Jäta navigatsioon vahele
Jäta mobiili navigatsioon vahele
KONTAKTID KONTSERDID JA ETENDUSED

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festival COMMUTE toimub 8.–16. maini ning kannab sel korral alapealkirja „Heaolu“, keskendudes vaimsele tervisele.

COMMUTE pakub publikule EMTA heliloomingu ja improvisatsioonilise muusika osakonna uudisteoseid, mis on seotud publiku jaoks terviklikeks kontsertideks. Festivali idee on olnud algusest peale ühendada olemasolev literatuur, professionaalne kogemus ja noorte värsked loomesähvatused ning tekitada pinnas ja väljund sünergiaks. Lisaks tudengite töödele kaasatakse festivalile nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt silmapaistvate muusikute-kunstnike loomingut.

PROGRAMM:

N, 8. mai kell 17.30 / EMTA õppehoone fuajee
Festivali avapaneel „Being Well in Music“ (inglise keeles)

N, 8. mai kell 18.30 / EMTA kontserdi- ja teatrimaja fuajee
Tänavafoto näituse „Lemma“ avamine
Autor Elia Dell’Orco

N, 8. mai kell 19 / EMTA suur saal (esietendus)
R, 9. mai kell 19 / EMTA suur saal
Gian Carlo Menotti ooper „Meedium“

R, 9. mai kell 17 / EMTA kammersaal
Improvisatsioonid tummfilmidele
Tilo Augsten (klaver, Saksamaa)

L, 10. mai kell 19 / EMTA black box
Kenneth Flak „Superpositions of Infinite Spaces“
(audiovisuaalne tantsulavastus, esiettekanne)

P, 11. mai kell 16 / EMTA õppehoone fuajee
Kontserdieelne vestlus helilooja Henrik Hellsteniusega „How Do People Function Together in Society?“ (inglise keeles)

P, 11. mai kell 17 / EMTA suur saal
„Still Together“
Vokaalansambel Nordic Voices (Norra)

E, 12. mai kell 19 / EMTA multimeediakeskus
„Encoded Invitation“
Valerio Galadini albumi esitluskontsert

T, 13. mai kell 19 / Kino Sõprus
Kinokontsert „Crossing Arts“
EMTA audiovisuaalse loomingu ja EKA animatsiooni üliõpilaste teosed
Koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga

K, 14. mai kell 19 / EMTA kammersaal
Elektroakustilise loomingu kontsert „Crossing Sounds“
EMTA heliloomingu ja muusikatehnoloogia üliõpilaste teosed

N, 15. mai kell 17.30 / Eesti Nüüdismuusika Keskus
Viktoria Grahv „Glagoliitiliste unede raamat“

N, 15. mai kell 19 / Kanuti Gildi SAAL
Hele-Mai Vettik „Static/Static“
Uku Õunapuu „draum ́ea”
(multimeediateosed, esiettekanded)

R, 16. mai kell 17 / EMTA suur saal
III EMTA heliloomingu konkursi EMTAHK lõppkontsert
Ansambel Fractales (Belgia)

Vaata lähemalt: https://emtasaalid.ee/commute-7/

Festivali korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn.

Loe lisaks:
GALERII: 8. mail esietendub EMTA suures saalis Menotti põnevus- ja õudusooper „Meedium“
Ekslemine kahe maalima vahel
Kehade muusika, helide tants
Kuidas näha maailma läbi staatika
Looming pole puude raiumine. Intervjuu Einike Leppiku ja Paolo Giroliga

Sel neljapäeval, 8. mail kell 19.00 esietendub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis Gian Carlo Menotti ooper „Meedium“, mis avab akadeemia heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festivali COMMUTE#7.

„Meedium“ on põnevus- ja õudusooper, mille pingeline ja salapärane muusika avab sügavalt tegelaste keerulist sisemaailma. Esmakordselt on EMTA laval videokunst mitte ainult lavakujunduse lisand, vaid lahutamatu osa loo jutustamises, pakkudes publikule unikaalset ooperielamust. Samuti on lavastuse ettevalmistamisel kasutatud tehisintellekti.

