Latest Posts

Teisipäeval, 8. mail 2018 toimub Itaalias Roomas EMTA kompositsiooniosakonna ja Rooma Tor Vergata ülikooli koostöös audiovisuaalsete ja elektroakustiliste teoste kontsert. Esitatakse nii noorte eesti heliloojate kui ka kogenud itaalia heliloojate loomingut. Kontserdi keskmes on instrumendina flööt ja jätkub EMTA koostöö flöödimängija Gianni Trovalusciga.

Esitusele tulevad Robi Jõelehe, Einike Leppiku, Johanna Kivimägi, Mihkel Tombergi, Tauno Makke, Sander Tuvikese, Paul Klooreni ja Valentin Siltšenko tööd. EMTA audiovisuaalse õppekava tudengid Paul Klooren (1. kursus) ja Tauno Makke (2. kursus) ning vilistlane Sander Tuvikene on spetsiaalselt selle kontserdi jaoks loonud ka originaalvideod kavas olevatele itaalia heliloojate teostele.

Tegu on esimese EMTA audiovisuaalse õppekava live-kontserdiga väljaspool Eestit.

Kontserti toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti suursaatkond Roomas.

Reedel, 4. mail kell 19:00 esietendus EMTA ooperistuudio ja lavakunstikooli 28. lennu koostööprojektina ooperiajaloo esimeseks koomiliseks ooperiks peetud G.B.Pergolesi „Teenija-käskijanna“ („La serva padrona“). Etendus on lavastatud film noir võtmes 1940.-1950. aastatesse.

Ooperi lavastaja on EMTA lavakunstikooli 28. lennu dramaturgi ja lavastaja õppesuuna 4. kursuse üliõpilane Jan Teevet ning tema juhendaja on EMTA lavakunstikooli dotsent Anne Türnpu.

Algselt traditsioonilise põhiooperi „Uhke vang“ („Il prigionier superbo“) vahe-etendusena ehk intermeediumina komponeeritud „Teenija-käskijanna” tõi Itaalia barokkheliloojale Giovanni Battista Pergolesile tulevikku vaatava ning seisusevahesid parodeeriva lavateosega päevapealt rahvusvahelise kuulsuse. Vaid 26-aastaseks elanud Pergolesi „Teenija-käskijannat“ peetakse muusikaajaloos esimeseks koomiliseks ooperiks, mis sillutas teed paljudele järgnevatele samas žanris (opera buffa). Pergolesi tuntuima teose, tema surma-aastal 1736 valminud “Stabat Mater’i” kõrval esitatakse „Teenija-käskijannat“ Euroopa ooperiteatrites siiani suure publikumenuga.

Peaosasid Serpinat ja Ubertot laulavad EMTA laulueriala magistrant Grete Oolberg (sopran) ning laulueriala bakalaureusetudeng Raiko Raalik (bass), kes on ka Rahvusooperi Estonia etendustes debüteerinud. Kahte tumma teenrit mängivad EMTA lavakunstikooli 28. lennu 4. kursuse näitlejaüliõpilased Johannes Richard Sepping ja Ursel Tilk. EMTA ooperietenduse instrumentaalse poole eest kannab hoolt EMTA varajase muusika keskuse barokkansambel Imbi Tarumi ja Meelis Orgse juhendamisel. Ansambli koosseisus musitseerivad Tiina Mäe (viiul), Meelis Orgse (viiul), Michael Sagulin (vioola), Johanna Randvere (tšello), Hanna Jürgenson (kontrabass) ja Piibe Maria Talen (klavessiin).

Ooper esitatakse eesti keeles (tõlkinud Neeme Kuningas, toimetanud lavastaja Jan Teevet). Etenduse kunstnik on Eesti Kunstiakadeemia stsenograafiatudeng Katharina Kuusemets ning ajastutruu lavagrimmi loovad Grimmikooli õpilased. Valguskujunduse teevad Peeter Veltmann ja Tammo Sumera EMTAst.

