1. septembril 2018 läks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üle uuele struktuurile. Senise 17 osakonna, üksuse ja instituudi asemel on nüüd neli osakonda ja doktoriõppekeskus.

Lavakunsti osakond jätkab endises koosseisus, kuid struktuurireform tõi kaasa muutuse osakonna juhtimises: alates 1. septembrist ei ole Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias enam osakonnajuhatajaid. Lavakunsti osakonna peakoordinaatorina alustas tööd Jaak Prints, kelle ülesanne on osakonna üldjuhtimine, administratiiv- ja finantsküsimused.

Kursuste juhid on prof Anu Lamp ja prof Elmo Nüganen (29. lend) ning prof Lembit Peterson (30. lend).

Kajastus:
Heili Sibrits. Lavakooli tööd juhib Jaak Prints. – Postimees, 11.09.2018

12.-16. augustil toimus Haapsalus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suvekursus. Meistrikursusi viisid läbi EMTA klaveriosakonna pedagoogid prof Peep Lassmann, prof Ivari Ilja, dots Mati Mikalai, lektor Age Juurikas ja lektor Mihkel Poll.

Kursuste raames toimusid lisaks tundidele õppejõudude kontsert Uuemõisa mõisas ja õpilaste kontserdid Haapsalu Muusikakoolis ning Uuemõisa mõisas.

Kursustel osales kokku 25 õpilast Tallinna Muusikakeskkoolist, Elleri-koolist, Otsa-koolist ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast.

Kursus toimus koostöös C. Kreegi nim Haapsalu Muusikakooli,  Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Täiendkoolituskeskuse, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu ja Eesti Pianistide Liiduga. Kursuse toimumist toetas Eesti Kultuurkapital.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias algas 27. augustil 2018 uus õppeaasta.

Lavakunstikoolis alustas õppetööd Lembit Petersoni juhendatav 30. lend ehk I kursus, kus õpivad 13 näitleja-, neli lavastaja- ja kaks dramaturgisuuna üliõpilast. Uue kursuse lavastajatudengeid hakkab juhendama Lembit Peterson, dramaturgiüliõpilasi Andri Luup.

29. lennus ehk III kursusel jätkavad Anu Lambi ja Elmo Nüganeni juhendataval kursusel 14 näitleja- ja neli lavastajasuuna tudengit.

Doktoriõppes lisandusid kaks doktoranti: Hanna Junti ja Erik Alalooga.

Lavakooli avaaktusel esinesid EMTA rektor Ivari Ilja, lavakooli peakoordinaator Jaak Prints, noorema kursuse juhendaja Lembit Peterson, üliõpilased jt.

Fotod: Rainer Põldeots, lavakool

Otsime Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimajja kunstiteost

Konkursi eesmärgiks on tellida parim kunsti ideelahendus, mis haakuks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia identiteedi ja missiooniga, eelistatult valmiva kontserdi- ja teatrimajaga.

Konkursi tähtaeg on 1. november 2018 ja tingimused asuvad siin: Võistlusjuhend ja lisad / PDF

– – –
Konkursile laekus kokku 31 tööd.
Konkursile esitatud tööd avas kvalifitseerimiskomisjon 2. novembril: EMTA kunstikonkursi kavandite avamise protokoll

Selgusid konkursi tulemused: https://ema.edu.ee/emta-kontserdi-ja-teatrimaja-kunstikonkursi-voitis-klaasikunstnik-maret-sarapu/ 
I koht – kavand märksõnaga “Esimene keel”, autor Maret Sarapu
II koht – kavand märksõnaga “Avamine”, autorid Taavi Kuningas, Argo Männik, Mihkel Urmet
III koht – kavand märksõnaga “Vaheaeg”, autor Kristel Ojasuu

EMTA_kunstikonkurss_žürii_otsus

Esitatud tööde virtuaalsed kavandid: https://ema.edu.ee/eesti-muusika-ja-teatriakadeemia-kontserdi-ja-teatrimaja-kunstikonkurss/

– – –

Lisamaterjalid: korruste plaanid, sisevaated, välisvaated

Fuajeede lõiked: http://margareete.ema.edu.ee/owncloud/public.php?service=files&t=0a7c63deccc9121f0337630cf0d91a71

Peafassaadi muudatused: http://margareete.ema.edu.ee/owncloud/public.php?service=files&t=4a5b488eec609f4c8061e252914f45be

3D konstruktsioon+KVJ: http://margareete.ema.edu.ee/owncloud/public.php?service=files&t=d79a87be86c713331db5796a2cad8584

ESITATUD KÜSIMUSED JA VASTUSED

K: Kas oleks võimalik ASAP saada hoone 3d mudelit (koos ümbritseva linnaruumiga ja nii uut kui vana maja koos) soovitavalt ArchiCADi PLA formaadis või mõnes teises levinud 3d formaadis (IFC, 3ds, skp)?

