Latest Posts

4.-12. oktoobrini andis EMTA lavakunsti osakonna XXXI lennu üliõpilastele meistrikursuse Robert Marchand.

Varemgi korduvalt Eestis töötube läbi viinud Marchand on Austraalia filmirežissöör ja õppejõud, kelle meistrikursuse fookuses on tegelaskujukeskne improvisatsiooniprotsess (Character Based Improvisation Process – CBI).

2023. aasta veebruaris andis ta meistrikursuse lavakunstikooli magistandidele.

Tehnika võimaldab uurida tegelaskuju emotsionaalset ja psühholoogilist seisundit läbi erinevate olukordade ning loob võimalused keerukate ja ehedate karaketerite sünniks.

Meistrikursuse läbiviimist toetasid Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Kinomaja Bar ja Stage

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esindusfestvial müriaadFEST toimub sel aastal 20.–25. oktoobrini, tuues nädala jooksul kokku muusika interpretatsiooni, heliloomingu, improvisatsioonilise muusika ning lavakunsti üliõpilased ja õppejõud. Festivalil esineb ka külalisi välisriikidest, mis pakub rikastavaid kogemusi nii kaasategevatele tudengitele kui ka publikule. Kavast leiab kontserte ja etendusi, avatud tunde ja meistrikursusi. Festivali sündmused toimuvad nii EMTA saalides kui ka erinevates esinemispaikades üle Tallinna.

Esmakordselt toimub festivali raames vestlussari, mis annab võimaluse arutada ja mõtteid vahetada erinevatel muusikat, etenduskunste ja ühiskonda puudutavatel teemadel. 20. oktoobril kell 12.00 algab avapaneel „Interpretatsioonikunst tänases kultuuriruumis – ootused ja tegelikkus“, kus süvenetakse interpretatsioonikunsti mõtestamisse kaasaegses kultuuriruumis. Paneelis võtavad sõna sopran Mirjam Mesak, pianist ja helilooja Holger Marjamaa, löökpillimängija Heigo Rosin, pianist Mihkel Poll ja dirigent Kaspar Mänd. Vestlust modereerib EMTA rektor Ivari Ilja. Vestlussari toimub akadeemia õppehoone fuajee sinisel laval ja avapäeva diskussioonidest toimub ka otseülekanne EMTA YouTube’i kanalil. Vestlussarja kavaga saab tutvuda: emtasaalid.ee/vestlussari

Festivali avapäeval avatakse Gustav Ernesaksale pühendatud Arne Uustalu pannoo „Mees ja meri“ õppehoone 4. korrusel, millele järgneb vestlusring Gustav Ernesaksa õpilaste ja endiste kolleegidega legendaarse koorijuhi elust ja loomingust. Meenutusi jagavad Tiia Järg, Silvia Mellik, Ants Üleoja ja Ülo Krigul seenior, vestlust juhib Veronika Portsmuth. Muusikalise tervituse teeb EMTA koor koos dirigent Hirvo Survaga. Pannoo avamine toimub koostöös Eesti Kunstnike Liiduga.

müriaadFESTi üheks tippsündmuseks on akadeemia noorte ooperisolistide ülesastumine EMTA ja Rahvusooper Estonia lavastuses „Võluflööt“, mille etendused toimuvad 20. ja 22. oktoobril. Festivalile panevad väärika punkti Renate Keerdi ja EMTA lavakunsti osakonna XXXI lennu uuslavastuse „Päva lõpuks, kiigu“ etendused Kanuti Gildi saalis 25.–28. oktoobrini.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esindusfestival müriaadFEST on ellu kutsutud eesmärgiga jagada publikuga seda, millega Eesti ainsas muusika- ja teatriülikoolis igapäevaselt tegeletakse. See on erakordne võimalus kõikidele kultuuriaustajatele ja neile, kes plaanivad akadeemiasse õppima tulla, tutvuda EMTA loomingulise maailmaga.

müriaadFESTi programmiga saab tutvuda: emtasaalid.ee/myriaadfest

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia avas registreerimise kursusele „Kratt muusikatunnis“. Koolituse eesmärk on anda õpetajatele ülevaade tehisintellekti rakendamise võimalustest tundide ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Lektor on Piret Lehiste. 

