Latest Posts

23.aprillil lahkus viiuldaja ja kauaaegne muusikapedagoog EMTA professor emeritus Tõnu Reimann (sünd. 6.veebruaril 1947).

Pedagoogina töötatud 40 aasta jooksul on ta oma õpilastega täiendanud pea kõiki Eesti orkestreid ja muusikaõppeasutusi ning neid on jätkunud ka naaberriikidesse. Tema loodud ja 14 aastat juhitud oli Haapsalu muusikafestival „Viiulimängud“ ja ta on Haapsalu aukodanik. Suviti õpetas ta Pärnu muusikafestivali Järvi Akadeemia raames toimuvatel keelpillimängijate meistrikursusel, kuhu ta oli oodatud ka sel suvel.

Tõnu Reimann lõpetas aastal 1965 Tallinna Muusikakeskkooli ja 1970 Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuli erialal Herbert Laane juhendamisel ning täiendanud end aastatel 1971–1974 Moskva Konservatooriumi assistentuur-stažuuris Galina Barinova klassis. Aastatel 1970–1977 töötas Tõnu Reimann Rahvusooper Estonia orkestris ning aastatel 1974–1977 õppejõuna Tallinna Muusikakeskkoolis. Aastast 1977 töötas Tõnu Reimann Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (aastast 2004 professor). Ühtlasi on Reimann töötanud 1989–2008 Pori Palmgren-Konservatorio´s lektori ja keelpilliosakonna juhatajana ning olnud aastatel 2004–2013 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika instituudi juhataja. Reimanni õpilaste hulka kuuluvad teiste seas Elar Kuiv, Andres Leivategija, Marika Vihermäe, Mari Aasa, Kristiina Olev, Arne Pilliroog jt.Tõnu Reimann on esinenud aastast 1970 solisti ja ansamblistina mitmel pool Venemaal, Lätis, Leedus, Rootsis ja Soomes. Pikaajalised ansamblipartnerid on Reimannile olnud tema vend, pianist Matti Reimann, organist Rolf Uusväli ning Moskva kitarrist Andrei Garin. Koostöös tunnustatud dirigentidega sh Neeme Järvi, Eri Klas ja Roman Matsov on Tõnu Reimann kandnud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga ette Jean Sibeliuse, Wolfgang Amadeus Mozarti, Villem Reimanni, Boris Kõrveri ja Eugen Kapi viiulikontserte. Tõnu Reimann on teinud salvestusi Eesti Raadiole, tema esitusi on ilmunud kogumikplaatidel, aastal 1997 ilmus CD „Pastoraali“ (koos organist Anne-Marie Grundsténi ja sopran Raisa Vaarnaga). Koos Matti Reimanniga on Tõnu Reimann esitanud rohkesti loengkontserte ning osalenud telesaadetes (nt. 26 saadet sarjast „Pildid näituselt“). Aastal 1994 algatas Tõnu Reimann Haapsalus toimuva festivali „Viiulimängud“ ning oli aastani 2008 festivali kunstiline juht. Aastatel 1993–1999 kordineeris Reimann Suomenlinnas festivali „Elava mere päevad“ muusikalist osa. Lisaks on Reimann koostanud õppematerjale ja trükiseid sh „Interpretatsioonipedagoogika probleemid” III (koostöös Maris Valk-Falgiga, 2006) ja IV (koostöös Mirjam Keremiga, 2011) ning kirjutanud muusikaarvustusi ajalehte “Sirp”. Aastal 2009 ilmus Tõnu Reimanni poolt koostatud kogumik “Herbert Laan 100”.
Allikas: Eesti Muusika Infokeskus.

Pühapäeval, 24. aprillil kell 17 toimub Estonia kontserdisaalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri kontsert. Soleerib II Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi võitja, pianist Kristi Kapten ning orkestrit juhatab Paul Mägi. Ettekandele tulevad Sergei Prokofjevi klaverikontsert nr 2 g-moll ja Eduard Tubina teine sümfoonia “Legendaarne”.