„„Meedium“ sobis ooperiklassi koostööks audiovisuaalse loomingu erialaga just seetõttu, et on olemas tegelane, kes ilmutab end vaid visuaali kaudu, samas on peaaegu kogu aeg kohal, jälgib ja reageerib. Siit oli vaid samm arusaamani, et Toby võib olla tehisintellekt, omamoodi Alexa või Siri, mida tema „kodused“ inimlikustavad,” sõnab lavastaja Liis Kolle.

Lavastaja on Liis Kolle, videokujunduse autorid Sandra Leon ja Ryan Adams (juhendaja Einike Leppik), valguskujundaja Rommi Ruttas, kostüümikunstnik Kalle Aasamäe. Osatäitjad: Rael Rent (metsosopran, Madame Flora, RO Estonia), Marta Ojasoo (sopran, Monica), Sampo-Elias Asikainen / Ruyao Wang (bariton, Mr. Gobineau), Viktoriya Lykova / Birgita Palo (sopran, Mrs. Gobineau), Anastassia Danilenko / Naira Hatšaturjan (metsosopran, Mrs. Nolan). Klaveril Ave Wagner.

Ooper etendub vaid kahel õhtul, 8. ja 9. mail, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis.

Peaproovis tehtud fotode autor on Rene Jakobson.

Festivali COMMUTE programmiga saab tutvuda siin.

Meediakajastusi:
EMTA suures saalis esietendub Menotti põnevus- ja õudusooper „Meedium“ (ERR, 07.05.2025)

Kehade muusika, helide tants
Kristiina Malm-Olesk, EMTA muusikakultuuri üliõpilane

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) heli-, visuaali- ja muusikatehnoloogia festival COMMUTE#7 toimub 8.–16. maini ning kannab alapealkirja „Heaolu“, keskendudes tänavu vaimsele tervisele. Festivali raames esietendub 10. mail kell 19 EMTA black box’is Kenneth Flaki audiovisuaalne tantsulavastus „Superpositions of Infinite Spaces“. Flak on audiovisuaalse loomingu eriala lõpetaja, lavastuse kaasautor on Külli Roosna. Intervjuus jagab Flak mõtteid teose loomisloo ja -protsessi kohta, tuues esile liikumise, heli, visuaali ja inimkogemuse lõpmatute sisemaastike koosmõju.  

Mida tähendab pealkiri „Superpositions of Infinite Spaces“? Kas see viitab kvantfüüsikale või pigem poeetilisele seisundile?
Natuke mõlemat, kuid eelkõige on see poeetiline kujund inimese sisemaailmast ja meis peituvast aegruumist. Mind inspireerib mõte, et iga inimene kannab endas omaette lõpmatut ruumi – ja küsimus, mis juhtub siis, kui need ruumid asetada kihiti üksteise peale. Teoses on oma koht helil ja visuaalil, mis aitavad edasi anda tunnet, kuidas iga olemise seisund kujutab endast omaette lõpmatut ruumi. Kuigi kontseptsiooni algidee on laenatud kvantfüüsikast, toimib see siin pigem metafoorina – viitena selle idee jõule ja potentsiaalile, mitte täpsele teaduslikule kujutisele.

Kust tuli mõte see lavastus luua? Mis Teid inspireeris?
See on suuresti välja kasvanud aastaid kestnud koostööst Külli Roosnaga. Alguspunktiks on alati keha ja selle piiritud võimalused. Kasutame interaktiivset heli, valgust ja videot kehalisuse avardamiseks. Oleme juba 12 aastat kestnud protsessi vältel leidnud erinevaid tõlgendusi. Iga järgnev lavastus toob kaasa midagi uut.

Kuidas valisite sellise esituskoosseisu? Miks otsustasite kaasata instrumentaalmuusikuid?
Interaktiivse tehnoloogia kasutamisel loob liikumine justkui oma heliriba. Laval toimub pidev dialoog tantsu ja muusika vahel – tantsija muutub muusikuks ja muusik tantsijaks.

Tšello ja klaver sai valitud nende kõla ja väljendusvõimaluste tõttu. Tšellol on fantastiliselt lai ulatus sügavatest kehas resoneeruvatest nootidest kõrgete õrnade sosinateni välja. Kõlaline aspekt oli määrava tähtsusega. Ka klaver pakub rikkalikke mänguvõimalusi. Need kaks pilli täiendavad teineteist suurepäraselt.

