Latest Posts
Neljapäeval, 16. juunil kell 19.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2022. aasta lõpetajate gala, kus esinevad selle aasta lõpetajad. Piletid hinnaga 10 ja 5 eurot on saadaval Fientas ja tund enne algust kohapealt.
Reedel, 17. juunil kell 19.00 esineb XXV Suure-Jaani Muusikafestivali raames Suure-Jaani kooli saalis EMTA sümfooniaorkester. Solistid on 2022. aasta lõpetajad, dirigeerib Toomas Vavilov. Piletiinfo on leitav muusikafestivali kodulehelt.
Laupäeval, 18. juunil kell 14.00 toimub suures saalis EMTA 2022. aasta lõpetajate kontsertaktus, kus esinevad 2022. aasta lõpetajad ja EMTA sümfooniaorkester Toomas Vavilovi dirigeerimisel. Kontsertaktusele pääseb kutsetega, otseülekannet saab jälgida EMTA YouTube’i kanalist ja suurtelt ekraanidelt black box’is ning kammersaalis.
12.–13. mail toimub Tartus Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverents “Subjektiivsus ja intersubjektiivsus keeles ja kultuuris”, mis toob kokku üle saja teadlase. Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikoolis toimuval konverentsil arutatakse, mida on eriomast ja mida ühist (inter)subjektiivsusel keeles, kirjanduses, rahvaloomingus, muusikas, filosoofias ja arvutisuhtluses.
Subjektiivsus ja intersubjektiivsus kuuluvad igasuguse suhtlemise ja loomingu põhiolemusse. Subjektiivsus seisneb kõige üldisemalt selles, et kõneleja ja kirjutaja, autor või esitaja mitte ainult ei anna edasi sisu, vaid väljendab ka ennast, põimides oma teksti ja loomingusse hoiakuid, hinnanguid ja emotsioone. Intersubjektiivsus on aga teksti või teosesse põimitud suhestumine suhtluspartneritega: kuulajaga, lugejaga, publikuga, kaasesitajaga, teise tegelasega teoses, teise teosega. Nii ühendavad need nähtused ka Eesti-uuringute Tippkeskuse eri tegevusvaldkondi.
„Laiemas tähenduses juhatavad subjektiivsus ja intersubjektiivsus suhtluses dialoogi, kõneks tulevad dialoogipidamise erinevad viisid ja võimalused, näiteks võib kuulata ettekandepaneele (eba)viisakusest ja (inter)subjektiivsusest, eri registritest ja tekstitüüpidest, regilauludest nublu räppmuusikani, eakate kõnest sõjaaegsete armastuskirjade või religioossete uskumusteni. Muidugi ei jää puudutamata subjektiivsuse aspekt koroonapandeemia aegses suhtluses, puudutagu see keelekasutust praktilistes käitumisjuhistes või sõnamängu internetimeemides,“ sõnas Eesti-uuringute Tippkeskuse tegevjuht Piret Voolaid. Konverentsi plenaaresinejad on Henrik Bergqvist (Stockholmi Ülikool, Rootsi) ja Władysław Chłopicki (Jagiellooni Ülikool, Poola).
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on konverentsil esindatud kahe paneeliga:
Neljapäev, 12. mai
Muusika jääb, suhtumine muutub I
Mod. Marju Raju
11.30 Seto vanema rahvalaulu kirjeldused 19. sajandil ja tänapäeval
Karin Vau
12.00 Miina Härma kuvand ja loomingu retseptsioon ning nende muutumine aastatel 1882-1919
Anita Maasalu
12.30 Päikesekujundid Arnold Schönbergi, Artur Kapi ja Dmitri Šostakovitši muusikas: ekstaas, panegüürika ja poliitika
Aare Tool
13.00 Uudisteoste hindamine kohalikus ja üleliidulises loomeliidus 1960. aastate algul: Jaan Räätsa „Kosmilise sümfoonia“ ja Arvo Pärdi „Nekroloogi“ juhtum
Anu Kõlar
Muusika jääb, suhtumine muutub II
Mod. Janika Oras
14.00 Subjektiivsuse väljendumisest muusikakriitikas erinevas ühiskondlik-poliitilises kontekstis Aurora Semperi kontserdiarvustuste põhjal
Meeta Morozov
14.30 Naiste kogemus Tallinna pungiskeenedes üleminekul sovetlikust ühiskonnast postsovetlikku
Brigitta Davidjants
15.00 Millega nublu meid ära hookis?
Marju Raju
15.30 Vokalistide võimalused teksti arusaadavuse parandamisel – uurimisprojekti tutvustus
Allan Vurma, Marju Raju, Jaan Ross, Einar Meister (TTÜ), Lya Meister (TTÜ), Tuuri Dede
Kõiki ettekandeid on võimalik jälgida esimesel päeval MS Teamsi kaudu ja teisel päeval Zoomi kaudu. Veebilingid leiate kavast.