Dirigent Paul Mägi avas kontserdi eel repertuaarivaliku tagamaid: “EMTA sümfooniaorkestri selle hooaja solistid valiti välja juba eelmise hooaja lõpus pinevatel konkurssidel. Sel nädalal on orkestri ees pianist Kristi Kapten ja tema soovil kõlab Prokofjevi II klaverikontsert – tegemist on väga nõudliku teosega.” Mägi sõnul on Kapten, kellega ta on ka varem koos musitseerinud, väga tugev solist ja kindel partner, kes oskab hästi orkestrit kuulata. Dirigent lisas: “Tubina teine sümfoonia on võetud kavasse seepärast, et augustis läheme orkestriga taas Berliini festivalile Young Euro Classic. Viimati käisime seal 2005. aastal, mil suurepärase vastuvõtu osaliseks sai Tubina viies sümfoonia.”

Praegu EMTA doktorantuuris õppiv Kristi Kapten on sihikindel virtuoos, kes on tuntud nii solisti kui kammermuusikuna. Tema seniste saavutuste seas märkimisväärseim on II Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi võit 2011. aastal. Eesti dirigentide raudvara hulka kuuluv Paul Mägi on tegev Uppsala Kammerorkestri ning Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendina. EMTA SO on traditsiooniline tudengiorkester, kes toob erinevate dirigentide käe all kuulajateni keskmiselt seitse kava aastas.

Akordionist Henri Zibo saavutas 13.-16. aprillil Daugavpilsis toimunud rahvusvahelisel akordioni konkursil “Naujene – 2016” oma vanusegrupis II koha.
Kokku oli knkursil 250 osavõtjat  9 riigist. Zhürii kiitis Henri musikaalsust, kõlakultuuri ja tehnilist viimistletust.
Henri Zibo õpib EMTA Instrumentaalpedagoogika Instituudis I kursusel Tiina Välja juhendamisel.

Laupäeval, 16. aprillil kl 17 astuvad EMTA kammersaalis toimuval kontserdil publiku ette EMTA õppejõud Ivari Ilja (klaver), Triin Ruubel (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Henry-David Varema (tšello) ja Mati Lukk (kontrabass). Sissepääs tasuta.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõude iseloomustab hea sümbioos nii tänaseks soliidsuse saavutanud kui ka noorte ja paljulubavate muusikute vahel. Viimaste hulka kuuluvad ka Triin Ruubel ja Johanna Vahermägi, kes pärast õpinguid välismaal EMTAs pedagoogitööd alustasid. Kontserdil kõlab Mozarti ja Schuberti looming.

Kava:

Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791) Divertisment viiulile, vioolale ja tšellole Es-duur KV 563
Franz Schubert (1797–1828) Klaverikvintett A-duur (“Forellikvintett”) op. 114, D 667

Triin Ruubel omandas bakalaureusekraadi Rostocki Kõrgemas Teatri­ ja Muusikakoolis Petru Munteanu klassis, kelle käe all jätkas ka Augsburgi Leopold Mozarti Instituudi magistrantuuris. Ta on esinenud mitmetel festivalidel, näiteks Usedomi festivalil, Helsingis Bach Music Weekil, Hohenloher Kultursommeril jm, ning võitnud preemiaid mainekatel rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. Ruubel on soleerinud Eesti ja välisorkestrite ees, näiteks Balkani Festivaliorkester, Norddeutsche Philarmonie Rostock, Poola Kammerfilharmoonia, Tallinna Kammerorkester, ERSO ja Haydn Orchestra Bolzano, aga olnud ka Bremeni Deutsche Kammerphilarmonie külaliskontsertmeister. Ruubelit seob koostöö selliste heliloojatega nagu Jörg Widmann ja Wolfgang Rihm. 2015. aastal nimetati ta ERSO kontsertmeistriks. Ruubel mängib 1820. aastal Pariisis valmistatud Francois Pique’i viiulil, mille on tema kasutusse andnud Thomas J. C. ja Angelika Matzeni fond.

