Latest Posts

Eesti inimesed leiavad, et eelkõige tasub õppida info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, tehnikaalasid või tervisega seotud eriala, selgub Kantar Emori värskest ülikoolide maine uuringust. Kõige mainekamaks ülikooliks peetakse jätkuvalt Tartu Ülikooli.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on selgelt kõige soovitatum – seda soovitaks õppima minna 40% eestimaalasi. „Avalikkuses on pikka aega käsitletud seda teemat, kuidas meil on suur puudus arendajatest ja teistest IT-valdkonna spetsialistidest. Teadmine, et seal valdkonnas tööd jagub ning palgatingimused on head, kajastub ka uuringu tulemustes,“ rääkis Kantar Emori uuringuekspert Jaanika Hämmal. „Selge erinevus on naiste ja meeste eelistustes, kus meestele on endiselt sümpaatsemad reaalteadustega seotud erialad ning naistele tervise-, sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna erialad,“ lisas ta.

Tehnikaalasid (elektroonika, mehaanika, energeetika, mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika jne) soovitab õppima minna 28% eestimaalastest ning tervise õppesuuna erialasid (arstiteadus, õendus, ämmaemandad, farmaatsia jne) 24% elanikkonnast. Lisaks neile erialadele on tõenäoline, et oma tuttava/sõbraga erialavalikuid arutades võidakse soovitada veel ärindust ja haldust (13%), õigusteadust (11%), sotsiaal- ja käitumisteadusi (7%) ning bioloogiat ja sellega seotud teadusi (7%).

Vaadates Eesti ülikoolide mainekust, on jätkuvalt selgelt mainekaim Tartu Ülikool, millele järgnevad Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikool.

Kantar Emor viib igal kevadel läbi ülikoolide maine uuringut, kus uuritakse Eesti ülikoolide ja kõrgkoolide tuntust ja mainet Eesti elanike hulgas. Selle aasta märtsis–aprillis toimus uuring juba 13. korda ning sellele vastas 1384 Eesti elanikku vanuses 15–60 eluaastat.

Allikas: Kantar Emor

Meediakajastusi:
Uuring: õppesuundadest on mainekamad IT, tehnika ja tervise erialad (Postimees, 26.05.2023)
Uuring: õppesuundadest on mainekamad IT, tehnika ja tervise erialad (Pealinn, 26.05.2023)

2. ja 3. juunil toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli raames rahvusvaheline konverents „30 aastat Thalia Germanicat. Saksakeelne teater välismaal interdistsiplinaarsest ja transnatsionaalsest vaatepunktist“.

1993. aasta suvel, 30 aastat tagasi, asutati Tallinnas ja Tartus saksakeelse teatri välismaal uurijate ühendus Thalia Germanica. Tänaseks on ühendus korraldanud mitmeid konverentse ja andnud välja 16 artiklikogumikku saksa ja inglise keeles.

Seekordne konverents leiab aset koostöös Cluj Napoca Ülikooliga (Rumeenia). Osalejaid on Saksamaalt, Austriast, Rumeeniast, Tšehhist, Ungarist, Poolast, Suurbritanniast, Lätist, Leedust ja Eestist. Eesti teadlastest esinevad konverentsil Reet Bender, Tiina-Erika Friedenthal (Tartu Ülikool), Kairit Kaur (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu), samuti EMTA õppejõud Kristel Pappel, Madli Pesti ja Harry Liivrand. Konverentsi teisel päeval on ette nähtud ka diskussioon teemal, kuidas edendada saksa teatri (ja laiemalt saksa kultuuri) uurimist.

Konverentsi kava leiab siit.

12.–13. mail 2023 toimus Kölni Muusika- ja Tantsukõrgkoolis ERASMUS+ programmi strateegilise koostööprojekti RAPP Lab – Reflection-based Artistic Professional Practice (Refleksioonipõhine professionaalne loomepraktika) pidulik lõpetamine.

Projektis osalesid peale Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja kogu projekti algataja Kölni MTK Viini Muusika- ja Teatriülikool, Euroopa Muusikakõrgkoolide Assotsiatsioon, Norra Muusikakõrgkool, Orpheuse Instituut (Gent) ja Rooma Santa Cecilia Konservatoorium ning eesmärk oli loovuurimuse arendamine magistri- ja doktoriõppes.

EMTA uurimisgruppi, mida juhtis Theodore Parker, kuulusid Kristi Kapten, Jaak Sikk, Vittoria Ecclesia ja Fabrizio Nastari. Koordinaator oli Kristel Pappel ja administraator Hanneleen Pihlak.