Millist liikumist laval näeme ja millist muusikat kuuleme?
Liikumine põhineb paljuski improvisatsioonil, kuid koreograafias on ka rütmilisi ja ladina mõjutustega elemente.

Helimaastik ühendab erinevaid elektroonilise muusika vorme, mis on sageli algoritmiliselt üles ehitatud. Olen selleks kasutanud selliseid tarkvarasid nagu SuperCollider ja Reaper. Muusika on suuresti kodeeritud, mis võimaldab reaalajas dialoogi muusikute ja tantsijate vahel. Toimub pidev akustilise ja elektroakustilise heli põimumine, mis loob rikkaliku ja kihilise helitekstuuri.

Muusikud kasutavad juhendatud improvisatsiooni elemente ja vabalt tõlgendatavat notatsiooni. Partituur ei ole alati traditsiooniline: see võib olla nii visuaalne kui ka poeetiline. Ühest küljest loob see ruumi intuitiivseks musitseerimiseks, teisalt aitab säilitada ühenduse teose põhistruktuuriga.

Milline roll on videol?
Oleme otsinud viise, kuidas anda videole lavastuses tähendusrikas roll, et see ei jääks lihtsalt „tapeediks“. Videopilti on peidetud poeetilisi notatsioonielemente, mida muusikud saavad interpreteerida, põimides seeläbi heli ja pilti.

Kuidas on lavastus seotud festivali teemaga (vaimne tervis)?
Lavastusprotsessi käivitas üks kujutluspilt: kujuta ette, et sa seisad mäetipus, pilved vuravad su pea kohalt üle ja ühtäkki tunned, kuidas maailm kihutab sinust justkui mööda, sina seisad aga endiselt paigal. Mis juhtub siis, kui kindel jalgealune hakkab ühtäkki kõikuma ja sind paisatakse tundmatusse? Kuidas jääda terveks, kui tunned, et oled iseend kaotamas?

Millist mõju loodate lavastusega publikule avaldada?
Teosel on potentsiaali luua vaatajas tugev kineetiline resonants. Iga inimene kogeb seda kahtlemata erinevalt. Mina isiklikult ei otsi narratiivi, vaid keskendun liikumisele ja püüan tabada teose võimalikku tähendust. Mõned inimesed võivad hakata otsima lugu, kuid mina keskendun eelkõige kehalisele kogemusele. See on otsekui meditatiivne kogemus, kui lubad millelgi tulla ja endaga resoneeruda, ilma et peaksid kõike sildistama.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud Yamaha konkursi võitis ja 1000 euro suuruse stipendiumi pälvis metsasarvemängija, EMTA üliõpilane Nikita Matsuk (erialaõppejõud Kreete Jacob). 5. mail aset leidnud auhinnatseremoonial andis selle võitjale üle Yamaha Eesti, Läti ja Leedu regionaaljuht Gints Dobbermann.

Konkurss oli avatud kõigile EMTA-s täiskoormusega õppivatele vaskpuhkpilli mängijatele. Konkursist võttis osa 10 üliõpilast, keda hindas žürii koosseisus: Priit Aimla (Rahvusooper Estonia orkestri trompetirühma kontsertmeister) ja Madis Vilgats (ERSO tuubamängija).

Õnnitleme!

30. aprillil toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusika interpretatsiooni osakonna VII Lied-duo konkurss. Žürii koosseisus Pille Lill (esimees), Kristi Kapten ja Martti Raide otsustas välja anda järgmised auhinnad:

I preemia Lioneta Roze / Aitana Avilés Marin (juhendaja vanemlektor Kristi Kapten)

I preemia Iida Laura Johanna Kattelus / Ilmari Leopold Soisalon-Soininen (juhendaja vanemlektor Martti Raide)

III preemia Alla Šubina / Darja Kisseljova (juhendaja professor Helin Kapten)

Ergutuspreemiad:
Anastassia Danilenko / Lauren Dellaneira Duque Farias
Laura Olev / Iryna Didyk
Naira Hatšaturjan / Erik Rajamäe

Õnnitleme!

Neljapäeval, 8. mail algusega kell 10.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia neljas muusikauuringute kevadkonverents, kus noored muusikauurijad, nii tudengid kui ka gümnaasiumiõpilased, teevad ettekandeid muusikaga seotud teemadel. Konverents toimub koostöös Eesti Muusikateaduse Seltsiga ja on kõikidele kuulajatele tasuta avatud.

