Latest Posts
5.–9. septembrini Hollandis toimunud mainekal nüüdismuusikafestivalil Gaudeamus Muziekweek tuli ettekandele seitse heliteost EMTA praegustelt ja endistelt kompositsiooniüliõpilastelt.
Märtsikuus käis EMTA kompositsiooniosakonnas meistrikursusi andmas Hollandi bassklarnetist Fie Schouten. Kursusele järgnes üleskutse uute lugude kirjutamiseks ning 6. septembril toimunud kontserdil “Turn Up The Bass (Clarinet)” kõlasid uudisteosed kuuelt autorilt: Tze Yeung Ho, Arshia Samsaminia, Juuso Salonen, Gerta Raidma, Johanna Kivimägi ja Einike Leppik.
Teoseid esitasid Fie Schouten, Germaine Sijstermans (bassklarnet), Jeroen Kimman (elektrikitarr) ja Eva van de Poll (tšello). 8. septembri õhtul kõlas festivalil veel üks Eesti helitöö – Orkest de Ereprijs esitas Alisson Kruusmaa teost “Rain”. Kevadel võitis Alissoni teos Hollandis Apeldoornis toimunud heliloomingukursusel “24th Young Composers Meeting” parima teose preemia.
Hollandi vanimat muusikafestivali, Gaudeamuse Muusikanädalat on korraldatud veidi enam kui 70 aastat. Festivali eesmärk on esitleda uusimaid suundi nüüdismuusikas.
Järgmise aasta sügisel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100. juubeliks valmivas saalikompleksis peeti täna sarikapidu, kuna hoone on saavutanud planeeritud täiskõrguse 23,6 meetrit ning oluline etapp ehituses on edukalt lõpetatud.
Täna pärastlõunal tõi haridus- ja teadusminister Mailis Repsi ning kultuuriminister Indrek Saare pilgu all uue tipptasemel hoone katuselt sarikapärja alla Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor prof Ivari Ilja. Traditsiooni järgi peab hoone tellija ise pärja katuselt alla tooma ning korraldama ehitajatele sarikaliigud, et tagada uuele hoonele hea õnn. Vastasel juhul asendavad ehitajad sarikapärja vana luuakontsuga ning veelgi hiljem auklike tööpükstega, mis tähendab uuele hoonele kiiret lagunemist. Et seda igal juhul vältida, järgnes pärja allatoomisele traditsiooniline sarikapidu ehitajate tänamiseks.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et sarikapidu on samm lähemale sellele, et Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saab oma 100. sünnipäeva tähistada uues tipptasemel hoones, kus on parima akustika ja kaasaegseima tehnoloogiaga kontserdisaal, blackbox’id ja õppeklassid. „Soovin akadeemia perele veel veidi kannatlikkust, aga ka tohutult harjutamislusti, et täita uus saalikompleks aasta pärast kaunite helide ja menukate esinemistega,“ ütles Reps.
„Me peame alati meeles pidama, et kõige unikaalsem, mida saame maailmale pakkuda, on kultuur. Ka me ise käime iga-aastaselt üha rohkem ja rohkem kontserdil ja teatris. Sellepärast on uue õpikeskkonna peatne valmimine väga loomulik ja vajalik. Lisaks saavad kultuurielu korraldajad tänapäevaste võimalustega keskkonna, kus tutvustada innovaatilisi ettevõtmisi, millele varasemalt sobivat kohta pole olnud. Ühesõnaga, kena kingitus meie kultuurriigi juubeliks,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar.
EMTA rektori prof Ivari Ilja sõnul oli tänase sarikapeo eesmärk tänada ehitajaid ning luua rahvapärimuse järgi soojad suhted majavaimuga. “Põhjust kõvasti vaeva näinud ehitajate kostitamiseks oli enam kui küll, sest tööd on kenasti graafikus,” lausus prof Ilja. “Kõik märgid lubavad arvata, et EMTA 100. juubelil 2019. aasta septembris saame avada kauaoodatud saalikompleksi, mis lisaks õppetööle hakkab sageli leidma kasutust avaliku kontserdi- ja etenduspaigana.”
