Latest Posts

23. mail 2017 kell 16.00 A-202

JANNE FRIDOLIN kaitseb filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd

“Harrastuskoori motivatsioonist ja dirigendi rollist selle kujundamisel Noorte Segakoor Vox Populi koorimuusika lavastuste näitel”

Juhendajad:  dotsent Anu Kõlar, PhD (EMTA), professor Urve Lippus

Oponent: Marit Mõistlik-Tamm PhD (TLÜ)

Doktoritööga on võimalik tutvuda ka EMTA raamatukogus.

11. aprillil esitleti kinos “Sõprus” Eesti Muusika Päevade raames toimunud kontserdil “Vältimatult valgusesse” EMTA I audiovisuaalse loomingu konkursi võidutöid.

Konkursile laekunud kompositsioone hindas žürii koosseisus Toivo Tulev, Margo Kõlar, Helena Tulve, Paolo Girol, Mark Raidpere, Krista Mölder ja Ekke Västrik.

Väljavalitud töödeks osutusid:
Taavi Pillesaare ja Raikki Luige (Jõgevamaa Gümnaasium) “Minu Nädal”,
Anna-Margret Noorhani (Tallinna Muusikakeskkool) “Insomnia”,
Holger Ollema ja Markus Bachmanni (Rapla Ühisgümnaasium) “Köögimuusika”.

15-19-aastastele õpilastele suunatud audiovisuaalse loomingu konkurss toimus sel aastal esmakordselt ning konkursile laekus töid üle Eesti. Konkursi eesmärkideks on tutvustada noortele kaasaegset heliloomingut laiemas kunstikontekstis ning innustada ka tavakooli muusikalise ettevalmistusega noori tegelema loominguga ühendades heli ja visuaali.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektorikandidaatide esitamise tähtaeg oli 31. märts kell 17.00. Vastavalt EMTA rektori valimise eeskirjale pidid kandidaadid tänaseks esitama  valimistoimkonnale oma kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks ning tegevuskava rektoriameti ajaks.

EMTA rektori valimistoimkond registreeris rektori kandidaatideks klaveriosakonna professori Ivari Ilja, muusikateaduse osakonna professori Kerri Kotta, instrumentaalkammermuusika keskuse professori Marje Lohuaru ja puhkpilliosakonna professori Toomas Vavilovi.

Kandidaate võisid valimistoimkonnale esitada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia akadeemilised üksused, vähemalt ¼ akadeemia nõukogu liikmetest või vähemalt 8 akadeemia professorit ühisavaldusega ning akadeemia ametisolev ja endised rektorid avaldusega.

Professor Ivari Ilja kandidatuuri esitasid keelpilliosakond, dirigeerimisosakond, klaveriosakond, lauluosakond ning vokaalkammermuusika ja saateklassi keskus, samuti kaheksa korralist professorit ühisavaldusega. Professor Kerri Kotta kandidatuuri seadsid üles muusikateaduse osakond ja kompositsiooniosakond. Professor Marje Lohuaru esitajateks olid instrumentaalkammermuusika keskus ja varajase muusika keskus, samuti kaheksa korralist professorit ühisavaldusega. Professor Toomas Vavilovi kandidatuuri seadis üles puhkpilliosakond.

Rektorikandidaatide avalik väitluskoosolek toimub 25. aprillil kell 15.00 EMTA kammersaalis C-405.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor valitakse ametisse akadeemia valimiskogu istungil 3. mail algusega kell 15.00 EMTA kammersaalis. Uue rektori ametiaeg algab 1. septembril ja kestab viis aastat.

Täpsemat teavet valimiste kohta saab EMTA kodulehelt ning valimistoimkonna esimehelt René Eesperelt (reneeespere@hot.ee).

26. märtsil 2017 toimunud EMTA Instrumentaalkammermuusika keskuse Kammermuusika päeva ansamblite avalikul konkursil omistati parima kammeransambli stipendium kvintetile:
Kati Meibaum (viiul, EMTA), Hans Christian Aavik (viiul, TMKK) 
Liisa Välja (vioola, EMTA), Marten Meibaum (tšello, TMKK),
Karolina Žukova (klaver, EMTA)

Esitatud kava: Šostakovitš Klaverikvintett op 57. g-moll

juhendav õppejõud: dotsent Marrit Gerretz-Traksmann

Palju õnne!