Johanna Vahermägi sai bakalureusekraadi Aragoni Kõrgemas Muusikakonservatooriumis Avri Levitani klassis ning magistrikraadi Jeruusalemma Muusika­ ja Tantsuakadeemias Roi Shiloahi õpilasena. Ta on esimese koha laureaat rahvusvahelisel konkursil 3. Concurso Internacional de Solistas Illa de Menorca FIDAH. Ta on olnud oodatud esineja mitmetel festivalidel nagu Berliini Muusikafestival, Festival della Valle d’Itria, kammermuusikafestival Voice of Music, Rapla Kirikumuusika Festival ja Hiiumaa Kammermuusikapäevad. Teda seob hea koostöö selliste interpreetidega nagu Guy Braunstein, Amihai Grosz, Nicolas Chumachenko, Avri Levitan, Roi Shiloah, Alexander Pavlovsky, Harry Traksmann, Sigrid Kuulmann­Martin, Marko Martin, Riivo Kallasmaa jpt. Vahermägi on mänginud ka Barcelona Liceu Ooperiteatris ja Jeruusalemma sümfooniaorkestrites.

Henry-David Varema on armastatud solist ja kammermuusik, kelle repertuaaris on olulisel kohal eesti heliloojate teosed. Kontserdid on viinud teda kõikjale maailma, alates Põhja- ja Baltimaadest ning lõpetades Jaapani, Šveitsi, Uus­Meremaa ja Ameerika Ühendriikidega. Vahemikus 2003–2009 oli ta Berliinis resideerunud, rahvusvaheliselt hinnatud keelpillikvarteti Petersen Quartett liige, mille koosseisus esines mainekates kontserdisaalides nagu Carnegie Hall, Wigmore Hall, Müncheni Herkulessaal, Theatre de Chatelet, Zürichi Tonhalle, Sydney Angels Place jm. Ta on olnud külalissoolotšellist Northern Sinfonia, Carl Philipp Emanuel Bachi ja Müncheni kammerorkestrites ning Auckland Philharmonia sümfooniaorkestris ning töötanud hooaja Sydney Sümfooniaorkestri tšellorühma abikontsertmeistrina. Ta oli pikalt ka Tallinna Keelpillikvarteti liige. Täna annab ta regulaarselt kontserte Ivari Ilja, Mihkel Polli, Sten Lassmanni, Age Juurikase, Anna-Liisa Bezrodny ja paljude teistega. Aastast 1997 on Varema Rahvusooper Estonia tšellorühma kontsertmeister.

Mati Lukk on mänginud mitmetes mainekates orkestrites, näiteks Eesti Raadio kammerorkester, Turu Linnaorkester, Põhjamaade Sümfooniaorkester, Malmö Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester ja Pärnu Linnaorkester. Lukk on musitseerinud ansamblites Tallinn Barocco, Turku Ensemble ja Nyyd Ensemble. Ta on andnud palju soolokontserte ning mänginud ansamblis koos Signe Hiis-Kübara, Nata-Ly Sakkose, Lea Leiteni ja Kairi Sakkosega ning soleerinud ERSO, Turu Linnaorkestri ning Eesti Televisiooni ja Raadio estraadiorkestri ees. Aastatel 2001–2003 oli Lukk Hiiumaa kammermuusikapäevade üks korraldajaid. 2012. aastal andis ta välja plaadi “Contrabassissimo!”. 2000. aastast töötab ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontrabassirühma kontsertmeistrina.

