Latest Posts
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane Veronika Issajeva (juhendaja Sten Lassmann) saavutas 18.–21. juulini 2015 Schlernis (Itaalia) toimunud rahvusvahelisel pianistide konkursil 18–30-aastaste vanusegrupis I koha. Konkursil osales 42 pianisti 17 riigist.
Sirp, Tiina Mattisen, 4. sept 2015
Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade ettekannet ette valmistava küsitluse kohaselt leidis 56 % vastanuist, et Eesti ülikoolide ja teadusasutuste vahel puudub selge, põhjendatud ja omavahel kooskõlastatud tööjaotus. 67% oli nõus väitega, et Eesti ülikoolide ja teadusasutuste tegevussuunad on liialt hajutatud ja/või konkureerivad üksteisega. Tõsi, 32 auväärse küsitletu seas oli kaunite kunstide valdkond esindamata. Sõnapaari „teadus- ja kunstiharidus“ leiame viitest Soome ülikooliseadusele (punkt 6, lk 9) ning selle valdkonna Eesti kõrgkoolid üksnes soovituses ühendada need Tallinna ülikooliga (2.10, lk 5).
Muusika- ja teatriharidus ongi kogu meie kõrgharidussüsteemis vaid väike nišš, ehkki mitte tingimata oma tähenduselt ega rahvusvaheliselt kaalukuselt. Selleks, et väike, aga oluline suures masinavärgis ei kannataks, peaks ehk pigem mõtlema kunstikõrgkoolide ühinemisele – Soomes on seda teed mindud ja kõnealuses ettekandeski on eeskujuks seatud Soome kõrgharidus. Plaani lõpetada samade või väga lähedaste erialade õpetamine mitmes ülikoolis (2.17, lk 6) saab ellu viia ka nii, et muusika- ja teatriõpe koondub EMTAsse.
Peep Lassmann: Jah, nii see on. See ettekanne on täielikult teaduse- ja tehnoloogiakeskne ning kaunite kunstide ekspertiis on siin puudu. Viidatud on Soome ja Taani eeskujudele seoses nendes riikides läbi viidud reformidega. Siinkohal tuleb öelda, et Taani kõik kuus muusika- ja teatrikõrgkooli on säilitanud oma iseseisvuse, tõsi, seal on juba varem mõningaid selle valdkonna kõrgkoole ühendatud. Soomes ühendati mõne aja eest muusika, teatri ja kujutava kunsti akadeemia. Sellele eelnes küllaltki pikk valitsusepoolne „masseerimisperiood“ ja ühinemiseks anti päris palju raha. Nüüd on see raha läbi, aga koolid ei ole tegelikult ikkagi ühinenud ning loodetud suurt koostööd ja sünergiat pole sündinud. Tekkis aga juurde maja, kus istub rektor oma meeskonnaga.
Võib üldse öelda, et muusika- ja teatrikõrgkoolid on Euroopas valdavalt eraldiseisvad kõrgkoolid. Ülikoolide koosseisus tegutsevad neist üksikud, näiteks Malmö, Göteborgi, Zagrebi, Birminghami ja Genfi muusikakõrgkool. Pisut rohkem on kõiki kauneid kunste õpetavaid ülikoole, aga need on tavaliselt sellisena ka asutatud: Berliini, Utrechti, Haagi, Amsterdami, Belgradi, Zürichi ja Praha kunstide ülikool. Kõik Saksamaa (v.a Berliini kunstide ülikooli muusikateaduskond), Austria, Poola, Prantsuse, Itaalia ja Hispaania muusikakõrgkoolid on aga eraldiseisvad institutsioonid.
Kõrghariduse ja teaduse koondamist kolme keskusesse põhjendatakse ülevaates riigi väiksemate rakenduskõrgkoolide ja teadusasutuste konkurentsivõime ja majandusliku jätkusuutlikkuse puudumisega. Ma ei leia, et siit saab silma pilgutamata teha üldistusi ka väikeste ülikoolide vastava võimekuse kohta.