Pergolesi koomiline lühiooper „Teenija-käskijanna” jõuab publiku ette EMTA ooperistuudio, EMTA varajase muusika keskuse, EMTA lavakunstikooli, Eesti Kunstiakadeemia ja Grimmikooli ühistööna.

Sissepääs ooperietendusele on tasuta.

EMTA ooperistuudio Pergolesi „Teenija-käskijanna“ etendused on kavas 4.05.2018 kell 19 EMTA kammersaalis, 20.06.2018 kell 22:00 Olustvere mõisas, Suure-Jaani Muusikafestivali programmis ning 5.09.2018 kell 19:00 Narva Linnuses, Narva Ooperipäevadel.

27. – 29. aprillini toimus Chopin nim Muusikaülikoolis Varssavis ECMTA (European Chamber Music Teachers Association) aastakonverents. Ühtlasi toimus Varssavis traditsiooniline muusikakõrgkoolide tudengite kammermuusika festival.

„1975. aastal Tallinnast alguse saanud Balti riikide konservatooriumite tudengite igal kevadel toimuv kammermuusika festival on erakordselt hea näide regiooni muusikakõrgkoolide kauaaegsest koostööst. Viimse kahekümne aasta jooksul on üritus muutunud rahvusvahelisemaks – osavõtjaid on kogu Euroopast,” ütles Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Instrumentaalkammermuusika keskuse juhataja prof Marje Lohuaru.

Tänavune festival toimus Chopin nim Muusikaülikoolis, Varssavis. Osalejad olid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Suurbritannia ja Portugali muusikakõrgkoolidest. Festivalikontserdid toimusid Chopini Muuseumis, Wilanova lossis ja Chopin nim Muusikaülikooli saalis.

Eestit esindas äsja S. Vainiunase nim rahvusvahelisel konkursil 3. preemia saanud duo Gloria Ilves ja Ilana Makarina. Menukas kontsert toimus suurepärase akustikaga Wilanova lossis ja kavas olid Erkki Sven Tüüri ning Edward Elgari teosed.

EMTA õppejõud prof Natali Sakkos ja prof Marje Lohuaru andsid meistrikursusi Chopin nim Muusikaülikooli (sh ka muusikakeskkooli), Londoni, Moskva, Kaasani jt üliõpilasansamblitele. Arvukate meistrikursuste, kontsertide, ettekannete ja loengute kõrval toimus esmakordselt ECMTA konverentsi raames doktorantide rahvusvaheline esitlusplatvorm. EMTA doktorant Marie-Helen Aavakivi tegi ettekande teemal „Eesti viiuldajate esitusstiilist 1930. aastatel” ja doktorant Anneli Tohver „Pianisti ja balletiartistide ansamblilise tegevuse eripärast”. Esitlused pälvisid arvuka kuulajaskonna seas huvi ning tunnustust.

4.-5. maini toimub rahvusvaheline konverents “Ettekääne. Ruum. Performatiivsest ruumist etenduskunstides”, kus tipptegijad Eestist, Taanist, Soomest, Lätist ja Tšehhist räägivad ruumi kasutamisest etenduskunstides. Konverents toimub teatris NO99.

Konverentsi korraldaja, EMTA lavakunstikooli doktoriõppe koordinaatori Madli Pesti sõnul on ruum üks määravamaid aspekte etenduskunstide loomisel. „Ruum on selline teatri osa, millele saab läheneda hästi mitmekesiselt. Konverentsi esinejad tutvustavadki väga eripalgelisi võimalusi ruumi kasutamiseks, mis võiks olla inspireeriv ka eesti teatritegijaile ja –uurijaile,” ütles Pesti.

Pesti sõnul toob konverents kokku säravad etenduskunstide praktikud. „Konverentsi peaesinejad on skandaalsed teatritegijad Signa Köstler ja Arthur Köstler Taanist ning lavastaja ja kunstnik Teemu Mäki Soomest. Nende lavastused pälvivad sageli suurt tähelepanu ja pakuvad publikule raputavaid elamusi,” ütles Pesti.