Ivari Ilja on juhtivaid eesti pianiste, keda hinnatakse kõrgelt nii solisti kui ka ansamblistina ning kelle repertuaaris annavad tooni näiteks Chopini ja Brahmsi, aga ka Prokofjevi ja Britteni teosed. Soolokontserdid on viinud Iljat mitmele poole maailma, ta on teinud koostööd lisaks ERSOle ka näiteks Leningradi Filharmoonia Akadeemilise Sümfooniaorkestri, Moskva Sümfooniaorkestri ja Põhjamaade Sümfooniaorkestriga ning tema lavapartneriteks on olnud Irina Arhipova, Maria Gulegina, Dmitri Hvorostovski jpt. Kontserdid on viinud teda paljudesse mainekatesse saalidesse, näiteks Londoni Wigmore Halli, Milano La Scalasse, Tokyo Suntory Halli jm. Ilja on hinnatud pedagoog, kes on koolitanud mitu põlvkonda pianiste.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitdotsent Ada Kuuseoks saavutas IV rahvusvahelisel õpetajate konkursil
klaveri kategoorias I koha.

Kavas olid:
W.A. Mozart Sonaat D-duur KV 576
F. Liszt Mefisto-valss nr 1

Palju õnne!

Heliloomingu konkursi „Noor helilooja 2016” võitis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21-aastane tudeng Karl Tipp.

Loomelabori ja Eesti Heliloojate Liidu koostöös toimunud konkursi osalejatelt oodati 2-5 minuti pikkusi teoseid kuni kolmele instrumendile, millele võis lisada elektroonilisi elemente. Oodatud olid ka iseseisvad elektroakustilised teosed.

Konkursi tulemuse otsustas žürii koosseisus Olav Ehala, Märt-Matis Lill ja Liisa Hirsch. Žürii sõnul oli tase meeldivalt kõrge ning lisaks lugude vormilistele ja esteetilistele lahendustele olid loojad tähelepanu pööranud ka selgele ning arusaadavale noodistamisele.

Konkursi tulemused:

1. koht Karl Tipp (1995) „Ilma“ häälele, akordionile ja elektroonikale
2. koht Gerta Raidma (1995) „self-destruction“ vioolale ja fonogrammile
3. koht Marta-Liisa Talvet (1998) „Kui oleksin jõgi“ soolokitarrile

Äsja Lõuna-Koreas Rahvusvahelise Nüüdismuusika Ühingu ISCM-i konverentsil Eestit esindanud žürii liige Liisa Hirsch kommenteeris võiduteost:”Kõige rohkem üllatas mind kõige nooremate osalejate heliloojate tehnilised oskused. Igas loos avaldus tugevalt autori maailm. Karl Tippi võidutöö oli tehniliselt meisterlik, läbimõeldud delikaatse elektroonika kasutusega. Võitja kasutas oma loos häält, akordioni ja elektroonikat, mis osutus väga õnnestunud kombinatsiooniks. Tipp sünteesis teksti ja selle osi meisterlikult, luues uusi muusikalisi kujundeid.”

1996. aastal sündinud Karl Tipp õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Virgo Veldi käe all saksofoni ja Tallinna G. Otsa nimelises Muusikakoolis Tatjana Kozlova-Johannese juhendamisel kompositsiooni.

Konkursi laureaadilt tellib festival Eesti Muusika Päevad järgmiseks aastaks uudisteose, mille kannab ette Eestis professionaalselt tegutsev kammeransambel.

Täna, 8. aprillil kell 21.00–21.30 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia II korruse fuajees EMTA “Elusate helide maja” avamine USA helilooja ja kunstniku Spencer Topeli heliinstallatsiooniga “ECHOIC MEMORY II”.

