Latest Posts
Ajakirja Muusika muusikapublitsistika autoripreemia tänavused laureaadid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant-nooremteadur Meeta Morozov ja vilistlane Edith-Helen Ulm.
Meeta Morozov lõpetas 2017. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe muusikapedagoogika erialal ja 2020. aasta magistriõppe muusikateaduse erialal. Samal aastal astus ta muusikateaduse doktoriõppesse, kus tema juhendajaks on vanemteadur Anu Kõlar.
Edith-Helen Ulm on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi (EMTA) muusikateaduse alal, hiljem täiendanud end Kreeka riigi stipendiaadina Aristotelese-nimelises Thessaloniki ülikoolis ning pälvinud kirjaliku tõlke magistrikraadi Tallinna ülikoolist.
Preemiad läksid Edith-Helen Ulmile ja Meeta Morozovile sisutihedate kontserdi- ja festivaliarvustuste eest. Käsitlusel on olnud Eesti muusika päevad, Eesti Interpreetide Liidu ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti muusika nädal, Rudolf Tobiase „Joonase“ uusredaktsiooni esitus, Tallinna Kammermuusika Festival, vanamuusikafestival „Tallinn feat. Reval“ jpm.
Õnnitleme!
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastuse (toimetaja Anu Schaper) ja interpretatsioonipedagoogika eriala koostöös ilmus 2023. aasta lõpus Heiki Mätliku „Klassikalise kitarrimängu käsiraamat“.
Käsiraamat annab ülevaate ajalooliste näppepillide (renessansskitarr, vihuela, barokk-kitarr, renessanss- ja barokklauto, 19. sajandi romantiline kitarr) mängupraktikast ning neile pillidele loodud muusika esitamise võimalustest kaasaja kitarril. Samuti leiab raamatust ülevaate kitarrimuusika erinevate ajastute stiilidest, mänguefektidest, kitarri prepareerimisest jpm.
Raamat on mõeldud kitarriõpetajatele, kitarri eriala õpilastele ja üliõpilastele ning kõikidele klassikalise kitarrimängu huvilistele.
Käsiraamat on saadaval akadeemia e-poes: https://eamt.ee/toode/heiki-matlik-klassikalise-kitarrimangu-kasiraamat/
12. detsembril 2023 kaitses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur Anu Schaper Freiburgi Albert Ludwigi ülikoolis doktoritöö teemal „Johann Valentin Meder (1649–1719). Muusikakultuuri vahendaja Läänemere ruumis 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses“ hindele summa cum laude. Tööd juhendas prof. dr. Konrad Küster. Töö üheks retsensendiks oli ja kaitsmiskomisjonis osales ka prof. dr. Toomas Siitan.
Tüüringis sündinud Johann Valentin Meder tegutses Läänemere äärsetes linnades kokku 45 aastat, Tallinnas kantorina, Gdańskis Maarja kiriku kapellmeistrina ja Riias toomorganistina. Doktoritöö peamine eesmärk oligi uurida Mederi tegevust neis kolmes linnas, vaadeldes, kuidas see suhestub kohalike muusikatraditsioonidega, ja analüüsida Mederi vaimulikke vokaalteoseid muusikaloolises kontekstis. Töö põhineb mahukal arhiivitööl ja kuna seni puuduvad kõigi kolme linna kaasaegsed muusikalood, hõlmas arhiivitöö ka vastavat laiemat muusikaloolist konteksti. Eraldi peatükis valgustatakse Mederi vaimuliku kirikumuusika olulisemaid iseloomulikke jooni. Töö lisa hõlmab muuhulgas Mederi kõigi seni avaldamata teoste toimetatud transkriptsioone koos kriitiliste märkustega.
Õnnitleme!
Reedel, 5. jaanuaril toimus traditsiooniline Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori kolmekuningapäeva vastuvõtt, mis algas ka sel korral muusikalise tervitusega EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis.
Esitusele tuli katkend Benjamin Britteni kogupereooperist „Väike korstnapühkija“, mis esietendus akadeemia suures saalis 14. detsembril 2023. Ooperi lavastaja on Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent Hirvo Surva. Laval on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulu eriala üliõpilased, vilistlased ja väike orkester, Rahvusooper Estonia poistekoori solistid ning Eesti Raadio Laste Laulustuudio solistid. Lisaks üllatasid vastuvõtul osalejaid loomingulise tervitusega kaasaegsete etenduskunstide üliõpilased, kelle etteastet sai nautida akadeemia black box’is.