6100-ruutmeetrise saalikompleksi keskseks osaks kujuneb läbi nelja korruse ulatuv 480 istekohaga kontserdisaal, mis sobib eelkõige klassikalise muusika, aga ka muude muusikastiilide esitamiseks. Läbi kolme korruse on kavandatud 130 pealtvaatajat mahutav blackbox, mida hakkavad kasutama lavakunstitudengid ja džässmuusikud. Viiekordsesse soklikorrusega hoonesse rajatakse 21 õppeklassi, mille seas on ka multimeedia stuudio ning džässiklass. Saalikompleksi kõik korrused ühendatakse kõrvalasuva akadeemia peahoonega.
EMTA haldusdirektori Ott Maateni kinnitusel on tänaseks edukalt lõpetatud oluline vaheetapp saalikompleksi ehituses. “Hoone põhikonstruktsioonid on sisuliselt valmis, fassaad peagi koorikplaatidega kaetud ning uksed-aknad ees, nii et saab alustada viimistlustöödega,” selgitas Maaten.
EMTA saalikompleksi projekteeris AS Resand. Hoone arhitektid on Toivo Tammik ja Mart Rõuk arhitektuuribüroost Ansambel, saalide sisearhitektuuri autor Aivar Oja FraDisain OÜst. Akustikaprojekti tegi Linda Madalik koostöös Taani akustikabürooga Gade&Mortensen Akustik. Hoone ehitab Nordlin Ehitus AS ning omanikujärelvalvet teeb Tallinna Linnaehituse AS. Saalikompleksi ehitust rahastavad Eesti Kultuurkapital, Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond ja EMTA.
Fotod tänasest sarikapärja allatoomise tseremooniast leiab veebiaadressilt https://bit.ly/2CSq1Oq
Fotode autor: Andres Raudjalg
Esmaspäeval, 10. septembril oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemial au võõrustada hetkel Eestis viibivat Argentina tipptenorit José Curat, kes kohtus EMTA juhtkonna ning üliõpilastega. Erakordselt menukaks ja meeleolukaks kujunenud loeng-kohtumisel “Intellectual Sincerity as Opposite to Intellectual Honesty” kõneles Cura professionaalsest artistikarjäärist ning edukast toimetulekust muusikamaailmas. Kohtumine, kuhu kogunes üle saja EMTA tudengi, õppejõu ja muusikasõbra ka väljaspoolt EMTA-t, andis tunnistust, et Cura on palju enamat, kui pelgalt maailma prestiižsemates teatrites esinev ning ooperiliteratuuri peaosi kehastav ooperistaar. Alustanud oma muusikuteed orkestridirigendi ja heliloojana, on Curast ligi neljakümne laval oldud aasta jooksul kujunenud eelkõige suurepärane artist, kelle lavarollid on psühholoogiliselt peensusteni läbi mõeldud. Olles tuntust kogunud itaalia ja prantsuse traditsioonilise repertuaari esitajana, pole tema rollilahendused aga kaugeltki mitte alati traditsioonilised, vaid on nii kriitikutes kui publikus tihti peale imetluse ka mitte kõige paremas mõttes imestust äratanud. “Cura did everything else than what he was expected to do,” on tema enda sõnutsi siiani ilmekaim näide kriitikast, mis tal on õnnestunud pälvida. Nii jäi ka kohtumisest kõlama mõte, et noored artistid peaksid oma kunsti pakkumisel alati lähtuma eelkõige omaenese tõekspidamistele tuginevast siirast eneseväljendusest, isegi juhul, kui see läheb vastuollu väljakujunenud viiside-arusaamadega. Pärast kohtumist üliõpilastega toimus rektor Ivari Ilja juhtimisel ringkäik kooli territooriumil, kus José Curale tutvustati peagi valmivat EMTA uut saalikompleksi.
