Latest Posts
24.–28. juulini 2023 toimus Ghana ülikoolis Accras rahvusvahelise teatriuurijate föderatsiooni aastakonverents „The Stories We Tell: Myth, Mythmaking and performance“ („Räägitud lood: müüt, müüdiloome ja etendus“).
Konverentsil esinesid ettekannetega ka EMTA lavakunsti osakonna professor Jüri Nael ja vanemteadur Madli Pesti. Nael pidas ettekande „The Transformative Power of Identity Cabaret“ käsitledes EMTA etenduskunstide magistriprogrammi identiteedikabareed. Pesti ettekande pealkiri oli „Staging Contemporary Stories: Rimini Protokoll’s „100% Narva““.
6. juulil esietendub EMTA black box‘is CPPM õppekava üliõpilaste koosloomelavastus „Maavärin“. Lavastus baseerub saksa romantiku Heinrich von Kleisti novellil „Maavärin Tšiilis“ (1807), mis on sügavamõtteline uurimus usust ja tunnistus sellest, et lootus võib tragöödia üle elada.
Lavastaja KIM COLLIER (Kanada)
Dramaturg GREG SPOTTISWOOD (Kanada)
Kunstnik KAIRI MÄNDLA
Muusikaline ja helikujundaja ARDO RAN VARRES
Koreograafia CPPM TUDENGID
Liikumisjuht JÜRI NAEL
Valguskunstnik ROMMI RUTTAS
Lavaline võitlus TANEL SAAR
Koormeister KÜLLI KIIVET
Kaasautorid ja etendajad EMTA kaasaegsete etenduskunstide (CPPM) magistrandid Amy Reade (UK), Britt Kõrsmaa (EST), DongBin Lee (KOR), Elo Tuule Järv (EST), Javier Cárcel Hidalgo-Saavedra (SPA), Jennifer Bagg (AUS), Katia Skylar (FIN), Kirte Jõesaar (EST), Kreete Tarmo (EST), Kymbali Williams (UK/EST), Misia Żurek (POL), Rasmus Stenager Jensen (DE), Rebecca McCarthy (USA), Sofia Filippou (GRE).
„Maavärin“ kujutab „vana maailmakorraldust“ ja selle vankumatuid ja jäiku sotsiaalseid kombeid ning ühiskonda, mis on saatmas surma kaht noort armastajat. Seejärel lõhub laastav keskkonna rebenemine mitte ainult maad, vaid loob ka võimaluse uue, heldema maailmakorra tekkeks: sellise, mis tervendab ja võtab noored armastajad tagasi armulikku ühiskonda. Kuid kas see optimism ja kogukonna taastamine suudab üle elada tumedad jõud, kes tahavad katastroofi tõlgendada oma poliitilistel ja teoloogilistel eesmärkidel?
„Maavärin“ on üllatav segu romantikast, huumorist ja šokeerivast vägivallast.
Etendused
- 06.07.2023 kell 19:00, EMTA black box
- 07.07.2023 kell 19:00, EMTA black box
- 08.07.2023 kell 14:00, EMTA black box
- 08.07.2023 kell 19:00, EMTA black box
- 09.07.2023 kell 19:00, EMTA black box
Lavastuse valmimist toetavad Eesti Kultuurkapital ja EMTASTRA.
Fotod: Rene Jakobson
Täiendav vastuvõtt 2023/2024. õppeaastaks toimub järgmiste erialade vabadele õppekohtadele:
Kooridirigeerimine (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
Pärimusmuuusika (bakalaureuseõpe)
Muusikauuringud ja -korraldus (bakalaureuseõpe)
Puhkpillid ja löökpillid (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
Klahvpillid (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
Varajane muusika (magistriõpe)
Kaasaegne improvisatsioon (magistriõpe)
Kultuurikorraldus (magistriõpe)
Avaldus koos vajalike dokumentidega tuleb saata hiljemalt 20. augustiks e-posti aadressile vastuvott@eamt.ee
Avalduse vorm asub siin.
Sisseastumiseksamid toimuvad 21.–25. augustini. Ajakava leiab siit.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraline vastuvõtt bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse lõppes 30. juunil. Avaldusi esitati kokku 343.
Bakalaureuseõppesse laekus 136 avaldust, millest 47 esitati ingliskeelsetele õppekavadele. Vastu võeti 92 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 66 ja ingliskeelsetele õppekavale 26 üliõpilaskandidaati.
Magistriõppesse laekus 172 avaldust, neist ingliskeelsetele õppekavadele 109 avaldust. Vastu võeti 117 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 70 ja ingliskeelsetele õppekavadele 47 üliõpilaskandidaati.
Doktoriõppesse laekus avaldusi 21, millest 12 esitasid välismaalased. Vastu võeti 3 nooremteadur-doktoranti.
Kokku esitati immatrikuleerimiseks 212 uut üliõpilaskandidaati.
Populaarsemad erialad olid bakalaureuseõppe eestikeelsetest õppekavadest helilooming ja muusikatehnoloogia, muusikapedagoogika, keelpillid, jazzmuusika ja laul, magistriõppes interpretatsioonipedagoogika, helilooming ja muusikatehnoloogia, laul ja jazzmuusika.