6. aprillil möödub 100 aastat väljapaistva viiuldaja, pedagoogi ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi rektori professor Vladimir Alumäe (6. IV 1917 – 25. III 1979) sünnist. Sel puhul toimuvad 1. aprillil EMTA Interpretatsioonipedagoogika instituudi korraldusel üritused.

Kell 11 algab konverents „Viiul, aeg ja inimene. Vladimir Alumäe ja meie keelpillimängu lugu“.

Kell 14 algaval kontserdil “Jubilate” esinevad V. Alumäe kolleegid, õpilased ja õpilaste õpilased. Kontserdile järgneb raamatu „Vladimir Alumäe. Rektor, pedagoog, interpreet“ ja uue CD esitlus.

EMTA raamatukogus ja fuajees on välja pandud teemakohased näitused.

Vladimir Alumäe (6. aprill 1917 – 25. märts 1979)
Vladimir Alumäe sündis Tallinnas kooliõpetajate perekonnas. Viiulimängu alustas 7. aastaselt A. Neemre käe all. Alates 1929. õppis Tallinna Konservatooriumis Johannes Paulseni viiuliklassis, õppides paralleelselt Gustav Adolfi gümnaasiumis, mille lõpetas 1935. aastal. Konservatooriumi lõpetas Alumäe 1937. aastal, täiendades end veel hooajal 1938–1939 Londonis prof Carl Fleschi meistriklassis. Oli aastast 1937 Eesti Vabariigi Tallinna Konservatooriumis Johannes Paulseni assistent, aastast 1940 Tallinna Riikliku Konservatooriumi korraline õppejõud ja 1. veebruarist 1941 ka direktori kohusetäitja. 1941. aasta suvel suunati mobilisatsiooni korras NSVL tagalasse, kus tegutses Eesti Riiklike Kunstiansamblite solistina. Seejärel töötas kuni elu lõpuni konservatooriumis viiulieriala õppejõuna, õpetades ühtlasi ka keelpillimängu ajalugu ja metoodikat ning juhendades kvartetiklassi. Oli 1944–1948 TRK direktor, 1964–1970 rektor, 1970–77 keelpillikateedri juhataja ja 1977–1979 professor-konsultant.
Vladimir Alumäe oli eesti silmapaistvamaid viiuldajaid. Ta lindistas ja plaadistas nii eesti kui maailma klassikalist muusikat, mängis erinevates kammerkoosseisudes. Oli 1944. aastal TRK õppejõududest keelpillikvarteti asutajaliikmeid (kvartett Vladimir Alumäe, Endel Lippus, Herbert Laan, August Karjus kuulus 1956–1959 ENSV Riikliku Filharmoonia koosseisu). Kontserdireisid viisid Vladimir Alumäe mitmesse välisriiki. Oli paljude uudisteoste esmasettekandja. Ansamblipartnereid: Olav Roots, Heljo Sepp, Bruno Lukk, Vaike Vahi, Evi Ross, Tarsina Alango, Hugo Lepnurm, Valdur Roots, Peep Lassmann jt. Vladimir Alumäe kuulus paljude konkursside (sh Tšaikovski nim konkursi) žüriisse, juhatas meistriklassi kursuseid (sh 1967 EXPO ajal Kanadas), viis läbi ETV-s keelpillimängu ja selle metoodiliste probleemide alase sarja (12 saadet). Tema artikleid ilmus ajakirjanduses ja kogumikes nii Eestis kui mitmel pool NSVL-s.
Vladimir Alumäe sulest on kõrvuti arvukate artiklitega ilmunud kolm raamatut: Interpretatsioonist (1966), Struktuurne ja kujundiline mõtlemine viiulimängus (1975) ja Mõtisklusi viiulimängu teooriast ja pedagoogikast (1981).

