Latest Posts

19.–24. oktoobrini toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) muusikafestival SügisFest, kus sel aastal on lisaks muusikale esmakordselt programmis ka teatrietendused ja töötoad. Muusika- ja teatrielamusi toovad publikuni nii EMTA tudengid ja õppejõud kui ka väliskülalised Euroopast ja Ameerikast. 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loometegevuse ja välissuhete prorektori Henry-David Varema sõnul on SügisFest kujunemas akadeemia esindusfestivaliks. “SügisFest ühendab tervet EMTA-t ja toob ühe nädala jooksul kokku muusika interpretatsiooni, heliloomingu, improvisatsioonilise muusika ning kaasaegsete etenduskunstide tudengid ja õppejõud,” ütles Varema. “Festival pakub publikule head ülevaadet sellest mitmetahulisest tööst, mida me Eesti ainsas muusikakõrgkoolis viljeleme,” sõnas Varema. “Lisaväärtusena saame tuua festivalilavale ka meie koostööpartnerid välisriikidest, mis pakub rikastavaid kogemusi nii kaasategevatele tudengitele kui ka publikule,” lisas Varema. 

Festivali pidulikul avaõhtul, 19. oktoobril esietendub teater NO99 suures saalis Georg Friedrich Händeli ooper “Orlando”, mis jõuab vaatajateni Stephan Jörise (DE) verivärskes lavastuses. Rollides astuvad üles EMTA lauluüliõpilased, keda toetab varajase muusika keskuse tudengite barokkorkester. 

20. oktoobri sümfooniakontsert Estonia kontserdisaalis toob publikuni kolme sajandi heliloojate muusika, sealhulgas EMTA doktorandi Giovanni Albini (IT) uudisteose maailmaesiettekande. Lavale astuvad EMTA sümfooniaorkester, magistriõppe üliõpilane, vioolamängija Sandra Klimaitė (LT) ning dirigent Paul Mägi.

Festivali jooksul annavad kontserdi ka EMTA jazzmuusika üliõpilaste ansamblid, kes toovad kuulajateni rokilegendi Riho Sibula hitid. 

Kuulda saab uut elektronmuusikat ning näha, mis juhtub, kui oma jõud ühendavad kontrabassimängijad Kristin Kuldkepp, Jaanus Siniväli ning videokunstnik Tencu. 

Piireületavaid elamusi pakuvad Taavi Kerikmäeja Merle Saarva juhendamisel EMTA kaasaegse heliloomingu üliõpilaste ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti tudengite ühised improvisatsioonid helides ja liikumistes.

Esmaspäeval, 22. oktoobril astuvad EMTA kammersaalis üles noored säravad solistid akadeemia suurimast, muusika interpretatsiooni osakonnast. Ettekandele tulevad väljapaistvad instrumentaal- ja vokaalteosed 20. sajandi muusikaklassikast.

Huvilistel on võimalus saada osa kaasaegsete etenduskunstide õpitoast, mille viib läbi näitetrupp New Public (UK). Samuti toimub tasuta seminar, kus muusika rollist ja muutustest tänapäeva ühiskonnas räägib etenduskunstide administreerimise ning muusikahariduse edendamise pioneer ja konsultant Tony Woodcock (US).

Festivali lõpetab 24. oktoobril Londoni näitetrupi New Public (UK) lavastus pealkirjaga “Lucid”. See naljakas ja kohati häiriv pilguheit unenägude maailma tuuakse publikuni, kasutades leidlikku kombinatsiooni helidest, füüsilisest teatrist ja sürreaalsest huumorist. Londoni kriitikutelt palju kiidusõnu saanud lavastuses astub üles ka eesti näitlejanna Katariina Tamm. Etendust saab tänu viitevaba heli- ja videoülekande tehnoloogia LoLa kasutamisele näha korraga kahes kohas, nii Eesti Rahvusraamatukogu tornisaalis kui ka EMTA kammersaalis.

Festivali sündmused  toimuvad teatris NO99, Helios Hallis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalides ning suuremale osale neist pääseb tasuta.