Rektor professor Ivari Ilja tervitas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia külalisi ja kolleege järgmiste sõnadega: „Mul on suur rõõm ja au tervitada teid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia traditsioonilisel kolmekuningapäeva vastuvõtul, mis suurepärase traditsioonina käib meie majas juba oma 30. aastaringi. See on olnud ikka üritus, kus üksteisele head uut aastat soovida, tänada koostööpartnereid, toetajaid, kinnitada sõprust ja mõtiskleda tulevikust. 2023. aasta oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jaoks erakordselt koostöörohke ja tundub, et ka uus, 2024. aasta ei jää sugugi alla. Seetõttu lubage mul kogu meie akadeemilise pere nimel tänada kõiki Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostööpartnereid, sõpru ja toetajaid. Aitäh! Kohe-kohe näete te mõningaid katkendeid inglise helilooja Benjamin Britteni igihaljast lasteooperist „Väike korstnapühkija“. On ju öeldud, et kunstniku jaoks on tähtis endas säilitada või siis taasleida laps. Miks ei võiks see olla samamoodi ka kõigi teiste puhul? Ükskõik kui palju kordi pannakse elu jooksul proovile lapsepõlvest pärit usk sellesse, et headus lõpuks võidab, jääb see veendumus meiega loodetavasti alatiseks. Sümboliseerigu siis väikese korstnapühkijapoisi pääsemine uute sõprade toel ning kappamine õnneliku tuleviku poole ka meie lootusi ja usku sellesse, et üheskoos, üksteist toetades on see võimalik.“
Fotod: Rene Jakobson
21. detsembril kaitses Erik Alalooga edukalt filosoofiadoktori (teater) kraadi tööga „Meisterdamise süsteemse meetodi väljatöötamine objektiteatrile“.
Töö juhendaja oli Madli Pesti, loominguline kaasjuhendaja Taavi Kerikmäe, konsultant Andrus Laansalu.
Töö retsensendid olid Raivo Kelomees (PhD, EKA) ja Luule Epner (PhD, EMTA).
Töö oponent kaitsmisel oli Raivo Kelomees.
Doktoritööga saab tutvuda siin: https://eamt.ee/uritused/
Fotol vasakult: Luule Epner, Madli Pesti, Erik Alalooga, Andrus Laansalu ja Raivo Kelomees.
Palju õnne!
Ilmunud on EMTA RESONANTS – uudiskiri nr 14.
Head lugemist!
Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures alustas tegevust Elfrida ja Erik Rämmeldi mälestusfond, mis toetab stipendiumidega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperilaulu eriala üliõpilasi.
18. detsembril toimus akadeemia suures saalis stipendiumikonkurss, kus osales 12 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperilaulu eriala üliõpilast. Osalejaid hindas žürii koosseisus rektor professor Ivari Ilja ja muusika interpretatsiooni osakonna laulu õppejuht professor Nadežda Kurem.
Žürii otsusel pälvisid Elfrida ja Erik Rämmeldi fondi esimese stipendiumi Annabel Soode (õp. Monica Hauswalter) ja Stanislav Šeljahhovski (õp. Mati Turi). Stipendiumi suurus on 1000 eurot.
2012. aastal allkirjastasid Eri Klas ja Erich Rämmeld lepingu, millega Erich Rämmeld asutas Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfondi. Lepingujärgselt alustab fond oma tegevust pärast Erich Rämmeldi testamendi jõustumist.
Erich Rämmeld sündis 1923. aastal Tallinnas. II maailmasõja ajal võitles ta vabatahtlikuna Soome mereväes. Pärast teenistusest vabastamist 1944. aastal liikus ta edasi Rootsi, kus töötas Karlstadis Nyströmi klaveri- ja orelivabrikus ja õppis Stockholmis laulmist. 1951. aastal asus elama Kanadasse, Torontosse. Kogu oma elu harrastas Erich aktiivselt koori-, ooperi- ja operetilaulu. 2018. aastal suri Erich Rämmeld Torontos.
2022. aasta novembris jõudis tema pärand summas 422 759 eurot Eestisse ning Eesti Rahvuskultuuri fondi juures alustas tegevust Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfond eesmärgiga toetada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppivaid noori ooperilauljaid. Esimesed stipendiumid Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfondist eraldati käesoleval aastal. Stipendiumikonkursi stipendiaatide leidmiseks korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Õnnitleme!
Kultuuriministeeriumi algatatud Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi tänavuses taotlusvoorus oli edukas vanemteadur Žanna Pärtlase projekt „Seto lauluviiside tüpoloogia: teadusliku ja rakendusliku elektroonilise ressursi loomine“.
