Latest Posts

13. novembril esitleti Eesti Muusikateaduse Seltsi (EMTS) traditsioonilisel Leichteri päeval ajakirja Res Musica 15. numbrit, mille koostaja on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) teadur Marju Raju.

Res Musica uus number koondab artikleid Theodor W. Adornost, muusikapsühholoogiast ning muusikaloost (peamiselt nõukogudeaegsest).

Seekordne väljaanne on pühendatud EMTA emeriitprofessorile ja akadeemikule Jaan Rossile, kelle uurimisteemasid number suures osas peegeldab. Adornole ja temaga seotud muusikaloole keskenduvad oma tekstides Toomas Siitan, Aare Tool ja Kristel Pappel. Marju Raju võtab kokku vestlusringi Adorno „Uue muusika filosoofiast“ (ilmus Rossi tõlkes 2020), mis toimus muusikateaduslikul ettekandepäeval Tartus 2022. aastal. Tõnu Tannbergi, Meeta Morozovi ja Anu Veenre artiklid käsitlevad muusikaloo eri tahke nõukogude ajal ja Risto Paju varast muusikalugu. Rossi tegevust teadlase ja vene kirjanduse tõlkijana vaatavad lähemalt Jane Ginsborg ja Irina Belobrovtseva. Lisaks sisaldab väljaanne kolme raamatuarvustust ning EMTSi sündmuste kroonikat.

Number on eestikeelne, artiklitel on ingliskeelsed kokkuvõtted.

Res Musica värsket numbrit saab lugeda siit. Pabereksemplar on kättesaadav EMTA e-poest siit.

Res Musica on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Muusikateaduse Seltsi aastaraamat.

Ilmunud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse emeriitprofessori Jaan Rossi uus raamat “Inimesed muutuvas ajas”.

Raamatu tutvustus: õpetaja, muusikateadlane, akadeemik Jaan Ross on koondanud raamatuks jada eriilmelisi minevikupilte, mis ühel või teisel moel on seotud tema kogemustega elust ja inimestest. Kirjapandud lood ulatuvad nauditavas stiilis novellilaadsetest episoodidest kuni asisemate miniuurimusteni. Ühest küljest on need muidugi lihtsalt lood elust enesest, aga autori valida on olnud, millised aknad minevikku lugeja jaoks avada, milliseid nüansse, kogemusi, kohtumisi esile tuua. Meie kollektiivse mälu kude on saanud juurde ühe värvika lõime.

Muuhulgas sisaldab raamat autori mälestusi Tallinna Muusikakeskkoolist aastatel 1972–1975 ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis 1975–1980.

Raamatut on võimalik soetada siit.

20.-25. novembrini annab kaasaegsete etenduskunstide üliõpilastele meistrikursuse Sasha Pepelyaev.

1. märtsil 2024 algab avalduste vastuvõtt kaasaegsete etenduskunstide rahvusvahelisse magistrantuuri.

Olulised kuupäevad:

• Avalduste vastuvõtu algus: 1. märts 2024
• Avalduste vastuvõtu lõpp: 1. juuli 2024
• Vastuvõtukatsed: august-oktoober 2024
• Õppetöö algus: veebruar 2025
• Õppetöö lõpp: kevad 2027

Kaasaegsete etenduskunstide magistriõpe (Contemporary Physical Performance Making – CPPM) on murranguline õppekava, mis viib õpingud klassiruumist välja ja toob protsessi keskmesse intensiivse praktilise õppe maailma tipptegijate käe all. Üliõpilased töötavad põnevate lavastajate, koreograafide, etenduskunstnike ja truppidega kogu maailmast, et edendada aktiivse koostöö, koosloome ja etendamise abil oma loomepraktikaid.

CPPM’i vilistlane (2019-21) Seren Oroszvary on öelnud järgmist: “CPPM muutis ja korrastas minu arusaamu – endast, inimestest, etendamisest, teatrist ja sellest, mida tähendab olla kunstnik. See on kujundanud minu identiteeti orgaanilisel ja ainulaadsel viisil. Ma ei tunne, et minu kohal oleks institutsiooni oreool; ma olen iseenda teenäitaja ja oma loometegevuse peremees. Samuti on kursus aidanud mul ära tunda ja omaks võtta multimodaalse kunstniku ja paindliku looja rolli tänases sotsiaalses, poliitilises ja ökoloogilises kliimas.”