Lõpuüritusel esines ettekandega Theodore Parker. Kavva kuulus ka virtuaalne Tallinn-Köln kontsert LoLa (Low Latency Streaming) vahendusel, kus koos Kölni üliõpilastega esinesid EMTA doktorandid Peeter Margus, Mantas Šernius ja Maila Laidna. EMTA poolt koordineeris ülekannet Nikita Shishkov. Esitati Mozarti klaverikvartetti g-moll KV 478 ja doktorant Riho Esko Maimetsa teost „Sinikõrgustele“ kahele klaverile.

Pildil RAPP Lab’i juhtkomitee.

Eesti Kultuurkapitali ning avalik-õiguslike ülikoolide koostöös jätkub stipendiumiprogramm ülikoolide kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõududele, kes on ise loovisikud ja õpetavad loomeerialadel tulevasi loomeisikuid. Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada loomeerialade õppejõudude loometegevust (st toetus ei ole mõeldud õppematerjalide koostamiseks jms) ja seeläbi loomeerialasid õpetavate kõrgkoolide konkurentsivõimet ja edukat akrediteerimist.

Stipendiumitaotluse võivad esitada avalik-õiguslikus ülikoolis töölepinguga töötavad õppejõud, kes õpetavad ülikoolis loomeerialasid vähemalt 0,5 koormusega. 

Ühe stipendiumi suurus on 10 000 eurot aastas ning see makstakse välja võrdsetes osades kord kvartalis. Stipendiumeid eraldatakse üksnes füüsilistele isikutele.

Vastavalt Kultuurkapitali nõukogu otsusele jaguneb stipendiumide arv 2023. aastal valdkonniti kõrgkoolide lõikes järgnevalt:

• kirjandus: 11 stipendiumi, sh vähemalt 5 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele ja vähemalt 5 stipendiumi Tallinna Ülikooli õppejõududele;
• helikunst: 21 stipendiumi, sh vähemalt 17 stipendiumi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududele, vähemalt 2 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele ja vähemalt 1 stipendium Tallinna Ülikooli õppejõududele;
• kujutav ja rakenduskunst: 17 stipendiumi, sh vähemalt 15 stipendiumi Eesti Kunstiakadeemia õppejõududele ja vähemalt 1 stipendium Tallinna Ülikooli õppejõududele;
• arhitektuur: 12 stipendiumi, sh vähemalt 9 stipendiumi Eesti Kunstiakadeemia õppejõududele ja vähemalt 2 stipendiumi Tallinna Tehnikaülikooli õppejõududele;
• näitekunst: 6 stipendiumi, sh vähemalt 2 stipendiumi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududele ja vähemalt 2 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele;
• audiovisuaalne kunst: 8 stipendiumi, sh vähemalt 6 stipendiumi Tallinna Ülikooli õppejõududele ja vähemalt 1 stipendium Eesti Kunstiakadeemia õppejõududele;
• rahvakultuur: 7 stipendiumi, sh vähemalt 6 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele.

Õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumi taotluste esitamise tähtaeg on sel aastal 21. august.

Vormikohane taotlus tuleb õppejõul esitada Kultuurkapitali veebikeskkonna e-kulka kaudu. Taotlus tuleb esitada kas kirjanduse, helikunsti, kujutava ja rakenduskunsti, arhitektuuri, näitekunsti, audiovisuaalse kunsti või rahvakultuuri sihtkapitalile. Juhul kui loometöö hõlmab mitut valdkonda tuleb taotlus esitada ühe valdkonna sihtkapitalile.

Taotlusele tuleb kindlasti lisada ülikooli soovituskiri!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududel tuleb soovituskirja saamiseks esitada eeltaotlus EMTA-le.

Stipendiumi taotlejate vastavust programmi nõuetele kontrollib ekspertkomisjon, kes otsustab eeltaotluste põhjal, millised õppejõud saavad antud taotlusvoorus akadeemia soovituse. Ekspertkomisjoni otsuse põhjal vormistatakse akadeemia soovituskiri, mille allkirjastab rektor ning mis edastatakse Kultuurkapitalile ja stipendiumi taotlejale.

Eeltaotlus tuleb esitada 27. juuniks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia meiliaadressile kulka@eamt.ee.

Eeltaotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

– taotleja nimi;
– sihtkapital, kuhu soovitakse taotlus esitada;
– loomeuurimuslikud või loomingulised eesmärgid stipendiumi perioodiks (kuni 5000 tähemärki);
– põhjendus selle kohta, kuidas stipendiumi perioodiks kavandatud loomeuurimuslikud ja loomingulised tegevused seostuvad akadeemia eesmärkidega ning õppejõu tööga akadeemias (kuni 5000 tähemärki);
– viimase kahe aasta loominguline biograafia.