V: Sellist mudelit ei ole loodud.
On ainult olemas see, joonistatud 2D jooniste põhjal:
https://www.ema.edu.ee/saal_archicad/
Video archicadi renderdusest on selle klipi alguses ja lõpus:
https://www.youtube.com/watch?v=m6LkRrzZ95Q&feature=youtu.be

K: Kas plaanidest ja vaadetest on ka .dwg jooniseid, et mõõte võtta?
V: Kõik olemasolevad joonised on leitavad põhiprojektist lingil: http://margareete.ema.edu.ee/owncloud/public.php?service=files&t=ea8061efa81c4f304fe489602852a308

K: Palun esitada värvi- ja/või materjalikaart (just fuajee ja blackboxi ümbrus)
V: Hetkel koostatakse lõplikku siseviimistlustabelit, kus on kirjas kasutatavad materjalid.
I korruse fuajees on saali seinad tammelippidest viimistlusega, põrand täismassplaat ning alumiiniumlamellidest ripplagi. Blackboxi fuajees on seinad mustast puitmaterjalist, põrand täismassplaat.

K: Kas fuajee kõik valgustid on peidetud ripplae taha või on nähtavaid lampe ka?
V: Praeguse lahenduse järgi on planeeritud kõik valgustid ripplaega samasse tasapinda, valgustid laest välja ei eendu.

K: Joonistena: lõige fuajeest ja 2 korrusest ning 1-2 korruse plaanid, konterdisaalist väljapoole jääva puitseina kilbijaotusjooni ehk n.ö seinavaade
V: Võimalikud olemasolevad materjalid lisasime lisamaterjalide alla, vt ülal.

4. Palun esitada 3D pildid fujeest ja majast väljast, päev ja öö – just see nurk, kus uus ja vana maja kokku saavad. see mis on hoone ehtiussildile praegu prinditud. ning vaade peasissepääsule aksokas kindlasti.
V: Olemasolevad 3D materjalid on hõlmatud lisamaterjalidesse

K: Mis materjalist tuleb välisfassaad?
V: Betoon

K: Palun saata Eesti Muusika ja Teatriakadeemia krundi üldplaan ja fuajee arhitektuurne joonis. Palun saata ka peavaate simulatsioon tulevast hoonest.
V: Vt lisamaterjale ülal.

K: Kas konkursil osaleval firmal on tarvis esitada maksuandmete tõend?
V: Ei ole vaja esitada, kuna tingimustes pole välja toodud. Riikliku maksuvõla puudumist kontrollib tellija Maksu- ja Tolliameti päringu kaudu.

K: Kas osaleval firmal on tarvis esitada kohalike maksude võlgnevuse puudumise tõend?
V: Ei ole vaja esitada.

K: Mis kuupäevast alates kontrollitakse maksuvõlgnevusi.
V: Kontrollitakse kontrollimise päeva seisuga ehk siis, kui komisjon reaalselt koguneb ja pakkumusi läbi vaatama hakkab. Konkursikutse punkti 1.9 järgi juhtub see 2. novembril 2018.

K: Juhendis on öeldud: “Kavand tuleb lisaks füüsilisele kujule esitada digitaalsel kujul CD-l, DVD-l või USB-l. Kavandi planšetid ja tekstiline osa tuleb digitaalsel kujul esitada .pdf ja/või .jpg failidena.” Kas on vastuvõetav, et osaleja toob digitaalse kavandi mälupulgal ja annab failid üle või on kohustuslik, et tema mälupulk jääb siia?
V: USB mälupulk jääb konkursi lõpuni EMTA-sse, hiljem on võimalik mälupulk tagasi saada.

K: Kui kaks eraisikut esitavad ühistaotluse, kas vormis 2 tuleb kirja panna ühe osaleja nimi kaks korda ehk osaleja ja volitatuna?
V: Ei, vormis 2 üks osaleja volitab teist osalejat esindama neid konkursil tehtavates toimingutes.
Mõlemad on välja toodud osalejatena ning kumbki neist täidab osalejana enda eest ära vormi 4.