Populaarsemad erialad ingliskeelsetest õppekavadest olid bakalaureuseõppes helilooming ja muusikatehnoloogia, laul ja jazzmuusika ning magistriõppes kultuurikorraldus, klahvpillid ning helilooming ja muusikatehnoloogia.
Küllaltki suur oli ingliskeelsetele õppekavadele kandideerijate osakaal. Vastu võetud välisüliõpilaste päritolumaad on Hiina, Läti, Soome, Hispaania, Leedu, Portugal, Türgi, Ukraina, Lõuna-Korea, Itaalia, Suurbritannia, Armeenia, Gruusia, Serbia, Makedoonia, Saksamaa, Poola, Horvaatia, Kreeka, Poola, Küpros, Tšiili, Kasahstan, Pakistan, Nigeeria.
Täiendav vastuvõtt 2023/2024. õppeaastaks toimub järgmiste erialade vabadele õppekohtadele:
Kooridirigeerimine (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
Pärimusmuuusika (bakalaureuseõpe)
Muusikauuringud ja -korraldus (bakalaureuseõpe)
Puhkpillid ja löökpillid (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
Klahvpillid (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
Varajane muusika (magistriõpe)
Kaasaegne improvisatsioon (magistriõpe)
Kultuurikorraldus (magistriõpe)
Avaldus koos vajalike dokumentidega tuleb saata hiljemalt 20. augustiks e-posti aadressile vastuvott@eamt.ee
Avalduse vorm asub siin.
Sisseastumiseksamid toimuvad 21.–25. augustini.
EMTA lavakunsti osakonna üliõpilastest ja vilistlastest koosnev segakoor osales XIII noorte laulupeol. Koori juht on laulupedagoog, vokaalansambli vanemlektor Riina Roose.
Foto: Ilmar Saabas/ Delfi
27.–28. mail toimus Itaalias, Verona linnas rahvusvaheline konkurss Làszlò Spezzaferri International Music Prize, millest võttis osa üle 250 võistleja 33 riigist.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia viiuli eriala üliõpilane Karina Rostovtseva saavutas keelpilli kategoorias (vanusegrupis 19-aastased ja vanemad) II koha. Karina Rostovtseva juhendaja on professor Mari Tampere-Bezrodny.
Õnnitleme!
Täna, 22. juunil kell 14.00 algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis pidulik kontsertaktus, kus akadeemia lõpetajatele antakse üle lõpudiplomid.
2022/23. õppeaastal jõudis diplomini 158 üliõpilast. Bakalaureusekraad on omistatud 76 üliõpilasele, kellest cum laude lõpetajaid on 15. Magistrikraad 79 üliõpilasele, kellest 25 on cum laude lõpetajad. Doktoriõppe lõpetas sel õppeaastal 3 üliõpilast.
Välisüliõpilasi on lõpetanutest 59: 24 bakalaureuse- ja 35 magistriõppes. Cum laude lõpetajaid on kokku 13, neist 5 bakalaureuse- ja 8 magistriõppes. Diplomisaajad on lisaks Eestile pärit Soomest, Lätist, Leedust, Ukrainast, USAst, Hiinast, Aserbaidžaanist, Kolumbiast, Küproselt, Hispaaniast, Gruusiast, Rumeeniast, Iirimaalt, Itaaliast, Lõuna- Koreast, Marokost, Poolast, Portugalist, Mehhikost, Venemaalt.
Humanitaarteaduste bakalaureusekraad omistati 76 lõpetajale. Kunstide magistrikraad 59, haridusteaduse magistrikraad 7 ning sotsiaalteaduse magistrikraad 13 üliõpilasele. Doktoriõppe lõpetajaid on kolm: Maarja Mitt-Pichen filosoofiadoktor teatrikunsti alal ning Mai Simson ja Kristiina Are filosoofiadoktorid muusika alal.
„Nagu igal kevadel, on ka sel korral südames nii nukrus kui ka rõõm. Nukrus sellest, et suur hulk noori lahkub alma mater‘i kaitsva tiiva alt suurde ellu, mis on täis torme, takistusi ja väljakutseid. Rõõmustada võime aga selle üle, et meie lõpetajad on tugevad, esindavad erinevaid erialasid ja muusikavaldkondi varajasest muusikast ning muusikapedagoogikast elektroonilise loominguni välja. Akadeemia on pingutanud ja andnud endast parima, et meie lõpetajad oleksid valmis tõelise eluga kohtuma ja oskaksid aina edasi õppida, et oma unistused ellu viia,” sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor professor Ivari Ilja.
Piduliku kontsertaktuse otseülekannet saab jälgida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia YouTube’i kanalist siit. Kontsertaktusele sissepääs on kutsete alusel.
Hetkel on käimas ka uute üliõpilaste vastuvõtt, avalduste esitamise tähtaeg on 26. juuni kell 17.00. Lisainfo akadeemia kodulehelt siit.