EMTA seisab majanduslikult kindlalt jalul ja on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ülikool (välisüliõpilaste osakaal 16%, nendest 70% ELi ja OECD maadelt). EMTA kui etenduskunstide õpetamise eest vastutav ülikool leiab, et neli ülikooli (EMTA, TLÜ BFM, TÜ VKA, EKA stsenograafia), kus toimub õppetöö selles valdkonnas, peaksid tegema rohkem koostööd. Tekkima peaks vähem või rohkem formaalne, aga siiski koostöölepingutega kaetud võrgustik, mille raames saaks korraldada üksikülikoolidele eri põhjustel üle jõu käivaid suuremaid loomingulisi projekte.
Loodan väga, et võimaliku reformi käigus ei suruta kaunite kunstide kõrgharidust tehnokraatlikku Prokrustese sängi, vaid selle tulemusena saaks ka praegu rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti muusika- ja teatriharidus tugeva arengutõuke.
Allikas: www.sirp.ee
Väljavõte artiklist “Rakenduskõrgkoolid pelgavad reformituultes hääbumist”
Õpetajate Leht, Sirje Pärismaa, 4. sept 2015
Kuidas suhtute võimalikku struktuurimuutusse?
Volli Kalm, TÜ rektor
Struktuurimuutuste asemel peaks esmalt keskenduma raportis sõnastatud põhieesmärgile – vaja on tõsta kõrghariduse ja teaduse kvaliteeti ning konkurentsivõimet avatud maailmas. Selle eesmärgiga saab ainult nõus olla. Diskuteerida võib ja diskuteerima peab tegevuse üle, mida selleks ette pannakse. Soovitatud muutused on ainult üks osa raportis pakutud tegevusest piiratud ressursi (inimesed, raha, infrastruktuur) koondamiseks ja senisest tõhusamaks kasutamiseks. Sama üldeesmärki kannavad soovitused vähendada õppetöö dubleerimist, tõsta teaduse baasrahastust, ühiselt vahendada ülikoolide teadustulemusi ettevõtlusse ja tööstusse, luua sihtotstarbelised stipendiumid. Pakutud struktuurimuutused on üldeesmärki silmas pidades mõistetavad ja enamasti ka vajalikud, kui analüüsist just vastupidine ei selgu. Hoolimata tõsiasjast, et ühendatavatena pakutud asutustes on palju väga hea tasemega akadeemilisi töötajaid, on võimalike ühendamistega seoses ülikoolidel esialgu ainult palju tööd ja muret. Aga meil on selliste protsessidega pikk ja lõpptulemusena positiivne kogemuspagas. Eri aegadel ülikooliga ühinenud asutused jätkavad ülikooli koosseisus silmapaistvalt heal akadeemilisel tasemel sisuga.
Tiit Land, TLÜ rektor
Meil on teiste Tallinna kesklinnas tegutsevate avalik-õiguslike ülikoolidega head koostöösidemed, käsil on ühisõppekavade väljatöötamine. Samas pole mitme õppeasutusega, keda lõppraport meiega ühes keskuses näeb, sel teemal kordagi juttu olnud.
Enne edasiste otsuste tegemist tuleb asjaosalised kokku kutsuda. On ju eduka liitumise eeldus ühine selge arusaam, milleks liitutakse, mis paremaks muutub, aga ka valmisolek rasketeks otsusteks – seda on näidanud just lõppevad struktuurimuudatused TLÜ-s.
Meie muudatuste sihid kattuvad suures osas raportis toodutega: 1. septembrist alustab senise 23 asemel tegevust kuus suurt ülikooli fookusvaldkondadele tuginevat instituuti, jätkavad kolledžid Haapsalus ja Rakveres. Nii soovime vähendada dubleerimist ülikoolis, koondada ressursse ning arendada interdistsiplinaarseid tulevikku suunatud erialasid. Muuhulgas arendame uut, terve ja jätkusuutliku eluviisi fookusvaldkonda, mille puhul eeldame koostööd teiste tervise valdkonna teadus- ja õppeasutustega.