CPPM’i vilistlane Liisa Saaremäel (2019-21) lisab, et “õpingute käigus avastasin, et ehkki etenduskunsti esmane impulss on kunstniku enese keha, laieneb see kõik igas suunas nii aega kui ka ruumi. Lisaks on etenduskunstide kaanon ise oma ajaloolisuses väga huvitav lähtekoht ja materjal, mis võimaldab viljakaid dialooge ning edasiarendusi. Sain sellest programmist palju rohkem, kui lootsin. Need õpingud tegid mind kunstnikuna palju iseseisvamaks. Pärast seda on mul palju rohkem vahendeid ja tööriistu, millega ennast väljendada ning ehitada üles loomingulisi protsesse.”

Hetkel õpib kaasaegsete etenduskunstide magistrantuuris 14 tudengit 11st riigist: Austraalia, Lõuna-Korea, Ameerika Ühendriigid, Ghana, Inglismaa, Hispaania, Kreeka, Taani, Poola, Venemaa, ja Eesti. Nende lõputöid on võimalik näha 2024. aasta kevadel festivali CPPM Manifestal raames, mis toimub märtsist juunini erinevais paigus üle Eesti.

Täna, 17. novembril tähistatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias koolimuusika päevaga Heino Kaljuste (18.11.1925–28.07.1989) sünniaastapäeva. Sündmuse tähistamiseks toimub akadeemia kammersaalis konverents „100 aastat muusikaõpetajate koolituse algusest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias“.

Traditsiooniliselt anti välja Eesti Rahvuskultuuri Fondi Heino Kaljuste sihtfondi stipendium, mis läks sel aastal muusikapedagoogika eriala üliõpilasele. Stipendiaat on Tallinna Ülikooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikaõpetaja ühisõppekava üliõpilane Kadri Jüriado, kes töötab muusikaõpetajana Valgu Põhikoolis.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi Heino Kaljuste sihtfond loodi 2000. aastal Heino Kaljuste perekonna, Eesti Muusikaõpetajate Liidu ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia poolt ning annab välja stipendiumi vaheldumisi muusikaõpetajale ja muusikapedagoogika üliõpilasele. Stipendium antakse traditsiooniliselt üle Heino Kaljuste sünniaastapäeval.

Heino Kaljuste pidas oluliseks noorte muusikaõpetajate põhjalikku ja süsteemset ettevalmistust ning sellele pühendununa töötas ta riiklikus konservatooriumis (1957–1986) ning pedagoogilises instituudis (1969–1971) koorijuhtimise ja metoodika õppejõu ning professorina.

Tänane muusikaõpetajakoolitus jätkab Heino Kaljuste loodud traditsioone, kaasajastades küll sisu ja vahendeid, kuid säilitades musitseerimise ja muusikalise kirjaoskuse edendamise põhimõtteid.

Esmaspäeval, 20. novembril algab Eesti Interpreetide Festival Eesti Muusika Nädal, mis toob kokku suure hulga tunnustatud eesti interpreete. Kontserdid toimuvad nii Tallinnas kui ka Tartus, samuti on võimalik neist osa saada veebiülekannete vahendusel.

Eesti Interpreetide Liidu ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös toimuv muusikafestival Eesti Muusika Nädal leiab aset 20.–25. novembrini. Festivalil tõstetakse tähelepanu keskpunkti kodumaine helikunst – kõlab eesti heliloojate looming meie tänaste tippude esituses.

Sarnaselt eelmistele aastatele leiab tänavugi kavast ühe aktiivselt tegutseva helilooja – sel aastal on selleks 70. sünnipäeva tähistav Rein Rannap. Samuti on festivalil auväärsel kohal helilooja, kellel täitub sünnist märkimisväärne number – nii on sel korral pühendatud üks autorikontsert Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäevale. Nende kõrval kõlab teinegi klassik, Eduard Oja, ning küll vähem esitatud, ent meie heliloomingu tippu kuuluv Mati Kuulberg. Kava moodustab enam kui saja aasta pikkuse mõttelise kaare, näidates meie heliloomingu laia spektrit.

Festivalil esineb 38 eesti interpreeti, teiste seas Hans Christian Aavik, Sten Heinoja, Arvo Leibur, Arete Kerge, Johan Randvere, Age Juurikas, Heili Rosin-Leivategija, Indrek Vau, Theodor Sink, Mati Turi, Iris Oja, Aule Urb, Heigo Rosin, keelpillikvartetid M4GNET, FourEst ja Prezioso.