Kursus on mõeldud põhikooli ja gümnaasiumi muusikaõpetajatele, huvikoolide muusikaloo- ja teooriaõpetajatele ning kõigile tehisintellektihuvilistele aineõpetajatele. Info ja registreerumine siin.

Kursus toimub Eesti Muusikaõpetajate Liidu, Õpetajate Ühenduste Koostöökoja ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel ning on osalejatele TASUTA.

Kohad on täitunud.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Sihtasutus Postimehe Fondi ühine kontserdisari saab alguse täna, 4. oktoobril kelll 19.00, kui EMTA suure saali lavale astub pianist Johan Randvere.

Uus kontserdisari „Klaverikunst“ toob lavale rahvusvaheliselt tunnustatud klaverikunstnikud, kelle esituses kõlab eri ajastute kaunis ja virtuoosne klaverimuusika. Sarja eesmärgiks on avada publikule klaverikunsti ilu kogu selle mitmekesisuses ja rikkuses, pakkudes võimalust nautida klaverimuusika kuldvarasse kuuluvaid teoseid hinnatud pianistide esituses. Kontserdisari toob publiku ette tunnustatud pianistid nagu Johan Randvere, Peep Lassmann, Mihkel Poll ja Marko Martin.

Tänasel pidulikul avakontserdil kõlavad Johan Randvere esituses Wolfgang Amadeus Mozarti „Adagio“ h-moll KV 540, Edvard Griegi ballaad op. 24, Carl Vine’i sonaat nr 1 ja Pjotr Tšaikovski „Suur sonaat“ G-duur op. 37.

Pianist Johan Randvere on arvukate tunnustuste ja konkursivõitudega pärjatud pianist. Tema lavakogemus hõlmab ülesastumisi mainekates saalides nagu New Yorgi Carnegie Hall, Vancouveri Chan Center, Milano Puccini nim saal jt, ning soleerimist paljude orkestrikoosseisude ees, sealhulgas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Läti Riiklik Sümfooniaorkester ja Vanemuise Sümfooniaorkester. Randvere on pälvinud kultuurkapitali aastapreemia „Ela ja sära“ (2017) ning Eesti Interpreetide Liidu stipendiumi. Johan Randvere on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant.

Sarja raames astub 6. detsembril lavale Peep Lassmann, 14. veebruaril Marko Martin ja 17. aprillil Mihkel Poll. Kõik kontserdid toimuvad suurepärase akustikaga Eesti Muusika- ja Teatriakadeema suures saalis. Lisainfo on leitav akadeemia kodulehelt siit.

Meediakajastusi:
Kuku pärastlõuna. Mis tööd Sa teed. Johan Randvere – pianist (Kuku raadio, 19.09.2023)
Klaverikunstist korstnapühkijani: EMTA sügishooaeg tuleb kirev! (Postimees, 20.09.2023)
Klaveriõhtu kui ühe inimese sümfoonia-kontsert (Postimees, 28.09.2023)
“Õhtu!”. Külas on andekas pianist Johan Ranvere (Kanal 2, 03.10.2023)
Muusika- ja teatriakadeemias saab hoo sisse uus kontserdisari “Klaverikunst” (ERR, 04.10.2023)

Ana Victoria Falcon Araujo kaitseb 24. oktoobril kell 14.30 ruumis A-207 filosoofiadoktori (teater) kraadi taotlemiseks tööd:

„Drafting the VR Play: Exploring Extended Reality Theater to Propose a Method for Virtual Reality Playwriting“ („Kuidas kirjutada VR-näidendit: uurimus laiendatud reaalsuse teatrist eesmärgiga luua näidendikirjutamise meetod virtuaalreaalsuse jaoks”).