Köstlerite trupp SIGNA ja Teemu Mäki on loonud kumbki sensatsiooni tekitanud lavastuse ka Tallinnas.

Eesti esinejatest toob Pesti välja ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhi Hannes Praksi, kes lisavad konverentsile elu- ja eksimisruumi mõõtme.

Rahvusvaheliste külalistena astuvad üles ka Tšehhi teatriuurija Radka Kunderová ning Läti teatri- ja filmilavastaja Krista Burāne. Eestist esinevad veel teatriuurija Eva-Liisa Linder, näitleja Kersti Heinloo, lavastuskunstnik Kristjan Suits, näitleja Maarja Mitt, helikunstnik Hendrik Kaljujärv, koreograafid Raho Aadla, Jaanika Tammaru ja Renee Nõmmik ning dramaturg Marion Jõepera.

Konverentsi korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooliga. Sündmus toimub EMTA lavakunstikooli doktoriõppes algatatud loomingulise uurimisprojekti “Ruumi loomise strateegiad kaasaegses teatris” raames.

Konverentsil osalemine on tasuta. Huvilised saavad end registreerida siin.

Lisainfo ja ajakava: http://ktkdk.edu.ee/events/event/rahvusvaheline-konverents-ettekaane-ruum-performatiivsest-ruumist-etenduskunstides/

Konverentsi toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ASTRA projekt EMTASTRA).

20.-24. märtsini toimus Portugalis Portos XII rahvusvaheline Harmos Festival, kus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat esindas sel aastal Trio Fantastico, koossseisus Mari-Liis Urb (viiul), Kristian Plink (tšello) ja Joonatan Jürgenson (klaver). Ansamblit juhendab Euroopa Kammermuusika Õpetajate Assotsiatsiooni president professor Marje Lohuaru.

“Vastuvõtt oli lõunamaale omaselt soe ja näiteks isegi kui kontserdil Vikontide Palees oli vähem rahvast, kui teistel täissaalidega toimunud kontsertidel, siis ikkagi nad aplodeerisid seistes ning palusid häälekalt lisalugu. Porto ise tervitas meid lisaks heale kohvile ka üllatuslikult põhjamaise olekuga ja inimestega oli lihtne klappi leida. Kogu organiseerimine oli kõrgel tasemel ja sujuv ning jättis väga hea mulje,“ lausus trio viiuldaja Mari-Liis Urb.

Trio Fantastico tegutseb aastast 2016 ning on selle lühikese aja jooksul esinenud lisaks Eestile ka Gyumris (Armeenia), Varssavis (Poola), Roomas (Itaalia), L’Aquilas (Itaalia), Nepis (Itaalia) ja Portos (Portugal). Armeenias toimunud Festivalil Renessanss aastal 2016 saavutasid nad Grand Prix’i tiitli. Trio repertuaaris on peamiselt põhjamaade heliloojad ja Harmos Festivalil esitati Jaan Räätsa Klaveritrio nr 2, Arvo Pärdi Mozart-Adagio, Jean Sibeliuse Lovisa Trio ja lisaks ka Dmitri Šostakovitši Klaveritrio nr 2. Trio esines Balsemao Vikontide Palees, Vilar do Paraíso Muusikaakadeemias ja Casa da Musicas.

17.-19. aprillil 2018 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias I rahvusvaheline muusikahariduse konverents “Muusikahariduse vägi Eesti kogemuse näitel” (“The Power of Music Education – Estonian Experience”). Plenaarettekanded toimuvad inglise keeles, fookusgruppide ettekannetes on avatud ka eestikeelne sessioon.

Konverentsi ajakava leiab SIIT.

18. – 21. aprillini toimub Muusika- ja Teatriakadeemias IV rahvusvaheline muusikaolümpiaad, mis toob kokku üldhariduskoolide muusikahuvilised õpilased Horvaatiast, Küproselt,  Lätist, Leedust, Poolast, Sloveeniast, Tšehhi Vabariigist ja Eestist.