Konverentsi koduleht: https://www.folklore.ee/CEES/2022/
Allikas: Eesti Kirjandusmuuseum
10.–14. maini leiab EMTA-s aset Erasmus+ strateegilise partnerluse projekti „Reinventing Mentoring in Arts Management“ (REMAM) mentorluse kevadakadeemia, millest võtab osa 33 kultuurikorralduse tudengit Läti Kultuuriakadeemiast, Antwerpeni Ülikoolist (Belgia) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ning 11 õppejõud-coachi lisaks eelnimetatud ülikoolidele Bilbao Baski Ülikoolist, MTÜ-st Creative Mentorship (Belgrad, Serbia) ja Eesti Noorsooteatrist.
Kevadakadeemia jooksul leiab aset 12 erinevat loengut, seminari ja töötuba, mille eesmärgiks on lahti ja ümber mõtestada mentorlus kultuurikorralduses nii, et see hõlbustaks tudengite, potentsiaalsete tööandjate ja valdkonna professionaalide koostööd. REMAM projekti peamiseks eesmärgiks on välja töötada elukestva õppe raamistikku sobiv ning koosloomist soosiv uuenduslik mentorlusmudel.
“EMTA kultuurikorralduse erialale pakub mentorluse kevadakadeemia harukordse võimaluse mentorlusteema tavapärasesse õppeprotsessi integreerida ning esimest korda peer-to-peer mentorlust kohe ka praktikas rakendada. REMAM projekti tegevuste käigus on tekkinud nii palju erialaseid teadmisi ja praktilisi oskusi, mida oleks kahju meie üliõpilastega mitte jagada. Lisaks puutuvad kolleegid projektimeeskonnas igapäevaselt kokku erinevate mentorlusalaste väljakutsetega. Kogemuste jagamine juhib tähelepanu teguritele, mis võivad mõjutada teadmiste jagamise ja praktikute kogukondade rakendamise edukust ning hoida kokku väljakutsetega toimetulekuks vajalikku ressurssi. Kevadakadeemia võimaldab seda suurepäraselt, sest nüüd toovad külalisõppejõud kogu mentorluse teooria ja praktika meile lausa koju kätte. Kokkuvõtvalt võib seega öelda, et mentorluse kevadakadeemia on EMTA kultuurikorralduse magistriprogrammile oluline teetähis,” selgitab muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakonna peakoordinaator ja kultuurikorralduse õppejuht Kaari Kiitsak-Prikk.
Mentorluse kevadakadeemias löövad kaasa pea kõik kultuurikorralduse magistriprogrammiga seotud inimesed: professor Annukka Jyrämä, õppejuht Kaari Kiitsak-Prikk ning külalisõppejõud Anna Maria Ranczakowska. Nii kevadakadeemia kui ka REMAM projekti koordinaator on välissuhete spetsialist Kai Kiiv.
„Reinventing Mentoring in Arts Management“ (REMAM) projekt käivitus kultuurikorralduse magistriprogrammi ning välissuhete osakonna koostöös 1. septembril 2020. Projekt kestab kolm aastat (augustini 2023) ning seda rahastab Euroopa Komisjoni ERASMUS+ programmi strateegilise koostööprojektide meede. Projektiga saab lähemalt tutvuda selle kodulehel remam.eu.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) esseekonkurss „Muusika ja mina – mina ja muusika“ on lõppenud. Konkursile laekus töid nii Tallinnast, Harjumaalt, Pärnust kui ka Lääne-Virumaalt, enim oli osalejate seas abituriente.
Esitatud töid hindas žürii koosseisus professor Toomas Siitan, professor Kristi Kiilu ja professor Lembit Orgse.
Žürii hinnangul pakkus konkurss hea sissevaate noorte arusaamistesse muusikast ja selle rollist. EMTA jaoks on noorte arvamus muusikast väga oluline, sest seeläbi õpime me tundma tulevaste muusikapedagoogide, muusikauurijate ja -korraldajate ning muusikute mõttemaailma.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia andis essekonkursil välja kolm preemiat ja kolm eripreemiat. Lisaks andis kaks eripreemiat välja ajakiri Muusika.