21. juunil 2018 toimus Estonia kontserdisaalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetajate kontsert-aktus, kus anti kätte lõpudiplomid ka lavakunstikooli lõpetajatele.

1. Bakalaureuseõppe lõpetasid 28. lennus (juhendajad Anne Türnpu ja Mart Koldits):

näitleja õppesuunal
Kirill Havanski, Laura Kukk, Ingrid Margus, Jane Napp, Jaanus Nuutre, Dovydas Pabarcius, Steffi Pähn, Teele Pärn, Sander Roosimägi, Ilo-Ann Saarepera, Johannes Richard Sepping, Nils Mattias Steinberg, Ursel Tilk, Markus Truup ja Joosep Uus

lavastaja õppesuunal
Johan Elm, Ingmar Jõela ja Jan Teevet

dramaturgi õppesuunal
Priit Põldma

2. Magistriõppe lõpetasid füüsilise teatri suunal (juhendaja Jüri Nael):
Raho Aadla, Kersti Heinloo, Mait Joorits, Martin Mill, Tanel Saar, Agur Seim ja Jaanika Tammaru

Magistriõppe lõpetas psühholoogilise teatri suunal
Siret Campbell

FOTO LAVAKOOLI 28. LENNU LÕPETAMISEST: VEIKO TUBIN
FOTO MAGISTRIKURSUSE LÕPETAMISEST: ©LAVAKAS

10. juunil 2018 esietendus Tartu Raadi lennukiangaaris Sigismund von Krahli teos “Eesti mängud. TÖNK”, mis jutustas loo mängu tähendusest inimese kujunemises.

Autor: Sigismund von Krahl
Lavastaja: Peeter Jalakas
Muusika: Trad.Attack!
Dramaturg-näitleja: Taavi Eelmaa (Von Krahli Teater)
Kunstnikud: Kärt Ojavee ja Edith Karlson
Video: Martti Helde
Graafiline kujundus: Margus Tamm
Tehnilised lahendused: Enar Tarmo
Heli: Mait Karm
Osades: EMTA lavakunstikooli 28. lennu üliõpilased

Miks otsustas meie muidu pigem ratsionaalse olekuga esivanem raisata talvel raskelt kätte tulnud energiat mõttetustega? Ta ajas harjavarre läbi vammusevarruka ning puges pimedal õhtul ise selle alla, et mängida kaelkirjakut, või tegi tarbeesemetest töngi, täiesti kasutu asja. Mida räägivad rahvamängud meie ühisk…onnast, unistustest, üksindusest?

Mängud on olnud inimkonna arengus olulise tähtsusega. Ajaloolane Johan Huizinga sõnul on homo sapiens’i, mõtleva inimese järglane just homo ludens ehk mängiv inimene, ja seda ütles ta juba 1938. aastal, ammu enne Nintendot ja arvutimänge.

“Eesti mängud. TÖNK” on lavastus, milles muusikal on täita keskne roll. Laval on ansambel Trad.Attack!, kelle looming on tihedalt seotud meie rahvapärimusega. Nii on ka etenduse toimumiskoht, Tartu Raadi lennukiangaar, mis asub Eesti Rahva Muuseumi vahetus naabruses, tähenduslik ja etenduse jaoks loogilisim.

“Eesti mängud. TÖNK” valmib Eesti Kontserdi ja Von Krahli Teatri koostöös. Lavastaja Peeter Jalaka jaoks on see kolmas kokkupuude eesti mängudega. Eelmised olid “Eesti mängud. Kaelkirjak liigub edasi” 1990. ja “Eesti mängud. Pulm” 1996. aastal.

Etendused on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.

Etendus kestab u 1,5 tundi.

Lavastust toetavad: Tartu linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital ja Silberauto

Rohkem infot:
* Eesti Kontserdi kodulehelt
* lavastuse Facebooki-lehelt

Lavakooli 28. lennu äsja lõpetanud lavastaja Jan Teevet ja neli tema kursusekaaslast asutasid Eestisse uue teatri – Paide Teatri. Teatri juht on konkursi võitnud Harri Ausmaa. Meeskonna eesmärk on luua püsitrupp, mis tagab pideva teatri- ja kultuurielu Paides kui Eesti väikseima elanikkonnaga teatrilinnas.

1. augustist 2018 alustasid Paides proove lavastaja Jan Teevet, näitlejad Kirill Havanski, Johannes Richard Sepping, Ursel Tilk ja Joosep Uus. Juba varem korraldas kohapeal uue teatri tööd teatrijuht Harri Ausmaa.