Pianist Sten Heinoja sõnul annab Eesti Muusika Nädal nii publikule kui ka interpreedile suurepärase võimaluse süveneda kindla helilooja maailmapilti: „Eesti muusika on minu repertuaaris alati väga erilisel kohal. Sel aastal on mul suur rõõm tuua kuulajateni Eduard Oja looming, millega ma ei ole siiani kuigi palju kokku puutunud. Olen varem esitanud vaid ühe tšellole ja klaverile kirjutatud teose, kuid seda enam on kogu ettevalmistusprotsess äge. Minu ja Kaija Lukase esituses kuuleb seekord kahte teost, sealjuures mängib Kaija lausa kahel pillil. Lisaks esitan Eduard Oja vast ühe kuulsaima teose klaverile, milleks on „Vaikivad meeleolud“.“

Viiuldaja Hans Christian Aavik sõidab spetsiaalselt festivaliks kodumaale: „Esineda Eestis oma kodupublikule on iga kord elamus – ootan väga neid hetki, kui saan jagada kodumaal rõõmu muusikast! Olen väga õnnelik, et olen saanud süveneda detailsemalt Mati Kuulbergi loomingusse ning pühendada aega tema helikeelest arusaamisele. Kuulbergi 4. viiuli soolosonaat on ülimalt virtuoosne ning meisterlikult kirjutatud  – olen otsustanud, et see teos jääb minu püsirepertuaari!“

Festivali esimene kontsert „Virmalised“ toimub Tartus Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis, ülejäänud kontserdid Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. Traditsiooniliselt kuulutatakse festivali raames välja ka Eesti Interpreetide Liidu aasta interpreedi laureaat.

Rohkem infot: festival.interpreet.ee ja eamt.ee

Fotogaleriid asuvad siin.

Meediakajastusi:
VIKTORIIN ⟩ Põnevad Eesti muusika interpretatsioonid toovad sügisõhtutesse sära (Postimees, 14.11.2023)
Eesti Muusika Nädal seab aukohale Rannapi ja Tobiase loomingu (ERR, 16.11.2023)
Festival Eesti Muusika Nädal saab alguse Tubina saalist (Tartu Postimees, 19.11.2023)
KULTUURIBIIT | Viiludaja Hans Christian Aaviku playlist (Eesti Päevaleht, 19.11.2023)
Eesti tippinterpreete saab sel nädalal kuulata igas maailmanurgas (Järva Teataja, 21.11.2023)
GALERII ⟩ Need olid säravamad hetked Rein Rannapi oodatud autorikontserdil (Postimees, 27.11.2023)
Galerii: Eesti Muusika Nädala lõpetas Rein Rannapi autorikontsert (ERR, 28.11.2023)

14. novembri õhtul jagati Eesti Teadusagentuuri (ETAG) teaduskommunikatsiooni konverentsil Eesti teaduse populariseerimise preemiaid. Kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil“ võitis II preemia populaarteaduslike artiklite sari „ElemENTAarne!“, mille projektijuht oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur Marju Raju ning toimetaja Katrin Roht. Artiklisarja meeskonda kuulusid ka kaasaegse improvisatsiooni lektor Jaak Sikk ja muusikateaduse lektor Aare Tool.

Artiklisarjas „ElemENTAarne!“ kirjutasid Eesti Noorte Teaduste Akadeemia teadlased Õhtulehes põnevatest teadustulemustest ja aitasid esile tuua, kuidas teadus meie elu rikastab. Sarjas ilmus 2022. aasta veebruarist septembrini 19 artiklit erinevatel teemadel. Populaarseimad artiklid olid tehisintellekti, paleodieedi ja ravimite aegumise teemadel.

Laureaatide nimistuga saab tutvuda ETAGi kodulehel siin.

Õnnitleme!

Meediakajastusi:
Teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Aare Baumer (ERR, 14.11.2023)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös Hiiumaa Kultuuri Seltsiga kuulutab välja Rudolf Tobiasele pühendatud konkursi, et rõhutada helilooja erakordset tähendust Eesti muusikaloos.

Heliloomingu konkursile oodatakse 6–8 minuti kestusega Rudolf Tobiase tuntud teose „Eks teie tea“ parafraase sooloklaverile.

Välja antakse kaks preemiat: esimene preemia 5000 ning teine 2500 eurot. Võitnud tööd kantakse ette Rudolf Tobiase 151. sünniaastapäevale pühendatud kontserdil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis 29. mail 2024.

Auhindu rahastavad ettevõtja Enn Kunila ja Hiiumaa Kultuuri Selts. Konkursi žürii esimees on akadeemia rektor professor Ivari Ilja.

Konkursitööde esitamise tähtaeg on 1. aprill 2024.

