Latest Posts

Alanud on registreerimine septembris ja oktoobris toimuvatele TASUTA täienduskoolituskursustele:

Digipädevused ja õpperepertuaar – keelpillid (viiul, vioola, tšello) (algab 23.09.2023)
Digipädevused ja õpperepertuaar – kitarr (algab 23.09.2023)
Digipädevused ja õpperepertuaar – klaver (algab 30.09.2023)
Pilliõpetaja digiloomelabor, 1. rühm (algab 07.10.2023)
Pilliõpetaja digiloomelabor, 2. rühm (algab 21.10.2023)

Kursus toimub projekti „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine” raames, läbiviimist toetavad Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist ja Eesti riik.

Kursusel „Digipädevused ja õpperepertuaar“ pakub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia võimalust parimate asjatundjate juhendamisel avardada ja värskendada teadmisi instrumendi õpperepertuaari erinevates valdkondades ning tutvuda lähemalt repertuaari leidmist hõlbustavate digitaalsete võimalustega EMTA jt muusika andmebaaside kasutamisel.

Kursus „Pilliõpetaja digiloomelabor“ pakub võimalust arendada oma oskusi uue pedagoogilise repertuaari loomisel ning annab vajalikke algteadmisi sellest, kuidas loomingut digitaalselt salvestada, töödelda ja noodistada.

Rohkem infot: https://eamt.ee/taiendusope/koolituskalender/ (vt tasuta kursused)

Festivalil „Young Euro Classics 2023“ tegid lisaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestrile ja doktorantidele Sten Heinojale ning Alisson Kruusmaale kaasa ka doktorandid Ilana Makarina ja Sveta Grigorjeva, viiuldaja Triin Veissmann, metsasarvemängija Nikita Matšuk ning pärimusmuusik Monika Väliste.

19. augustil toimus Berliini noorteorkestrite esindusfestivali raames kammerkontsert Berliini Konzerthausi väikeses saalis, kus esinesid Ilana Makarina, Triin Veissmann, Nikita Matšuk ja Monika Väliste. Kontserdi kava ja fotogaleriiga saab tutvuda siin.

20. augustil toimus samas saalis autorite-kirjanike vestlusring, kus Eestit esindas äsja EMTA doktoriõppesse vastu võetud Sveta Grigorjeva.

EMTA sümfooniaorkestri esinemisest Berliini Konzerthausis 22. augustil saab pikemalt lugeda siit. Fotogalerii asub siin.

Pärnu Kunstide Koolis toimus 21.–24. augustini suvekool kooliteatrite ja teatriringide juhendajatele, kus õpetasid lavakunsti osakonna õppejõud Tiit Ojasoo, Mart Koldits, Tiina Tauraite ja Külli Teetamm. Praktilised töötoad sisaldasid harjutusi ja treeninguid, mis keskendusid näitlejaõppe põhielementidele:  tähelepanu, kujutlus, loovus, spontaansus ja kokkumäng. Õpiti tundma meetodeid tegelaskujude ja stseenide loomiseks ning arendamiseks.

Suvekoolis osales 27 kooliteatri ja teatriringi juhendajat üle Eesti, kes kursuse lõppedes said EMTA täienduskoolituskeskuse tunnistuse.

Sel teisipäeval, 22. augustil kell 20.00 esineb festivali „Young Euro Classics 2023“ kutsel Berliini Konzerthausi 1500-kohalises suures saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) sümfooniaorkester Toomas Vavilovi juhatamisel. Berliini noorteorkestrite esindusfestival toimub sel aastal 24. korda ning osa sellest on pühendatud Ukrainale.

EMTA sümfooniaorkestri esituses kõlab peamiselt eesti heliloojate muusika – Arvo Pärt, Eduard Tubin, Alisson Kruusmaa, kuid ka Joseph Haydni klaverikontsert, milles soleerib akadeemia doktorant Sten Heinoja. Sealjuures kõlab noore eesti helilooja, EMTA doktorandi Kruusmaa teos „Viis arabeski kammerorkestrile“ Saksamaal esmakordselt.

Traditsiooniliselt toimub festivali raames ka uudisloomingu konkurss, kus on eesti heliloojad olnud väga edukad. Seekord on preemiale välja pakutud kontserdil kõlav Alisson Kruusmaa teos. 2005. aasta võitis konkursi Ülo Krigul teosega „JenZeits“ ja 2016. aastal Liisa Hirch teosega „Mechanics of Flying“.