22. septembril andis lavakoolis avatud tunni Venemaa Teatrikunsti Akadeemia (GITIS) lavalise liikumise ja lavavõitluse õppejõud ning lavastaja Vladimir Granov. Tunnile eelnes Granovi kolmenädalane biomehaanika meistriklass, mis kestis 3.-23. septembrini, nii lavakooli vanemale kui nooremale kursusele.

Vladimir Granov on sündinud Venemaal Voronežis, kuid elab praegu Prantsusmaal Lyonis, kus töötab oma teatrikoolis. Pärast teatrihariduse omandamist Moskva GITISes on ta õpetanud biomehaanikat ja lavavõitlust Moskvas VGIKis ja GITISes, Lyonis teatrikunsti ja -tehnika kõrgemas koolis ENSATT, Itaalias ja Süürias, aga ka Eestis Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Ta on mänginud 15 filmis ja 40 teatrilavastuses, lavastanud Molière’i, Shakespeare’i, Tšehhovi ja Gogoli näidendeid.

8. ja 9. septembril viis Granov läbi Eesti Lavavõitluse Liidu korraldatud lavalise liikumise ja vehklemise õpikoja Eesti Tantsuagentuuris.

Vladimir Granovi kodulehe leiab siit.

Meistriklassi fotogalerii leiab siit.

10. oktoobril 2018 toimus lavakoolis kohtumine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professori, helilooja ja pianisti Olav Ehalaga.

Ehala laulude saatel (“Nukitsamees”, “Buratino” jt) on kasvanud üles mitu põlvkonda lapsi. Suurem osa tema loomingust on seotud lava- ja filmimuusikaga: ta on kirjutanud muusikat rohkem kui 70 näidendile ja 60 filmile. Peale selle on ta hinnatud õppejõud ja klaverisaatja. Sellest ja paljust muust kõneles sõnaosav helilooja üliõpilastega.

28. oktoobrist kuni 3. novembrini toimub Rahvusvahelise Nüüdismuusika Festivali AFEKT2018 sümpoosium, mis keskendub festivali peaheliloojate Helmut Lachenmanni, Rebecca Saundersi ja Enno Poppe loomingule. Loengutes ja avatud töötubades analüüsivad AFEKTil osalevad heliloojad ja interpreedid festivalil ettekandele tulevaid teoseid, suhestudes Lachenmanni loomingust lähtuva mõistega “musique concrète instrumental”.

Rohkem infot sümpoosiumi programmi kohta: http://ktkdk.edu.ee/events/event/rahvusvahelise-nuudismuusika-festivali-afekt2018-sumpoosium/

Lisainfo festivali kontsertide kohta: http://festivalafekt.ee/

Sümpoosiumil osalemine on registreerunutele tasuta. Sümpoosioni töökeel on inglise keel.

Sündmust korraldavad Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Rahvusvaheline Nüüdismuusika Festival AFEKT.

Programmi pani kokku festivali AFEKT kunstiline juht Monika Mattiesen.

Koordinaator: Aleksandra Dolgopolova, doktorikool@ema.edu.ee

Seoses luuletaja ja kirjastaja Hando Runneli läheneva 80. juubeliga (24. novembril) tuli tema hea sõber ja kaasteeline Paul-Eerik Rummo lavakooli rääkima Runneli elust ja loomingust ning meenutama ühiseid aegu. Runneli loomingule on pühendatud ka lavakooli noorema kursuse lavakõne sügissemester.

24. septembril toimunud kohtumisest avaldame Paul-Eerik Rummo loal ühe iseloomuliku lõigu Runnelist. Mälestuskatket võib jälgida nii videona kui ka seda täiendava tekstina, mis redigeeritud Rummo enda poolt.

“…ja teda omaarust isiklikult isikuna päris hästi tundes ma tahan öelda, et ebamäärast enesepetmist või eneselohutust väga kriitilistes olukordades seda tüüpi inimene nagu Hando Runnel ei pea väärikaks ja endale ei luba.

Ja selles mõttes on ka tema kõige jõulisemalt rahvuslikud ja eesti aadet kuulutavad ja alalhoidvad, kõrgel hoidvad luuletused kui ka mõtteavaldused – nendes on alati olemas sügava läbimõelduse ja läbiproovituse element, ka rahvuslikus mõttes enesekriitilisuse, rahvusliku enesekriitilisuse element.

