Latest Posts

Humanitaaralade üliõpilastel (sh magistrantidel) on taas võimalus taotleda Viimsi valla aukodaniku president Lennart Meri stipendiumi ja preemiat. Humanitaarteaduste all peetakse eelkõige silmas filoloogiat, ajalugu, folkloristikat, teoloogiat, kunsti- ja teatriteadust, semiootikat jms. Stipendiumi statuudi eesmärgiks on jäädvustada Viimsi valla aukodaniku president Lennart Meri mälestust. Rahalisi toetusi kogusummas kuni 3200 eurot antakse üldjuhul välja kord aastas preemia ja/või stipendiumina.
Taotluste esitamise tähtaeg on 1. detsember 2016.

Stipendiumi taotlemine

Stipendiumi välja andmisega soovib Viimsi vald innustada ja toetada kõrgkooli üliõpilast, kes on (või on olnud) seotud Viimsi vallaga, õpib mõnel humanitaarteaduste õppekaval ja on seadnud sihiks erialase uurimustöö koostamise. Stipendiumit võib taotleda mõnel humanitaarteaduste õppekaval kõrgharidust omandav bakalaureuse- või magistriõppe üliõpilane erialase uurimustöö kirjutamiseks.

Stipendiumile kandideerimiseks tuleb hiljemalt iga aasta 1. detsembriks esitada Viimsi Vallavalitsusele taotlus. Lisaks taotlusele tuleb esitada uurimustöö teema koos lühikese sisukirjelduse, töö koostamise ajakava ning juhendaja soovituskirjaga. Stipendiumi taotluse esitab kandideerija vallavalitsusele isiklikult.

Preemia taotlemine

Preemiaga soovib vald eelkõige tunnustada isikut, kes on omandanud magistrikraadi* ja koostanud silmapaistva uurimustöö (magistritöö) humanitaarteaduste valdkonnas ning on (või on olnud) seotud ka Viimsi vallaga. Preemiale võib kandideerida humanitaarteaduste valdkonna magister, kes on magistrikraadi omandanud kandideerimisele eelneva kahe kalendriaasta jooksul. Kui taotlus preemia maksmiseks esitatakse detsembris 2016, lähevad arvesse 2014.–2016. a kaitstud magistritööd. Uurimustöö võib olla koostatud Eesti kõrgharidusruumis enamlevinud võõrkeeltes (nt inglise, saksa, vene ja soome keel).

Preemia taotlemiseks tuleb hiljemalt iga aasta 1. detsembriks esitada Viimsi Vallavalitsusele taotlus. Lisaks taotlusele tuleb esitada uurimustöö humanitaarteaduste valdkonnas. Preemiale kandideerimise puhul võib taotluse esitada nii kandidaat kui ka kolmas isik.
*Määruse reguleerimisalast on välja jäetud doktorandid ja doktoritööd kaitsnud isikud.

Stipendiumi ja preemia määramine

Teave konkursist avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning Viimsi valla veebilehel.
Stipendiumikomisjonil on õigus konkursi väljakuulutamise teates täpsustada humanitaarteaduste valdkonda, mida esitatavad uurimustööd peavad käsitlema. Sobivate kandidaatide või uurimustööde puudumisel on stipendiumikomisjonil õigus jätta stipendium või preemia välja andmata.

Stipendiumikomisjon esitab oma ettepaneku Viimsi Vallavalitsusele hiljemalt 1. märtsiks 2017. Stipendium või preemia määratakse Viimsi Vallavalitsuse korraldusega hiljemalt 15. märtsiks 2017.

Stipendiumi või preemia annavad üle president Lennart Meri perekonna liige ja Viimsi vallavanem või tema poolt volitatud isik president Lennart Meri sünniaastapäeva tähistaval üritusel 2017. aasta märtsikuus.

Viimsi valla aukodaniku president Lennart Meri stipendiumi statuut

Lisateave:
Viimsi valla kultuuri ja spordiamet
tel 6028 866
marje@viimsivv.ee
www.viimsivald.ee

EMTA teadur ja lavakunstikooli doktoriõppe koordinaator Madli Pesti kaitses 28. oktoobril 2016 Tartu Ülikoolis edukalt oma doktoritöö “Poliitiline teater ja selle strateegiad Eesti ja lääne kultuuris” (juh. Luule Epner).