Paide Teatri eeltaktiks on Kirill Havanski monolavastus “Koletis”. Tegu on noorte näitlejate monolavastuste sarja esimese osaga, mis esietendus 13. septembril Paide Muusika- ja Teatrimajas.

Teatri avalavastusena toob Jan Teevet välja piiblist inspireeritud “Kaitseala”, mis esietendub 21. novembril. Jõululavastusena etendub “Õlest mees õue all”. Esimene suvelavastus on planeeritud järgmisel aastal Vargamäele.

Paide teatri loomine on jätk lavakunstikooli ja Paide linna pikemale koostööle. Paide kultuurikeskuses on jõudnud lavale Jan Teeveti lõpulavastused “Maamõõtjad” (2017) ja “RICHARD3” (2018), samuti on Paides külalisetendunud mitu lavakooli bakalaureuselavastust.

Loe lähemalt:
Kuido Saarpuu. Paide Teater jõuab esimese lavastuseni. – Järva Teataja, 12.09.2018
Henry-Laur Allik. Ports noori kutte tegi… teatri! Paidesse! – Eesti Ekspress, 22.08.2018
Raido Kahm. Jan Teevet ehk Sipelgast sirgus lavastaja. – Saarte Hääl, 16.06.2018
Olev Kenk. Paide teater tutvustas teatrijuhtidele truppi ja tulevikuplaane. – ERR Kultuur, 10.04.2018
Gerli Nõmm. Paide linnateatri juhina alustas tööd Harri Ausmaa. – ERR Kultuur, 18.09.2017
Paide linn ja EMTA lavakunstikool panid aluse Paide Linnateatri loomisele. – ERR Kultuur, 27.09.2016

Rahvusvaheline konverents “Ettekääne. Ruum. Performatiivsest ruumist etenduskunstides” 4.-5. mail 2018 teatris NO99

4.-5. mail 2018 toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli koostöös kahepäevane rahvusvaheline konverents, kus kõneldakse ruumist etenduskunstides.

AJAKAVA

Neljapäev, 3. mai
19.00 “NoDvenatsat” Teatris NO99

Reede, 4. mai
10.00 Tervitussõnad
10.20 Toomas Kiho: Meie eluruum. Teoreetiline ja praktiline vaade
10.50 Hannes Praks: Eksimisruum
11.20 Eva-Liisa Linder: Teater kui avalik sfäär. Rahvusidentiteedi diskussioon Eesti nüüdisteatris
12.00 LÕUNA teater NO99 kohvikus
13.00 Teemu Mäki: What to Do with Space, in Art?
14.00 Arthur Köstler ja Signa Kötler (SIGNA): Staying Places
15.00 KOHVIPAUS
15.30 Radka Kunderova: Performing Time: Space between Materiality and Virtuality
16.00 Krista Burane: Different Roles of Space in Site-specific Performances
16.30 KOHVIPAUS
17.00-18.30 Filmi Eesti esilinastus: Krista Burane dokumentaalfilm “Muinasjutt tühjast ruumist” lavastuskunstnik Andris Freibergsist. Kestus 1h 30min, järgneb arutelu. Sissepääs filmile on tasuta.

Laupäev, 5. mai
10.00 Priit Põldma: Kokkuvõte esimesest konverentsipäevast
Ruum ja teatritegija: lavastaja, lavastuskunstnik, näitleja, helikunstnik
10.15 Kersti Heinloo ja Kristjan Suits: Ruum kui tööriist, partner ja jutustaja
10.45 Maarja Mitt: Ruum kui näitleja psühhotehniline vahend
11.00 Hendrik Kaljujärv: Ettekujutus ja ruum
11.30 Arutelu
12.00 LÕUNA teater NO99 kohvikus
Ruum ja teatritegija: koreograaf, etenduskunstnik, dramaturg
13.00 Raho Aadla: Veatute lavaruumide vangistuses
13.30 Jaanika Tammaru: Ruumiline kehalisus
13.45 Renee Nõmmik: Ülevaade lavastuse “DEMULTIPLEXIA” ideest ja loomeprotsessist
14.05 Marion Jõepera: Teekonna disainist
15.35 Arutelu
16.00 KOHVIPAUS
16.30 Raamatuesitlused:
* EMTA doktoriõppe keskuse loomeuurimuslike doktoritööde sarja alustamine: Marion Jõepera doktoritöö “Ruumitaju loomine ja suunamine kui postdramaatilise dramaturgi peamine töövahend”
* Lavakunstikooli e-õpik “Teatripedagoogika muutuvas maailmas”, toimetaja Eva-Liisa Linder