Jaak Aaviksoo, TTÜ rektor
On selge, et Eesti kõrgharidus ja teadus vajavad jätkuvaid muutusi, kui soovime olla konkurentsivõimelised ja pakkuda oma üliõpilastele parimat haridust. Ega meil õieti valikut olegi – elame avatud maailmas ja kui kohalik tase ei rahulda, minnakse mujale. Oki paljude ekspertide arvamustele tuginev raport on andnud asjakohaseid soovitusi, mida tuleb tõsiselt kaaluda ja TTÜ kavatseb seda teha. Samas pole struktuurimuutused mitte eesmärk, vaid vahend tulemuseni jõudmiseks: kuratoorium näeb TTÜ-d usaldusväärse partnerina Põhjamaade tehnikaülikoolide peres. Seega eeldavad muutused nende kogemusest õppimist ja nõudmiste taseme ühitamist. Sellest sihist pole võimalik taganeda. TTÜ, aga ka meie partnerid väljaspool ülikooli võivad vaid võita sisemistest ümberkorraldustest ja võimalikust liitumisest teiste asutustega, mis kasvatavad teaduse, hariduse ning ühiskonna koostööd ja kvaliteeti. Muutusi ei tule karta – targalt juhitud muutused on tuleviku edu tagatis.
Mart Kalm, EKA rektor
Koondumine suurematesse ülikoolidesse on rahvusvaheline tendents, sageli liituvad kunsti-, disaini- ja arhitektuurikoolid. Tillukeses Eestis on see protsess juba Stalini ajal läbitud, kui loodi ERKI. Järgmine aste oleks ehk EKA ja EMTA liitumine, kuid tehnokraatlikus võtmes kirjutatud Oki raport nii vähesega ei lepi. Seal on mõistlik suhteliselt sarnaste EMTA ja EKA ühtemoodi käsitamine ja kui tuleb suurega liituda, siis TLÜ oleks kõige mõistlikumaid valikuid. Samas paneb liitumisettepanekuis kulmu kergitama, et TLÜ-ga nähakse ette liita Tartu tervishoiu kõrgkool, samas kui Tartu kõrgem kunstikool ei peaks jagama EKA saatust, vaid ühinema TÜ-ga.
EKA peab kõigepealt taastama oma normaalse õpikeskkonna uue õppehoone näol ja kui õpirahu käes, saab edasisele arengule mõelda. Kunstiharidus on kulukas, rühmad on väikesed, palju individuaaljuhendamist ning sajapäiselt saab ainult filosoofia ja kunstiajaloo loenguid anda. Kuid neiski ainetes jagame seminarideks üliõpilased väikestesse rühmadesse, et igaüks sõna saaks. Ühinemisega võib saavutada säästu halduskuludes, kuid õppetöö kvaliteet ei tohi langeda.
Peep Lassmann, EMTA rektor
Paljude soovitustega saab ainult nõus olla. Samas torkab silma, et raport, mis on täielikult teaduse- ja tehnoloogiakeskne, mainib kaunite kunstide kõrgharidust ainult lõigus, mis käsitleb ülikoolide liitmist.
Kõrghariduse ja teaduse koondamist kolme keskusse põhjendatakse väiksemate rakenduskõrgkoolide ja teadusasutuste konkurentsivõime ja majandusliku jätkusuutlikkuse puudumisega. Ma ei leia, et saab silma pilgutamata teha üldistusi ka väikeste ülikoolide võimekuse kohta.
EMTA seisab majanduslikult kindlalt jalul ja on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline (välisüliõpilaste osakaal 16%, neist 70% EL-i ja OECD maadest). EMTA kui etenduskunstide õpetamise eest vastutav ülikool leiab, et neli ülikooli (EMTA, TLÜ BFM, TÜ VKA, EKA stsenograafia), kus toimub õppetöö selles vallas, peaksid tegema rohkem koostööd. Tekkima peaks vähem või rohkem formaalne, aga koostöölepingutega kaetud võrgustik, mille raames saaks korraldada üksikülikoolidele eri põhjustel üle jõu käivaid suuremaid loomingulisi projekte.
Loe täismahus artiklit Õpetajate Lehest
Eraannetustel põhinev Rotalia Foundation (USA, Seattle) annab reedel, 4. septembril 2015 kell 17.00 Tartus Rotalia majas (Tähe tn 3) toimuval pidulikul aktusel tudengitele üle 2015/2016. õppeaasta stipendiumid.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast saavad stipendiumi heliloomingu ja elektronmuusika õppekava bakalaureuseastme üliõpilane Kaur Kohv (soovitaja prof Helena Tulve) ning EMTA ja EBSi kultuurikorralduse õppekava magistrant Heliis Martinson (soovitaja Anna Maria Ranczakowska).