26. märtsil kell 10.30 algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis Kammermuusika päev, mille raames toimub kammeransamblite konkurss. Kokku osaleb konkursil 11 kammeransamblit. Publik on oodatud kuulama ja kaasa elama.

Šostakovitš Klaverikvintett op. 57, g-moll (~32 min)
Kati Meibaum (viiul) – Hans Christian Aavik (viiul)
– Liisa Välja (vioola) – Marten Meibaum (tšello)
– Karolina Žukova (klaver)
õp. dots. Marrit Gerretz-Traksmann

Kareva Sonaat “Värvilised vahtralehed” (~15 min)
Hanna Taube (saksofon) – Piret Mikalai (klaver)
õp. prof. Marje Lohuaru

Rahmaninov Trio Elegiaque nr. 1 op. Posth, g-moll (~16 min)
Maria Mikulitš (klaver) – Ilja Magdik (viiul)
– Ruslan Petrov (tšello)
õp. prof. Natalia Sakkos

Dedrick Sensitivity (~ 8 min)
Xinyu Wu (Sop sax)- Hanna Taube (Alt sax)
Taavi Poll (Ten sax) – Karl Tipp (Bar sax)
õp. dots. Virgo Veldi

Mendelssohn Konzertstück nr 2 op 114 d-moll (~9 min)
Yuhua, Jiang (klarnet) – Gao, Yi (klarnet)
– Dekelver Andries Lode (klaver)
õp. prof. Marje Lohuaru

vaheaeg

12:15 F. Decruck SONATE EN UT# (pour saxophone alto and piano) (~19 min)
I Très modéré expressif II Noel III Fileuse
Eunyeong Gill (piano) – Xinyu Wu (saxophone)
õp. dots. Virgo Veldi

Elgar Viiulisonaat e-moll op. 82 (~25 min)
I Allegro. Risoluto II Romance. Andante
III Allegro non troppo
Kadri Toomoja (klaver) – Sandra Kaldma (viiul)
õp. prof. Matti Reimann

Schumann Klaverikvintett op 44 Es-duur (~30 min)

1. Allegro brillante
2. In modo d’una marcia. Un poco largamente
3. Scherzo: Molto vivace
4. Allegro ma non troppo

Kvinteti koosseis:
Mari-Liis Urb – Merily Leotoots- Sandra Klimaitė
– Jarkko Launonen – Joonatan Jürgenson
õp. prof. Marje Lohuaru

vaheaeg

13:50 W. A. Mozart Kvintett Es-duur K.452 (~12 min)
Mariin Gill – Anastasia Polubotko – Arturas Šukys-
– Martin Tuuling – Sara Oliveira Lima
õp. prof. Peeter Sarapuu

Francaix L ́Heure du Berger (~8 min)
Grete Jädal – Helis Oidekivi – Anette Laur –
– Hans-Jürgen Kruus – Martin Tuuling – Sara Oliveira Lima
õp. prof. Peeter Sarapuu

Poulenc Sextour FP 100 (~16 min)
Ilana Makarina – Veronika Gzirišvili – Anastasia Polubotko-
– Arturas Šukys – Martin Tuuling – Sara Oliveira Lima
õp. prof. Peeter Sarapuu

Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu võttis vastu otsuse, mille kohaselt pälvis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia institutsionaalsel akrediteerimisel maksimaalse, 7-aastase tulemuse.

Õppeasutust väisanud rahvusvaheline komisjon leidis, et EMTA on tugev akadeemia, mis täidab Eesti kultuurielu arengus keskset rolli. EMTAs toimub ekspertide hinnangul tulemuslik õppe-, loome- ja teadustöö muusika ja teatri valdkonnas. Muu positiivse hulgas tunnustas hindamiskomisjon kõrgkooli pühendumust rahvusvahelistumisele – soositakse nii õppejõudude kui üliõpilaste välismobiilsust ning osalemist rahvusvahelistes projektides, samuti kutsutakse välisõppejõude oma teadmisi ja kogemusi jagama. Kõrgelt hinnati ka kõrgkooli ja selle õppejõudude koostööd teiste Eesti kultuuriasutuste ja erialaorganisatsioonidega.