Eesti Muusika- ja Teatrikadeemia sümfooniaorkester on Eesti professionaalsete orkestrantide kasvulava. Orkestrit on juhatanud paljud tuntud Eesti dirigendid, samuti on musitseeritud koos välisdirigentidega. Ühel hooajal toob orkester publiku ette keskmiselt kuus kava ja igal hooajal toimub ka koostöökontsert Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga.

Berliinis esitab orkester sama kava, mis sai erakordselt sooja vastuvõtu osaliseks Eesti taasiseseisvumispäeval, 20. augustil EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis.

Kontserdist teeb videosalvestuse Euro Arts. Otseülekanne toimub Arteconcert.com vahendusel ning kontsert on hiljem ka järelvaadatav (tasuta). Samuti teeb sündmusest salvestuse Saksa raadiokanal Deutschlandfunk Kultur ning see on Saksamaal eetris 31. augustil.

Lisaks toimus festivali raames möödunud laupäeval, 19. augustil kammerkontsert Berliini Konzerthausi väikeses saalis, kus osalesid edukalt akadeemia üliõpilased viiuldaja Triin Veissmann, pianist ja EMTA doktorant Ilana Makarina, metsasarvemängija Nikita Matšuk ning pärimusmuusik Monika Väliste. Pühapäeval, 20. augustil toimus samas saalis autorite-kirjanike vestlusring, kus Eestit esindas äsja EMTA doktoriõppesse vastu võetud Sveta Grigorjeva.

Kontserdist tegi otseülekande (Arteconcert.com vahendusel) ka ERRi kultuuriportaal ning see on järelvaadatav siit. Fotogalerii asub siin.

EMTA suures saalis tehtud fotode autor on Rene Jakobson.

Meediakajastusi:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester esineb Berliinis (ERR, 21.08.2023)
Vaata uuesti: EMTA sümfooniaorkester esineb Berliini Konzerthausis (ERR, 23.08.2023)
Summendes Konzerstück: Wenn Bach Bienen gezüchtet hätte (Berliner Morgenpost, 23.08.2023)
REPORTAAŽ: Eesti noored orkestrandid said sakslastelt tänuks võimsa ovatsiooni (Postimees, 29.08.2023)
ETV kultuurisaade OP Berliinis EMTA sümfooniaorkestri kontserdil (ERR, 07.09.2023)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on alates Venemaa jõhkrast sissetungist Ukrainasse 24. veebruaril 2022 toetanud siin õppivaid Ukraina kodanikke ning pakkunud õppimisvõimalusi Ukrainast saabuvatele sõjapõgenikele. Hetkel õpib akadeemias 16 ukrainlast.

Ukraina üliõpilased on oodatud alustama või jätkama oma õpinguid EMTA-s ka järgneval õppeaastal. EMTA senati otsusel on Ukraina üliõpilaste õppemaks ingliskeelsetel õppekavadel võrdsustatud Euroopa Liidu maade kodanike õppemaksuga. Eestikeelsetel õppekavadel on õppimine tasuta. EMTA pakub kõigile välisüliõpilastele ka keeleõppe võimalusi.

Kontakt:
Liina Deutschler
Rahvusvaheliste üliõpilaste nõustaja
liina.deutschler@eamt.ee
667 5722

Psühholoogiline abi:
Elina Kivinukk
EMTA psühholoog
elina.kivinukk@eamt.ee

Täiendav info Ukraina sõjapõgenikele: https://kriis.ee/julgeolekuolukord-euroopas/info-ukraina-sojapogenikele

EMTA heategevuskontserdid Ukraina toetuseks

6. märtsil 2022 korraldas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heategevuskontserdi Ukraina toetuseks. Sündmust saab järele vaadata siit.

14. ja 16. märtsil 2023 leidsid EMTA suures saalis aset kaks Ukrainale pühendatud heategevuskontserti, rohkem infot siit.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2023/2024. õppeaasta algab 28. augustil.

Kell 10.00 toimub suures saalis õppeaasta avakoosolek akadeemia töötajatele.

Kell 12.00 algab suures saalis avaaktus uutele üliõpilastele, millele järgnevad erialarühmade koosolekud (täpsem info algusaja ja ruumi kohta tuleb erialade juhtidelt).

Lisaks ootame esmakursuslasi nõustamistele, mis toimuvad 22.–24. augustini.

1. IV 1931 – 9. VIII 2023

Ita Ever on olnud eesti teatripubliku ja enamgi veel, kogu eesti rahva jaoks näitleja, keda teavad-tunnevad peaaegu kõik, olenemata põlvkonnast või teatrikiindumusest. Arvatavasti on meil varem olnud vaid üks sama masti ja mastaapi teatritegija – Paul Pinna, kelle kohta on samuti nõnda väidetud.