Konkursi ja võistlustööde esitamise tingimused leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kodulehelt siit.

Ühtlasi kutsub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kõiki Rudolf Tobiase loomingu austajaid osa saama Eesti Muusika Nädala raames toimuvast Tobiase autorikontserdist, mis leiab aset EMTA suures saalis 24. novembril algusega kell 19. Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga toimuval kontserdil astuvad üles Linda-Anette Verte, Arete Kerge, Heili Rosin-Leivategija, Maksim Štšura, Aule Urb ja Keelpillikvartett Prezioso koosseisus Hanna-Liis Nahkur, Mari-Katrina Suss, Helena Altmanis, Andreas Lend.

Ka sellel aastal toimuvad Eesti teatri suurmehe Voldemar Panso sünniaastapäeva tähistamiseks Teatri-ja Muusikamuuseumi ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli koostöös Panso päevad.

27. novembril 16.00 saab kuulata EMTA lavakunstikooli XXXII lennu üliõpilaste lavakava Artur Alliksaare luulest ja lauludest „Kuskil ajajõe taga“. Ette astuvad kaheksateist üliõpilast lavakunstikooli XXXII lennust. Sellises koosseisus ei ole nad kunagi varem publiku ees olnud. Neil ei ole Alliksaarest isiklikke mälestusi, ei saagi olla, aga nad äratavad läbi enda ellu Alliksaare värsid, just need, mis neile sügisel 2023 kõige olulisemad tunduvad.

Lavakava juhendajad on Mari-Liis Lill ja Indrek Sammul.

28. novembril kell 16.00 toimub kohtumine lavakunstikooli 1994. aastal lõpetanud XVI lennu vilistlastega. Kooliajast räägivad Indrek Sammul, Elina Reinold, Tarmo Männard, Triinu Meriste, Margus Jaanovits, Andres Puustusmaa jt.

Vestlusringi juhib XIX lennu vilistlane Piret Simson.

Mõlemad sündmused toimuvad Teatri- ja Muusikamuuseumi Süda saalis.

Ivo Kuusk
08.08.1937–13.11.2023

Lahkunud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor, ooperisolist ja pikaaegne laulupedagoog.

Ivo Kuusk lõpetas 1962. aastal Tartu Muusikakooli ja 1967. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Aastatel 1973–1974 täiendas Kuusk end Moskvas Gnessinite-nimelise Muusikapedagoogika Instituudi assistentuuris.

Oma lauljateed alustas Ivo Kuusk aastatel 1959–1962 Vanemuise ooperikoori ridades, olles aastatel 1967–1978 sama teatri solist. Aastatel 1962–1963 laulis ta Eesti Riiklikus Meeskooris ning aastatel 1963–1967 ja 1978–2006 oli ta Rahvusooper Estonia solist.

Ivo Kuuse rollide nimistusse kuulub üle 60 osatäitmise, sealhulgas Tamino (Mozarti „Võluflööt“), Pinkerton (Puccini „Madama Butterfly“), Lenski (Tšaikovski „Jevgeni Onegin“), Alfredo (Verdi „Traviata“), Faust (Gounod’ „Faust“), Cavaradossi (Puccini „Tosca“), Don José (Bizet’ „Carmen“), Edgardo (Donizetti „Lucia di Lammermoor“), Nemorino (Donizetti „Armujook“), Tom Rakewell (Stravinski „Elupõletaja tähelend“), Vaudemont (Tšaikovski „Jolanthe“), Erik (Wagneri „Lendav Hollandlane“), Jonas Kempe (Tubina „Reigi õpetaja“), Rodolfo (Puccini „Boheem“), Don Carlo (Verdi „Don Carlo“), Othello (Verdi „Othello“).

Ivo Kuusk esines ka kammerlauljana nii kodumaal kui välisriikides, soleeris vokaalsuurvormides ja tegutses lavastajana.

Pedagoogina oli Ivo Kuusk tegev Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus ta alustas tööd 1979. aastal. 1987. aastal valiti ta dotsendiks ja 1993. aastal professoriks. Aastatel 1982–1992 oli ta laulukateedri juhataja. Tema õpilaste seas on mitmeid tunnustatud lauljaid: Riina Airenne, Uku Joller, Vello Jürna, Aare Saal, Lauri Vasar, Ain Anger, Aile Asszonyi.

Hoiame mälestust ja langetame leinas pea. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Ivo Kuuse ärasaatmine toimub teisipäeval, 21. novembril kell 11.00 Tallinna Jaani kirikus. Uksed avatakse kell 10.15.