“Meil on väga hea meel näha, et soov muusikasse süveneda ei iseloomusta vaid põhiõppes muusikale keskenduvaid noori, vaid muusikat uuritakse üha enam ka seoses teiste valdkondadega,” sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur ja Eesti Muusikateaduse Seltsi juht Marju Raju.

Tänavune konverents on suunatud just noortele muusikauurijatele – osalemisvõimalus oli avatud kõikidele huvilistele, kelle hulgast valiti välja 13 ettekannet. Esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid ja gümnaasiumiõpilased Tallinna Muusika- ja Balletikoolist, Vanalinna Hariduskolleegiumist, Heino Elleri Muusikakoolist ning Hugo Treffneri Gümnaasiumist.

Konverentsil arutatakse erinevate päevakajaliste teemade üle. Näiteks kuuleb ettekandeid muusikaloost ja -psühholoogiast, aga ka muusikasotsioloogiast ja klassikalisest muusikast. Juttu tuleb näiteks väravavardjatest Eesti metal-skeenes, kummitavatest viisidest, muusika kuulamise harjumustest, esinemisärevusest, aga ka helilooja Kuldar Singi loomingust. Samuti saab tutvuda erinevate posterettekannetega, millest mitmed on muusikapedagoogika teemadel.

Päevakava leiab akadeemia kodulehelt siit. Samuti saab jälgida infot Facebookis.

Lisainfo:
marju.raju@eamt.ee
laura.schotter@eamt.ee

Kuidas näha maailma läbi staatika
Kristiina Malm-Olesk, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikakultuuri üliõpilane 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) heli-, visuaali- ja muusikatehnoloogia festival COMMUTE#7 toimub 8.–16. maini ning kannab alapealkirja „Heaolu“, keskendudes tänavu vaimse tervise teemadele. Festivali raames esietendub 15. mail kell 19 Kanuti Gildi SAALis audiovisuaalse loomingu eriala lõpetaja Hele-Mai Vettiku teos „Static/Static“. Teos uurib Visual Snow Syndrome’i (visuaalse lume sündroom – haruldane neuroloogiline seisund, mille korral tajume ümbritsevat maailma ja vaadeldavaid objekte justkui lumisena – toim) – nähtust, mille puhul inimene näeb pidevat visuaalset müra. Autor on loonud audiovisuaalsete vahendite abil staatilise aegruumi, et edasi anda selle sündroomiga kaasnevat maailmataju. Uurime lähemalt, kuidas ta seda tegi.

Kust tuli mõte luua teos „Static/Static“ ja miks otsustasid selle siduda just Visual Snow Syndrome’iga? 

Istusin oma kaaslasega kodus ja mingi hetk pani ta Spotify’st taustaks õppimismuusikat – loo pealkiri oli „Static mind“ – ja mul hakkas kohe mõte jooksma. Mõtlesin, kas „static“ tähendab staatilist ehk liikumatut või hoopis selle vastandit – sahisevat ja mürarohket. Imestasin, kuidas ühel sõnal saab olla nii palju tähendusi.

Toona oli mul vaja hakata ka lõputööle mõtlema. Teadsin, et vaimne tervis on festivali teema, ja olin juba mõned aastad varem uurinud sellist müraga seotud nähtust nagu Visual Snow Syndrome. Nii tekkiski mõte teha teos selle kohta – selline, kus „Static/Static“ viitaks staatikale, mis on ühelt poolt püsiv ja teisalt mürane.

Kuidas selle sündroomiga juba varem kokku puutusid?

Sattusin YouTube’is vaatama ühte videot, mis rääkis sellest sündroomist, ja see hakkas mind kohe huvitama. Mind ei ole küll diagnoositud, kuid olen kogenud mõningaid sümptomeid ning hakkasin selle kohta ise rohkem uurima ja lugema.

Kas tead, kui palju on Eestis selle sündroomiga inimesi?