Aastase projekti käigus on plaanis arhiivimaterjalide põhjal tuvastada, süstematiseerida, analüütiliselt kirjeldada ja veebirakenduse abil avaldada kõik seto mitmehäälse laulu viisitüübid. Viisitüpoloogia koostamine on ühelt poolt tähtis uurimisvorm etnomusikoloogias, teisalt võib uurimistulemuste avalikustamine kasutajasõbralikus digitaalses formaadis rikastada seto laulu kaasaegset esituspraktikat.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostööpartneriks selles projektis on Eesti Kirjandusmuuseum, projekti eelarve on 80 000 eurot.
Sel nädalal annavad Külli Roosna (EST) ja Kenneth Flak (NOR) nädalase workshopi kaasaegse etenduskunsti magistritudengitele. Nädalane workshop lõpeb reedel, 22. detsembril kell 18 avatud tunniga EMTA black box’is.
Külli Roosna
1981. aastal sündinud Külli Roosna on Eesti tantsija, koreograaf ja õpetaja. Ta lõpetas 2005. aastal Tallinna Ülikooli koreograafi/tantsija erialal ja jätkas õpinguid Rotterdami Tantsuakadeemias Hollandis, omandades 2007. aastal teise bakalaureusekraadi. 2013. aastal omandas magistrikraadi Tallinna Ülikoolis koreograafia erialal.
Esinejana on teinud koostööd koreograafide Richard Siegali, Stian Danielseni, Karen Fossi, Kari Hoaasi, Cid Perlmani, Dylan Newcombi, Fine5 tantsuteatri ja paljude teistega.
Lisaks tunnustusele Roosna & Flaki töö eest pälvis ta Valgevenes Vitebskis toimunud rahvusvahelisel kaasaegse koreograafia festivalil esimese auhinna oma soolotantsu „Circle Through” eest.
Pedagoogitöö ja esinemised on viinud teda festivalidele, ülikoolidesse ja teatritesse Eestis, Norras, Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Hollandis, Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tšehhis, Ukrainas, Ungaris, Jordaanias, Indias, Jaapanis, Venemaal, Valgevenes ja Lõuna-Koreas.
Aastatel 2014–2015 oli ta Eesti Tantsukunstnike Liidu juhatuse liige ja stipendiumikomisjoni juht.
Kenneth Flak
1975. aastal sündinud Kenneth Flak on Norra tantsija, koreograaf, helilooja ja õpetaja. Ta on esinenud André Gingrase’i, Dansdesigni, Richard Siegali, Kari Hoaasi, Preeti Vasudevani ja paljude teiste töödes. Ta on omandanud hariduse Norra Riiklikus Draamateatriakadeemias ja Amsterdami kunstikoolis Hollandis.
2007. aastal sai ta New Yorgis Bessie Performer’s Award’i Gingrase’i soolo „CYP17” tõlgendamise eest. Aastal 2010 kandideeris ta Amsterdamis BNG auhinnale koreograafiaga „Of Gods and Driftwood”.
Flak on õpetanud kaasaegset tantsu ja helidisaini ülikoolides ja festivalidel üle maailma. Ta on õpetanud ja esinenud Eestis, Norras, Soomes, Rootsis, Taanis, Gröönimaal, Lätis, Leedus, Hollandis, Belgias, Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tšehhis, Ukrainas, Ungaris, Põhja-Makedoonias, Serbias, Hiinas, Jordaanias, Indias, Jaapanis, Austraalias, Venemaal, Valgevenes, USAs, Kanadas, Dominikaani Vabariigis, Itaalias, Hispaanias, Portugalis.
Flak on iseõppinud helilooja ja loominguline kodeerija, kes teeb muusikat ja loob interaktiivseid vahendeid live-koreograafiate ja tantsufilmide jaoks.
Ta oli Norra kunstinõukogu tantsukomisjoni esimees 2018–2020.
Responsive body
Responsive Body praktika eesmärk on arendada võimet luua isiklikke liikumisreaktsioone erinevatele impulssidele. (ma ei saa sellest lausest aru) Selleks integreeritakse ideid funktsionaalsest anatoomiast, võitluskunstidest ja kujutlusvõimest. Samuti pannakse end proovile sensoritehnoloogia pakutavate võimaluste ja piirangutega.
Alustatakse lihtsatest liigutustest, et juhtida tähelepanu funktsionaalsetele seosetele kehas. Õrn algus võimaldab häälestuda iseendale, juurduda praeguses hetkes ja valmistuda keerukamateks ülesanneteks.
Töötoa teine osa pöörab tähelepanu meeltele. Partneri abiga laiendatakse liikumisvalikuid, luuakse füüsilist vastukaja nii sisemistele kui ka välistele impulssidele ja uuritakse erinevaid võimalusi nii improviseeritud kui ka fikseeritud materjali organiseerimiseks.
Lõpuks tuuakse mängu sensoritehnoloogia, mis võimaldab uurida uusi seoseid liikumise ja heli vahel.