Kell 21.00 “Unistajad” teater NO99 kammersaalis (sooduspilet 10 eurot; broneerimiseks kirjutada: piletid@no99.ee, märgusõna “ruum”)

Konverents toimus lavakunstikooli doktoriõppes algatatud loomingulise uurimisprojekti “Ruumi loomise strateegiad kaasaegses teatris” raames ning lõpetab õppeaastal 2017/18 toimunud loengusarja “Ruum”, mille raames avasid tunnustatud tegijad erinevatelt loomealadelt oma loomingulise suhte ruumiga. Sarjas esinesid filmirežissöörid Martti Helde ja Tanel Toom, maalikunstnik Kaido Ole, etenduskunstnik Kadri Noormets, füüsilise ja objektiteatri lavastaja Izumi Ashizawa Jaapanist ning Euroopa kaasaegse teatri juhtiva trupi Rimini Protokoll dramaturg Imanuel Schipper Saksamaalt.

Eesmärk on arutleda ruumi üle mitmest vaatenurgast. Ruum on see “kolmemõõtmeline ja lõputu, kus kõik eksisteeriv paikneb ja toimub,” ütleb Eesti keele seletav sõnaraamat. Vanemas eesti keeles kasutatakse sõna “ettekääne” maski tähenduses: käänad endale midagi ette, varjad ennast. Ka ruum on midagi, millega inimene ennast varjab ja teisendab. Ruum tõmbab meile kui maski ette. Kus paiknevad selles lõputuses ja varjatuses teatritegijad? Näitlejad, lavastajad, koreograafid, dramaturgid, lavastus- ja helikunstnikud? Kuidas nemad näevad ruumi mõju teatritegemisele? Kuidas nende looming loob ruumi? Või kuidas mõtestavad meie eluruumi filosoofid, arhitektid ja kunstnikud?

Konverents “Ettekääne. Ruum” peaesinejad on rahvusvaheliselt tunnustatud etenduskunstnike duo Signa Köstler ja Arthur Köstler (trupp SIGNA, Kopenhaagen) ning Soome lavastaja ja kunstnik Teemu Mäki. Nii trupp SIGNA kui ka Teemu Mäki on loonud ühe palju tähelepanu pälvinud lavastuse ka Tallinnas. SIGNA lavastus “Bleier Research, Inc.” oli Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna kavas 2011. aastal. See Kopli tänavale Standardi majja kujundatud õõvastav-nostalgiline maailm tungis paljudele üdini. SIGNA (www.signa.dk) loob oma kestvusetendustega unustamatut performatiivset osavõtuteatrit, pakkudes detailideni läbi töötatud lavastusmaailma leitud ruumides: koolides, angaarides, haiglates või ööklubides.

Teemu Mäki lavastus “Harmoonia” Von Krahli Teatris oli pühendatud Eesti Vabariigi 90. sünnipäevale 2008. aastal ning see pani meedia kihama rahvussümbolite “omapärase” käsitsemisega. Teemu Mäki (www.teemumaki.com) uusimat, transsoolistest kõnelevat dokumentaallavastust “Muutujad” sai Eestis näha möödunud aastal. Mõlemad skandaalsed teatritegijad on nüüd Tallinnas tagasi tutvustamas ja analüüsimas oma loomingut.

Rahvusvahelistest külalistest esinevad konverentsil ka Tšehhi teatriuurija Radka Kunderova, kes mõtestab ruumi nüüdisaegse dokumentaalteatri kontekstis, ning Läti teatri- ja filmilavastaja Krista Burane, kes käsitleb oma performatiivseid kohaspetsiifilisi lavastusi, mis on loodud kas tänavale, lihaturule, paneelmajja või hoopis linnusesse.

4. mail kell 17 linastub konverentsi raames esmakordselt Eestis Krista Burane dokumentaalfilm “Muinasjutt tühjast ruumist” (“The Fairytale of Empty Space”, 2017), mis võitis Lätis aasta parima filmi auhinna ja parima animatsiooni preemia. Film portreteerib maailmas tunnustatud Läti lavastuskunstnikku Andris Freibergsi. Freibergs on loonud kujundusi ka mitmetele lavastustele Eestis, nt Elmo Nüganeni lavastustele “Aeg ja perekond Conwayd” (2011), “Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4” (2006) ja Adolf Šapiro lavastusele “Isad ja pojad” (2002), mis pälvis Eesti teatri aastaauhinna parima lavakujunduse eest. Film linastub läti ja vene keeles, ingliskeelsete subtiitritega.

