Latest Posts

llmunud on uus Methise number, mis keskendub seekord vaimsele heaolule ja kunstidele. Ajakirja koostajad ja toimetajad on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vanemteadur Anu Kõlar ja tema juhendamisel hiljuti doktorikraadi kaitsnud Meeta Vardja, keele- ja tegevtoimetaja on Kanni Labi ning inglise keele toimetaja on Daniel Edward Allen.

Värskes ajakirjas leidub artikleid, mis ulatuvad ajaloouurimusest loovprotsessi analüüsi ja kaasaegse kunsti rakendusvõimalusteni. Kogumikku läbivaks jooneks on küsimus: kuidas mõjutavad loovus, kunstiline kogemus ja kultuurikontekst inimese sisemaailma, eriti keerulistel aegadel?

Kunstidele ja vaimsele tervisele ning heaolule pühendatud kogumik tõestab, et vaimne heaolu pole pelgalt individuaalne seisund, vaid kultuuri, ajastu ja loomevormide ristumiskoht. Kunst ei paku mitte ainult peeglit, vaid ka tööriistu ja võimalikke teekondi vaimse heaoluni – olgu see siis muusika, teater, kirjandus või kaasaegne visuaalkunst.

Ajakirja annab välja Tartu Ülikooli Kirjastus.

Methise uus number on esialgu loetav veebis siin.

Täna, 20. juunil kell 14.00 algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis pidulik kontsertaktus, kus akadeemia lõpetajatele antakse üle lõpudiplomid.

2024/25. õppeaastal jõudis diplomini 162 üliõpilast. Bakalaureusekraad on omistatud 77 üliõpilasele, kellest cum laude lõpetajaid on 21. Magistrikraad 80 üliõpilasele, kellest 29 on cum laude lõpetajad. Doktoriõppe lõpetas sel õppeaastal 5 doktoranti.

Välisüliõpilasi on lõpetanutest 43: 8 bakalaureuse-, 31 magistri- ja 4 doktoriõppes. Cum laude lõpetajaid on kokku 12, neist 4 bakalaureuse- ja 8 magistriõppes. Diplomisaajad on lisaks Eestile pärit Soomest, Lätist, Hiinast, Ukrainast, Leedust, Norrast, Horvaatiast, Gruusiast, Tšiilist, Makedooniast, Nigeeriast, Hispaaniast, Armeeniast, Kreekast, Poolast, Itaaliast, Singapurist, Lõuna-Koreast ja Saksamaalt.

Humanitaarteaduste bakalaureusekraad omistati 77 lõpetajale. Kunstide magistrikraad 48, haridusteaduse magistrikraad 24 ning sotsiaalteaduse magistrikraad 8 üliõpilasele.

Doktoriõppe lõpetajaid on viis: Meeta Vardja ja Gerhard Bruno Erich Lock filosoofiadoktorid muusikateaduse alal, Fabrizio Nastari ja Ilana Makarina filosoofiadoktorid muusika alal ning Giacomo Veronesi filosoofiadoktor teatrikunsti alal.

Piduliku kontsertaktuse otseülekannet saab jälgida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia YouTube’i kanalilt või suurelt ekraanilt EMTA black box‘is. Esinevad solistid koos EMTA sümfooniaorkestriga Toomas Vavilovi dirigeerimisel. Kontsertaktusele on sissepääs kutsete alusel.

Hetkel võtab akadeemia vastu ka uusi üliõpilasi, avalduste esitamise tähtaeg on 25. juuni kell 17.00. Lisainfo akadeemia kodulehelt siit.

Gerhard Bruno Erich Lock kaitses 12. juunil 2025 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias filosoofiadoktori (muusikateadus) kraadi taotlemiseks edukalt töö: “Methodological Contributions to a Cognitive Analysis of Perceived Structural Musical Tension in Contemporary Post-Tonal Orchestral Music” (“Metoodikat kognitiivselt analüüsimaks nüüdses posttonaalses orkestrimuusikas tajutud strukturaalset muusikalist pinget”).