Oponendid olid dots Mikko-Olavi Seppälä Helsingi ülikoolist ja prof Kristel Pappel EMTA-st.

4. novembril kell 15.30 toimub EMTA kammersaalis (Tatari 13) Interpretatsioonipedagoogika üliõpilaskonverents 2016. Ettekannetega keelpilli-, klaveri- ja vokaalpedagoogiliste lõputööde põhjal esinevad Eva-Maria Sumera, Marianne Zhao, Mirjam Kivisild, Egle Troon ja Grete Jädal.
Kava (.pdf)

Kell 17.30 järgneb samas vestlusring “Kuidas õhutada pilliõpilase mänguõhinat?”. Pilliõpetaja rollist ja võimalustest õpilast motiveeriva õpikeskkonna kujundamisel vestlevad hinnatud klaveriõpetajad Eva Teppo (Keila Muusikakool, Tabasalu Muusikakool) ja Olesja Voronjuk (Kärdla Muusikakool, Käina Huvikool). Vestlust viib läbi Lembit Orgse.

19. ja 20. oktoobril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimuval konverentsil “Multimedia Composition: Fine Arts and New Technologies” osaleb austria helilooja, spektraalmuusika elav klassik, Georg Friedrich Haas.

Rahvusvahelise nüüdismuusika festivali AFEKT raames koostöös Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooliga toimuv konverents keskendub nüüdismuusika interdistsiplinaarsele olemusele, käsitledes  festivali peaheliloojate Georg Friedrich Haasi ja Toivo Tulevi,  samuti noorema põlvkonna ühe juhtiva multimeediahelilooja Simon Steen-Anderseni loomingut.

Konverentsil analüüsitavaid teemasid peegeldavad festivali workshopid ja kontsertidel kõlavad teosed.
Konverentsi lisainfo: ktkdk.edu.ee

Konverentsi korraldab Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia EMTASTRA projekt).

Neljapäeval, 13. oktooberril kell 16.30 räägivad Eesti Muusika – ja Teatriakadeemia orelisaalis Valdur Mikita ja Sabine Burger laulmisest ja raamatust “laulan laevatäie”. Fotograaf Sabine Burger vaatab eesti kultuuri väljastpoolt tulnud šveitslase vaatenurgast, kuid Valdur Mikita sisemisest perspektiivist.

“Raamatus on kõike – juurtest latvadeni – ainult mõtle ja ümise kaasa, sugupõlvede laulutung veres vemmeldamas. Lausa tiibadega olendi tunne tekib, nagu Lauri Sommergi laulu kohta kirjutab.“ (Raamatu lugeja)

„Hääl on inimestel nii isiklik ja iseloomustav märk. Niimoodi oli minu soov, et raamat näitaks isiklikult ja poeetiliselt, mitte teaduslikult, kuidas laulmine inimestele mõjub ja miks ta laulab. Ja seda erinevates kihtides, kas iseenda jaoks, seltsielu jaoks, rahva jaoks. Ja laulmine kui väljendusvorm, kui tavalised sõnad enam ei suuda öelda, mis hinges on. Või seal, kus laulud avavad võimaluse maagilise maailmaga või jumalaga kõneleda. Laulupeod on minu jaoks nähtav püramiiditipp, mis paistab ka välismaale, mind aga huvitas samuti, kuidas inimene laulab tavalises elus, näiteks köögis, saunas, sünnipäevadel. Või kuidas koor on lauljatel nagu perekond ja peale muusikat on seltsielu ka oluline põhjus, miks keegi kooris laulab.“ Sabine Burger

Raamatu autorid: Sabine Burger, Lauri Sommer, Valdur Mikita, Eero Raun, Ly Seppel, Kristiina Ehin
www.laulanlaevataie.ee

Rahvusvahelisel muusikapäeval, 1. oktoobril, võib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõude ja tudengeid leida musitseerimas Eesti eri paigus, akadeemia hoones toimub sellel päeval kaks põnevat kontserti – kell 14 välisüliõpilaste kontsert ja kell 16 astub publiku ette uue muusika ansambel Zvukovõje Puti Peterburist.

