Latest Posts

Septembris toimus III Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kultuurifoorum, kus osales Zhejiang’i Muusikakonservatooriumi (ZJCM) kutsel ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema. Muusikaharidust käsitlevast foorumist võtsid osa 16 Kesk- ja Ida-Euroopa ning Hiina muusikakõrgkoolide rektorid ja prorektorid.

Muusikakõrgkoolide rektorite ja prorektorite foorumil arutati, millised on koolide koostöövõimalused muusikapärandi tutvustamise, õppereiside ja teiste pikaajaliste ühistegevuste suunal. Foorumi jooksul loodi Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide Muusikakultuuri Liit, mille eesmärk on luua vastastikku kasulik partnerlussuhe teabe levitamiseks ja resursside jagamiseks.

Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide Muusikakultuuri Liidu asutajaliikmed olid:

1. Zhejiang’i Muusikakonservatoorium (Hiina)
2. Albaania Kunstiülikool
3. Uus Bulgaaria Ülikool
4. Zegrebi Ülikool (Horvaatia)
5. Janáčeki nimeline Muusika- ja Etenduskunstide Akadeemia Brno’s (Tšehhi)
6. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
7. Liszt Ferenc’i nimeline Muusikaakadeemia (Ungari)
8. Jāzeps Vītols’i nimeline Läti Muusikaakadeemia
9. Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia
10. Goce Delchhev’i nimeline Ülikool Shtip’is (Makedoonia)
11. Montenegro Ülikooli Muusikaakadeemia
12. Fryderyk Chopin’i nimeline Muusikaülikool (Poola)
13. Bukaresti Riiklik Muusikaülikool (Rumeenia)
14. Belgradi Kunstiülikool (Serbia)
15. Bratislava Riiklik Konservatoorium (Slovakkia)
16. Ljubljana Ülikool (Sloveenia)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia võttis Eestis esimesena kasutusele ainulaadse viitevaba heli ja video ülekandetehnoloogia LoLa (low latency). Tegu on tehnoloogiaga, mis pakub nii sujuvat ülekannet, et erinevates riikides paiknevad muusikud (kuni 4000km kaugusel) saavad musitseerida koos reaalajas. LoLa võimaldab parimat võimalikku heli ja videopildi kvaliteeti, mida ei suuda praegusel momendil pakkuda ükski teine ülekandetehnoloogia.

Neljapäeval, 5. oktoobril esitleti Eestis esmakordselt innovaatilist LoLa tehnoloogiat kontserdil, kus musitseerisid koos reaalajas tippmuusikud Tallinnas ja Minskis. Eesti poolel astusid üles EMTA rektor, pianist Ivari Ilja, tšellist Henry-David Varema, džässpianist Kirke Karja ja džässlaulja Laura Põldvere. Minskis musitseerisid mitmed Valgevene ja Gruusia muusikud nende hulgas ka silmapaistev džässmuusik Reso Kiknadze, kes ühtlasi on Tbilisi Konservatooriumi rektor.

LoLa tehnoloogia esmaesitlus toimus kinnise üritusena idapartnerluse digitaalmajanduse ministritele ja e-partnerluse konverentsil osalejatele.

„LoLa, tuginedes võrgustikele, võimaldab üliõpilastel osaleda reaalajas loengutes, tippõppejõudude ja -artistide meistriklassides mistahes maailma paigas. Tehnoloogia võimaldab eksperimenteerida koos välismaiste muusikutega ning esineda geograafiliselt kaugel asuvate lavapartneritega koduriigist lahkumata. Unikaalne andmeedastussüsteem loob seni olematud võimalused rahvusvaheliseks koostööks,“ rääkis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja.

Professionaalse muusika esitamisel on väga olulisel kohal kooskõla, muusikud harjutavad selle nimel palju. LoLa on ainulaadne heli ja video edastuse tehnoloogia, mis võimaldab kooskõla täpsust säilitada ka distantsilt. LoLa kasutab tehnoloogiat, mis töötleb andmeid tööjaamades paralleelset, et andmeedastus oleks võimalikult kiire. Selle tulemusena saab edastada parimat võimalikku heli- ja videokvaliteeti.