Tavapäraselt andsid hindamiseksperdid kõrgkoolile ka rea soovitusi, millele lisaks peeti vajalikuks esitada omapoolne pöördumine Eesti hariduspoliitika kujundajatele. Pöördumises kutsutakse viimaseid üles leidma võimalus loomealase uurimistegevuse süsteemsemaks rahastamiseks. Hindamiskomisjoni esimehe Mist Thorkelsdottiri sõnul mängib teadus- ja uurimistegevus olulist rolli kunstide valdkonna akadeemiate teadmusbaasi tugevdamisel. “See võimaldab ehitada sildu loometegevuse ja akadeemilise teadustöö vahel, näiteks muusikateaduses ja kunstide ajaloos, või isegi toimida katalüsaatorina loomevaldkonna õpetajate praktikapõhiste teadmiste ja kogemuste ning kunstide pedagoogika uurijate teadmuse vahel.”

EMTA rektor Peep Lassmann on akrediteerimise tulemustega rahul. „Mul on hea meel, et väliseksperdid tunnustasid meie akadeemia tasakaalustatud arengut kõigis olulistes tegevusvaldkondades.”

Koos akrediteeringuga väljastati õppeasutusele ka kvaliteedimärk, mis tõendab, et kõrgkooli iseloomustab efektiivne juhtimine, rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline õppe- ja teadustegevus ning järjepidev panustamine ühiskonna arengusse.

Hindamisnõukogu otsusega on võimalik tutvuda siin.

Institutsionaalse välishindamise eesmärgiks on toetada strateegilise juhtimise ja kvaliteedikultuuri arengut Eesti kõrgkoolides. Kõik Eesti kõrgkoolid peavad institutsionaalse akrediteerimise läbima kord seitsme aasta jooksul.

Interpretatsioonipedagoogika instituudi korraldusel kuulavad EMTA üliõpilased Eesti Muusikakoolide Liidu (EML) konkurssi „Parim noor instrumentalist 2017“ ning annavad välja üliõpilaste preemiaid. 4.03 – 25.03 toimuvatel üleriigilistel õpilaskonkurssidel valivad puhkpilli- ja klaveriüliõpilaste žüriid noorte pillimängijate hulgast preemiakandidaate kõikides vanusegruppides. Preemiaga kaasneb diplom EMTA blanketil ning EMTA kujundusega suveniirid.

Noorte pillimängu kuulamine ja hindamine üleriigilisel konkursil annab täiusliku ülevaate eriala alghariduse hetkeseisust ning arendab pedagoogioskusi. Üliõpilasžüriide tegevus on osa laiemast EMTA ja EMLi koostööst.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutas välja rektori valimised. Kandidaatide esitamise tähtaeg on hiljemalt 31. märts 2017 (kell 17.00). Ettepanek kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse valimistoimkonna nimele aadressil Tatari 13, 10116 Tallinn (ruum A-214), või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile: valimistoimkond@ema.edu.ee. Ettepanekul peavad olema ära toodud kandidaadi ülesseadmist toetavate isikute nimed ja allkirjad.

Rektorikandidaadiks võib esitada isikuid, kes on või on olnud valitud professori ametikohale. Rektor valitakse ametisse viieks aastaks ja ta asub tööle 1. septembril 2017. a.

Kandidaate võivad valimistoimkonnale esitada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia akadeemilised üksused oma üldkoosoleku otsusega, vähemalt ¼ akadeemia nõukogu liikmetest või vähemalt 8 akadeemia professorit ühisavaldusega ning akadeemia ametisolev ja endised rektorid avaldusega. Üks isik saab toetada vaid ühe rektorikandidaadi esitamist.