Juhendajad: Madli Pesti, PhD (EMTA), Marion Jõepera, PhD
Oponent: Dr. phil. Ágnes Karolina Bakk, Moholy-Nagy University of Art and Design (Ungari)

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Töö lühikokkuvõte (katkend):

Loovuurimus „Drafting the VR-play: Exploring Extended Reality Theatre to Propose a
Method for Virtual Reality Playwriting“ („Kuidas kirjutada VR-näidendit: uurimus
laiendatud reaalsuse teatrist eesmärgiga luua näidendikirjutamise meetod virtuaalreaalsuse
jaoks“) on kirjutatud doktorikraadi taotlemiseks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
doktoriõppe loomingulises harus. Uurimistöö vastab küsimusele, kuidas kirjanikud saaksid
luua näidendeid, mis on mõeldud lavastamiseks (osaliselt) virtuaalreaalsuses. Virtuaalreaalsus
ehk VR on arvutiga loodud interaktiivne meedium, mis tekitab kasutajale kohalolekutunde
Virtuaalruumis.

Töö eesmärk on aidata näitekirjanikel luua laiendatud reaalsuse (XR) ja virtuaalreaalsuse
(VR) näidendeid ja stsenaariume. Sellest lähtuvalt uuritakse väitekirjas VR-näidendi mõistet.
VR-näidend on ka põhiline dokument, mida tõlgendavad lavastaja ja tema meeskond
lavastuse loomisel. See annab raamistiku teistele VR-näidendi lavastamisega seotud
loovdokumentidele.

Täna algas Juan Dominguezi meistrikursus lavakunsti osakonna kaasaegste etenduskunstide magistrantidele.

Juan Dominguez on kontseptuaalne kloun, maagiline kauboi, modell-luuletaja, kammitsateta jutuvestja ja naudingute kuraator. Koreograafia ja etenduskunstide väljal tegutsejana uurib ta oma töös erinevate koodide vahelisi suhteid ning propageerib fiktsiooni ja tegelikkuse täielikku lahustamist, kasutades esimest teise loomiseks ja vastupidi. Ta on paljude lavastuste autor ning mitmete festivalide kuraator.

Meistrikursus lõppeb avatud tunniga 13. oktoobril EMTA black box‘is.

Pärast seda annab Dominguez tunde ka lavakunsti osakonna 31. lennu üliõpilastele.

Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustasid rahvusvahelisel muusikapäeval muusikamaastiku parimaid. Koos anti preemiad välja kuueteistkümnendat aastat järjest.

Eesti Muusikanõukogu tunnustab preemiatega muusikavaldkonna parimaid kogu senise panuse eest. Traditsioon pärineb aastast 2002. Tänavu anti välja kolm preemiat – heliloomingu, interpretatsiooni ja muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest. Preemiate väljaandmist toetavad Eesti Interpreetide Liit ja Eesti Kultuurkapital.

Eesti Muusikanõukogu president Ivari Ilja: “Traditsiooniliselt tunnustab Eesti Muusikanõukogu oma preemiatega meie muusikavaldkonna olulisi, helikunsti kauaaegselt panustanud inimesi 1. oktoobril. Kõik selle aasta Muusikanõukogu preemiate laureaadid on silmapaistvad isiksused, kelle tegevus on oluliselt mõjutanud ja rikastanud meie kultuuri. Kindlasti on 1975-ndal aastal Rahvusvahelise Muusikanõukogu poolt ellu kutsutud rahvusvaheline muusikapäev just kõige sobivam päev neile meie tänu, tunnustuse ja austuse väljendamiseks ning loomulikult ka muusika ja muusikute väärtustamiseks ühiskonnas laiemalt.”

Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustas aastapreemiatega hooajal 2022/2023 enim silma paistnud muusikategelasi ja -kollektiive. Traditsioon pärineb aastast 1995. Tänavu anti välja kümme aastapreemiat ning kolm tunnustuspreemiat.