Juhendaja: prof. dr. Kerri Kotta

Konsultant: prof. dr. Mauri Kaipainen (University of Helsinki)

Oponent: prof. dr. Anna Rita Addessi (University of Bologna)

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Õnnitleme!

Akadeemilise ülevaateteose „Eesti muusikalugu“ esimene köide on esimene kaasaegne terviklik käsitlus Eesti muusikaloost. Ilmudes pool sajandit pärast nõukogude-aegset koguteost „Eesti muusika” (1968/1975), täidab see suure lünga Eesti kultuuriloo käsitlemisel. Raamatu esitlus toimub kolmapäeval, 18. juunil kell 17.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis.

Rohkelt illustreeritud esimene köide vaatleb süvitsi muusikaelu Eestis alates 12/13. sajandi vahetusest kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni 1918. aastal. Esmakordselt ei kirjutata siinsest muusikaelust mitte rahvuslikus vaates, vaid haarates muusikaelu kõiki kirjalikke allikaid tänase Eesti piirides. „Nii on varasemast kaugelt põhjalikumalt valgustatud siinset saksa ja rootsi muusikakultuuri, pöörates suurt tähelepanu erinevate kultuuriruumide seotusele,“ sõnab raamatu peatoimetaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse professor Toomas Siitan ja rõhutab: „Eesti professionaalse muusikakultuuri kujunemist ei saa väljaspool neid keerukaid kultuuriseoseid ette kujutada.“

„Eesti muusikaloo“ esimese köite autorid Kristel Pappel, Toomas Siitan, Anu Schaper, Anu Kõlar, Heidi Heinmaa, Tiiu Ernits ja Aleksandra Dolgopolova töötasid raamatu peatükkide kallal alates 2016. aastast, kuid eeltöid tehti ja põhikontseptsioon kujunes professor Urve Lippuse (1950–2015) eestvõttel viimase 30 aasta akadeemilise uurimistöö käigus. Koos kavandatud teise köitega, mis hõlmab viimase saja aasta muusikaelu Eestis, on seega tegemist põhjaliku koondteosega meie muusikaloolaste mitme põlvkonna tööst. Vajalikud alusuuringud on haaranud tohutul hulgal seni käsitlemata materjale ja teemasid.

„Esimene köide loob päris uue pildi keskaegsest ja 17.–18. sajandi muusikakultuurist Eesti linnades, samuti kodanlikust muusikaelust baltisaksa kogukonnas ning muusikast kirikus, koolis ja teatris. Raamatu lõpetab pretsedenditult mahukas kirjanduse nimestik ja isikuregister,“ lisab Toomas Siitan.

Raamatu toimetaja on Anu Schaper, keeletoimetaja Triin Kaalep, kujundaja Kersti Siitan. Raamatu andis välja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastus. Teost saab osta esitlusel ja EMTA e-poest ning suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Meediakajastusi:
Uue muusikaloo keskmes on sügavam kultuurijuurestik. Intervjuu Toomas Siitaniga (ERR, 22.06.2025)
Galerii: EMTA-s esitleti ülevaateteose “Eesti muusikalugu” esimest köidet (ERR, 19.06.2025)
GALERII: Ilmus «Eesti muusikaloo» esimene köide, mis toob esile unustatud ajaloo (Postimees, 19.06.2025)
„Aktuaalne kaamera“ (ERR, 18.06.2025)
Ilmus ülevaateteose “Eesti muusikalugu” esimene köide (ERR, 17.06.2025)
Ilmus ülevaateteose «Eesti muusikalugu» esimene köide (Postimees, 17.06.2025)

Sten Heinoja on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri eriala vilistlane ning üks rahvusvaheliselt hinnatud pianiste Eestis. Praegu õpib ta akadeemias doktorantuuris, keskendudes oma uurimistöös pianisti mänguvõtete rollile Mart Saare klaveriprelüüdide faktuuri kujundamisel. Intervjuus räägib Sten lähemalt sellest, kuidas ta leidis tee muusikani, õppimisest akadeemias ning arutleb, kuidas doktoriõpingud on tema mõtlemist ja loomingut mõjutanud.