Ita Everi kokkupuude Toompea teatrikooliga on olnud ühtpidi üsnagi põgus. On teada, et Ivika Sillar püüdis teda küll meelitada tudengitega kohtuma-kõnelema, ent ta ei olevat sellega soostunud. Kaheldes, kas ja mida oskaks ta noortele rääkida. Küll aga läks näiteks XI lennul korda mängida temaga koos Mikk Mikiveri lavastustes (Kruusvalli „Pilvede värvid”, 1983; Tammsaare „Armastus ja surm”, 1984) ja tänu Uku Uusbergile langes XXIX lennule osaks õnn jagada Ita Everiga samuti Draamateatri lava Gorki „Päikese lastes” (2019).

Ometi on õpitud mitte ainult teatrikooli seinte vahel, vaid ka suurtelt meistritelt. Isegi siis, kui nad on saanud aja- ja kultuurilooks, ei kao ega kahane võimalus neilt õppust võtta. Kõik sõltub õppuri enda huvist ja tahtest, tema häälestusest, sisseelamisvõimest ja süvenemissoovist – ajasildade loomise oskusest ja valmidusest. Nõnda võib loota, et aegadeülene dialoog Ita Everiga ei katke ning mitte ainult arvukad meisterlikud rollid – nüüd juba kaasteeliste mälestuste, kirjasõnas jäädvustuste ja salvestuste kaudu –, vaid ka tema enda mõtted teatrist kõnetavad üha uusi teatritegijate ja -huviliste põlvkondi.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia mälestab, mäletab ja on tänulik.

Foto TMK arhiiv: Ita Ever – Luša. Maksim Gorki „Päikese lapsed”, Eesti Draamateater 2019.

ITA EVER …

… heast ja halvast näitlejast, heast partnerist …

„Hea näitleja ei tea esimeses proovis mitte midagi. Teda vaadates jääb mulje, et ta pole elus midagi mänginud. Halval näitlejal, õigemini saamatul näitlejal on esimeses proovis kõik valmis, kõik selge. Esietendusel aga tundub, et ta on sellesse näidendisse ära eksinud. /—/ Hea partner on see, kes silma vaatab, kes on improvisatsioonivõimeline.”

… kaasteelistest ja maailmateatri näitlejatest …

„Aarne Üksküla on selline unikaalne partner, kellega tekib kohe kontakt. Ja näiliselt ei tee ta mitte midagi. /—/ Absoluutselt sama tüüpi partner oli Ants Eskola. Mikk Mikiver. Rein Aren.” „Suurepärane partner oli Krjukov. /—/ Niisuguseid partnereid ei ole palju, nad peavad olema hea huumorimeelega, kõige paremas mõttes lapsemeelsed.”

„Kui ma vaatan Maggie Smithi, siis ta on kuratlikult põnev selles, et ta nagu näiliselt ei teegi midagi. Aga kuidas ta räägib! Silmas on tal nisuke kurat, et kas läheb õnneks või … Ja siis ma istun ja mõtlen: kas mina oskaks teha niimoodi? Ei. Vist ei oskaks.”

… näitleja ja teatri saladusest …

„Näitleja ei tohiks palju lobiseda, ta võib enese tühjaks lobiseda. /—/ Ma ei poolda ekskursioone mööda teatrit. Teatrile peab jääma salapära ja lumm.”

… heast dramaturgiast …

„Hea dramaturgia on see, mis annab hästi mängida ja kus on head osad. Heas dramaturgias on elavad inimesed, huvitavalt avatud inimsuhted, konflikt, täpne dialoog – ühesõnaga on, mida mängida.”

… esmakohtumisest rolliga ja prooviperioodist…

„Kas sellest annab teha või ei anna, seda tajun kohe momentaanselt, kui olen [näidendi] läbi lugenud. Aga kuidas … kuidagi vaistlikult , kõhutundega. /—/ Ma olen seda laadi näitleja, et töö alguses esitan [lavastajale] mõned küsimused ja hiljem jään vait. Siis hakkan ise kerima ja nuputama ja fantaseerima ja mõtlema. Rolli tüsedamaks tegema. Skeletile liha ümber panema.” „… ma jälgin igapäevaelu. Jälgin palju lapsi. /—/ Lähen koju, tahan üksinda olla ja siis ma mõtlen ja mõtlen ja mõtlen ja fantaseerin.”