Projekti „Reinventing Mentoring in Arts Management“ (REMAM) raames on valminud ingliskeelne raamat „Perspectives on Mentorship – Reinventing Mentoring in Arts and Creative Industries Management“ („Mentorluse perspektiivid – mentorlus kunstis ja loomemajanduses“).
See on ainulaadne mentorlust, selle haldamist ja juhtimist käsitlev teemauuring, mis rõhutab, et kestlik mentorlus ei toimi iseenesest, vaid nõuab aktiivset juhtimist. Esialgu e-publikatsioonina ilmunud kogumik on seetõttu kultuurikorraldajatele abiks mentroluse mõistmiseks ning oma professionaalse identiteedi arendamiseks.
Publikatsioon ei esita üht universaalset tõde ega meetodit, vaid raamat on eelkõige kogemuspõhine ning sisaldab praktilisi soovitusi. Samas julgustab raamatu akadeemiline vaatenurk lugejaid lähenema mentorlusele avatud meelega ning mõtisklema mentorlusprogrammi ülesehitamise protsessi kui dünaamilise inimsuhte üle, mis mõjutab mõlema identiteeti aidates sellel areneda ja kasvada. Seega annab raamat ülevaate mentorlusprotsessi käigus tekkivatest erinevatest protsessidest ning esitab küsimusi, mis aitavad lugejatel mõista, kuidas mentorlussuhteid tõhusalt hallata ja säilitada.
Raamatu kirjutamisel osalesid pea kõik EMTA kultuurikorralduse magistriprogrammiga seotud inimesed – professor Annukka Jyrämä, õppejuht ja lektor Kaari Kiitsak-Prikk, külalisõppejõud Anna Maria Ranczakowska ning projekti koordinaatorina välissuhete spetsialist Kai Kiiv.
„Reinventing Mentoring in Arts Management“ (REMAM) on kultuurikorralduse magistriprogrammi ning välissuhete osakonna koostöös 1. septembril 2020 käivitunud projekt, mis kestab augustini 2023 ja mida rahastab Euroopa Komisjoni ERASMUS+ programmi strateegilise koostööprojektide meede. Nii raamatu, praktiliste veebimaterjalide kui ka kogu projektiga saab lähemalt tutvuda projekti kodulehel remam.eu.
Projektiga käsikäes juurutati mentorlussüsteem ka EMTA kultuurikorralduse magistriõppekavva, võimaldades igal tudengil areneda nii akadeemiliste kui ka praktikutest mentorite abil. Lisaks on äsjalõpetanud kultuurikorralduse lend saanud ka süvendatud õppe ning kogemuse olla ise mentoriks. Kultuurikorralduse magisriprogramm võtab ka sel aastal vastu uue lennu üliõpilasi, kelle õppetöösse on integreeritud erinevad mentorluse vormid ja vastav väljaõpe. Vastuvõtt kultuurikorralduse erialale kestab 26. juunini 2023.
Lisainfo:
Kai Kiiv
Projekti koordinaator
kai.kiiv@eamt.ee
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pakub alates sügisest võimalust õppida kooridirigeerimist ja puhkpilliorkestri dirigeerimist aastase eriprogrammi alusel ehk omandada neil aladel mikrokraad. Samuti avanevad mikrokraadid muusikaproduktsiooni ja laulukirjutamise ning muusikapedagoogika erialadel, mille kohta leiab rohkem infot siit.
Õppimine on tasuline ja mikrokraadi omandanu saab akadeemialt ka vastava tunnistuse. Soovi korral on võimalik mikrokraadi ainepunkte kasutada hilisemas kraadiõppes.
KOORIDIRIGEERIMINE
Mikrokraadiprogramm koosneb kooridirigeerimise eriala õppekava ainetest, mis keskenduvad dirigendi põhioskuste arendamisele. Programm on mõeldud muusikutele, kes soovivad alustada kooridirigeerimise eriala omandamist või dirigentidele, kes soovivad värskendada varasemalt omandatud erialaseid teadmisi; täiendada ning süvendada teadmisi kooridirigeerimise eriala põhiainetes.
Õppekeel on eesti keel.
Kandideerimise tähtaeg on 20. august 2023. Rohkem infot siit.
PUHKPILLIORKESTRI DIRIGEERIMINE
Programm on mõeldud juba tegutsevatele dirigentidele, kes soovivad:
– värskendada kaua aega tagasi omandatud erialaseid teadmisi;
– arendada dirigeerimistehnilisi oskusi;
– tõsta enda juhendatavate kollektiivide taset;
– saada põhjalikke teadmisi orkestratsioonist;
– tunda sügavuti puhkpillimuusika literatuuri;
– tunda varasemast paremini puhk- ja löökpillide spetsiifikat;
– suurendada läbilöögivõimet erialasel tööturul;
– laiendada erialast suhtevõrgustikku;
– olla laiemalt kursis Eesti muusikaeluga.
Õppekeel on eesti keel.
Kandideerimise tähtaeg on 26. august 2023. Rohkem infot siit.
Täiendav info EMTA täienduskoolituskeskusest e-posti aadressil tkk@eamt.ee ja telefonil 6675 757.


Ilmunud on EMTA RESONANTS – uudiskiri nr 13.
Head lugemist!