Kuidas jõudsid muusika juurde ja milline oli Sinu teekond Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse?

Muusika juures olen juba kolmandast eluaastast – nägin kunagi muusikapoe vaateaknal klaverit ja olen sellest ajast alates keeldunud klaveri juurest lahkumast. Akadeemiasse jõudsin loogilise arengu teel Tallinna Muusikakeskkoolist – peamiselt muidugi Ivari Ilja pärast, kes on minust vorminud sellise interpreedi, nagu ma praegu olen.

Kuidas akadeemia õpingud Sind kui muusikut ja inimest kujundanud on? 

Päris palju on mõjutanud. Hästi on meeles Margus Pärtlase muusikaanalüüsi loengud, kus tundsin imestust selle üle, kui palju saab muusikast veel leida peale lihtsalt esitamise. Loomulikult on akadeemiast kaasa tulnud ka sõbrad ja kolleegid terveks eluks.

Kes on Sind Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõuna enim mõjutanud ja inspireerinud?

Tõstaksin esile klaveriosakonna professoreid Peep Lassmanni ja Ivari Iljat. Mäletan kuidas kuulsin kunagi EMTA kammersaalis Peep Lassmanni esitamas Liszti etüüdi ja mõtlesin, et tahaksin osata samamoodi klaveril piano‘t mängida – see kõlas tollele hetkel lihtsalt erakordselt. Ivari Ilja andis mulle selle saavutamiseks tehnilised oskused. Sageli juhtus, et tunnid lükkusid edasi, sest Ilja mängis kontserti – näiteks Carnegie Hall’is. Aga see ei tähendanud, et oleksin neil päevadel laiselnud, enamasti harjutasin seitse kuni kaheksa tundi päevas, et jõuda ise kunagi samasse punkti, kus pean tunnid edasi lükkama, et Carnegie Hall’is esineda. Sellise mõjuga inspiratsiooni on raske kuskilt mujalt saada.

Millised on olnud Sinu senise karjääri tipphetked?

Neid on olnud väga palju ja neid tuleb aina juurde. Ühed suuremad hetked on olnud kindlasti esinemine Berliinis Konzerthaus’i suurel laval 1000 inimese ees Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestriga 2023. aasta suvel.

Eredalt on meeles kolm kontserti Wigmore Hall’is, kontsertturneed Ameerika Ühendriikides – peamiselt kontserdid New Yorgis, mitte küll veel Carnegie Hall’is, kuid loodetavasti kunagi.

Eriti eredalt on meeles kontsertreis Indiasse, kus mängisin õues ja kontserdi ajal hüppas puu otsast lavale ahv. Need on hetked, mis jäävad kogu eluks meelde!

Miks soovitad tulla õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse?

Ma tõesti soovitan tulla neil, kellel on suur soov tegeleda muusikaga. Meil on arenguks suurepärased tingimused – alustades klassiruumidest ja lõpetades imeliste saalidega. See pole üldse levinud, et muusikakõrgkoolis on paljudes harjutusklassides kaks tiibklaverit – see on väga haruldane ja väärib tunnustust!

Kuidas doktoriõpingud on Sinu karjääri avardanud?

Doktoriõpingud on peamiselt arendanud minu mõtlemist. Enne õpingute algust nägin paljudes küsimustes vastuseid lineaarselt, kuid nüüd on tekkinud juurde rohkem sügavust. Lisaks sain tänu doktoriõpingutele ka oma esimese plaadi tehtud, mis aitab samuti karjäärile kaasa.

Avalduste esitamise tähtaeg Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse on 25. juuni kell 17.00. Loe lähemalt: eamt.ee/sisseastumine 

Katariina Maria Kits-Reimal on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia viiuli eriala vilistlane, kelle teekond muusikani sai alguse juba lapsepõlves, kui vanemate autos mängis pidevalt Klassikaraadio. Nii kasvas koos kaksikvenna Marcel Johannes Kitsega ka Katariina Maria huvi erinevate muusikainstrumentide vastu. “Ühel hetkel otsustasime kumbki, et Marcel tahab tšellot ja mina viiulit õppima hakata. Nii see ka läks!” tõdes ta. Kuigi vanemad olid esialgu ettevaatlikud, kartes, et lastel võib huvi kiiresti kaduda, ei läinud kartus siiski täide – muusika jäi nii venna kui ka Katariina Maria ellu ja kasvas sügavaks kutsumuseks.