EMTA tudengeid ja õppejõude jagub Muusikapäeval esinema nii Jõgevamaale, Läänemaale, Saaremaale, Lääne-Virumaale, Põlvamaale, Ida-Virumaale, Tartumaale, Pärnumaale kui  Harjumaale ning Tallinnasse. Programmi on kaasatud EMTA rektor prof Peep Lassmann, kes kell 14 annab kontserdi Kose kultuurikeskuses. Kell 15 astub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia trio koosseisus Katreen Ristimest (viiul), Siluan Hirvoja (tšello) ja Johan-Erik Kõlar (klaver) üles Laulasmaal Arvo Pärdi Keskuses.

“Rahvusvahelisel muusikapäeval on hea meel tutvustada ka meie rahvusvahelised üliõpilasi. Igal aastal tuleb EMTA-sse õppima üha enam välistudengeid igast ilmakaarest, alustades Korea Vabariigi ja Hiinaga ning lõpetades Soome ja Belgiaga. Nende noorte muusikute esituses saab EMTA kammersaalis toimuval lõunakontserdil kuulata nii soolorepertuaari kui ka eripärases koosseisus kammermuusikat, “ ütles Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia arendusprorektor prof Henry-David Varema.

Nüüdismuusikahuvilistel on aga võimalus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kuulata kell 16 Venemaa uue muusika tippansamblit Zvukovõje Puti (inglise keeles tuntud kui “Sound Ways” New Music Ensemble), kes toob kuulajani mitmekesise kava eesti- ja vene nüüdismuusikast.

Tänu Eesti Heliloojate Liidu ja St. Peterburi Heliloojate Liidu koostööle Tallinnas esinev Zvukovõje Puti on tänaseks tegutsenud üle 20 aasta. Selle aja jooksul on Peterburis baseeruv kollektiiv esitanud ohtralt nii vene kui ka välismaist uut muusikat. Ansambli nimi viitab helilistele teekondadele ja nii on muusikalised rännakud viinud neid sagedasti ka väljapoole Venemaad, piiri taha.

Kavas:
Tatjana Kozlova-Johannes (s 1977) “Lovesong” flöödile ja viiulile
Leonid Rezetdinov (s 1961) “Vene rahvaviisid” ansamblile
Andrus Kallastu (s 1967) “Cello Tropus” flöödile, klarnetile, tšellole ja klaverile
Alexander Radvilovich (s 1955) “Pierrot’s Dreams” ansamblile
Marianna Liik (s 1992) “Irregular pearl III” ansamblile
Sergey Slonimski (s 1932) “Mini Partita” ansamblile, pühendatud A. Radvilovchile

Kõik Muusikapäeva kontserdid on külastajatele tasuta ning kontserdid kestavad keskmiselt pool tundi. Programmiga saab tutvuda veebilehel www.muusikapaev.ee.

Rahvusvahelise Muusikapäeva korraldaja on Eesti Muusikanõukogu.

4.-8. oktoobril toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias värske heli festival “Sügisfest”. Tänavune festival on varasematega võrreldes rahvusvahelisem ning sel korral lisandub festivalikavasse taas kimbuke uusi värskeid helisid ja toone.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias on põhjust sügist armastada, sest siis ei täitu maja mitte ainult uute tudengitega, vaid ka uue muusikaga. Traditsiooni kohaselt toob Sügisfest nii kaugemaid kui ka lähemaid külalisi, alustades Udmurtiast ja lõpetades USAga. Kavas on Poola ja Soome uus repertuaar, elektroakustiline muusika, noorte eesti komponistide looming, prantsuse spektraalmuusika, uus klassika, vabaimpro ja etno sümbioos, meistriklassid ja loengud jpm

“Põnevaks teevad selle festivali kindlasti just kõik need väga eriilmelised projektid. On tavapärasemaid formaate, mida publik teab ja oskab oodata ja mida jätkuvalt pakume, aga on ka täitsa uut ja värsket. Üheks selliseks on kindlasti kontsert “Ajajõgi”, kus kõlavad udmurdi ja bessermani laulud kaasaegses võtmes koos elektroonika ja improga. Ajajõgi loob silla erinevate aegade, kohtade ja emotsioonide vahel, tekib selline igavikuline dimensioon” rääkis festivali kunstiline juht prof Helena Tulve.