José Cura
José Cura
Rektor Ivari Ilja, kostüümikunstnik Silvia Collazuol, José Cura ja loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema tulevase saalikompleksi ehitusel
Fotod: Liina Viru
31. juulist kuni 2. augustini toimus Austrias Sankt Pöltenis Rahvusvaheline Beethoveni Konkurss keelpillidele. Viiuldajate kategoorias osalesid kaks EMTA tudengit: Gloria Ilves ja Merily Leotoots. 1. ja 2. preemiat välja ei antud, 3. preemia pälvis Gloria Ilves, Merily Leotoots sai tunnustuseks diplomi.
Gloria mängus tõsteti esile head tehnilist valmidust ja elavat musikaalset esitust.
Žüriis olid viiuldajad-professorid Austriast, Itaaliast, Venemaalt, Kolumbiast, Jaapanist jm.
3. kuni 23. septembrini 2018 annab lavakoolis biomehaanika meistriklassi Venemaa Teatrikunsti Akadeemia (GITIS) lavalise liikumise ja lavavõitluse õppejõud ning lavastaja Vladimir Granov. Kolme nädala jooksul õpetab ta nii vanemat kui nooremat kursust.
Vladimir Granov on sündinud Venemaal Voronežis, kuid elab praegu Prantsusmaal Lyonis, kus töötab oma teatrikoolis. Pärast teatrihariduse omandamist Moskva GITISes on ta õpetanud biomehaanikat ja lavavõitlust Moskvas VGIKis ja GITISes, Lyonis teatrikunsti ja -tehnika kõrgemas koolis ENSATT, Itaalias ja Süürias, aga ka Eestis Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Ta on mänginud 15 filmis ja 40 teatrilavastuses, lavastanud Molière’i, Shakespeare’i, Tšehhovi ja Gogoli näidendeid.
8. ja 9. septembril viib Granov Eesti Lavavõitluse Liidu korraldusel läbi lavalise liikumise ja vehklemise õpikoja Eesti Tantsuagentuuris. Huvilistele rohkem infot Facebookis.
Meistriklassi fotogalerii leiab siit.
Vladimir Granovi kodulehe leiab siit.
1. septembril 2018 läks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üle uuele struktuurile. Senise 17 osakonna, üksuse ja instituudi asemel on nüüd neli osakonda ja doktoriõppekeskus.
Lavakunsti osakond jätkab endises koosseisus, kuid struktuurireform tõi kaasa muutuse osakonna juhtimises: alates 1. septembrist ei ole Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias enam osakonnajuhatajaid. Lavakunsti osakonna peakoordinaatorina alustas tööd Jaak Prints, kelle ülesanne on osakonna üldjuhtimine, administratiiv- ja finantsküsimused.
Kursuste juhid on prof Anu Lamp ja prof Elmo Nüganen (29. lend) ning prof Lembit Peterson (30. lend).
Kajastus:
Heili Sibrits. Lavakooli tööd juhib Jaak Prints. – Postimees, 11.09.2018
12.-16. augustil toimus Haapsalus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suvekursus. Meistrikursusi viisid läbi EMTA klaveriosakonna pedagoogid prof Peep Lassmann, prof Ivari Ilja, dots Mati Mikalai, lektor Age Juurikas ja lektor Mihkel Poll.
Kursuste raames toimusid lisaks tundidele õppejõudude kontsert Uuemõisa mõisas ja õpilaste kontserdid Haapsalu Muusikakoolis ning Uuemõisa mõisas.
Kursustel osales kokku 25 õpilast Tallinna Muusikakeskkoolist, Elleri-koolist, Otsa-koolist ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast.
Kursus toimus koostöös C. Kreegi nim Haapsalu Muusikakooli, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Täiendkoolituskeskuse, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu ja Eesti Pianistide Liiduga. Kursuse toimumist toetas Eesti Kultuurkapital.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias algas 27. augustil 2018 uus õppeaasta.
Lavakunstikoolis alustas õppetööd Lembit Petersoni juhendatav 30. lend ehk I kursus, kus õpivad 13 näitleja-, neli lavastaja- ja kaks dramaturgisuuna üliõpilast. Uue kursuse lavastajatudengeid hakkab juhendama Lembit Peterson, dramaturgiüliõpilasi Andri Luup.