Mõnede artiklite kohaselt esineb seda sündroomi 2-3% inimestest üle maailma, kuid kuna tegemist on vähetuntud ja -uuritud valdkonnaga, siis võib selle esinemissagedus olla märksa suurem. Väga paljud tuttavad, kellega olen rääkinud, imestavad, kas see ei olegi siis tavaline, et nad näevad ka midagi sarnast visuaalse lume sündroomile. Usun, et sümptomite tugevus võib inimeseti varieeruda ning seda esineb tõenäoliselt palju rohkem, kui me arvame – me pole lihtsalt veel piisavalt teadlikud.

Kuidas intervjueeritavad leidsid?

Saatsin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilasesinduse kaudu välja päringu, milles palusin, et inimesed, kes on sellest seisundist kuulnud või seda kogenud, võtaksid minuga ühendust.

Kuidas valisid esituskoosseisu (oboe ja kolm telerit)?

Oboe on olnud mu lemmikinstrument juba pikemat aega. Käisin paar aastat tagasi ühe kooliprojektiga seoses Leedus, kus ühel kontserdil esines selline koosseis nagu oboe ja elektroonika. Oboe oli veidi moondatud – sellele oli pandud reverb’i (kajasarnane efekt, mida lisatakse helile (vokaalile või pillile), et see kõlaks ruumilisemalt, sügavamalt või õhulisemalt – toim) peale – ja see kõlas nii ilusasti, et sellest ajast peale olen olnud lummatud sellest koosseisust.

Teleritega on otsene seos – neilt tuleb sahisev müra. Olen juba ammu huvitatud vanadest teleritest ja sellest, kuidas nende kaudu pilt välja näeb. Nad annavad ägedat karakterit juurde.  Kasutasin ka eelmise aasta festivalil telerit, kuid siis rekvisiidina – nüüd kasutan neid meediumitena.

Mida sümboliseerib teoses oboe? 

Oboe lisab teosele filmilikkust ja emotsionaalsust. Võibki mõelda nii, et see justkui väljendab intervjueeritavate emotsioone, näiteks rahulikkust ja ärevust.

Kuidas nägi välja loomeprotsess ja kaua see kestis?

Kõik algas detsembris mõtetest sõna „static“ tähenduse üle. Jaanuaris hakkasin salvestama erinevaid müraallikaid enda ümber, näiteks külmkappi, õhuniisutaja surinat ja vee vulinat, ning hakkasin neid moonutama. Filtreerisin tavalisest valgest mürast välja ülemhelid, millest sai huvitava flöödikõlalise helikihi.

Kui olin elektroonilise osa valmis saanud, tekkis mõte kaasata oboe. Seejärel hakkasin videoga tegelema ja panin kõik kolm komponenti kokku.

Milline roll on videol?

Ta annab samuti filmilikkust edasi. Ma ei soovi videos nii üks ühele staatikat teha, pigem jäljendan seda erinevate kihtidega. Lisaks on videos palju Tallinna linna tänavaid ja inimesi, mis paneb vaatajat tundma, et ta siseneb justkui staatikat täis maailma ja kogeb elu läbi visuaalse lume sündroomiga inimese silmade. Kogeda saab selle kõiki külgi: on ärevust, kuid on ka rahulikke hetki. Lõpuks väljud sealt täiesti uue arusaamaga.

Kuidas on teos seotud festivali teemaga (vaimne tervis) lisaks sellele, et see on seotud ühe vaimse häirega? 

Üritan näidata visuaalse lume sündroomi teist külge, et lisaks ebameeldivale on sellel ka hea pool, mis teeb elu huvitavamaks. Mõni intervjueeritav ütles ka, et ei kujutaks elu selleta ettegi ja et seda ei panegi alati tähele.

Lisaks teadlikkuse tõstmisele lähenen sellele ka poeetiliselt. Mulle meeldib enda väljavaateid kunstiliselt väljendada – kuidas tajun mina ja kuidas tajuvad teised maailma. Kui minevikus olen loonud täielikult introspektiivseid teoseid, siis nüüd otsustasin, et tahan laiendada oma haaret ja lisada ka teiste vaateid.

8. mail algusega kell 10.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias traditsiooniline muusikauuringute kevadkonverents, mida korraldab akadeemia koostöös Eesti Muusikateaduse Seltsiga.

Kevadkonverentsil esinevad noorema põlvkonna muusikauurijad keskkooliõpilastest doktorantideni välja, kelle teadustöö või uurimisprojekt käsitleb muusikat.