Stipendiaadid valiti konkursi korras välja nende üliõpilaste seast, kes käesoleva aasta aprillikuu seisuga olid päevase õppevormi 2. aasta bakalaureuseastme, integreeritud õppe eelviimase aasta või magistriastme 1. aasta üliõpilased ning kes esitasid fondi stipendiumikonkursile vormikohase sooviavalduse 4. maiks 2015.
Üldse saavad selleks õppeaastaks avaõiguslike ülikoolide (TÜ, TTÜ, EMÜ, TLÜ, EMTA ja EKA) üliõpilased fondist kokku 50 stipendiumi kogusummas 100 000 eurot, mis on üks suuremaid eraannetusi Eesti üliõpilastele.
Edu õpingutes stipendiaatidele ja tänu nende soovitajatele/juhendajatele!
Ajalehes Postimees ilmunud intervjuus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori Peep Lassmanniga on juttu populaarseimatest erialadest, ülikooli arengusuundadest, eesti muusikutest, välistudengitest ning akadeemia hoone II osa ehitusest:
“Koalitsiooni kokkuleppes on kirjas, et akadeemiale ehitatakse saal, mida te olete oodanud juba 20 aastat. Mis sisetunne ütleb: kas saal tuleb või ei tule?
Me ei ole mitte ainult oodanud, vaid ka pidevalt tegutsenud selles suunas. Loodan, et saame. Otsustav on see, kas me saame saalikompleksi ehitamiseks toetust ülikoolide arenguks mõeldud Euroopa Liidu käesoleva eelarveperioodi ASTRA meetmest. Lisaks kontserdisaalile ja black-box-tüüpi teatrisaalile oleme sinna planeerinud ka ruumid elektronmuusika stuudiole, löökpillidele ja jazz’ile.
Oleks kummaline küll, kui kultuuriministeeriumi haldusalas olev kultuurkapital toetaks ehitust küllaltki suure summaga, aga ministeerium, mille haldusalas me ülikoolina oleme, et leiaks juba teist korda Euroopa raha jagamisel meie jaoks mitte midagi…
Võib-olla ongi poliitikutel raske uskuda, et teil seda saali vaja on, sest kool ju toimib. On see saatuslik viga…
… et liiga hästi toimib? Võib-olla. Saatuslik viga võis olla, et me omal ajal ehitasime maja valmis saalita. Samas arvan, et 20 aastat tagasi poleks me koos saaliga uut maja saanud. Oleksime endiselt Kaarli puiesteel ja Kivimäel: need majad olid ikka täiesti kohutavad! Suure saali puudumine tähendab aga seda, et meie üliõpilased, nii muusika kui teatri vallas, on konkurentsis nõrgemad, neil puudub suures saalis esinemise kogemus.”
Loe täispikka intervjuud Peep Lassmannniga siit
Foto autor Sander Ilvest, Postimees
Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia korraldab 7. juulil rahvusvahelise konverentsi ühiskondliku mõjuga kultuuriprojektide juhtimisest „Insights and Tools for Managing Arts Projects with Societal Impact.“ Konverentsi peaesinejad on rahvusvaheliselt tuntud kultuuripoliitika uurija Eleonora Belfiore, Takaya Kawamura (Osaka Ülikool, Jaapan) ja Soome koreograaf Hanna Brotherus. Lisaks ettekannetele toimuvad töötoad ja uudistada saab Viktor Gurniaki näitust Ukraina sõjapiirkondadest. Konverentsi eesmärgiks on aidata kaasa arutelu tekkimisele kunsti mõju üle ühiskonnas nii Eestis kui ka laiemalt.