Eeltaotluse esitaja peab olema üksikisik, kuid kavandatud loomeuurimuslikud või loomingulised tegevused võivad kaasata teisi isikuid, sh üliõpilasi. Lubatud on ka loomeuurimuslikud või loomingulised kooslused, mille mitu liiget taotlevad stipendiumi samaaegselt. Eeltaotlusele esitatavad nõuded ning lisainfo on leitav siit.

Täpsem info stipendiumiprogrammi ning kandideerimiseks vajaliku vormikohase taotluse kohta: Kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumiprogrammi statuut

Stipendiumiprogrammi puudutavate küsimuste korral pöörduda Henry-David Varema (loomingulised stipendiumid) või Margus Pärtlase (loomeuurimuslikud stipendiumid) poole.

NB! Lisaks tuleb kõigil stipendiumi saajatel täita stipendiumiperioodi lõpus tagasisideleht (k.a neil, kes on varem stipendiumi saanud, kuid ei ole veel tagasisidelehte täitnud), mis sisaldab järgmisi küsimusi:
– Kas stipendiumi perioodiks planeeritud loomeuurimuslikud või loomingulised eesmärgid said täidetud?
– Palun nimetage mõni projekt või tegevus, mis eriti hästi õnnestus ja mille kohta EMTA võiks avaldada tulemused oma kodulehel? Võimalusel lisage palun viide loometegevuste ja/või loomuurimuslike tegevuste tulemustele.
– Palun kirjeldage, kas Teie hinnangul õnnestus stipendiumi perioodil läbiviidud loomeuurimuslikke ja loomingulisi tegevusi seostada akadeemia eesmärkide ning Teie tööga akadeemias?

Tagasisidelehe täitmiseks vajutage palun siia.

Läti tunnustatud helilooja Pēteris Vasks annab esmaspäeval, 22. mail kell 12.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaalis loengu, millele järgneb kell 14.00–17.00 klassis B-201 heliloomingu meistrikursus.

Pēteris Vasks sündis 1946. aastal väikeses Läti linnas Aizputes sealse kiriku pastori Arvīds Vasksi ja tema musikaalse abikaasa Ludmila Vasksi peres, oma esimesed kompositsioonid kirjutas ta juba varajases nooruses. Ta õppis viiulit ja mängis seda kohalikus orkestris. Kolinud teismelisena kodulinnast Riiga, hakkas ta õppima kontrabassi ja mängima õpilasorkestrites. Aastatel 1964–1970 jätkas ta kontrabassiõpinguid Leedu Riiklikus Konservatooriumis Vilniuses, töötades samal ajal nii Läti kui ka Leedu orkestrites. Ta jätkas tegelemist ka heliloominguga, asudes õppima Valentinus Utkinsi juhendamisel Riias Läti Riiklikku Konservatooriumi, mille lõpetas 1978. Alates 1970. aastate lõpust on Vasks loonud originaalse muusikastiili, mida kriitikud on kirjeldanud kui spirituaalset, jõuliselt sugestiivset ja rikkalikult väljendusrikast.

Vasksi muusikat seostatakse sageli ka Läti iseseisvusvõitlusega, sest tema üks tuntumaid teoseid, aastatel 1990–1991 loodud sümfoonia „Voices“ peegeldab sümboolselt ja ajalooliselt Läti samme vabaduse poole.

Rohkem infot: https://eamt.ee/uritused/meistrikursus-heliloojaile-peteris-vasks/

Kolmapäeval, 31. mail algusega kell 12.00 toimub EMTA kooriauditooriumis kolmas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikauuringute kevadkonverents.

Muusikauuringud on mitmekesine valdkond, mille vastu tunnevad lisaks muusikateadlastele huvi ka teised muusikahuvilised. Sel konverentsil tulevadki kokku erinevate koolide õppurid ja teadlased, et mõtiskleda järgmiste teemade üle: esinemisärevus, muusika ajaloopeeglina, popmuusika ja soolisus muutuvas ühiskonnas, muusikaõppe perspektiivid jpm.

Ettekandeid peavad erinevate koolide ja ülikoolide õppurid keskastmest doktorantideni välja, samuti teadurid. Käsitletakse kõige erinevamaid muusikaprobleeme ning kokku saavad muusikalugu, muusikapsühholoogia ja -sotsioloogia, muusikateooria, soouuringud muusikas, popmuusikauuringud, muusikaharidus jpm. Samuti leiab konverentsilt posterettekanded.