“Kui kavast veel midagi esile tõsta, siis kindlasti Scott Milleri autorikontsert on see, mida rõhutaksin. Samuti prantsuse spektraalmuusikaga kontsert ansambel U: ja EMTA UMA esituses,“ rääkis Tulve. “Prantsuse spektraalmuusika on väga nõudlik esitaja suhetes. Spektraalmuusika käsitleb ühte heli kui elusorganismi – milline on heli elu, kuidas ta algab, kestab ja lõpeb.  See on väga tänuväärne, et meie tudengid saavad koostöös ansambliga U: sellise kogemuse ja võimaluse esitada muusikat, mille peale üksinda hammas ei hakkaks ja mida üldse Eestis kahjuks väga harva mängitakse.”

Värske heli festival “Sügisfest” toimub tänavu juba 17. korda. Festivali kunstiline juht on prof Helena Tulve ja festivali korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja etenduskeskus.

Vaata festivali kava siit

Kohtumiseni Sügisfestil!

13.-23. novembril 2016 toimuvale III Tallinna rahvusvahelisele pianistide konkursile registreerus 59 osalejat 17 riigist. Kaugemad tulijad on Jaapanist ja Koreast, lisaks Ukrainast, Serbiast, Poolast, Venemaalt, Soomest jm. Eestist registreerus 12 pianisti.

“Tänavune konkurss on varasematest suurema osalejate arvu ja ka geograafiliselt kõige laiema ulatusega ning see on loomulikult väga rõõmustav,” ütles Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Peep Lassmann. “Interpretatsioonikultuuris on konkurssidel oluline roll. Eestis toimuv rahvusvaheline pianistide konkurss ühendab kõrge tasemega noori interpreete, tugevdab meie pianistide konkurentsivõimet ning arendab rahvusvahelisi sidemeid, rääkimata kõrgetasemelistest kontsertidest kõigile muusikahuvilistele.”

Konkurss toimub kolmes voorus. III vooru pääsenud 6 parimat astuvad Estonia kontserdisaalis üles koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga dirigent Arvo Volmeri juhatusel.

Konkursi žürii koosneb seitsmest rahvusvaheliselt tunnustatud muusikust: Ian Fountain (Suurbritannia), Zbignevas Ibelgauptas (Leedu), Staffan Scheja (Rootsi), Ming Yang (Hiina), Juri Gildjuk (Valgevene), Roland Krüger (Saksamaa) ja Peep Lassmann (Eesti).

Kui I Tallinna Rahvusvahelisel Pianiste konkursil 2006. aastal oli konkursi II vooru kohustuslike palade hulgas Eduard Tubina teosed ja II konkursil esitasid pianistid Mart Saare, Arvo Pärdi ja Lepo Sumera klaveriteoseid, siis sellel konkursil on Eesti heliloojatest tähelepanu all Heino Eller.

Varasemalt on Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi võitnud Mihkel Poll (2006) ja Kristi Kapten (2011).

Konkursi korraldajaks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös Eesti Klaveriõpetajate Ühinguga, kunstilised nõustajad on Peep Lassmann, Mati Mikalai, Lembit Orgse, Marko Martin, Sten Lassmann ja Ivari Ilja.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri esituses eile õhtul Berliini Konzerthausis esiettekandena kõlanud Liisa Hirschi teos “Mechanics of Flying” tõi noorele heliloojale parima uudisteose preemia (European Composers Award). Preemia anti üle täna õhtul Berliinis toimunud tseremoonial.