Kultuuripoliitika ning selle ühiskondliku ja poliitilise mõju analüüsimisele keskendunud konverents korraldatakse koostöös Estonian Business Schooli, Baskimaa Ülikool, Sibeliuse Akadeemia ja Laurea Ametikõrgkooliga. Konverentsile oodatakse teoreetikuid ja praktikuid Eestist, Hispaaniast, Hollandist, Jaapanist, Leedust, Soomest, Taiwanist ja Ühendkuningriigist. Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia professori ja kultuurikorralduse magistriprogrammi juhi Annukka Jyrämä sõnul aitab missioonitundega kultuurikorraldus kaasa oluliste sotsiaalsete teemade ennetamisele, neist teadlikkuse tõstmisele ning parimal juhul ka nende leevendamisele. „Mind on alati huvitanud see, kuidas kunst ühiskonda muudab. Näiteks, kas inimesed paranevad kiiremini, kui haigla seintel on kunstiteosed?”. Konverentsil räägitakse kultuuriprojektidest, millel on reaalne mõju inimeste heaolu parandamisele. Edulugude kõrval kuuleb ka võimalikest raskustest ja läbikukkumistest inimeste elukvaliteedi tõstmisel.
Konverentsil püütakse ühendada teooria ja praktika – kuulda saab akadeemilisi ettekandeid, üles pannakse näitus ning toimuvad ka töötoad. Peamised ettekannete märksõnad on linnaplaneerimine, sotsiaaltöö, vähemuste ühiskonda kaasamine, kunsti majanduslik mõju. Seega peaks see huvi pakkuma nii kultuurikorraldajatele, kunstnikele, sotsiaaltöötajatele kui ka linnaametnikele.
Konverents on osa rahvusvahelisest projektist MAPSI (Managing Art Projects with Societal Impact), mille eesmärk on välja töötada uus õppemoodul kultuurikorraldajatele, mille tulemusena suureneb kultuurikorraldajate pädevus laiema ühiskondliku mõjuga kultuuriprojekte juhtimisel. Projekt keskendub sellistele igapäevaelu aspektidele, mida ilma kunstita ei olekski olemas ning selle raames luuakse m.h. käsiraamat ja e-õppe materjalid.
„Projekti toetab EL-i elukestva õppe programm“. Täpsem info siit
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraline vastuvõtt bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse toimus 27. juunist 2. juulini.
Bakalaureuseõppesse laekus kokku 156 avaldust, vastu võeti 104 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 79 ja ingliskeelsele õppekavale 25.
Magistriõppesse esitati kokku 109 avaldust, vastu võeti kokku 97 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 70 ja ingliskeelsele õppekavale 27.
Doktoriõppes laekus avaldusi 12. Vastu võeti 5 doktoranti.
Kokku esitati immatrikuleerimiseks 206 uut üliõpilaskandidaati.
Populaarsemad erialad olid helirežii, jazzmuusika, muusikapedagoogika ning ingliskeelsest muusika õppekavast klaveri eriala. Küllaltki suur oli ingliskeelsetele õppekavadele kandideerijate osakaal. Vastu võetud välisüliõpilaste päritolumaad on Hiina, Lõuna-Korea, Suurbritannia, USA, Austraalia, Kolumbia, Ecuador, Tšiili, Hispaania, Türgi, Soome, Läti, Leedu.
Palju õnne kõigile uutele tudengitele! Ilusat suve ja kohtumiseni sügisel!
Lavakunstikooli tudengid toovad lavastaja Aare Toikka käe all sellel suvel publikuni suvelavastuse “Ekke Moor”. Seekordne lavalugu põhineb August Gailiti kuulsa romaanil ja sünnib koostöös VAT Teatri ning Kuressaare Linnateatriga. Esietendus toimub 30. juulil Kuressaare Sadamaaidas.
Mängukava siin.
Oktoobris ja novembris 2015 mängitakse etendusi ka Tallinnas, Kanuti Gildi SAALis!
Lugu, mida jutustab romaanikirjanik Gailit, on ju päris lihtne. Üks rannaküla noormees läheb laia maailma õnne otsima. Kuid mingit õnne ta ei leia, hoopis kaotab lootuse. Seevastu koju tagasi jõudes, ennäe imet, ootab teda õnn! Muinaslooline roadmovie-motiiv paistab tänapäevaste väljarändamiste foonil üllatavalt päevakajaline. Nii nagu Gailiti romaan ilmus pöördelisel ajal, on tänanegi aeg etteaimamatu.
Lavakooli tudengite “Ekke Moor” 2015. aastal saab olema aga liikuv, aktiivne ja tantsuline mäng klišeedega eestlaste elust, unistustest ja hirmudest… Liikumisse põimitakse eesti rahvatantsumustreid, muusikat ja loodushelisid, mängime lavakujunduse, kostüümi ja valguse võimalustega.