Konverents on avatud kõikidele huvilistele tasuta!

KAVA

12.00 Kogunemine fuajees, tutvumine posterettekannetega

12.30–14.00 I paneel: muusikateadus noorte vaatest

Alo Mattiiseni „Viie isamaalise laulu“ seostest samanimeliste koorilauludega 19. sajandist. Johanna Helene Martinson

Poliitiline sekkumine Eesti 1969. aasta üldlaulupeo korraldamisse ja repertuaari. Mia Kukk

Rahvalaulu „Meil aiaäärne tänavas“ päritolu ja selle kasutamine kunstmuusikas Konstantin Türnpu ja Cyrillus Kreegi näidetel. Hannah Grete Verbeek

Kitarrikeele ülemtoonide muutuse uurimine peale flažoleti mängimist. Matthias Loona

14.00–14.15 Kohvipaus

14.15–16.00 II paneel: muusikalugu ja -haridus

Muusikahariduse perspektiividest Eesti koolides. Kadi Kaja

Viiuldajate ja vioolamängijate esinemisärevus ja füüsilised traumad. Janika Mesi

Evi Liivak – viiuldajast imelaps kontserdilavadel ja Eesti trükimeedias 1930. aastatel. Greta-Liisa Aro

Pianist Hilja Saarne elu ja kontserttegevus rootsieestlaste kogukonna peegeldusena. Carolin Karo

Metodoloogilisi arusaamu tajutud kaasaegse posttonaalse orkestrimuusika strukturaalse muusikalise pinge kognitiivseks analüüsiks. Gerhard Lock

15.45–16.00 Kohvipaus

16.00–17.30 Muusika sotsiaalteaduste vaatest

Eesti naisheliloojate retseptsiooni muutumisest ajalehe Sirp näidetel. Maarja Malmet

Naislauljate kuvandi muutumine taasiseseisvunud Eesti peavoolu popmuusikas. Lisete Velt

Muutuv fännikogemus: vanemate ja laste põlvkondlik subkultuurne muusikaline kommunikatsioon. Anita Maasalu

Depeche Mode’i Fanzine’id 1990. aastate Eesti ja UK fännikogukondades. Maria Helena Vain

Posterettekanded

Lääne klassikalise laulustiili lauljate ja hääleseadjate meetodid teksti arusaadavuse parandamiseks. Veeda Kala

Valikharjutuste mõju vaimsete blokkide ületamisele. Teoreetilised seisukohad ja uurimistöö plaan. Jelizaveta Bukina

Muusikahuumor. Juhtumiuuring FB meemilehe Daily Poirot põhjal. Marju Raju

Nõukogude võimu muusikalisest kriitikast J.M.K.E. albumi „Külmale maale“ näitel. Brigitta Davidjants

Muusika ainekava lähtealused Tallinna Muusika- ja Balletikooli Mudilaste Muusikastuudio näitel. Kristina Haavamägi

Abstraktid asuvad siin.

Fotogaleriis on pildid konverentsipäeva I paneelist, autor Rene Jakobson.

Meediakajastusi:
Muusikauuringute kevadkonverents uurib naismuusikute kuvandit, esinemisärevust jm (ERR, 30.05.2023)
Homme toimub muusikauuringute kevadkonverents „Diskussioonid ja dialoogid“ (Klassikaraadio, 30.05.2023)
Muusikauuringute kevadkonverents „Diskussioonid ja dialoogid“ (Õpetajate Leht, 30.05.2023)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud Yamaha konkursi võitis ja 1000 euro suuruse stipendiumi pälvis löökpillimängia Elias Gustafsson. 16. mail aset leidnud auhinnatseremoonial andis selle võitjale üle Yamaha Eesti, Läti ja Leedu regionaaljuht Gints Dobbermann.

Sel aastal oli konkurss avatud kõigile EMTA-s täiskoormusega õppivatele löökpilliüliõpilastele. Konkursist võttis osa 2 üliõpilast, keda hindas žürii koosseisus puhkpillide ja löökpillide õppejuht, klarneti ja puhkpilliorkestri dirigeerimise professor Toomas Vavilov, löökpillide vanemlektor Vambola Krigul, külalisõppejõud Rein Roos ning nooremteadlane-doktorant Heigo Rosin.