Hetkel kasutab LoLa tehnoloogiat kogu maailmas ligi 100 asutust. LoLa tehnoloogia kasutuselevõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimus Euroopa teadus- ja haridusvõrgustike ühendus GÉANT juhtimisel. Projekti rahastati Euroopa Liidu idapartnerluse programmi fondist. Eestis projektis kasutusel olev teadus- ja haridusvõrk on HITSA-le kuuluv EENet.

LoLa tehnoloogia esmaesitlus toimus kinnise üritusena idapartnerluse digitaalmajanduse ministritele ja e-partnerluse konverentsil osalejatele.

„Euroopa Liidul on heameel alates 2015. aastast toetada idapartnerluse programmi projekti. Projekti raames mitte ainult ei ehitata füüsilise võrke, mis loovad võimalusi siduda idapartnerlusriike teiste riikidega, kasutades kiireid lairibaühendusi, vaid ehitatakse ka võrguteenuseid uuringute ja hariduse tarbeks, laiendades toetushaaret teadusele ja uuringutele, ning lisaks veel kunstile ja humanitaarteadustele. Sellised koostööprojektid on strateegiliselt tähtsad, et lähendada idapartnerluse programmis osalejaid oma Euroopa naabritega,“ rääkis Euroopa Komisjoni naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi direktor Lawrence Meredith.

LoLa tehnoloogia on välja arendanud Itaalia haridus- ja teadusvõrgustik GARR koostöös Itaalias Triestes asuva Giuseppe Tartini Muusikakonservatooriumiga.

Edaspidi on kõigil muusikahuvilistel võimalik tulla kuulama kontserte, kus kasutatakse LoLa Tehnoloogiat. Esimene kontsert toimub 10. oktoobril EMTA-s.

Foto autor: Carol Liis Metsla

Laupäeval, 7. oktoobril algab uue muusika festival SügisFest, kus toimub nelja nüüdismuusika uudisteose maailmaesiettekanne. Festival kestab 12. oktoobrini.

SügisFesti pidulik avaõhtu toimub 7. oktoobril Estonia kontserdisaalis, kus tuleb esmaesitusele inglise helilooja Finn Shieldsi värske teos “Chthonic”. Kontserdil tehakse ka kummardus 20. sajandi klassiku D. Šostakovitši loomingule. Laval on EMTA sümfooniaorkester, paljutõotav tšellist Valle-Rasmus Roots ja dirigent Paul Mägi.

Teisipäeva, 10. oktoobril jõuab Eesti publikuni esmakordselt uudiskontsert, kus viitevaba ülekandetehnoloogia abil annavad reaalajas ühiskontserdi muusikud, kes paiknevad sel hetkel erinevates riikides – Eestis ja Taanis. Esitusele tuleb muuhulgas kolm esiettekannet: Itaalia helilooja Giovanni Albini teos “Duo op. 51 n.2”, Eesti nüüdismuusika heliloojatest Alisson Kruusmaa “Songs of Silver Light” ja Einike Leppiku “Under the Ash”.

Festivali lõpetab eksklusiivne ooperiõhtu 12. oktoobril. Ettekandele tuleb Dominy Clementsi kaasaegne lavateos “Der nordische Baer”, mille dirigent Tõnu Kaljuste on ristinud loeng-ooperiks. Teos jutustab Eestist pärit kuulsaima loodusteadlase Karl Ernst von Baeri elust ja tegemistest. Kaljuste nimetab ooperit tinglikuks ka mono-ooperiks, sest Baeri osatäitjal, inglasel Benjamin Kirkil, on õhtut kandev osa.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loometegevuse ja välissuhete prorektori Henry-David Varema sõnul on Muusika- ja Teatriakadeemia nii uskumatult mitmekesine ja festivalil saab näidata laiahaardeliselt erinevaid kontserdivorme. „Selle aasta Sügisfestil on ka rohkem koostööd teiste ülikoolidega. Näiteks on kavas muusikaline performance koostöös Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti üliõpilastega ja virtuaalkontsert reaalajas koos muusikutega Aarhusi Kuninglikust Muusikaakadeemiast Taanis,” ütles Varema.