Lavakooli tudengite mängus on keskseks tegelaseks Ekke ja peateemaks Gailiti enda sõnastatud küsimus: “Maski võib ju vahetada, aga kuidas vahetada hinge?” Nii saab lavaloo alapealkirjaks: “Valitud miraažid õnnest”.
Autor: August Gailit
Dramatiseerija ja lavastaja: Aare Toikka
Kunstnik: Iir Hermeliin
Muusikaline kujundaja: Ardo-Ran Varres
Koreograaf: Kristjan Rohioja
Lavavõitluse koreograaf: Tanel Saar
Valguskujundaja: Sander Põllu
Osades: Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Ester Kuntu, Karl Laumets, Karmo Nigula, Saara Nüganen, Lauli Otsar, Ott Raidmets, Christopher Rajaveer, Liisa Saaremäel ja Risto Vaidla
Kursuse juhendajad: Peeter Raudsepp ja Katariina Unt
Laupäeval, 20. juunil kell 16.00 toimub Estonia kontserdisaalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2015. aasta lõpetajate kontsert-aktus. Kaastegev EMTA sümfooniaorkester, dirigent Paul Mägi.
Kontsert-aktusest on plaanis otseülekanne aadressil https://youtu.be/6lBnS5uS-zg.
Kavas:
F. Martin – Ballaad
solist MARION ARUVEE (flööt)
G. Verdi – Leonora aaria “Tacea la notte placida” ooperist “Trubaduur”
solist DANNA MALÕŠKO (laul)
G. Bottesini – Duo Concertante
solistid: LEEVI NIELSON (viiul) ja REGINA UDOD (kontrabass)
ALISSON KRUUSMAA – Pala sooloklaverile ja sümfooniaorkestrile
klaveri soolo Johan Randvere
S. Rahmaninov – Klaverikontsert nr 2 (II ja III osa)
solist: STEN HEINOJA (klaver)
Piletid (5 EUR) müügil Eesti Kontserdi kassas
Tänavu saab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõputunnistuse kokku 144 lõpetajat, neist 73 lõpetab bakalaureuse õppe, 69 magistrantuuri ja 2 doktorantuuri.
Teisipäeval, 2. juunil kell 18.30 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (Tatari 13, ruum A-402) kohtumine Viini Riigiooperi ja Volksoperi endise direktori Ioan Holenderiga, kes viibib Tallinnas Austria telekanali Servus TV kultuurisaate “Kultour mit Holender” raames. Holender räägib lähemalt oma kogemustest teatridirektorina ja jagab häid nõuandeid nii noortele lauljatele kui ka tulevastele või juba praktiseerivatele muusikamänedžeridele.Kohtumisele on oodatud kõik, kes nii kunstilises kui korralduslikus mõttes ooperimaailma vastu huvi tunnevad. Oma osalussoovist palume teada anda e-mailile kai@ema.edu.ee hiljemalt 31. maiks!
Ioan Holender (1935) alustas lauluõpinguid Rumeenias. 1959-1962 õppis ta Viini Konservatooriumis, millele järgnesid esimesed ooperirollid Klagenfurti Linnateatris. Kaks aastat hiljem alustas ta tegevust Starka Kontserdiagentuuris, millest sai hiljem tema juhatusel, Opernagentur Holender nime all, üks maailma tuntumaid ning olulisemaid lauljaid vahendav agentuure. 1988 asus Holender tööle nii Viini Riigiooperis kui Volksoperis ning 1992 sai temast üheaegselt mõlema ooperimaja direktor. Volksoperis töötas Holender kuni 1996. aastani, Viini Riigiooperis aga koguni aastani 2010 olles seega Riigiooperi ajaloo kõige kauem ametis olnud direktor.Käesoleval ajal on Ioan Holender New Yorgi Metropolitan Opera nõunik ning Tokyo Kevadfestivali ja G.Bukaresti G. Enescu nim. Festivali kunstiline juht. Lisaks on ta Viini Ülikooli õppejõud ning osaleb tihti ka rahvusvaheliste laulukonkursside žürii töös. Ta on Viini Riigiooperi ja Volksoperi auliige ning viie ülikooli audoktor, kes on pälvinud hulgaliselt kõrgeid riiklikke auhindu ja tunnustusi.