See vist oli Kipling või keegi nendest suurtest Briti imperialismi laulikutest, kes ütles midagi taolist: “Right or wrong, my country.” Sama mõte kajastub ka Eesti Vabariigi hümnis – “Mis iial ette võtad sa!” Seesama. Võid lollusi ka teha, aga Jumal kaitsku sind ikka!

Seda hoiakut Handol ei ole. Hando on ka selles mõttes aus ja kriitiline ja meenutab ka selles mõttes Vana Testamendi prohvetit, kelle ülesanne, missioon oli oma rahva nägu täis sõimata, kutsuda meeleparandusele, kutsuda üles tunnistama, kasvõi iseendale igaüks, et tegelikult me oleme madalad, me teeme lollusi, teeme ise halbu asju, parimal juhul oleme lollid ja laisad, kuid ei anna endale sellest aru või ei tunnista seda. Kui te Vana Testamenti loete, prohveteid järjest, siis te näete, kuidas see kogu aeg kordub, mille juurde kuulub muide ka see, et enamus Vana Testamendi prohveteid ei tahtnud prohvetid olla.

Ma arvan, et ka sama vanatestamentlikku prohvetlikku hoiakut kandev ja moodsates oludes kordav Hando Runnel – on tunda, et ta peab. Aga tunneb, et parem oleks, kui ei peaks, sest tal endal on raske.”

Paul-Eerik Rummo
24. septembril lavakoolis

26. ja 27. septembril 2018 pidas lavakoolis loenguid juhtimisõpetaja Alexander Havard. Teema: “Iseloomu kujundamine: oma temperamendi tugevuste ning nõrkuste avastamine ning enesearengu strateegia loomine”.

Alexander Havard on rajanud voorusliku juhtimise õpetuse ja asutanud Havardi voorusliku juhtimise instituudi (Havard Virtuous Leadership Institute), mille järgi on klassikalised voorused efektiivse juhtimissüsteemi alus.

Alexander Havard (s 1962) sündis Prantsusmaal ja omandas kõrghariduse õigusteaduse vallas üheks paremaks peetavas Pariisi Descartes’i Ülikoolis. Ta töötas aastaid vandeadvokaadina Pariisis, Strasbourgis ja Helsingis, kuni leidis oma missiooni inimeste suunamises täiustumise teele ning uue põlvkonna eetiliste juhtide kasvatamisel. Alates 2007. aastast elab ja töötab ta Moskvas.

Tema raamatuid “Vooruslik juhtimine”, “Õilsaks sündinud” ja “Temperamendist karakterini” on tõlgitud enam kui 20 keelde.

Rahvusvahelisel muusikapäeval, 1. oktoobril kell 16.00 leiab aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Elisa ühine kontsert, mis toimub 5G ja LoLa tehnoloogia vahendusel korraga EMTA kammersaalis Tallinnas ja Seto Talumuuseumi Tsäimajas Värskas. Kontsert on osa Muusikapäeva programmist.

Tänu Elisa 5G võrgule ja viitevabale heli- ja videoülekande tehnoloogiale LoLa (Low Latency Audio Visual Streaming System) toimub kontsert sünkroonselt kahes erinevas, teineteisest 300 kilomeetri kaugusel asuvas sündmuspaigas. Seto Tsäimaja on kõige kaugem punkt Eestis, kus Elisal on hea valguskaabliühendus – see asub otse Elisa mobiilsidemasti kõrval.

1. oktoobri kontsert on ühtlasi Elisa 5G mobiilside esitlus. Täpselt aasta tagasi sai EMTA IT-juhi Innar Järva ettekanne LoLa tehnoloogia võimalustest esikoha Elisa, äriideede konkursi Ajujaht ja tehnoloogiaportaali Geenius koostöös korraldatud 5G konkursil. Tänu sellele on EMTA-sse esimese ülikoolina Eestis rajatud 5G võrguga Elisa tugijaam, mida kasutatakse ka nimetatud LoLa kontserdi tarbeks.

LoLa tehnoloogia võimaldab üksteisest isegi kuni 5000 kilomeetri kaugusel paiknevatel muusikutel koos musitseerida reaalajas. LoLa ja 5G võrgu koosluse näol on tegemist esimese mobiilse lahendusega, mis on piisavalt kiire ja väikese hilistumisega, et võimaldada videosilla abil ühist musitseerimist interneti püsiühendustest sõltumata.

