Latest Posts
EMTA sümfooniaorkester, koor ja solistid toovad Tõnu Kaljuste dirigeerimisel kahel päeval publikuni suurejoonelised, enamasti vaid legendina tuntud “Keisrikantaadid” 1790. aastast, Beethoveni karjääri algusaegadest.
Kontserdid toimuvad:
Reedel, 18.11 kl 19 Viljandi Pärimusmuusika aidas
Laupäeval, 19.11 kl 19 Estonia kontserdisaalis
Solistid:
Maarja Helen Oserov (viiul)
Maria Valdmaa (sopran)
Mati Turi (tenor)
Tamar Nugis (bass)
Kavas:
– Beethoveni Leinakantaat WoO 87 keiser Joseph II surma puhul
– Vaughan Williamsi “Lark Ascending”
– Beethoveni Kantaat WoO 88 Leopold II keisriks kuulutamise puhul.
„19-aastane Beethoven väljendab uhke keisrialamana siirast aukartust ning koos eakaaslasest tekstiautoriga, mungaseisuses Severin Averdonkiga, pühitseb neis kantaatides surma ja ülestõusmise müstilist riitust. Beethoven ei elanud tolleaegses Bonnis ka keisrist nii kaugel, kui arvata võiks. Kuurvürst Maximilian Franz, kelle kapellis noor helilooja teenis, oli nii surnud keiser Josephi kui troonile tõusnud Leopoldi vend, ning sündmused olid Bonni õukonnas seega lausa perekondlikku laadi,“ rääkis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna juhataja prof Toomas Siitan.
Kontserdid toimuvad koostöös Eesti Kontserdiga sarja “Kuldne klassika. Beethoven” raames.
Ajalehe Postimees vahel ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia leht “Hääle kandja”. Lehes on juttu saalikompleksist, mis valmib akadeemia 100. aastapäeva pidustusteks, intervjuud Hollandist pärit välistudengi Lodewijk van der Reega ja puhkpilliosakonna juhi Peeter Sarapuuga, lavaka uudised ja üleskutse liituda vilistlaskoguga. Lembit Orgse kirjutab värskes lehenumbris Eesti tegevmuusiku (au)kohusest anda oma teadmised ja oskused edasi.
Lehed on saadaval EMTA fuajees.
Reedel, 18. novemrbil kell 18.00 ja laupäeval, 19. novembril kell 16.00 toob EMTA ooperistuudio NO99 kammersaalis publiku ette barokiajastu väljapaistvaima inglise helilooja Henry Purcelli traagilise ooperi “Dido ja Aeneas”. Lavastaja on Stephan Jöris Saksamaalt.
Lavastaja Stephan Jöris toob antiikmütoloogia tegelaste kaudu allegooriliselt inglise 17. sajandi monarhe peegeldava barokkooperi lavale tänapäevases vormis.
Henry Purcelli ooper „Dido and Aeneas” (1685) kantakse ette EMTA laulueriala, EMTA varajase muusika keskuse ning EMTA lavakunstikooli kevadel 2016.a. lõpetanud üliõpilaste, praeguste vilistlaste poolt. Ooper esitatakse originaalkeeles, laulutudengitest on lisaks osatäitjatele moodustatud ka koor, mida kehastab EMTA vokaalansambel Teele Jõksi juhendamisel. Lavakujundusest moodustab olulise osa valguskujundus ning NO99 kammersaal on etendustel pimendatud. EMTA barokkansambel mängib ajastu pillidel ning EMTA varajase muusika keskuse juhataja Imbi Tarum mängib ka ise etendustel kaasa (klavessiin). Kaasaegsete kostüümide ning lavakujunduse autoriks on Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia osakonna ülipilane Joanna Juhkam. Valguskujunduse loob TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna valgustaja eriala üliõpilane Merily Loss.
Piletid 10 EUR ja 7 EUR (õpilased, üliõpilased ja pensionärid) müügil Piletimaailma müügipunktides üle Eesti ning enne etendust kohapeal.
Ooperi „Dido and Aeneas“ sisukokkuvõte:
Tegevus toimub muistses Kartaagos. Proloogis tõusevad nümfid Phoebus ja Nereides merest ja ühinevad Veenusega, kes laulab koos nümfidega Kevade kiituseks. Kartaago kuninganna Dido lõbustab oma lossis Troojast põgenenud prints Aeneast. Dido südamesõbranna, õukonnadaam Belinda, sunnib kuningannat tunnustama Aenease armastust tema vastu. Õukondlased on mures, et valitseb oht Kartaago ja Trooja troonide ühendamiseks.
Nõiad plaanitsevad kukutada Dido ja hävitada Kartaago. Nad lepivad kokku, et tõstavad tormi, mis sunnib armastajaid jahiretke ajal koopasse varjuma. Vaim, üks nõidadest, on ennast maskeerinud Mercuriuseks. Ta tuletab Aeneasele meelde, et viimasel on saatusest määratud minna Itaaliasse. Panemata tähele hoiatusi, et tema laevastik upub, valmistub Aeneas reisiks. Dido on meeleheitel ja valmis surema, ei aita ka Belinda lohutused. Kuninganna Dido võtab endalt elu.