Konverentsi rahvusvahelised külalised kõnelevad inglise keeles, Eesti külalised eesti keeles. Huvilistel on võimalik tutvuda rahvusvaheliste külaliste ettekannete eestikeelsete kokkuvõtetega siin.

Lisainfo: konverentsi korraldaja, EMTA lavakunstikooli doktoriõppe koordinaator Madli Pesti madli.pesti@gmail.com, KTKDK doktorikooli koordinaator Aleksandra Dolgopolova doktorikool@ema.edu.ee

Rohkem infot: Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli lehel ja konverentsi Facebooki-lehelt.

Konverentsi toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ASTRA projekt EMTASTRA).

Sel kevadel lõpetas lavakunstikooli Anne Türnpu ja Mart Kolditsa juhendatav 28. lend, kelle viimaseks ühiseks ülesastumiseks oli lavastus “12 VIHAST”.

Tegemist on Reginald Rose’i tuntud näidendil “12 vihast meest” (Twelve Angry Men) põhineva lavatööga, mille lavastab Mart Koldits, dramaturg on Jim Ashilevi ja tõlkija Anu Lamp. Lavastuses mängivad kõik 28. lennu näitlejatudengid.

“12 VIHAST” on pingeline lugu vandekohtunikest, kes ühte ruumi suletuna on kohustatud jõudma üksmeelsele otsusele, kas mõrvas süüdistatav on süüdi või mitte. Kuid erineva ühiskondliku ja kultuuritaustaga kohtunike ühisele nõule jõudmine pole mõistagi lihtne.

“12 vihast meest” on kirjanik Reginald Rose’i tuntuim teos, mis kandideeris parima filmi ja parima filmistsenaariumi Oscarile. Tekst pälvis parima stsenaariumiga filmi kategoorias Edgar Allan Poe auhinna ning 1957. aasta Berliini filmifestivalil Kuldse Karu auhinna. Hiljem on näidendit mängitud korduvalt teatrilaval, näiteks 1996. aastal lavastas selle Londonis Harold Pinter.

Lavastaja Mart Koldits rõhutab, et Rose’i näidend sobib hästi praegusesse muutuvasse maailma: “See näidend aitab endale meelde tuletada, kui savijalgadel on kõik meie otsused ja arvamused siin maailmas. Selleks peab kuradi palju enda sisimas tööd tegema, et üldse jõuda mingi kaine otsuseni. Elu näitab, et me kõik oleme oma mineviku vangid ja iga meie sõna varjutavad nii meie endi kui ka kuulajate minevikuvarjud.”

Etendused: 18., 21. ja 22. mail 2018 kell 18 Paide Muusika- ja Teatrimajas, 26., 28., 29., 30. ja 31. mail kell 19 Tartu Uues Teatris.

Lavastuse valmimist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia projekt EMTASTRA).

Tänavu jätkab kasvutrendi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppima asuvate välistudengite osakaal. Suurim arv vastuvõetud välistudengeid on magistriõppes, kus ligi 50% uusi üliõpilasi on pärit välisriigist. Enim avaldusi laekus sel aastal Soomest.

Bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse võeti vastu kokku 248 üliõpilas, kellest 83 tudengit astusid ingliskeelsele õppekavale.

Eestikeelsetest õppekavadest olid bakalaureuseõppes kõige populaarsemad erialad lavakunst, keelpillid, laul ja jazzmuusika. Magistriõppes kultuurikorraldus, interpetatsioonipedagoogika, jazzmuusika ja klahvpillid.

Välistudengite seas olid kõige menukamad jazzmuusika, klaver, laul ja puhkpillid ning magistriõppes klaver, keelpillid, kultuurikorraldus ning helilooming ja elektronmuusika. Edukaks kujunes vastuvõtt ka rahvusvahelisele ühisõppekavale “Nüüdismuusika interpretatsioon ja loome”.

Vastu võetud välisüliõpilased on pärit Lõuna-Koreast, Hiinast, Soomest, Lätist, Itaaliast, Hispaaniast, Leedust, Venemaalt, Jaapanist, Indiast, Austraaliast, Vietnamist, Leedust, Tšiilist, Poolast, Rumeeniast, Iisraelist, Türgist ja Gruusiast.