… elutõest ja lavatõest …

„… need peavad minema kokku, peavad olema sünkroonis. Nagu Panso ütles: aga kuidas on elus? Hea küll-hea küll, teeme niimoodi, aga – kuidas elus on? Kuidas ma elus käitun? Kas ma elus teen niimoodi? /—/ Vaat mina olen selle suhtes tõhk näitleja, et ma püüan oma kuju vooderdada pisiasjadega, natuke siit savi ja natuke sealt.”

… näitleja elukutse raskusest …

„Näitlejad pigem liialdavad oma töö tähtsusega. Näitlejat ei rõhu kaugeltki niisugune vastutus nagu näiteks kirurgi või põllumeest. ”

… noortele näitlejatele, muu hulgas koolist ja eetikast …

„Ärge unustage, et kool ei tee veel kedagi näitlejaks ja meenutage pidevalt Panso lauset: „Diplom on kõigest lubakiri, et võib astuda tuppa, kus istuvad meistrid.”” „… respekt ja eetika. Et teretatakse, vaadatakse otsa, kui räägitakse, või kuulatakse vähemalt, kui sa midagi ütled. /—/ Teatrieetika põhiküsimused kipuvad teatris kaduma /—/ neid võiks aeg-ajalt meelde tuletada. Nii nagu Lennart Meri tuletas meelde üksikuid lihtsaid asju.”

… oma õpetajatest …

„Eks ma pean oma õpetajaks ikkagi Mossoveti teatri näitlejat Ossip Naumovitš Abdulovit [GITISe] teatrikooli päevilt. /—/ Ja minu esimestel tööaastatel teatris Ilmar Tammur. Hiljem muidugi Voldemar Panso. Tema surmapäeval oli tunne, et mu näitlejakarjäär on lõppenud.”

… lavastajast …

„Ma taban viiendal-kuuendal lugemisproovil ära, kas lavastaja on võimeline aitama näitlejat, kas ta on võimeline nägema tükki tervikuna, kas ta mind erutab, paneb juurdlema rolli üle. /—/ Ma olen nii süngelt näitleja selles mõttes, et terviku nägemine tuleb võib-olla päris lõpus, kui tükk hakkab välja tulema… /—/ Aga sinnamaani ma tegelen iseendaga, sobitan ennast kuidagi teiste sekka.”

„Kui näiteks Grigori Kromanov hakkas meil tegema lavastust, siis esimene küsimus oli: aga milline on pealisülesanne? Läbiv tegevus? Katsuge nüüd küsida esimeses proovis lavastajalt: aga vabandage, mis on selle tüki läbiv tegevus? Mis on selle tüki pealisülesanne?”

… kuidas mängida laval armastust …

„…, et mina saalisistujana tõesti tajun – seal on armastus? Mitte kiindumus, vaid armastus. Või ütleme, et algab see kiindumusest ja kasvab üle tõeliseks armastuseks. Kuidas sa selle laval ära mängid? /—/ Minu meelest tuleb armastust laval mängida maksimaalse tähelepanuga. Sest kuidas on elus? Ma räägin teiega, aga ma leian alati põhjuse vaadata, kus ta on või kellega ta on. Ma räägin jälle edasi, aga tajun, et ta on kohal. Ma istun siin, aga ta tuli tuppa. Uks käis. See käib mul kohe kerest läbi, momentaalselt, nätsti. Ma sätin ennast ju kohe hoopis teistmoodi, füüsis muutub teiseks. Ja täpselt samuti on laval. See on täielik andumus. Siis ma usun saalis.”

… oma tugevaimast küljest …

„Ma armastan enda juures seda, mida Pansogi ütles: armastage endas last, ärge kaotage last endas. Olen tajunud, et see laps on minus alles. Ka nüüd, vana näitlejana. /—/ Ma vaatan lapsi sellepärast, et nad on nii ääretult vahenditud ja loomulikud. Ükskõik milles – nutus, jonnis, rõõmus. Sellest lapselikust vahenditusest ma alustan oma rolli, sellest lapsest minus hakkan rolli kasvatama, et ta saaks täiskasvanuks. Selle tõttu ma ei tahagi anda intervjuusid, kus pean enesest kõik ära rääkima. Minus peab säilima see laps kõikide oma kapriisidega, kõikide oma vahenditega. Ja mulle tundub, et see on minus alles. Ja selle eest ma olen küll tänulik…”

Katked on nopitud Ita Everi „Vastab”-intervjuudest ajakirjas Teater. Muusika. Kino – aastatest 1985 ja ja 2015. Küsijaiks olid Roman Baskin, Tõnu Oja ja Kadi Herkül. Siinse valiku tegi Piret Kruuspere.