18.novembril kell 14.00-16.30 toimub Tallinna Huvikeskuses “Kullo” (Mustamäe tee 59) Heino Kaljustele pühendatud Koolimuusika päev. Koolimuusika päeval antakse üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi Heino Kaljuste sihtfondi stipendium muusikapedagoogika üliõpilasele ning tunnustatakse Eesti Muusikaõpetajate Liidu korraldatud konkursi “Loo laulule kaasmäng” parimaid.
Ettekanded:
Uurides muusikalist võimekust. Magistritöö panus noore õpetaja portfelli
Reet Ristmägi – Ruila Põhikooli muusikaõpetaja, H. Kaljuste fondi laureaat 2014
Õpetaja ja õpilase (dirigendi ja laulja) mitteformaalne kontakt kasvamise olulise osana
Enn Tammaru – Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna õppejõud, Tütarlastekoori Ellerhein lastevanemate komitee liige aastatel 1982-1990
Muusikalised etteasted Tallinna huvikeskuse “Kullo” kollektiividelt – Kullo Poisteansambel, kooristuudiod “Ellerhein” ja “Raduga” ning solistid.
III voor
23. novembril kell 19.00 Estonia kontserdisaalis
Ülekande jälgimiseks vajuta siia
ANNA SZAŁUCKA (Poola)
M. Ravel – Klaverikontsert G-duur
DARIA PARKHOMENKO (Venemaa)
S. Rahmaninov – Klaverikontsert nr 2 c-moll op 18
BOQIANG JIANG (Hiina)
S. Prokofiev – Klaverikontsert nr 3 C-duur op 26
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
dirigent Arvo Volmer
Järelvaatamine:
- 1. voor
- 14. november
- 15. november
- 16. november
- 17. november
- 2. voor
- 3. voor
Pühapäeval, 13. novembril saab hoo sisse III Tallinna rahvusvaheline pianistide konkurss. Konkurss toimub kolmes voorus ja võitja selgub 23. novembril. Tänavune konkurss on varasematest suurima osalejate arvuga ja ka geograafiliselt kõige laiema ulatusega.
Kokku asub võistlema 50 pianisti 17 riigist. Kaugemad tulijad on Jaapanist ja Koreast, lisaks Ukrainast, Serbiast, Poolast, Venemaalt, Soomest jm. Eestist osaleb 16 pianisti.
Konkursi žürii koosneb seitsmest rahvusvaheliselt tunnustatud muusikust: Ian Fountain (Suurbritannia), Zbignevas Ibelgauptas (Leedu), Staffan Scheja (Rootsi), Ming Yang (Hiina), Juri Gildjuk (Valgevene), Roland Krüger (Saksamaa) ja Peep Lassmann (Eesti).
Konkursi ajakava:
13. november kell 16 loosimine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias
14.–17. november kell 10.00 I voor Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias
18.–20. november kell 10.00 II voor Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias
22.–23. november kell 19.00 III voor Estonia kontserdisaalis
III vooru pääsenud 6 parimat astuvad Estonia kontserdisaalis üles koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga dirigent Arvo Volmeri juhatusel.
Kui I Tallinna Rahvusvahelisel Pianiste konkursil 2006. aastal oli konkursi II vooru kohustuslike palade hulgas Eduard Tubina teosed ja II konkursil esitasid pianistid Mart Saare, Arvo Pärdi ja Lepo Sumera klaveriteoseid, siis sellel konkursil on Eesti heliloojatest tähelepanu all Heino Eller.
Varasemalt on Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi võitnud Mihkel Poll (2006) ja Kristi Kapten (2011). Konkursi korraldajaks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös Eesti Klaveriõpetajate Ühinguga, kunstilised nõustajad on Peep Lassmann, Mati Mikalai, Lembit Orgse, Marko Martin, Sten Lassmann ja Ivari Ilja.
Koostööpartnerid on Eesti Kontset, ERSO, Eesti Klaveriõpetajate Ühing, Scandic Palace hotell, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Edition49, Baltoscandia.
Lisainfo:
Katrin Puur
TIPC 2016 projektijuht
ema@ema.edu.ee
56 467 666
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrant Xinyu Wu (saksofon, erialaõpetaja Virgo Veldi) võitis Hispaanias La Mancha Rahvusvahelisel puhkpillikonkursil III koha, olles ühtlasi parim saksofonist. Palju õnne!
Lisainfo konkursi kohta siit
Humanitaaralade üliõpilastel (sh magistrantidel) on taas võimalus taotleda Viimsi valla aukodaniku president Lennart Meri stipendiumi ja preemiat. Humanitaarteaduste all peetakse eelkõige silmas filoloogiat, ajalugu, folkloristikat, teoloogiat, kunsti- ja teatriteadust, semiootikat jms. Stipendiumi statuudi eesmärgiks on jäädvustada Viimsi valla aukodaniku president Lennart Meri mälestust. Rahalisi toetusi kogusummas kuni 3200 eurot antakse üldjuhul välja kord aastas preemia ja/või stipendiumina.