Teekond Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse ja esimesed lavakogemused

Katariina Maria alustas oma kõrgharidusteed Šveitsis ning jätkas õpinguid Saksamaal, kuid jäi sisimas ikka Eestiga seotuks. Soov lõpetada bakalaureuseõpingud kodumaal viis ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse, kus jätkas oma haridusteed viiulüliõpilasena professor Arvo Leiburi käe all. Magistrikraadi omandas ta Šveitsis Lugano konservatooriumis (Conservatorio della Svizzera Italiana), kus tema juhendajaks oli professor Pavel Berman.

Õpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias andsid kõige muu hulgas väärtusliku lavakogemuse. „Mul oli akadeemias õppides väga palju kontserte ja võimalusi laval olla – sattusin õppima just sel ajal, kui avati ka uus saal ja uus maja. See kõik andis mulle hindamatu kogemuse,“ sõnab Katariina tänutundega.

Inspireerivad hetked

Eriliselt inspireerivalt mõjus Katariina Mariale tema erialaõpetaja Arvo Leibur, kellega kujunes hea ja toetav koostöö. “Ta on õpetajana väga vaba, positiivse ja loomingulise suhtumisega ning tema juures õppides sain paljudest hirmudest üle,” on Katariina Maria tänulik.

Rääkides tipphetkedest oma senises karjääris, ei too Katariina Maria esimesena esile säravaid lavasid või koosseise, kellega on olnud au esineda. Sellest olulisemaks peab ta elulisi ja muusikalisi avastusi – vabadust, mille ta on viimastel aastatel leidnud, ning arusaama, et inimese sisemaailm ja ellusuhtumine mõjutavad sügavalt ka tema muusikalist olemust. “Tipphetked on ka need, kui olen saanud kasutada oma annet, et head teha,” usub Katariina Maria.

Muusika kui kutsumus

Kui uurida Katariina Maria käest, mis teda viiuldajana laval enim inspireerib, tõdeb ta, et suurim inspiratsioon tuleb siiski muusikast endast. “Mind inspireerib muusikas peituv jõud äratada inimeses ilu ja selle võime anda edasi midagi, mis ei ole sõnadega võimalik,” lisab Katariina Maria. See ongi see, mis teda kui viiuldajat kõige sügavamalt liigutab ja kannab.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse soovitab ta õppima tulla eelkõige seetõttu, et peab akadeemiat suurepäraseks paigaks muusikuks kasvamisel. Akadeemias valitsevad toetav õhkkond, kõrgetasemelised õppejõud ja tugev ühtekuuluvustunne tudengite seas loovad keskkonna, kus on võimalik areneda nii tehniliselt kui ka vaimselt.

“Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias on suurepärased õppimistingimused, kokkuhoidvad üliõpilased, toetav keskkond ning omal alal väga kõrge tasemega õppejõud,” on Katariina Maria veendunud.

Avalduste esitamise tähtaeg Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse on 25. juuni kell 17.00. Loe lähemalt: eamt.ee/sisseastumine  

Ooperilaulja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klassikalise laulu eriala vilistlase Karis Trassi tee muusikani on olnud väga loomulik – tema musikaalsust märgati juba varases lapsepõlves. Nii läkski Karis vanemate soovitusel õppima Nõmme muusikakooli flööti ning paralleelselt gümnaasiumiga ka klassikalist laulu Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli eelõppesse. Ooperilauljaks saamine ei olnud Karisel eesmärk omaette, kuid tundus siiski niivõrd huvipakkuv, et enda tulevik sellega siduda. “Gümnaasiumi lõppedes ei läinud ma klassikalist laulu õppima eesmärgiga ooperilauljaks saada, aga see tundus piisavalt huvitav eriala, mida proovida,” tõdes Karis.