Tänavuse rahvusvahelise muusikaolümpiaadi korraldustoimkonna juhi ja žüriiliikme Ene Kangroni sõnul on olümpiaad muusikaliselt andekatele õpilastele hea võimalus kogeda loovat eneseväljendust rahvusvahelisel tasandil. „Olümpiaad aitab osalejatel arendada loovat mõtlemist ja väärtustada muusikalist kirjaoskust, kui eeldust loominguliseks tegevuseks,” ütles Kangron. „Eelnevad rahvusvahelised olümpiaadid on näidanud, et võistluspäevade jooksul jõuab kuulajate ette nauditavaid omaloomingulisi muusikateoseid, mida on kõrgelt hinnanud nii kuulajad kui ka heliloojad-žüriiliikmed,” lisas Kangron.

Olümpiaad koosneb kolmest osast: omalooming ja selle esitamine, laulu esitamine, muusikateoreetilised küsimused koos muusika kuulamise ja noodist lugemisega.

Olümpiaadile eelneb rahvusvaheline muusikapedagoogika-alane konverents, mis käsitleb muusikahariduse osatähtsust riigi ja rahvuse kultuuriloos. Konverentsi põhiteema on “ The Power of Music Education – Estonian Experience”.

Muusikaolümpiaadid Eestis said alguse juba 2002. aastal. Esimene rahvusvaheline muusikaolümpiaad toimus 2012. aastal Tallinnas, teine 2014. aastal Riias ning kolmas 2016. aastal Klaipedas.

IV rahvusvahelist muusikaolümpiaadi korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös Eesti Muusikaõpetajate Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Rahvusvahelise muusikaolümpiaadi patroon on Eesti Muusika- ja Teatriakakadeemia rektor, professor Ivari Ilja.

Rahvusvahelised muusikaolümpiaadid toimuvad Euroopa Koolimuusika Assotsiatsiooni (EAS) egiidi all.

Rahvusvahelist olümpiaadi Tallinnas toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn.

20.-23. aprillini 2018 toimub Fryderyk Chopini Muusikaülikooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühine kammermuusikafestival „Varssavi kevad“. Tallinnas ja Tartus toimuvatel kontsertidel kõlab Poola 20. ja 21. saj. heliloojate looming kõrvuti Eesti heliloojate teostega, toimuvad heliloojate ümarlaud ja meistrikursused.

Poola Kultuuri- ja Rahvuspärandi Ministeeriumi toetusel ning Fryderyk Chopini Muusikaülikooli algatatud projekti raames saabub Eestisse paarkümmend Poola muusikut, heliloojat ja muusikatudengit ning toimub neli kontserti, üks Tartus ning kolm Tallinnas. Poola ja Eesti muusikutest on selleks festivaliks moodustatud  mitmed  ühisansamblid.

Lisaks Poola heliloojate loomingule kõlab ka Eesti heliloojate kammermuusika. Festivali raames leiab aset Poola ja Eesti heliloojate ümarlaud, toimuvad muusikute meistrikursused ning avatakse näitus legendaarsest Poola muusikafestivalist „Varssavi sügis“.

Festivali korraldavad Fryderyk Chopini Muusikaülikooli kammermuusikaosakond, (juhataja prof Katarzyna Jankowska-Borzykowska) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Instrumentaalkammermuusika keskus (juhataja prof Marje Lohuaru).

Festivali koostööpartnerid on Poola Vabariigi Suursaatkond Eestis. Poola Heliloojate Liit, Rahvusvaheline Kaasaegse Muusika Festival „Varssavi sügis“, Poola Muusika Infokeskus ja Poola Autorite Ühing.

23.–26. aprillini 2018 külastab Eestit tänapäeva üks väljapaistvaim muusikaloolane, professor Richard Taruskin (US), kes annab oma külaskäigu jooksul neli avalikku loengut. Loengud toimuvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna juhataja Toomas Siitani sõnul on Taruskini külastus teadusmaailma tippsündmus. „Pole kedagi teist, kes oleks viimasel veerandsajandil muutnud muusika ajaloost kirjutamist nii sügavalt kui tema,” ütles Siitan. „Taruskini loengud on kordumatu võimalus kuulda ja näha tänapäeva humanitaaria tõelist suurkuju,” lisas Siitan.