Taotluste esitamise tähtaeg on 1. detsember 2016.
Stipendiumi taotlemine
Stipendiumi välja andmisega soovib Viimsi vald innustada ja toetada kõrgkooli üliõpilast, kes on (või on olnud) seotud Viimsi vallaga, õpib mõnel humanitaarteaduste õppekaval ja on seadnud sihiks erialase uurimustöö koostamise. Stipendiumit võib taotleda mõnel humanitaarteaduste õppekaval kõrgharidust omandav bakalaureuse- või magistriõppe üliõpilane erialase uurimustöö kirjutamiseks.
Stipendiumile kandideerimiseks tuleb hiljemalt iga aasta 1. detsembriks esitada Viimsi Vallavalitsusele taotlus. Lisaks taotlusele tuleb esitada uurimustöö teema koos lühikese sisukirjelduse, töö koostamise ajakava ning juhendaja soovituskirjaga. Stipendiumi taotluse esitab kandideerija vallavalitsusele isiklikult.
Preemia taotlemine
Preemiaga soovib vald eelkõige tunnustada isikut, kes on omandanud magistrikraadi* ja koostanud silmapaistva uurimustöö (magistritöö) humanitaarteaduste valdkonnas ning on (või on olnud) seotud ka Viimsi vallaga. Preemiale võib kandideerida humanitaarteaduste valdkonna magister, kes on magistrikraadi omandanud kandideerimisele eelneva kahe kalendriaasta jooksul. Kui taotlus preemia maksmiseks esitatakse detsembris 2016, lähevad arvesse 2014.–2016. a kaitstud magistritööd. Uurimustöö võib olla koostatud Eesti kõrgharidusruumis enamlevinud võõrkeeltes (nt inglise, saksa, vene ja soome keel).
Preemia taotlemiseks tuleb hiljemalt iga aasta 1. detsembriks esitada Viimsi Vallavalitsusele taotlus. Lisaks taotlusele tuleb esitada uurimustöö humanitaarteaduste valdkonnas. Preemiale kandideerimise puhul võib taotluse esitada nii kandidaat kui ka kolmas isik.
*Määruse reguleerimisalast on välja jäetud doktorandid ja doktoritööd kaitsnud isikud.
Stipendiumi ja preemia määramine
Teave konkursist avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning Viimsi valla veebilehel.
Stipendiumikomisjonil on õigus konkursi väljakuulutamise teates täpsustada humanitaarteaduste valdkonda, mida esitatavad uurimustööd peavad käsitlema. Sobivate kandidaatide või uurimustööde puudumisel on stipendiumikomisjonil õigus jätta stipendium või preemia välja andmata.
Stipendiumikomisjon esitab oma ettepaneku Viimsi Vallavalitsusele hiljemalt 1. märtsiks 2017. Stipendium või preemia määratakse Viimsi Vallavalitsuse korraldusega hiljemalt 15. märtsiks 2017.
Stipendiumi või preemia annavad üle president Lennart Meri perekonna liige ja Viimsi vallavanem või tema poolt volitatud isik president Lennart Meri sünniaastapäeva tähistaval üritusel 2017. aasta märtsikuus.
Viimsi valla aukodaniku president Lennart Meri stipendiumi statuut
Lisateave:
Viimsi valla kultuuri ja spordiamet
tel 6028 866
marje@viimsivv.ee
www.viimsivald.ee
EMTA teadur ja lavakunstikooli doktoriõppe koordinaator Madli Pesti kaitses 28. oktoobril 2016 Tartu Ülikoolis edukalt oma doktoritöö “Poliitiline teater ja selle strateegiad Eesti ja lääne kultuuris” (juh. Luule Epner).
Oponendid olid dots Mikko-Olavi Seppälä Helsingi ülikoolist ja prof Kristel Pappel EMTA-st.
4. novembril kell 15.30 toimub EMTA kammersaalis (Tatari 13) Interpretatsioonipedagoogika üliõpilaskonverents 2016. Ettekannetega keelpilli-, klaveri- ja vokaalpedagoogiliste lõputööde põhjal esinevad Eva-Maria Sumera, Marianne Zhao, Mirjam Kivisild, Egle Troon ja Grete Jädal.
Kava (.pdf)
Kell 17.30 järgneb samas vestlusring “Kuidas õhutada pilliõpilase mänguõhinat?”. Pilliõpetaja rollist ja võimalustest õpilast motiveeriva õpikeskkonna kujundamisel vestlevad hinnatud klaveriõpetajad Eva Teppo (Keila Muusikakool, Tabasalu Muusikakool) ja Olesja Voronjuk (Kärdla Muusikakool, Käina Huvikool). Vestlust viib läbi Lembit Orgse.