PÄEVAKAVA

9.45 Kogunemine, ettekannete tehniline kontroll, posterettekannete ülespanek, kohv

10.20 Avasõnad – EMTA muusikateaduse õppesuuna juht Kerri Kotta

10.30 Maria Helena Saar (MUBA) – Noorte muusika kuulamise harjumused Tallinna Muusika- ja Balletikooli õpilaste näitel

11.00 Tuuli Põhjakas (EMTA) – Nimeta kolm laulu: väravavardjaks olemine ja teadvustamata seksism Eesti metal-skeenes

11.30 Jessica Marie Elken (MUBA) – Muusikute esinemisärevusest MUBA põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste näitel

12.00 LÕUNA (omal käel)

12.45 Postrite autorid tutvustavad postreid

13.30 Mia Kukk (VHK) – Teose teekond helilooja töölaualt avaliku ettekandeni 1970. aastatel Kuldar Singi ja Raimo Kangro klaverisonaatide näitel

14.00 Greta-Liisa Aro (EMTA) – Kuldar Singi elu, looming ja helikeele muutumine

14.30 Kohvipaus

14.45 Säde Einasto (Elleri kool) – Kuulaja suhestumine akadeemilise nüüdismuusikaga

15.15 Marje Ingel (EMTA) – Tahtmatu muusikalise kujutluse esinemissageduse ja sisu kaardistamine Eesti elanike hulgas

15.45–16.00 Lõpusõnad, Eesti Muusikateaduse Seltsi juht Marju Raju

Kontaktid:
Marju Raju, marju.raju@eamt.ee
Brigitta Davidjants, brigitta.davidjants@eamt.ee
Laura Schotter, laura.schotter@eamt.ee

Esmaspäeval, 5. mail kell 18.00 avatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja galeriis Kai-Mai Olbri näitus „Muusikast leitu“, mille kuraator on Harry Liivrand. Näituse avamisel esineb Vox Clamantis.

Spetsiaalselt EMTA kontserdi- ja teatrimaja saali galeriisse loodud ja kureeritud näitus on erakordne sündmus ‒ Eesti akvarellikunsti klassik ja luuletaja Kai-Mai Olbri (s 1943) käsitleb visuaalselt muusikat. Muusika teemat on eesti kujutavas kunstis maalitud harva ja põhiliselt üksiktöödena, kuid Olbril pole see esimene kord: paarkümmend aastat tagasi maalis ta seeria „Foliahulllus”, mis oli inspireeritud kitarrist Heiki Mätliku mängitud foliapaladest. Toimus mitmeid etendusi Eestimaa lavadel, kus Mätlik mängis kitarri ja Olbri maalis kuuldut akvarellitehnikas sealsamas paberile. Üks meeldejäävamaid esinemisi toimus Estonia talveaias ja Paides „Hispaania päevadel.” Olbri on rohkem kui üks kord maalinud muusikat sarjana ‒ näiteks on tal olemas ka kolm seeriat tangotantse. EMTA näitusel on akvarellid vormiliselt abstraktsed, sisuliselt aga konkreetse kuulamismulje väljendused. Siin peab arvestama sulatustehnika omapära – nii nagu muusika sünnib vaid ühel konkreetsel hetkel, saab mõlemalt poolt niisutatud ja plastmassplaadile kleepunud paberile maalida akvarellvärvidega üknes nii kaua, kuni paber plaadi küljes püsib ehk siis kui paber veel märg on ‒ seda kutsutakse „märjalt-märga” tehnikaks. Maalida tuleb väga kiirelt ja spontaanselt, mis enamasti tagab tööle ka värskuse. Sellist tehnikat kasutades on maalitule omane, et paber jääb värvi alt läbi paistma.