Festivalil esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased ja õppejõud. Sealhulgas EMTA sümfooniaorkester, Eesti nüüdismuusikamaastiku tipptegija ansambel U: ning EMTA Uue Muusika Ansambel, samuti Eesti andekaimad keel- ja puhkpilli, klaveri-, laulu- ja löökpilli erialade üliõpilased.

Kontserdid toimuvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammeraalis, Tatari 13 (v.a avakontsert). Kõik kontserdid on tasuta.

Šoti riiklik kammermuusika edendus- ja arenduskeskus Enterprise Music Scotland valis 2017-2019 perioodi residentuuri esindusansambliks The Kapten Trio, kuhu kuulub EMTA lõpetanud ning prof. Peep Lassmanni käe all õppinud auhinnatud pianist Kristi Kapten.

The Kapten Trio on kogunud populaarsust ühe juhtiva klaveritriona alates 2011. aastast, olles kuulsad oma energiliste, kirglike ja põnevate etteastete poolest kogu Suurbritannias.

Enterprise Music Scotland esindusansambli rolliga kaasnevad muusikutele osalused meistriklassides, kontserdid, residentuurid ja mitmekülgne arengutugi.

The Kapten Trio koosneb kolmest väljapaistvast ja tunnustatud muusikust: pianist Kristi Kapten (lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), viiuldaja Rachel Spencer (lõpetanud Šotimaa Kuningliku Konservatooriumi) ja tšellist Duncan Strachan (lõpetanud Oxfordi Ülikooli). Trio sai alguse 2011. aastal, mil muusikute teed ristusid õpingute ajal Šotimaa Kuninglikus Konservatooriumis.

Lisainfo The Kapten Trio kohta: http://www.enterprisemusicscotland.com/discover/tours-book/kapten_trio/

12. septembril 2017 kell 16.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis rektori prof Ivari Ilja inaugureerimine.

Otseülekannet saab vaadata siin.

Sõnavõttudega esinevad president Kersti Kaljulaid, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kultuuriminister Indrek Saar, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuratooriumi esimees Rein Oja, emeriitrektor prof Peep Lassmann, rektorite nõukogu liige Mart Kalm ja üliõpilasesinduse aseesimees Karl Joosep Sinisalu.

Muusikaliste tervitustega esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koor Mai Simsoni juhatusel, pianistid Mihkel Poll ja Sten Lassmann ning Anna-Liisa Eller kandlel.

Ivari Ilja on tunnustatud pianist, kammermuusik ja pedagoog. Ivari Ilja lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1977. aastal Eve Paju ning Laine Metsa klaveriklassis. Ajavahemikus 1977–1981 õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Laine Metsa juures. 1984. aastal lõpetas Moskva konservatooriumi Vera Gornostajeva ning 1986. aastal samas assistentuuri Sergei Dorenski klaveriklassis.

Peale õpingute lõpetamist Moskvas 1986. aastal asus ta klaveripedagoogina tööle Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse (1994 dotsent, 1999 professor). 2000–2015 oli ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveriosakonna juhataja.

Ivari Ilja on Eesti Muusikanõukogu president, Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees ja Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali nõukogu aseesimees. Mitmete tunnustuste ja preemiate seas on Ivari ljale omistatud Valgetähe IV klassi teenetemärk, ta on Eesti Klaveriõpetajate Ühingu auliige ja pälvinud Eesti Vabariigi kultuuripreemia kontserttegevuse eest.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia eelmine rektor oli prof Peep Lassmann, kes pidas ametit viimased 25 aastat. Prof Ivari Ilja valiti rektoriks 3. mail. Tema ametiaeg algas 1. septembril 2017 ja kestab viis aastat. Ametiketi asetab Ivari Iljale kaela president Kersti Kaljulaid.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast saavad Rotalia Foundation (USA) stipendiumi Maria Mikulitš ja Jaanika Tammaru

Eraannetustel põhinev Rotalia Foundation (USA, Seattle) annab reedel, 8. septembril 2017 Tartus üle 2017/2018. õppeaasta stipendiumid Eesti avalik-õiguslike ülikoolide üliõpilastele.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast saavad 2000 eurose stipendiumi muusika interpretatsiooni (klaver) bakalaureuseõppekava üliõpilane Maria Mikulitš (soovitaja professor Peep Lassmann) ja teatrikunsti ja teatripedagoogika õppekava magistrant Jaanika Tammaru (soovitaja lavakunstikooli professor Jüri Nael).