Teose esiettekanne toimus mainekal rahvusvahelisel festival Young Euro Classic 2016. EMTA sümfooniaorkestrit juhatas peadirigent Paul Mägi. Preemia saaja otsustab 11-liikmeline žürii ning preemiaga kaasneb 5000 eurot auhinnaraha. Varasemalt on selle preemia võitnud Eesti helilooja Ülo Kriguli teos “Jenzeits” 2005. aastal. Info auhinna ja varasemate võitjate kohta siit: http://www.young-euro-classic.de/en/program/composer-award/

Liisa Hirsch (1984) on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prof. Toivo Tulevi kompositsiooniklassis ning magistriõppe Haagi Kuninglikus Konservatooriumis Peter Adriaanszi ja Cornelis de Bondti juhendamisel. Ta on õpetanud improvisatsiooni Tallinna Muusikakeskkoolis ja töötanud muusikajuhina Eesti Draamateatris.

2016. aasta aprillis valiti Liisa Hirsch Eesti Muusika Päevade raames toimunud konkursi LHV uue heliloomingu Au-tasu laureaadiks. Apeldoornis noorte heliloojate kohtumisel 2015. aastal (Erenprijs Young Composers Meeting) pälvis tema teos “Brautigan Circles” peapreemia. Kevadel 2016 esindas Liisa Hirschi teos Eestit ka maailma suurima nüüdismuusika katusorganisatsiooni ISCM aastakonverentsil Tongyeongis Lõuna-Koreas.

Liisa Hirschi muusikale on iseloomulik tundlikkus kõlavärvide suhtes, keskendatud tähelepanu helile, samuti kandev struktuur ja vormipuhtus. Põhiosa Hirschi loomingust moodustab filmi- ja teatrimuusika, tihti teeb ta koostööd lavastajatetantsijatega. Suureks inspiratsiooniks peab Liisa Hirsch kohtumisi ja ühiseid musitseerimisi heliloojate Christian Wolffi ja Antoine Beugeriga.

Young Euro Classic on mainekas rahvusvaheline noorteorkestrite festival, mis toimub augusti teises pooles Berliini Konzerthausis. EMTA sümfooniaorkester on esinenud sellel festivalil kahel korral, aastal 2002 ja 2005. Käesoleva aasta festivalil esineb ligi 20 noorteorkestrit üle Euroopa, enamik neist esitab ka oma maa uudisloomingut. Festivalil astuvad teiste hulgas üles Euroopa Noorteorkester Vasily Petrenko juhatusel, Schleswig-Holsteini festivali orkester Christoph Eschenbachi juhatusel, Gustav Mahleri noorteorkester Philippe Jordan juhatusel ja Prantsusmaa noorteorkester David Zinmani juhatusel.

Eraannetustel põhinev Rotalia Foundation (USA, Seattle) annab reedel, 2. septembril k.a tudengitele üle 2016/2017. õppeaasta stipendiumid (á 2000 €).

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast saavad stipendiumi muusika interpretatsiooni magistriõppe üliõpilane Tiit Joamets (soovitaja löökpilliõppejõud Vambola Krigul) ning EMTA ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muusikapedagoogika ühisõppekava magistrant Ainar Toit (soovitaja muusikaosakonna juhataja Marko Mägi).

Stipendiaadid valiti konkursi korras välja nende üliõpilaste seast, kes k.a aprillikuu seisuga olid päevase õppevormi 2. aasta bakalaureuseastme, integreeritud õppe eelviimase aasta või magistriastme 1. aasta üliõpilased ning kes esitasid fondi stipendiumikonkursile vormikohase sooviavalduse 4. maiks 2016.

Stipendiumid antakse üle pidulikul aktusel reedel, 2. septembril 2016 kell 17 Tartus Rotalia majas (Tähe tn 3).

Üldse saavad selleks õppeaastaks avaõiguslike ülikoolide (TÜ, TTÜ, EMÜ, TLÜ, EMTA ja EKA) üliõpilased fondist kokku 50 stipendiumi kogusummas 100 tuhat eurot, mis on üks suuremaid eraannetusi Eesti üliõpilastele. Viimasel viiel aastal on see summa kokku olnud pool miljonit eurot.

Edu õpingutes stipendiaatidele ja tänu nende soovitajatele/juhendajatele!

Aktuse kava (.pdf)

Täiendavalt fondist ja rahastajatest:
Rotalia veebilehelt http://www.rotalia.ee/et/fondid/foundation.html
Sirje Mark, fondi stipendiumide komitee sekretär
e-post: sirje.mark@ut.ee