Valimistoimkonda kuuluvad:
René Eespere, professor (toimkonna esimees)
Triin Lutsoja, üliõpilane (üliõpilasesinduse esinaine)
Aleksandra Dolgopolova (teadussekretär)

Rektori valib kinnisel valimisistungil valimiskogu, millesse kuuluvad hääleõiguslikud akadeemia nõukogu liikmed, kuratooriumi liikmed, akadeemias vähemalt 0,5 koormusega töötavad korralised professorid ja juhtivteadurid ning akadeemia üliõpilasesinduse poolt valitud üliõpilaste esindajad.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori valimised toimuvad 3. mail 2017 algusega 15.00 EMTA kammersaalis.

Täpsemat teavet kandidaatide esitamise ja valimiste korra kohta saab EMTA kodulehelt ning valimistoimkonna esimehelt René Eesperelt (reneeespere@hot.ee).

Arvo Pärdi Keskus esitleb teisipäeval, 14. veebruaril kell 16 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaalis nimeka Austria muusikateadlase Leopold Brauneissi artiklikogumikku „Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil: arhetüübid ja geomeetria“, mis on Arvo Pärdi eriomase kompositsioonitehnika seni kõige põhjalikum ja süvitsi minevam käsitlus maailmas. 

„Olen Arvo Pärdi tintinnabuli-stiilis teostega koos elanud juba 20 aastat – nii neid kuulates kui ka püüdes paremini mõista ja neist kompositsioonitehniliselt õppida. Küllap see on õnnestunud kord paremini, kord halvemini, kuid minu uurimistöö on olnud alati kantud soovist olla tähelepanelik ning keskenduda olulisele, ka detailides,“ sõnas artiklite autor Leopold Brauneiss.

Esitlusel räägivad värskest kogumikust ja Arvo Pärdi muusikast artiklite autor Leopold Brauneiss, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Toomas Siitan ning kogumiku koostaja ja tõlkija muusikateadlane Saale Kareda.

Tervitussõnad lausub Austria suursaadik Doris Danler. Arvo Pärdi ja Leopold Brauneissi klaveripalu esitab Marrit Gerretz-Traksmann. Esitlus toimub eesti ja saksa keeles, eestikeelse tõlkega.

Austria muusikateadlane Leopold Brauneiss on Arvo Pärdi tintinnabuli-stiili uurinud alates 1997. aastast. Ta on jõudnud detailsete analüüside kaudu tintinnabuli arhetüüpse olemuse sügava mõtestamiseni. Teisalt on Brauneiss käsitlenud Arvo Pärdi teoste muusikalist geomeetriat erinevatel tasanditel ja jõudnud tuumakate filosoofiliste üldistusteni. Artiklikogumikku on koondatud Brauneissi väljapaistvad artiklid ja ettekanded, mis pole varem eesti keeles ilmunud. Neid artikleid ei ole varem kogumikuna avaldatud ka üheski teises keeles.

Raamatu koostaja ja tõlkija, muusikateadlase Saale Kareda sõnul on Leopold Brauneissi muusikaanalüütiline lähenemine kõige põhjalikum ja süvitsi minevam tintinnabuli-stiili teaduslik käsitlus kogu maailmas.

„Kui Paul Hillier lõi oma 1997. aastal ilmunud monograafias tintinnabuli-muusika analüüsimise terminoloogia, siis Leopold Brauneiss on aastatega tintinnabuli-kompositsioonitehnika kaardistamiseks välja töötanud süstemaatilise lähenemise, millele saab toetuda edasine uurimistöö,“ tõi Saale Kareda välja.

„Uue kogumiku esseed lisavad muusikaanalüütilisele pilgule ka sügava filosoofilise mõõtme,“ ütles artiklikogumiku toimetaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Toomas Siitan.

Raamatu toimetaja Kai Kutman Arvo Pärdi Keskusest märkis, et Arvo Pärdi muusikast ei ole ilmunud eesti keeles kuigi palju uurimusi. „Loodame, et Leopold Brauneissi artiklikogumik on oluline täiendus eestikeelsele muusikateoreetilisele kirjandusele.“

Artiklikogumiku „Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil: arhetüübid ja geomeetria“ on koostanud ja tõlkinud Saale Kareda, toimetanud Toomas Siitan ja Kai Kutman ning kujundanud Angelika Schneider. Kogumiku andis välja Arvo Pärdi Keskus.