Käesoleval ajal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuris Vambola Kriguli ja Heigo Rosina juures õppivat Elias Gustafssoni on iseloomustatud kui väga musikaalset ning kuulajaid inspireerivat löökpillimängijat, kellel on kirg vallutada uut publikut ja enneolematuid esinemispaiku. Tema mängustiil on üsna teatraalne, pakkudes võrdselt naudingut nii noorele kui ka juba kogenud kuulajale. Elias on pälvinud mitmeid Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia stipendiume ning ta on ka 2020. aasta Pas Web konkursi (Itaalia) võitja. 2023. aastal valiti ta maailma ühe prestiižseima löökpilliansambli World Percussion Groupi liikmeks.

Elias on eelnevalt õppinud Daniel Bergi, Anders Åstrandi, Johan Bridgeri, Fredrik Duvlingi, Joakim Anteroti, Søren Monradi, Niklas Larssoni ja Paul Goobari käe all Örebro Ülikoolis, Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias ja Taani Rahvuslikus Muusikaakadeemias.

Õnnitleme!

Maikuu viimastel päevadel jõuab publiku ette Merle Karusoo projekt „Kes ma olen?“ lavakunsti osakonna lavastajate magistrantuuriga.

Me räägime ajaloost ja oma vanematest ning vanavanematest selle ajaloo taustal. Ja ometi räägime me ka endast.
Sest teades, kes olid nemad, hakkame võibolla mõistma, kes oleme meie.
Me jagame teiega nii oma isiklikke kui riiklikke mälestusi ja mõtteid, hirme ja ootusi.
Milline on meie roll siin ruumis ja ajas?

Laval: Andreas Aadel, Liis Aedmaa, Dan Jeršov, Karl Koppelmaa, Leeni Linna, Mart Piirimees, Maria Reinup, Eduard Tee, Tormi Torop
Assisteerisid: Johan Elm, Birgit Landberg

Esitlused 27. mail 16.00 ning 29., 30. ja 31. mail kell 18.00 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis

(Müürivahe 12).
Piletid 8/6 eurot müügil Fientas ja Teatri-ja Muusikamuuseumi kassas.

Algas Amit Lahavi ja Chris Evansi (Gecko Theatre) meistrikursus kaasaegsete etenduskunstide üliõpilastele. Amit Lahav on Gecko kunstiline juht. Trupp loodi 2001. aastal ja seda peetakse üheks tähelepanuväärsemaks füüsilise teatri trupiks.

Lahav on loonud tööprotsessi, mis kujutlusvõimet, koostööd ja vilumust esikohale seades võimaldab etendajatest ja tehnikutest koosneval meeskonnal kaasata lavastuste loomisse oma mitmekesine taust, kogemused ja erinevad kultuurid. Gecko tööd ajendab vaimustumine inimestest ja nende püüdlustest end ühiskonnas väljendada. Lavastused on loodud erineva kultuurilise päritolu ja erineva vanuse, soo ja taustaga inimeste poolt erineva vanuse, soo ja taustaga inimestele. Et inimestel kõikidest eluvaldkondadest oleks võimalik nende töödega suhestuda, kasutavad lavastused erinevaid keeli ja räägivad liikumise, emotsioonide, heli, valguse ja lavakujunduse abil haaravaid lugusid. Gecko eesmärk on suhelda iga vaatajaga otse ja julgustada teda täielikult lavastuse sisusse süüvima. Ainulaadset ja kvaliteetset teatrikogemust pakkudes püüavad nad kõrvaldada tõkked ja hõlmata võimalikult erinevaid inimesi ja kultuure.

Kahenädalane kursus lõpeb avatud tunniga EMTA black box‘is reedel, 27. mail kell 16.00.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse magistriprogrammi infotund toimub veebis 1. juunil kell 15.00.

Otseülekannet saab jälgida EMTA Youtube’i kanalil ja Facebooki ürituse lehel.

Eriala infotunnis peatume põgusalt sellel, milliseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid vajab professionaalne kultuurikorraldaja täna ja homme. Kultuurikorralduse eriala õppejuht Kaari Kiitsak-Prikk arutleb, millele eriala praktik võiks keskenduda, mida õppida ning milliseid küsimusi süvitsi uurida, sest just need teemad on ka meie õppekava kujundamise aluseks.

Otse-eetris tutvustame kultuurikorralduse õppekava sisu, mooduleid ja õppekorraldust. Oma kogemust jagavad ka praegused tudengid ning selgitame vastuvõtutingimusi ja -protsessi.

Küsimused on oodatud juba enne infotundi Facebooki ja Instagrami sõnumite vahendusel ning ka meili teel aadressile culturalmanagement@eamt.ee. Samuti vastame küsimustele, mis tulevad otse-eetri ajal vestlusaknasse.

Rohkem infot eriala kohta: https://eamt.ee/erialad/muusikateadus/kultuurikorraldus/