29. lennus ehk III kursusel jätkavad Anu Lambi ja Elmo Nüganeni juhendataval kursusel 14 näitleja- ja neli lavastajasuuna tudengit.
Doktoriõppes lisandusid kaks doktoranti: Hanna Junti ja Erik Alalooga.
Lavakooli avaaktusel esinesid EMTA rektor Ivari Ilja, lavakooli peakoordinaator Jaak Prints, noorema kursuse juhendaja Lembit Peterson, üliõpilased jt.
Fotod: Rainer Põldeots, lavakool
Otsime Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimajja kunstiteost
Konkursi eesmärgiks on tellida parim kunsti ideelahendus, mis haakuks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia identiteedi ja missiooniga, eelistatult valmiva kontserdi- ja teatrimajaga.
Konkursi tähtaeg on 1. november 2018 ja tingimused asuvad siin: Võistlusjuhend ja lisad / PDF
– – –
Konkursile laekus kokku 31 tööd.
Konkursile esitatud tööd avas kvalifitseerimiskomisjon 2. novembril: EMTA kunstikonkursi kavandite avamise protokoll
Selgusid konkursi tulemused: https://ema.edu.ee/emta-kontserdi-ja-teatrimaja-kunstikonkursi-voitis-klaasikunstnik-maret-sarapu/
I koht – kavand märksõnaga “Esimene keel”, autor Maret Sarapu
II koht – kavand märksõnaga “Avamine”, autorid Taavi Kuningas, Argo Männik, Mihkel Urmet
III koht – kavand märksõnaga “Vaheaeg”, autor Kristel Ojasuu
EMTA_kunstikonkurss_žürii_otsus
Esitatud tööde virtuaalsed kavandid: https://ema.edu.ee/eesti-muusika-ja-teatriakadeemia-kontserdi-ja-teatrimaja-kunstikonkurss/
– – –
Lisamaterjalid: korruste plaanid, sisevaated, välisvaated
Fuajeede lõiked: http://margareete.ema.edu.ee/owncloud/public.php?service=files&t=0a7c63deccc9121f0337630cf0d91a71
Peafassaadi muudatused: http://margareete.ema.edu.ee/owncloud/public.php?service=files&t=4a5b488eec609f4c8061e252914f45be
3D konstruktsioon+KVJ: http://margareete.ema.edu.ee/owncloud/public.php?service=files&t=d79a87be86c713331db5796a2cad8584
ESITATUD KÜSIMUSED JA VASTUSED
K: Kas oleks võimalik ASAP saada hoone 3d mudelit (koos ümbritseva linnaruumiga ja nii uut kui vana maja koos) soovitavalt ArchiCADi PLA formaadis või mõnes teises levinud 3d formaadis (IFC, 3ds, skp)?
V: Sellist mudelit ei ole loodud.
On ainult olemas see, joonistatud 2D jooniste põhjal:
https://www.ema.edu.ee/saal_archicad/
Video archicadi renderdusest on selle klipi alguses ja lõpus:
https://www.youtube.com/watch?v=m6LkRrzZ95Q&feature=youtu.be
K: Kas plaanidest ja vaadetest on ka .dwg jooniseid, et mõõte võtta?
V: Kõik olemasolevad joonised on leitavad põhiprojektist lingil: http://margareete.ema.edu.ee/owncloud/public.php?service=files&t=ea8061efa81c4f304fe489602852a308
K: Palun esitada värvi- ja/või materjalikaart (just fuajee ja blackboxi ümbrus)
V: Hetkel koostatakse lõplikku siseviimistlustabelit, kus on kirjas kasutatavad materjalid.
I korruse fuajees on saali seinad tammelippidest viimistlusega, põrand täismassplaat ning alumiiniumlamellidest ripplagi. Blackboxi fuajees on seinad mustast puitmaterjalist, põrand täismassplaat.
K: Kas fuajee kõik valgustid on peidetud ripplae taha või on nähtavaid lampe ka?