Sel pühapäeval, 13. augustil algusega kell 18.00 toimub Kadrioru kunstimuuseumis kontsert, kus professor Johannes Karl Paulseni pere annab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale üle helikunstniku hinnalise poogna ja viiuli.

Kontserdil astuvad üles Arvo Leibur (viiul), Marie-Helen Aavakivi (viiul), Henry-David Varema (tšello), Mihkel Poll (klaver) ja Anneli Tohver (klaver). Kavas on Beethoveni, Paulseni, Tubina ja Lemba looming. Lisaks kõneleb Niina Murdvee prof Paulseni pedagoogilise töö stiilist ja meetoditest ning Marie-Helen Aavakivi teeb oma doktoritöö põhjal lühiettekande Paulseni elukäigust, tegevusest interpreedina ja tema tuntumatest õpilastest.

Johannes Karl Paulsen elas aastatel 1879–1945. Ta alustas viiuliõpinguid Tallinnas ning lõpetas 1897. aastal Tallinna NIkolai Gümnaasiumi, mille järel astus Moskva Konservatooriumisse. 1907. aastal lõpetas ta prof Jan Hřímalý viiuliklassi, paralleelselt õppis ta prof Sergei Tanejevi klassis kompositsiooni. Aastail 1905–1906 täiendas Paulsen end Münchenis viiulimängu alal ning läks 1912. aastal maailma tolleaegsesse muusikapealinna Viini, kus õppis 1914. aastani Muusika ja Lavakunsti Akadeemias dirigentide meistriklassis. 1914. aastal naases Paulsen Tallinna, kus hakkas rakendama oma mitmekülgseid muusikuvõimeid. Aastail 1914–1934 oli ta nn Jääkeli (Jaeckeli lauluseltsi) segakoori juht, 1914–1936 Kammermuusika Seltsi dirigent, 1919–1939 Tallinna Konservatooriumi (algselt Tallinna Kõrgema Muusikakooli) õppejõud, orkestriklassi juhataja ja dirigent. Just Paulsen on oma õppeorkestri pingelise töö ja dirigendi nõudliku tegevusega eesti sümfooniaorkestrite kujundaja. Johannes Paulsen on pälvinud ka Valgetähe teenetemärgi.

Professor Johannes Paulseni viiuliklassi on lõpetanud: Peeter Põder (1926); Herbert Laan, Aleksander Okaspuu, Gerta Siisberg (1929); Eevald Turgan, Aleksander Õunapuu (1931); Hubert Anton (Aumere), Rudolf Mill (Milli), Vladimir Tiidermann (Valdur Tiikvee), Adolf Võhman (1932); Rostislav Merkulov, Voldemar Saul (1933); Gabriel Gordon, Muusa Jannes, Boris Kulman, Olev Roomet (1935); August Kielberg, Johannes Liit, Eduard Poolakene, Artur Värik (1936); Vladimir Alumäe, Zelia Aumere, Evald Piir, Linda Riiner (1937); Evald Vain (1938), Evi Liivak, Karmen Prii, Vaido Radamus (1939); Roman Matsov, Arnold Randma (1940, Paulseni ja V. Alumäe klass).

Piletid on saadaval Fientas siin.

24.–28. juulini 2023 toimus Ghana ülikoolis Accras rahvusvahelise teatriuurijate föderatsiooni aastakonverents „The Stories We Tell: Myth, Mythmaking and performance“ („Räägitud lood: müüt, müüdiloome ja etendus“).

Konverentsil esinesid ettekannetega ka EMTA lavakunsti osakonna professor Jüri Nael ja vanemteadur Madli Pesti. Nael pidas ettekande „The Transformative Power of Identity Cabaret“ käsitledes EMTA etenduskunstide magistriprogrammi identiteedikabareed. Pesti ettekande pealkiri oli „Staging Contemporary Stories: Rimini Protokoll’s „100% Narva““.

6. juulil esietendub EMTA black box‘is CPPM õppekava üliõpilaste koosloomelavastus „Maavärin“. Lavastus baseerub saksa romantiku Heinrich von Kleisti novellil „Maavärin Tšiilis“ (1807), mis on sügavamõtteline uurimus usust ja tunnistus sellest, et lootus võib tragöödia üle elada.

Lavastuse valmimist toetavad Eesti Kultuurkapital ja EMTASTRA.

Fotod: Rene Jakobson