Akadeemia kui enese leidmise koht

Karis tunnistab, et akadeemias veedetud aastad olid tema elus märgilise tähtsusega, sest just siin õppides sai selgeks, et klassikaline laul on tõesti see eriala, mis teda tõeliselt paelub. “Eneseavastuse seisukohalt oli klassikalise laulu õppimine palju avardavam, kui oskasin oodata, sest oma hääle tundmaõppimine ei seisne üksnes selle kontrollimises – see loob ka võimaluse jõuda sügavamasse kontakti iseendaga,” on Karis veendunud.

Inspireerivad õpetajad

Enim mõjutas Karist tema õpingute jooksul erialaõpetaja Heli Veskus. “Tema kirg ooperi ja klassikalise laulu vastu sütitas ka mind. Tema pühendumus õpetas ka mind pühenduma,” meenutab Karis tänulikkusega. Esimestest tundidest peale sai ta aru, et nüüd tuleb suureks kasvada ja tõdeda, et klassikalise laulu õppimine vajab märksa suuremat kannatlikkust, kui Karisel seda sel hetkel oli. “Õnneks oli mul õpetaja, kes suutis mulle selle varakult selgeks teha,” tõdeb ta.

Teiseks mõjukaks juhendajaks oli näitlejameisterlikkuse õpetaja Anne Türnpu, kelle tunnid sundisid mugavustsoonist väljuma ning julgustasid otsima ja katsetama uusi väljendusviise.

Rikastavad lavakogemused ja rollid

Senise karjääri tipphetkedeks peab Karis esimesi suuri pearolle prantsuse ooperites Debussy „Pelléas ja Mélisande“ ning Raveli „Hispaania tund“.

“Üks eredamaid hetki oli kindlasti ka Siebeli roll Gounod’ ooperis „Faust“, kus traditsioonilise noore poisi asemel kehastasin hoopis kurb-rõõmsat klouni. See roll oli väga füüsiline ja lavastuslikult ääretult huvitavalt lahendatud. Nautisin seda täiel rinnal!” meenutab ta.

On rolle, mille lavale jõudmist Karis loodab näha just lähitulevikus. “Suurest armastusest Mozarti ja koomiliste tükkide vastu sooviksin laulda Dorabella rolli ooperis „Così fan tutte“. Loodan ja ootan, et see võetakse peagi taas repertuaari!”

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse soovitab ta õppima tulla eelkõige seetõttu, et siin õpetavad oma ala tipptegijad, kellelt on tõesti väga palju õppida. Akadeemia pakub suurepäraseid võimalusi olla kontaktis ka rahvusvahelise muusika- ja teatrimaailmaga, võimaldades osalemist Erasmus-programmides ja huvitavates meistrikursustes. “Kunstiga tegelemine arendab inimest igakülgselt – akadeemia on suurepärane koht oma võimete avastamiseks,” usub Karis.

Avalduste esitamise tähtaeg Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse on 25. juuni kell 17.00. Loe lähemalt: eamt.ee/sisseastumine 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) metsasarve eriala vilistlane Jürnas Rähni puutus akadeemiaga esmakordselt kokku juba 15-aastaselt, kui mängis oma konkursikava ette professor Kalervo Kulmalale. See kohtumine jättis sügava mulje ja andis selge suuna edasistele valikutele tulevikus. Muusikateekond, mis sai alguse Aruküla muusikakoolis ja jätkus Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, viis loomulikult EMTA-sse, kus temast kujunes professionaalne interpreet.

Intervjuus räägib Jürnas lähemalt oma õpingutest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning teekonnast, mis viis ta rahvusvahelistele lavadele koos Euroopa tipporkestritega.

Kuidas jõudsid muusika juurde ja milline oli Sinu teekond Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse?

Tee muusika juurde algas juba 7-aastaselt, kui läksin Aruküla muusikakooli metsasarve õppima. Julgustava tõuke sain oma vanemalt vennalt, kes kiitis pilli valiku heaks. Vend ise õppis klarnetit ning koos temaga hakkasin varakult käima Harjumaa noorte puhkpilliorkestris.