Helikunsti sihtkapitali esimees Marje Lohuaru kiitis meie muusikuid, kellest paljud on leidnud juba ka rahvusvahelist tunnustust. „Meie loovisikute juurdekasv on märkimisväärne, nende mõju ulatub palju kaugemale Eestist ning avastamisrõõmu ja üllatusi jätkub kindlasti ka järgnevatel aastatel. Selleks aga, et loovisik saaks muusikamaailmas vabalt luua, vajavad tunnustamist ka loojate toetajad. Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali preemiatele esitati tänavu üle saja nominendi ja need 13 preemiat katavad ainult väikese osa sellest, keda sooviks tunnustada. Suur tänu teile!“ ütles Lohuaru.

Rõõmustame, et laureaatide hulgas oli palju ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga lähedalt seotud inimesi!

Eesti Muusikanõukogu preemia laureaadid 2023:

Tauno Aints – Heliloomingupreemia: mitmekülgne, eri žanre ühendav omanäoline helilooming

Ain Anger – Interpretatsioonipreemia: Eesti laulukunsti väärikas esindamine maailma ooperi- ja kontserdilavadel

Karmel Killandi – Preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest: kauaaegne eesti muusikaelu missioonitundlik kajastamine televisioonis.

Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad 2023:

Aile Asszonyi – võrratud Wagneri-rollid Euroopa juhtivates ooperiteatrites ja Eesti lavadel

Pärt Uusberg –laulupeo väärikas ettevalmistus ja kunstiline juhtimine

Olari Elts – ere ja mitmekülgne hooaeg, lavastuse “Macbeth” muusikaline kujundamine

Sten Heinoja – sisukas rahvusvaheline kontserthooaeg; EMTA doktorant

Marianna Liik – edukas loominguaasta, autorialbum „Januneb valgust“

Evi Arujärv – Eesti muusikamälu rikastav tegevus Eesti Muusika Infokeskuse direktorina

Reigo Ahven – Eesti džässmuusika valdkonna väsimatu arendaja ja uute võimaluste looja

Harry Traksmann – pikaaegse särava ja stabiilse kontsertmeistrirolli täitmise eest Tallinna Kammerorkestris; EMTA viiuli lektor

Kristjan Randalu – erakordselt kõrgetasemeline rahvusvaheline kontserttegevus; EMTA jazzmuusika vanemlektor

Trio Poll-Varema-Poll – laiahaardeline ja rahvusvaheline kammermuusika-aasta; EMTA tšello professor Henry-David Varema, klaveri vanemlektor Mihkel Poll, viiuli ja instrumentaalkammermuusika lektor Mari Poll

Helikunsti sihtkapitali tunnustuspreemiad:

Enn Kunila ja Arne Mikk – enneolematu eesti muusika peo  „Rudolf Tobias 150“ korraldamise eest; Aarne Mikk on EMTA emeriitdotsent

Tiiu Valper  – muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest

Viljandi pärimusmuusika festival 30: Ando Kiviberg, Tarmo Noormaa, Anu Rannu, Peedu Põld – Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali mitte-rahaline tunnustuspreemia – Viljandi pärimusmuusika festivali järjepideva professionaalse korralduse ja kunstilise programmi eest.

Kultuurkapitali preemiameene „Jonnakas“ autorid on Risto Tali ja Rait Siska ning  Muusikanõukogu preemiameene autor on Kristiina Oppi.

Valdkonna säravate tegijate tunnustamine toimus sel aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. Preemiaid jagatati koos suure muusikamänguga, kus lõbusas viktoriinis said Margus Saare juhtimisel kokku armastatud Eesti muusikuid üle kogu ilma. Laval olid lisaks tuntud solistidele ja dirigentidele Eesti Muusika ja Teatriakadeemia keelpilliorkester. Muusikapreemiate üleandmist vahendas Eesti Televisioon: https://kultuur.err.ee/1609118504/vaata-uuesti-muusikapaeva-suur-muusikamang-etv-s

Õnnitleme!

1. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva. Rahvusvahelise muusikapäeva eesmärgiks on juhtida tähelepanu muusikavaldkonnale, tõsta esile valdkonnas tegutsevaid muusikuid ja panna märkama mitmekesist helide maailma meie ümber. Sellel aastal on muusikapäeva programmi kirja pandud 57 üritust 11 maakonnas. 

Tänavu langeb 1. oktoober pühapäevale, mis annab hea võimaluse kogu perega muusika nautimiseks. Näiteks sisustavad muusikaõpilased Viljandist, Pärnust, Tartust ning Tallinnast Eesti Lastekirjanduse Keskuses terve päeva pilli- ja muinaslugude ehk „Muusikaliste maiuspaladega“, rahvusooper Estonia lavale jõuab lastemuusikal „Pipi Pikksukk“, Viljandimaale aga Tartu Arsise käsikellade ansambel.  

Üle Eesti on võimalik Muusikapäeval kuulata nimekaid kollektiive ja soliste nagu Vanemuise Sümfooniaorkester Tartus, kammerkoor Collegium Musicale Valgamaal, Nele-Liis Vaiksoo Lääne-Virumaal, Raiko Raalik, Juuli Lill Pärnumaal, Silver Sepp Tartumaal, Harjumaal Korporatsioon Rotalia meeskoor, pealinnas aga kammerkoor Voces Tallinn ning Eesti Panga kammerkoor. Traditsiooniliselt korraldab kontserdimaratoni Vene Kultuurikeskus Tallinnas. 

Muusikapäeva programmi rikastavad Narva, Viimsi, Tabasalu, Kehra, Mustvee, Tõrva, MUBA muusikakoolide ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia noored artistid.

EMTA black box‘is tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva seitsmetunnise ruumilise installatsiooniga (kell 10.00–17.00). Teoste autoriteks on maailma erinevatest paikadest pärit heliloojad, kes vastasid akadeemia üleskutsele saata muusikapäeva sündmuseks oma ruumilist heliloomingut. Heliinstallatsiooni kuraator on Hans-Gunter Lock. Rohkem infot siit. Kell 12.00 ootame kuulajaid Kaja Kultuurikeskusesse, kus astuvad üles EMTA puhkpilliorkester ja pianist Johan Randvere Toomas Vavilovi juhatamisel. Lisainfo siit. Euroopa Elamuskeskuses  astuvad kell 12.00 üles akadeemia üliõpilane Melissa Carita Ots (viiul) ja vilistlane Ruta Kuļikovska (vioola).

Kontsertidele lisaks leiab Tartu Ülikooli raamatukogu fuajees aset Psühhodisko plaadilaat, kus on oma lettidega kohal rahvusvaheliste plaadipoodide esindajad ja Eesti väikesed plaadipoed. Eduard Tubina Muuseumis Alatskivil on võimalik kohtuda skulpturist Joonatan Mäggiga, kes on sidunud enda tegevusega kaks suurt kirge – muusika ja sepise eriala ning räägib oma skulptuurist „Kohtumine Bachiga“. Muusikapäeva programmist leiab nii tasuta kui tasulisi sündmusi. Kogu programmiga saab tutvuda Muusikapäeva kodulehelt www.muusikapaev.ee/programm. 

Muusikapäeva lahutamatuks osaks on valdkonna säravamate tegijate tunnustamine. Sellel aastal tehakse seda suure muusikamänguga. Rahvusvahelise muusikapäeva suursündmusel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis esitatakse kauneid teoseid ning jagatakse välja iga-aastased kauaoodatud Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiad. Kõigil muusikasõpradel on võimalik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias pidulikust tähistamisest osa saada Eesti Televisiooni vahendusel või sündmuse keskel kohapeal. Selleks on müügil eksklusiivsed piiratud koguses pääsmed Fienta keskkonnas.