Stipendiaadid valiti konkursi korras välja nende üliõpilaste seast, kes k.a aprillikuu seisuga olid päevase õppevormi 2. aasta bakalaureuseastme, integreeritud õppe eelviimase aasta või magistriastme 1. aasta üliõpilased ning kes esitasid fondi stipendiumikonkursile vormikohase sooviavalduse 3. maiks 2017.

Stipendiumid antakse üle pidulikul aktusel reedel, 8. septembril 2017. a kell 17 Tartus Rotalia majas (Tähe tn 3).

Üldse saavad selleks õppeaastaks avaõiguslike ülikoolide (TÜ, TTÜ, EMÜ, TLÜ, EMTA ja EKA) üliõpilased fondist kokku 50 stipendiumi kogusummas 100 tuhat eurot, mis on üks suuremaid eraannetusi Eesti üliõpilastele. Viimasel viiel aastal on see summa kokku olnud pool miljonit eurot.

Täiendavalt fondist ja rahastajatest: http://www.rotalia.ee/et/fondid/foundation.html

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraline vastuvõtt bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse lõppes 30. juunil.

Bakalaureuseõppesse laekus kokku 174 avaldust, millest 87 esitati eestikeelsetele õppekavadele ja 87 ingliskeelsele muusika õppekavale. Vastu võeti 97 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 64 ja ingliskeelsele õppekavale 33 üliõpilaskandidaati.

Magistriõppesse laekus kokku 133 avaldust, neist eestikeelsetele õppekavadele esitati 67 ja ingliskeelsele õppekavale 66 avaldust. Vastu võeti kokku 100 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 58 ja ingliskeelsele õppekavale 42 üliõpilaskandidaati.

Doktoriõppesse laekus avaldusi 17. Vastu võeti 7 doktoranti, kellest 2 on välismaalased ja kaks võeti vastu eksternõppesse.

Kokku esitati immatrikuleerimiseks 204 uut üliõpilaskandidaati.

Laulu eriala ettevalmistukursusele võeti vastu 3 kandidaati.

Populaarsemad erialad eestikeelsetele õppekavadele olid bakalaureuseõppes laulu eriala, helilooming ja elektronmuusika ning muusikapedagoogika. Magistriõppes keelpillid, interpretatsioonipedagoogika ja dirigeerimine. Ingliskeelsetele õppekavale sooviti kõige enam astuda nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes klaveri ja laulu erialale. Populaarsed erialad olid ka helilooming ja elektronmuusika, dirigeerimine ja keelpillid.

Väga suur oli ingliskeelsetele õppekavadele kandideerijate osakaal. Vastu võetud välisüliõpilaste päritolumaad on Hiina, Lõuna-Korea, Jaapan, USA, Venemaa, Ukraina, Kanada, Soome, Läti, Itaalia, Hispaania, Horvaatia, Prantsusmaa, Belgia, Portugal, Iirimaa ja Iraan.

Esmaspäeval, 12. juunil algusega kell 18.00 korraldavad EMTA lavakunstikooli füüsilise teatri magistrandid lavakunstikooli majas Toompeal happening‘i, mis on inspireeritud Friedebert Tuglase novellist „Popi ja Huhuu“. Lisaks erinevatele stseenidele, mida mängitakse üle terve lavakunstikooli maja, kantakse ka Tuglase novell tervikuna ette.

Lavakunstikooli happeningis astuvad üles füüsilise teatri magistrandid Kersti Heinloo (Eesti Draamateater), Sylvia Köster, Jaanika Tammaru (Must Kast), Martin Mill (Ugala), Mait Joorits, Tanel Saar (VAT Teater), Agur Seim ja Raho Aadla. Magistrikursuse juhendaja on prof. Jüri Nael.

Külalisena teeb happeningis „Popi ja Huhuu“ kaasa kaasaegse elektronmuusika ansambel Púr Múdd.

Vaatajad liiguvad happeningi jooksul näitlejaid jälgides ühest ruumist teise ning olgugi et kasutusse võetakse kõik lavakunstikooli saalid ning ka mõned kõrvalruumid, mahutab lavakunstikooli maja publikut piiratud hulgal.