Esimene kokkupuude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga oli mul juba 15-aastaselt, kui käisin konkursiks valmistudes professor Kalervo Kulmalale oma kava ette mängimas. Kuna professor jättis mulle sügava mulje, teadsin, et tahan kunagi akadeemias õpinguid jätkata.

Teekond EMTA-sse on olnud suhteliselt sujuv – pärast lastemuusikakooli jätkasin õpinguid Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, seejärel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Kuidas akadeemia õpingud Sind kui muusikut ja kui inimest kujundanud on?

Akadeemia õpingud on nõudnud minult järjepidevust, sihikindlust ja seeläbi olen õppinud oma tegemisi sügavamalt mõtestama. Muusikuna on EMTA andnud mulle tugeva tehnilise ja muusikalise aluse, millele toetuda. Inimesena on koosmusitseerimine õpetanud mind kuulama ja teistega arvestama – oskused, mis on olulised ka väljaspool muusikat.

Kes on Sind Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõuna enim mõjutanud ja inspireerinud?

Õppejõuna on mind enim mõjutanud ja inspireerinud erialaõppejõud professor Kalervo Kulmala.

Millised on olnud Sinu senise karjääri tipphetked?

Tipphetki on olnud mitmeid, eelkõige seoses Eesti Festivaliorkestri ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) tuuridega. Oleme esinenud Euroopa parimates kontserdisaalides – Viini Muusikaühingu kuldses saalis, Viini Konzerthausis, La Seine Musicale’is Pariisis, Elbphilharmonie’s Hamburgis, Herkulessaaluis Münchenis. Kõiki neid kohti ühendab suurepärane akustika ja eriline atmosfäär, mida on tunda nii laval kui ka saalis.

Eredalt on meeles ka projekt Gustav Mahleri Noorteorkestriga, kus esitasime Prantsusmaal Evianis Beethoveni 1. klaverikontserdi, solistiks Martha Argerich ja dirigendiks Daniel Harding. Kuna orkestrisse pääsevad noored mängijad üle Euroopa läbi tiheda konkursi, on tase väga kõrge. Kõik muusikud mängisid meeletu entusiasmiga – sellised hetked tuletavad meelde, miks ma selle tee olen valinud.

Miks soovitad tulla õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse?

EMTA-s õppides saab iga noor muusik osa individuaalsest juhendamisest oma ala tippudelt, rahvusvahelisest koostööst ja mitmekesistest esinemisvõimalustest. Eesti muusikaelu on tihedalt seotud ja akadeemias õppides saab noor muusik kiiresti selle kogukonna osaks.

Õppeprogrammid võimaldavad end pidevalt täiendada – nii rahvusvahelistes meistriklassides kui ka vahetusprogrammide kaudu. Tänu rahvusvahelisele õpikeskkonnale kujunevad kontaktid, mis kestavad ka pärast kooli lõppu.

Milline muusikaline projekt või koostöö on Sind kõige rohkem muusikuna arendanud?

Kõige arendavamaks kogemuseks pean EMTA ja ERSO sümfooniaorkestri ühisprojekti, kus oli kavas Mahleri 3. sümfoonia. Mulle usaldati 1. metsasarve partii, mis tähendas suurt vastutust ja põhjalikku tööd partituuriga. Olin sel ajal alles bakalaureuseõppes teisel kursusel ja olen siiani väga tänulik nii EMTA-le kui ka ERSO-le selle võimaluse ja usalduse eest.

Avalduste esitamise tähtaeg Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse on 25. juuni kell 17.00. Loe lähemalt: eamt.ee/sisseastumine 

llana Makarina kaitses 10. juunil 2025 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks edukalt töö: “Pianist as Arranger: Creating the Piano Reduction for Unsuk Chin’s Piano Concerto” (“Pianist kui arranžeerija: Unsuk Chini klaverikontserdi klaviiri loomine”).

Juhendajad: Sten Lassmann, PhD ja Maksim Štšura, DMus

Oponent: Mihhail Gerts, PhD

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Õnnitleme!