Kontserdil esinevad pianist Mihkel Poll, kitarrist Jaak Sooäär ja trummar Tanel Ruben (Tallinnas) ning tšellist Henry-David Varema ja laulja Laura Põldvere (Setomaal). Sündmus on kõigile huvilistele tasuta nii Tallinnas kui ka Setomaal. Pärast kontserti on kuulajad oodatud EMTA 4. korruse fuajees toimuvale vastuvõtule.

Muusikapäeva raames toimub EMTA-s veel teinegi kontsert – kell 14.00 esinevad orelisaalis EMTA muusika interpretatsiooni osakonna välisüliõpilased.

LoLa tarkvara on Itaalia Giuseppe Tartini konservatooriumi ning Itaalia Teadus- ja Haridusvõrgustiku konsortsiumi GARR projekt. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale on LoLa riistvara soetatud Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu poolt läbi Euroopa Liidu projekti GÉANT-EaPConnect toetuse.

24. septembril 2018 toimus lavakoolis kohtumine kirjanik Paul-Eerik Rummoga. Kohtumisel räägiti luuletajast ja kirjastajast Hando Runnelist, tema loomingust ja kultuuriloolisest taustast. Sel sügisel tähistab Runnel oma 80. juubelit ja tema loomingule on pühendatud lavakooli I kursuse lavakõne semester.

Vaata ka kohtumise pildigaleriid Lavaka Facebooki-lehel.

Teisipäeval, 25. septembril algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 99. kontserdihooaeg, mille rikkalikus programmis on tänavu ka uus kontserdisari “Klaverivirtuoosid”. Värske kontserdisari sünnib koostöös Eesti Pianistide Liiduga.

Kontserdisarja “Klaverivirtuoosid” kunstilise juhi, pianist Mihkel Polli sõnul toob kontserdisari kuulajateni armastatud klaveriheliloojate tähtteosed, mida esitavad Eesti säravaimad pianistid ning EMTA üliõpilased, noored klaverivirtuoosid. “Sarja iga kontsert on pühendatud ühele heliloojale ning esimesel kontserdil tuleb ettekandele legendaarse pianisti ja helilooja Franz Liszti looming,” ütles Poll. “Lisaks täiendavad kontserte tekstilised vahepalad, milles tutvustatakse kontserdil kõlavaid teoseid ja nende loomise ajastut,” lisas Poll.

EMTA kontserdihooajal on publik oodatud osa saama ka juba traditsiooniliseks kujunenud sarjadest ja festivalidest. Muusikafestivali SügisFest programm on tänavu mitmekesisem kui kunagi varem, lisaks kontsertidele pakub festival sel korral ka etendusi ning töötubasid.

Eesti muusikute raudvarale pühendatud kontserdisari “Jubilate” tunnustab ja tänab sel hooajal muusikuid ja pedagooge nagu Lilian Semper, Riho Mägi ja Olavi Kasemaa. Sarja raames toimub ka Balti riikide 100. aastapäevale pühendatud kontsert, kus Baltimaade heliloojate teoseid esitavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Läti Muusikaakadeemia ning Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia keelpillitudengid ning -pedagoogid.

Tänavustest välisesinejatest väärib kindlasti äramärkimist Armeenia päritolu viiulivirtuoos Movses Pogosjan. Samuti jätkub koostöö Peterburi Konservatooriumiga, mille raames jõuavad Eesti publiku ette võimekad interpreedid Venemaalt  – viiuldaja Anna Laukhina ning pianist Regina Glazunova.

2018. aastale paneb piduliku punkti juba traditsiooniks saanud jõulukontsert, kus astuvad publiku ette EMTA tunnustatud õppejõud.

Kontserdihooaja repertuaaris on teosed alates eatust klassikast kuni kaasaegse jazzi ja nüüdismuusika, ooperi ja teatrini. Aastas jõuab lavale 150 kontserti.

Kontserdid ja etendused toimuvad peamiselt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalides (Tatari 13). Enamik kontserte on tasuta.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on Eesti juhtiv muusikale ja teatrile spetsialiseerunud avalik-õiguslik ülikool. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tähistab 2019. aastal oma 100. juubelit.