Rohkem infot:
Muusikapäev.ee
Facebook: Muusikapäev

Reedel, 29. septembril jõuab Tartu Uues Teatris publiku ette Renate Keerdi lavastus “Päva lõpuks, kiigu” lavakunsti osakonna 31. lennu üliõpilastega. See on Renate Keerdi teine koostöö lavakooli tudengitega. Renate Keerdile iseloomulikult sai lavastus pealkirja alles üsna enne esietendust ja teatrisse tuleb minna avatult, eelteadmiste ja -ootusteta, mistap on igal vaatajal võimalus näha ja tõlgendada oma soovi kohaselt.

Lavastus valmib EMTA lavakunstikooli ja Tartu Uue Teatri koostöös.
Etendused ainult sellel hooajal Tartus ja Tallinnas.

Sel sügishooajal on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimajal pakkuda publikule taas väga eriilmelist programmi, kuhu on oodatud igas vanuses muusika- ja teatrihuvilised. Tallinna südalinnas asuvas (Tatari 13) kontserdi- ja teatrimajas toimub sündmusi igal õhtul ning sealjuures on õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele sissepääs tasuta.

Alguse saab uus kontserdisari „Klaverikunst“, mis toob koostöös Sihtasutus Postimehe Fondiga publiku ette tunnustatud pianistid nagu Johan Randvere, Peep Lassmann, Mihkel Poll ja Marko Martin. Sarja eesmärgiks on avada publikule klaverikunsti ilu kogu selle mitmekesisuses ja rikkuses, pakkudes võimalust nautida klaverimuusika kuldvarasse kuuluvaid teoseid hinnatud pianistide esituses. Sarja avakontsert toimub EMTA suures saalis 4. oktoobril kell 19.

Akadeemia esindusfestival müriaadFEST vältab 20.– 25. oktoobrini, tuues nädala jooksul kokku muusika interpretatsiooni, heliloomingu, improvisatsioonilise muusika ning lavakunsti üliõpilased ja õppejõud. Festivalil esineb ka külalisi välisriikidest, mis pakub rikastavaid kogemusi nii kaasategevatele tudengitele kui ka publikule. Kavast leiab kontserte ja etendusi, avatud tunde ja meistrikursusi. Esmakordselt toimub festivali raames vestlussari, mis annab võimaluse arutada ja mõtteid vahetada erinevatel muusikat, etenduskunste ja ühiskonda puudutavatel teemadel. Festivali sündmused toimuvad nii EMTA saalides kui ka erinevates esinemispaikades üle Tallinna. Akadeemia noored ooperisolistid saavad erakordse võimaluse astuda üles EMTA ja Rahvusooper Estonia lavastuses „Võluflööt“, mille etendused toimuvad 20. ja 22. oktoobril. müriaadFEST-ile panevad väärika punkti Renate Keerdi ja EMTA lavakunsti osakonna XXXI lennu uuslavastuse etendused Kanuti Gildi saalis 25.–28. oktoobrini. Lavastus esietendub 29. septembril Tartu Uue Teatris ning etendused toimuvad vaid käesoleval hooajal.

Lastele ja noortele etendub detsembris ja jaanuaris Benjamin Britteni kogupereooper „Väike korstnapühkija“, mille lavastaja on Liis Kolle, muusikajuht Hirvo Surva, kunstnik Hannabel Saareli ja valguskunstnik Priidu Adlas. Solistidena astuvad üles EMTA ooperistuudio üliõpilased, Rahvusooper Estonia poistekoori ja Eesti Raadio Laste Laulustuudio lauljad. Etendused toimuvad EMTA suures saalis ja Vanemuise väikeses majas.

Sügishooajal jätkuvad mitmed publiku poolt armastatud kontserdisarjad nagu „Meistrid laval“, „Tudengiteisipäev“, „Jazz akadeemias“, „Jubilate“, „Laupäevad barokkoreliga“ jt. EMTA lavakunsti osakonna üliõpilasi näeb sügishooajal veel lavastustes „Tiit Pagu“, „Komöödia“ ning „Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud“.

Rohkem infot akadeemia sündmuste kohta: eamt.ee

Meediakajastusi:
Klaverikunstist korstnapühkijani: EMTA sügishooaeg tuleb kirev! (Postimees, 20.09.2023)