Tuglase tuntuim novell „Popi ja Huhuu“ (1914) räägib koer Popist ja ahv Huhuust, kes ootavad oma peremeest. Kuid isandat ei tule ja nii peavad koer ja ahv isekeskis hakkama saama. Tekib võimuvõitlus, harjumine, hirm, üksindus ja omavaheline seotus. Tuglas kirjutab novellis: „Sellest päevast algas nende ühine elu. Popi ei teadnud, kus lõppesid elu piirid ja kus algas unenägu.“

„Popi ja Huhuu“ tuntumad lavatõlgendused on sündinud Eesti Draamateatris: 1975. aastal mängisid Merle Karusoo legendaarses lavastuses Popit ja Huhuud Urmas Kibuspuu ning Lembit Peterson. 2000. aastal lavastas Tugalse novelli Priit Pedajas ning pearollides astusid üles Taavi Teplenkov ja Tiit Sukk.

Sissepääs happeningile on tasuta.

Lisainfo:

Mari Kolle-Laur
Produtsent
Kontserdi- ja etenduskeskus
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
mari@ema.edu.ee
www.ema.edu.ee

2002. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias loodud ja tänaseks juba viis aastat koos Estonian Business Schooliga ühisõppekavana kultuurikorraldajaid koolitav magistriprogramm tähistab reedel, 9. juunil oma 15. aastapäeva. Nende aastatega on meie erinevad kultuurivaldkonnad täienenud 77 programmi lõpetanud spetsialistiga. Magistriprogramm koolitab spetsialiste kõikidele kultuurivaldkonandele – vilistlaste hulgas on teatri-, muuseumi- ja kontsertasutuste juhte, produtsente, kuraatoreid, toimetajaid jne, seda nii avalikus-, äri- kui kolmandas sektoris. Programmi akadeemiline juht on prof Annukka Jyrämä.

Reedel kell 16:00 toimub EMTA hoone (Tatari 13) 4. korruse fuajees kahe kultuurikorraldust käsitleva raamatu presentatsioon. Magistriprogrammi õppejõud, eelmine akadeemiline juht prof Gesa Birnkraut tutvustab oma eesti keelde tõlgitud raamatut “Hindamine kultuurivaldkonnas”. Samuti tutvustatakse ilmuvat eesti ja inglise keelset kogumikku “Kuidas korraldada kultuuri? III”, mis sisaldab viimaste aastate tähelepanuväärsemaid magistritöid koos artiklitega vastavate kultuurivaldkondade spetsialistidelt.

Kell 17:00 algab sama korruse ooperistuudios ümarlaud teemal “Milline on hariduse roll tänapäeva kultuurikorralduses? Programmi ja kultuurivaldkondade jätkusuutlik koostöö”. Ümarlauda modereerib prof Gesa Birnkraut ja osalevad Tiina Lokk (PÖFF), Anu Kivilo (Arvo Pärdi keskus), Esper Linnamägi (Eesti Filharmoonia Kammerkoor), Virgo Sillamaa (Music Estonia) ja Olga Temnikova (Galerii Temnikova & Kasela). Ümarlaud toimub inglise keeles.

26.maist kuni 2. juunini 2017.aastal toimus Itaalias XV rahvusvaheline konkurss noortele muusikutele “Luigi Zanuccoli”.

Viiuldaja Ann Meeta Teppo võitis I preemia oma vanuserühmas solistide kategoorias, juhendajad prof. Mari Tampere-Bezrodny ja lektor Kristiina Kriit.

Pianist Lea Valiulina võitis III preemia oma vanuserühmas solistide kategoorias, juhendajad prof. Ivari Ilja ja prof. Joan Havill (London)

Trio koosseisus Ann Meeta Teppo, Ruslan Petrov ja Lea Valiulina võitis III preemia kammeransamblite kategoorias, juhendaja prof. Natalia Sakkos

Konkursil osales 207 noort muusikut Gruusiast, Austraaliast, Kanadast, Itaaliast, Ungarist, Lätist, Saksamaalt, Venemaalt, Šveitsist, Aafrikast, Koreast, Jaapanist, Hiinast, USAst, Iisraelist, Tšiilist, Poolast, Prantsusmaalt, Taivanist, Kreekast ja Eestist.