikese suupiste ja joogi saatel mõtteid ning muljeid vahetada.
Kõik huvilised on oodatud!
Lavakunstikooli üliõpilased ja õppejõud kohtumisel Hando Runneliga 2018. aasta sügisel Tartus. Foto: Tõnu Runnel
Järvamaal sündinud Hando Runnel asutas 1992. aastal kirjastuse Ilmamaa ja on olnud üle kahekümne aasta raamatusarja “Eesti mõttelugu” peatoimetaja. Ta on töötanud ajakirja Looming toimetuses ja Tartu Ülikooli vabade kunstide professorina. 2012. aastal valis Eesti Teaduste Akadeemia Hando Runneli akadeemikuks kirjanduse alal.
Väljasõidul Tartusse külastasid õppejõud ja üliõpilased ka Eesti Rahva Muuseumis avatud Anu Raua vaibanäitust ning vaatasid Vanemuise teatri etendusi “Beatrice” ja “Teineteiseta”.
Koolipere tänab Katrin Alekandi, Tõnu Runnelit ja Tiit Palu.
Fotod: Jaak Prints, Tõnu Runnel, Jaan Tristan Kolberg
22. novembril toimus EMTA lavakunstikoolis Aivar Simmermanni doktoritöö kaitsmine. Töö pealkiri: „Rakendusteatri praktikad MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi leinatoetuslaagrites aastatel 1995–2017”. Juhendajad: Madli Pesti (PhD) ja prof Airi Liimets. Oponendid: Merle Karusoo ja Anu Sarv (PhD, TÜ).
Aivar Simmermanni doktoritöö keskmes on rakendusteatri kasutamine laste leinaprotsessi toetamisel. 1995. aasta suvel toimus esimene leinatoetuslaager Eestis. Laager oli ajendatud parvlaev „Estonia” katastroofist 28. septembril 1994, kus paljud lapsed kaotasid kas oma vanema(d), õe või venna. Sai selgeks, et Eesti vajab lastele suunatud pikaajalist leinatoetusprogrammi ja tegevuskava. Toetudes Põhjamaade leinanõustajate kogemusele, arendati Eestis välja aastane leinatoetustöö programm, mille fookuses on lähedase inimese kaotanud lapsed ja nende pered. Laagri leinatoetustöös on kesksel kohal rakendusteatri erinevate praktikate kasutamine.
Kolmeosaline laagritsükkel on arenenud terviklikuks programmiks. Eestis väljatöötatud formaati, mis on rahvusvahelise praktika kontekstis unikaalne, on nimetatud lausa „Eesti mudeliks”. See hõlmab leinatoetuslaagreid, leinatööd laste ja peredega väljaspool laagrit, leinatoetusgruppe vanematele laagrivälisel ajal.
Doktoritöö eesmärk on leida vastus küsimusele, kuidas ja milliseid rakendusteatri praktikaid on kasutatud leinatoetuslaagris peaaegu kahekümne tegevusaasta jooksul ning kuidas need praktikad on aidanud kaasa laagri kui ühe tervikliku leinatoetusprogrammi tegevusele ja ülesannetele. Aivar Simmermann on oma uurimuses süstematiseerinud ja analüüsinud rakendusteatri praktikaid, mida on laagris kasutatud nii laste vaba aja sisustamisel kui ka grupitundide leinatoetustöös alates laagri asutamisest. Selleks et luua kontekst erinevate rakendusteatri praktikate mõistmiseks, on esitatud ka leinatoetuslaagri kujunemislugu, leinatoetusprogrammi ülesehitus ja laagri tähendus grupijuhtidele.
Doktoritööga on võimalik tutvuda trükisena EMTA raamatukogus (Tatari 13).
Pimedate Ööde Filmifestival ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool kutsuvad pühapäeval, 25. novembril kell 14-15.30 kõiki huvilisi kohtumisele filmirežissöör Aleksei Zlobiniga.
Kohtumine on pühendatud Vene filmirežissööri Aleksei Germani (1938-2013) 80. sünniaastapäevale ning avab koos video- ja fotomaterjalidega Germani viimaseks jäänud filmi “Raske on olla jumal” valmimise protsessi.
Aleksei German
Aleksei Zlobin (1972) on lõpetanud Peterburi Teatrikunstide Akadeemia režissööri eriala. Ta on töötanud assistendina Pjotr Fomenko stuudioteatris Moskvas, lavastanud nii Moskva, Peterburi kui ka teiste Venemaa linnade teatrites, andnud näitlejameisterlikkuse tunde Peterburi Teatrikunsti Akadeemias. Ühtlasi on Zlobin tosina dokumentaal- ja lühifilmi ning mitme novellikogu autor. Ta on töötanud režissööri abina Aleksander Sokurovi, Aleksei Germani, Eldar Ryazanovi, Sergei Bodrov jr-i, Ivan Võrõpajevi jt juures.
PÖFF toimub 16. novembrist kuni 2. detsembrini 2018. 25. novembril kl 16 toimub Aleksei Zlobini esimese täispika mängufilmi “Lorik” maailmaesilinastus.
Kohtumisõhtu toimub lavakunstikoolis (Toom-Kooli 4) vene keeles, ilma tõlketa. Kõik huvilised on lahkelt oodatud! Osavõtt tasuta.
Vaata ka ürituse infot Facebook’is.
Fotod kohtumisest: Saara Mildeberg, PÖFF