Richard Taruskin on California Berkeley ülikooli emeriitprofessor, kes on kirjutanud äärmiselt kaalukaid töid paljudes muusikahistoriograafia valdkondades (sh. muusikaloo metodoloogia, varane muusika, vene muusika: Stravinski, Mussorgski).

Tema raamat „Text and Act: Essays on Music and Performance” (Oxford University Press, 1995) muutis põhjalikult muusika esitusprobleemide käsitlemist ning tema kuueköiteline „The Oxford History of Western Music” (Oxford University Press, 2005) on tänapäeva autoriteetseim ja uuenduslikum lääne muusikaloo käsitlus.

Taruskinile on omistatud hulganisti kõrgeid teaduspreemiaid. Neist suurim on 2017. aastal antud Kyoto preemia, mida hinnatakse võrdseks Nobeli preemiaga.

Loengutes osalemine on tasuta. Huvilistel on võimalus registreerida oma osalus siin: https://goo.gl/forms/hHDgKmRJ0qbm3ohq2

Eestis õpetab täna muusikateadust ainult Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Laupäeval, 14. aprillil toimub Eesti Muusikateaduse Seltsi korraldatud rahvusvaheline konverents, mis on pühendatud muusikateadlase, interpreedi ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kauaaegse professori Toomas Siitani 60. juubelile.

Konverentsil astuvad ettekannetega üles teadlased Eestist, Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest ja Austraaliast, nende hulgas ka Arvo Pärdi muusika septsialistid Kevin C. Karnes ja Christopher J. May.

Eesti Muusikateaduse Seltsi esimehe Kerri Kotta sõnul on Toomas Siitan Eesti muusikateaduses oluline teerajaja. „Toomas Siitan asutas koos Urve Lippuse ja teiste mõttekaaslastega üheksakümnendate alguses Eesti Muusikateaduse Seltsi, mis oli oluline teetähis muusikateaduse muutumisel täisväärtuslikuks akadeemiliseks distsipliiniks,” ütles Kotta. „Toomas Siitanit võib pidada kindlasti Eesti muusikateaduse üheks alussambaks,” lisas Kotta.

Kotta sõnul peegeldab konverents Toomas Siitani märkimismäärselt laia huvide ringi nii uurija kui ka praktikuna. „Siitanis ühinevad loomulikult korraldaja, interpreet ja muusikateadlane, mis ei ole meie spetsialiseerunud maailmas üldse nii iseenesestmõistetav. Tema vanamuusikahuvi ei ole seotud kitsalt mõne spetsiifilise teemaga, vaid leiab väljundi ka näiteks Arvo Pärdi muusikaga tegelemises. Siitan veab Haapsalu vanamuusikafestivali ning astub üles dirigendina,” kirjeldas Kotta.

Konverentsi ettekannete põhjal on kavas välja anda ka pühenduskogumik, milles avaldatakse muusikateadlaste artiklid Toomas Siitani huvide ringi kuuluvatel teemadel.

Konverentsi kavaga saab lähemalt tutvuda siin.

Toomas Siitan lõpetas 1981. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal. 2003. aastal kaitses ta Rootsis Lundi ülikoolis doktoriväitekirja teemal “Die Choralreform in den Ostseeprovinzen in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts: Ein Beitrag zur Geschichte des protestantischen Kirchengesangs in Estland und Livland.”

Alates 1990. aastast on ta tegutsenud koorijuhi ja dirigendina selliste kollektiivide ees nagu Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, Haapsalu Festivali Koor, Tallinna Barokkorkester jt. Aastal 1994 asutas ta ansambli Studio Vocale. Alates 1994. aastast toimub tema juhtimisel Haapsalu Vanamuusikafestival.

Üritust toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute tippkeskus), see on seotud Eesti Haridus- ja Teadusminiteeriumi uurimisprojektiga IUT 12-1.