Spencer Topel on tunnustatud Ameerika eksperimentaalmuusika helilooja, kes keskendub arhitektuuri, ruumi ja vormi seostele. Oma installatsioonidega on ta pälvinud mitmeid auhindu ja autasusid, sh Palmer Dixon Prize parima heliteose eest, BMI ja ASCAP auhinnad jpt. Topel on loonud teosed paljudele Ameerika muusika ja kunstiinstitutsioonidele, sh the Drawing Center NY, the DeCordova Museum and Sculpture Park, the Minnesota Orchestra, the Juilliard Symphony, Oregon Symphony, the Aspen Contemporary Ensemble, TILT Brass, FLUX Quartet, the Callithumpian Consort. Märkimisväärne rahvusvaheline koostöö on teda kokku viinud selliste kooslustega nagu FIGURA Ensemble Kopenhaagenis, Taanis, Contemporarte Ensemble Veneetsias, Itaalias ja Meitar Ensemble Tel Avivis, Iisraelis.  Lisainfo Spencer Topeli kohta siit

Lisaks kõlavad avamisel:
Tõnis Jürgens (1989, EKA). “Kapp 2”, installatsioon (4. korruse fuajee)
Robi Jõeleht. Installatsioon (100 väikseformaadilisest illustratsioonist koosnev seeria)
Kaisa Jõhvik. “Usu puude juttu”, heliinstallatsioon (2016, esiettekanne)
Evelin Saul (EKA). “Ma kasvan omapäi” / ”I Grow On My Own”, installatsioon (2015/2016)
Madlen Hirtentreu (EKA). “Ürgsupp”, skulptuur, installatsioon (2016, esmaesitlus)
Juhan Soomets. “Epitsükloid”, installatsioon

Reedel, 8. aprillil kell 20.30–00.00 on Eesti Muusika­ ja Teatriakadeemias avatud maja programm. Heli­ ja videoinstallatsioonid on üle kogu maja. Kõlavad EMTA kompositsioonitudengite teosed EMTA tudengite esituses. Sissepääs tasuta.

“Elusate helide maja” kutsub publikut öö hakul taasavastama Eesti Muusika­ ja Teatriakadeemia maja. EMTA hoonel on ajastutruu arhitektuurne väärtus ja majale annavad ajakohase inimliku hinguse seal tegutsevad ja õppivad muusikud. EMTA avatud maja programm pakub selles õhustikus väga isiklikku kogemust. Õhtu hõlmab mitut ulatuslikumat kontserti noorte heliloojate loominguga, samuti intiimsemaid klassikontserte ning heli­ ja videoinstallatsioone, mis püüavad EMTA ruumi nurgataguseid loovalt ümber mõtestada. Kuraatorid on Kuraatorid Ove-­Kuth Kadak ja Einike Leppik.

AJAKAVA:
20.30–21.00 Endine pillitöökoda (I korrus)
Improvisatsioonitudengite etteaste

20.30–23.00 Klassiruumid üle maja
Individuaalkontserdid noorte heliloojate teostest

21.00–21.30 II korruse fuajee
“Elusate helide maja” avamine USA helilooja ja kunstniku Spencer Topeli heliinstallatsiooniga

21.30–22.30 Ooperistuudio
Elektroakustilise ja audiovisuaalse loomingu kontsert

22.30–23.00 II korruse fuajee
Helikunstnikud Ekke Västrik, Toomas Savi ja Mihkel Tomberg ehitavad modulaarsüntesaatori

23.00–23.50 Kammersaal
Noorte heliloojate sinfonietiloomingu kontsert

Kuus avalik-õiguslikku ülikooli allkirjastasid täna Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory koostöölepingu ühise ettevõtlusplatvormi ADAPTER arendamiseks, millega ettevõtetele pakutakse kiiret ja toimivat koostööd kõikide Eesti kõrgkoolidega. 