„Märjalt-märga“ tehnikat õpitakse tavaliselt kolm aastat, enne kui tuleb arusaam, millal saab veel värve lisada ja millal need enam teiste värvidega ei sulandu. Tänu õpingutele nimeka eesti akvarellikunstniku Aleksander Pilari stuudios valdab Kai-Mai Olbri eelpool kirjeldatud maalimisviisi perfektselt, organiseerides dünaamilise pildiruumi nii suuremate intensiivsete puhaste värvilaamadega kui ka kiirete joonetaoliste kujunditega. Kujunev visuaalne mulje on fantaasiarikas, täpselt vastates üheksale kuuldud muusikateosele. Sama võib öelda ka tekstide kohta, mille kunstnik ja kirjanik ise on nimetanud luuleks proosas. Antud kontekstis on maalil ja tekstil võrdväärne kaal ‒mõlema lähtepunktiks on üks ja see sama muusika, mis on transformeeritud kunstiks ja kirjanduseks, köites ja rõõmustades erinevaid meeli.

Näitus jääb avatuks 19. oktoobrini 2025.

Meediakajastusi:
GALERII ⟩ EMTA galeriis saab näha, kuidas helid värvideks muutuvad (Postimees, 05.05.2025)
FOTOD | Kai-Mai Olbri maalib muusikat. Spetsiaalselt EMTA galeriisse loodud näitus on erakordne sündmus (Eesti Päevaleht, 06.05.2025)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Allan Vurma uurimisühma läbi viidud eksperimentide tulemusena selgus, et sulghäälikute puhul parandab laulmisel nende äratuntavust sulufaasi pikendamine. Uuringu tulemused avaldatakse peagi mainekas ajakirjas Music Perception. 

Ooperis on lauldud teksti halb mõistetavus sageli probleemiks, eriti kajavates ruumides ja lauljad peavad sellega teadlikult tegelema juba üksikute häälikute tasemel. Sulghäälikute (k, p, t) hääldamine koosneb mitmest eri faasist: sulu tekitamine (õhu pealevoolu sulgemine), sulu hoidmine ja seejärel sulu vallandamine. Uuringus laulsid professionaalsed ooperilauljad mittetähenduslikke silpe – akaa, ataa ja apaa – erinevatel helikõrgustel. Seejärel neid helinäiteid manipuleeriti arvutiprogrammis, muutes sulufaaside pikkusi ning lisades stiimulitele ka orkestrit meenutavat müra ja matkiti erineva suurustega ruumide kaja.

Taolisel viisil manipuleeritud helinäiteid esitati osadele uuringus osalejatele kõrvaklappidest ja teistele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis (loe rohkem siit). Katses osalejad pidid helinäiteid kuulama ja seejärel valima etteantud sulghäälikute hulgast õige. Nii kõrvaklappide kui ka suure saali eksperimendis ilmnes sulufaasi pikendamise soodne mõju häälikute äratuntavusele kaja tingimustes. Samas mittekajavates tingimustes ei parandanud sulufaasi pikendamine üldiselt äratuntavust.

Häälikute äratundmist mõjutab ka helikõrgus: kõrgematel nootidel on keerulisem häälikuid hääldada ja laulda, mistõttu kannatab ka kuulajatepoolne tuvastamine, millise häälikuga tegu on. Vanematel katseisikutel ning saali tagaridades istunutel oli sulghäälikute äratundmine üldiselt kehvem, soolisi erinevusi sealjuures ei esinenud. Kui võrrelda katsetes kasutatud häälikuid, siis ilmnesid kõige suuremad statistilised erinevused k-hääliku puhul, mida aeti teiste sulghäälikutega segamini kõige harvem.

Uuringu tulemused on kasulikud ooperilaulajate koolitamisel ning aitavad ka ooperisõpradel mõista, miks on mõnikord laulusõnadest arusaamine keerulisem. Teadusartikliga saab tutvuda TÜ digitaalses arhiivis ADA siin.

Uurimisrühma “Vokalistide võimalused teksti arusaadavuse parandamisel – probleemid ja teaduslik baas” kuuluvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast professor Allan Vurma, emeriitprofessor Jaan Ross, teadur Marju Raju, nooremteadur Veeda Kala ja doktorant Tuuri Dede. Tallinna Tehnikaülikoolist osalevad töörühmas vanemteadurid Einar Meister ja Lya Meister. Kõikide ilmunud teaduspublikatsioonidega saab tutvuda siin.

Uurijad tänavad kõiki tajukatsetes osalenuid!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Privacy Overview

This website uses cookies so that we can provide you with the best user experience possible. Cookie information is stored in your browser and performs functions such as recognising you when you return to our website and helping our team to understand which sections of the website you find most interesting and useful.