V: Praeguse lahenduse järgi on planeeritud kõik valgustid ripplaega samasse tasapinda, valgustid laest välja ei eendu.
K: Joonistena: lõige fuajeest ja 2 korrusest ning 1-2 korruse plaanid, konterdisaalist väljapoole jääva puitseina kilbijaotusjooni ehk n.ö seinavaade
V: Võimalikud olemasolevad materjalid lisasime lisamaterjalide alla, vt ülal.
4. Palun esitada 3D pildid fujeest ja majast väljast, päev ja öö – just see nurk, kus uus ja vana maja kokku saavad. see mis on hoone ehtiussildile praegu prinditud. ning vaade peasissepääsule aksokas kindlasti.
V: Olemasolevad 3D materjalid on hõlmatud lisamaterjalidesse
K: Mis materjalist tuleb välisfassaad?
V: Betoon
K: Palun saata Eesti Muusika ja Teatriakadeemia krundi üldplaan ja fuajee arhitektuurne joonis. Palun saata ka peavaate simulatsioon tulevast hoonest.
V: Vt lisamaterjale ülal.
K: Kas konkursil osaleval firmal on tarvis esitada maksuandmete tõend?
V: Ei ole vaja esitada, kuna tingimustes pole välja toodud. Riikliku maksuvõla puudumist kontrollib tellija Maksu- ja Tolliameti päringu kaudu.
K: Kas osaleval firmal on tarvis esitada kohalike maksude võlgnevuse puudumise tõend?
V: Ei ole vaja esitada.
K: Mis kuupäevast alates kontrollitakse maksuvõlgnevusi.
V: Kontrollitakse kontrollimise päeva seisuga ehk siis, kui komisjon reaalselt koguneb ja pakkumusi läbi vaatama hakkab. Konkursikutse punkti 1.9 järgi juhtub see 2. novembril 2018.
K: Juhendis on öeldud: “Kavand tuleb lisaks füüsilisele kujule esitada digitaalsel kujul CD-l, DVD-l või USB-l. Kavandi planšetid ja tekstiline osa tuleb digitaalsel kujul esitada .pdf ja/või .jpg failidena.” Kas on vastuvõetav, et osaleja toob digitaalse kavandi mälupulgal ja annab failid üle või on kohustuslik, et tema mälupulk jääb siia?
V: USB mälupulk jääb konkursi lõpuni EMTA-sse, hiljem on võimalik mälupulk tagasi saada.
K: Kui kaks eraisikut esitavad ühistaotluse, kas vormis 2 tuleb kirja panna ühe osaleja nimi kaks korda ehk osaleja ja volitatuna?
V: Ei, vormis 2 üks osaleja volitab teist osalejat esindama neid konkursil tehtavates toimingutes.
Mõlemad on välja toodud osalejatena ning kumbki neist täidab osalejana enda eest ära vormi 4.
21. juunil 2018 toimus Estonia kontserdisaalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetajate kontsert-aktus, kus anti kätte lõpudiplomid ka lavakunstikooli lõpetajatele.
1. Bakalaureuseõppe lõpetasid 28. lennus (juhendajad Anne Türnpu ja Mart Koldits):
näitleja õppesuunal
Kirill Havanski, Laura Kukk, Ingrid Margus, Jane Napp, Jaanus Nuutre, Dovydas Pabarcius, Steffi Pähn, Teele Pärn, Sander Roosimägi, Ilo-Ann Saarepera, Johannes Richard Sepping, Nils Mattias Steinberg, Ursel Tilk, Markus Truup ja Joosep Uus
lavastaja õppesuunal
Johan Elm, Ingmar Jõela ja Jan Teevet
dramaturgi õppesuunal
Priit Põldma
2. Magistriõppe lõpetasid füüsilise teatri suunal (juhendaja Jüri Nael):
Raho Aadla, Kersti Heinloo, Mait Joorits, Martin Mill, Tanel Saar, Agur Seim ja Jaanika Tammaru
Magistriõppe lõpetas psühholoogilise teatri suunal
Siret Campbell