Ettevõtja edu peitub koostöös teadusasutustega, sest Eesti majanduse edu pandiks on teadusmahukas ettevõtlus. „Ka peaminister Taavi Rõivas rõhutas möödunud nädalal TTÜs toimunud ettevõtete pidulikul vastuvõtul just nimelt teaduse ja ettevõtluse koostöö olulisust Eesti majanduse tootlikkuse tõstmisel,” sõnas TTÜ innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varrak. „Ettevõtjad on paljudel kokkusaamistel teada andnud, et kuigi erinevate ülikoolide kodulehtedelt võib kontakte koostöö käivitamiseks leida, oleks ühise kontaktpunkti loomine suur samm edasi – selle ettevõtjate soovi nüüd täidame ning loodetavasti pikaks ajaks ja lõplikult,“ täiendas Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

Baltimaades ainulaadne ettevõtlusplatvorm ADAPTER viibki kokku ettevõtjate vajadused ning ülikoolide arenduspotentsiaali, et tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet maailmas. Loodav lahendus koondab ühte kõrgkoolide pakutavad teenused, teadus- ja arenduskoostöö ning tootearenduse ja täiendkoolituse võimalused. See loob ka kontaktpunkti, et viia kokku ettevõtjate vajadusi kõikide ülikoolide kompetentside ja tehnoloogia võimalustega.

Samuti korraldavad ADAPTERi partnerid ühisüritusi, sealhulgas iga-aastast koostööfestivali „Õigel ajal õiges kohas“, kus möödunud aastal osales ligi 500 inimest, neist 170 tippteadlast ja palju ettevõtjaid.

Koostööleppe allkirjastasid Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura, Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varrak, Tallinna Ülikooli arendusprorektor Eve Eisenschmidt, Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma, Eesti Kunstiakadeemia teadusprorektor Epp Lankots ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlaste eestvedamisel asutati akadeemia tegevuste toetamiseks ja vilistlaste tegevuse koordineerimiseks MTÜ Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Vilistlaskogu. Vilistlaskogu juhatuse esinaiseks kinnitati Anne Erm.

“Soovime EMTA vilistlastena senisest aktiivsemalt kaasa rääkida akadeemia tegevuses ja arengus, “ ütles juhatuse esinaine Anne Erm. “Kaks olulisemat teemat on hetkel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali ehitus ja 100. juubel.”

Vilistlaskogu üldkoosolekul tutvustati MTÜ põhikirja ja loodi erinevad töörühmad. Liikmemaksu suuruseks kinnitati 10-20 EUR aastas. Need, kellel õpingud mingil põhjusel enne diplomi saamist katkesid, saavad osaleda MTÜ töös toetajaliikmetena.

Vastloodud MTÜ juhatusse kuuluvad:

• Anne Erm (esimees)
• Heidi Pruuli
• Andres Pung (aseesimees)
• Riina Roose
• Riho Rõõmus
• Elmo Tiisvald
• Jüri Trei

Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti: Jüri Tallinn, Eero Raun, Andres Ammas.

Üldkogul kinnitati erinevate teemade jaotuses järgmised töörühmad:
– EMTA saali ehitus – töörühma juht Eero Raun
– Vilistlaskogu kui organisatsiooni ülesehitamine, töö regioonides – töörühma juht Riho Rõõmus
– Kommunikatsioon ja meedia – töörühma juht Kristel Üksvärav
– EMTA 100 ideede kogumine – töörühma juht Heidi Pruuli
– Ajaloolise pärandi väärtustamine ja jäädvustamine – töörühma juht Riina Roose

Vilistlaskogu liikmeks saab registreeruda EMTA kodulehel: www.ema.edu.ee/vilistlane
Samuti on kõik oodatud panustama ülaltoodud töörühmade tegevustesse, selleks tuleb saata kiri aadressile: vilistlaskogu@ema.edu.ee

MTÜ Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlaskogu kontonumber Swedbankis EE80 2200 2210 6384 6242

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga on oma haridustee kaudu olnud seotud valdav enamik eesti muusikutest. Tuntumate vilistlaste seas on heliloojad Arvo Pärt ja Erkki-Sven Tüür ning dirigendid Eri Klas ja Tõnu Kaljuste. Samuti on enamik tänase Eesti teatri näitlejatest ja lavastajatest EMTA lavakunstikooli vilistlased.

Lisainfo: vilistlaskogu@ema.edu.ee