I preemia (100 eurot) Laura Kristiina Edesi Saue Gümnaasiumist
II preemia (50 eurot) Anette Must Saue Gümnaasiumist
III preemia (40 eurot) Mark Dovydovich Tallinna Tehnikagümnaasiumist
Žürii eripreemiad:
Kadri Anna Saar Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist muusikakorralduslike aspektide tõstatamise eest
Kaisa Lukas Loksa Gümnaasiumist muusikapedagoogika eripreemia uute ja põnevate ideede eest muusikaõpetuseks koolides
Ajakirja Muusika eripreemiad (aastatellimus):
Kaisa Lukas Loksa Gümnaasiumist
Egert Hiie Saue Gümnaasiumist
Preemiate saajad kuulutati välja 5. mail kell 12.00 EMTA suures saalis „Akadeemia koolikontserdi“ raames. Konkursil osalejaid ja kontserdikülastajaid tervitas EMTA rektor professor Ivari Ilja. Ajakirja Muusika eripreemiad andis üle peatoimetaja Ia Remmel.
Pärast kontserti oli huvilistel võimalik osaleda muusikauuringute- ja korralduse ning muusikapedagoogika erialasid tutvustavates töötubades, kus noored kogesid heliillusioone ning kehapilli haaravat mõju. Tutvustati ka uut interdistsiplinaarset veebikeskkonnda uurimuusikat.eamt.ee muusikateaduslike ülesannete lahendamiseks.
Esseekonkurssi viib läbi EMTA muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakond. Täname kõiki osalejaid ja juhendajaid ning õpetajaid, kes toetasid ja suunasid noori oma mõtteid kirja panema. Julgustame kõiki noori edapidi osa võtma EMTA noorteprogrammi tegevusest!
Preemia saajatega, kes ei saanud kohal viibida, võetakse ühendust.
Ettevalmistuskursus audiovisuaalse ja elektroakustilise loomingu sisseastujatele toimub 14., 28. mail ja 4. juunil kell 12.00–14.30 ning 18. juunil kell 12.00–16.30. Kursuste maht on 14 tundi ja see on tasuta.
Kursuse viib läbi EMTA audiovisuaalse loomingu eriala lektor ja õppejuht Einike Leppik.
Registreerumine kuni 10. maini e-posti teel aadressil tkk@eamt.ee.
Kursus on mõeldud neile, kel huvi kaasaegse muusika, audiovisuaalsuse ja muusikatehnoloogia vastu ning kel mõtteis asuda õppima EMTA elektroakustilise loomingu või audiovisuaalse loomingu erialadele.
Kursuse raames tutvustatakse EMTAs õpetatavate elektroakustilise ja audiovisuaalse loomingu erialade põhialuseid.
Nelja kohtumise jooksul tutvutakse põgusalt arenguga 20. ja 21. sajandi muusikas ja kunstis. Fookuses on elektrooniline ja elektroakustiline muusika ning heli- ja videotehnoloogia arenguga seotud multimeedia. Kuulatakse-vaadatakse erinevaid töid ning analüüsitakse nende rolli ja toimemehhanisme, loomisel kasutatud kompositsioonivõtteid ja -tehnikaid.
Soovi korral vaadatakse ja kuulatakse ka kursusel osalejate loomingulisi töid ning tehakse loomingulisi harjutusi.
Rohkem infot: einike.leppik@eamt.ee
5.–7. maini 2022 toimub Riias Jāzeps Vītols’i nimelises Läti Muusikaakadeemias rahvusvaheline loovuurimuse konverents “Artistic Research: Various Fields, Approaches, Experiences” (“Loovuurimus: erinevad alad, lähenemised, kogemused”), mis toob kokku etenduskunstide, muusika, kunsti, disaini ja audiovisuaalse meedia loovuurijad üle Euroopa ja ka mujalt maailmast.
EMTA teatrikunsti doktoriõppe koordinaator, vanemteadur Madli Pesti tutvustab oma konverentsiettekandes EMTA teatrikunsti doktoriõpet ja Eestis arendatud loovuurimust laiemalt, sealhulgas 2021. aastal allkirjastatud Eesti loovuurimuse raamlepet, mis sündis EMTA, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koostöös.
Konverentsil kõneleb ka EMTA doktorant, klarnetist Vittoria Ecclesia, kes tutvustab oma loovuurimust ettekandega “Art and Rigor: Designing Experimenting Processes for Artistic Research”.
Konverents toimub hübriidvormis: nii Läti Muusikaakadeemias kohapeal kui ka üle veebi ZOOMi vahendusel.
4. mail valiti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriks professor Ivari Ilja. Valimiskogu 58 liikmest oli kohal 49. Hääletusel osales 48 liiget (valimiskogusse kuuluv rektorikandidaat hääletamisel ei osale). Ivari Ilja pälvis 44 poolthäält, 4 hääletussedelit olid täitmata.
„Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kõige olulisemaks missiooniks on õppe- ja teadustöö rahvusvahelisel tasemel ja selle kaudu eesti muusika- ja teatrikultuuri ning muusikateaduse kestvuse kindlustamine pikas perspektiivis. Haridus, mida me pakume, peab andma lõpetajale kindluse ja võimekuse tööturul endale koht leida, olla oma erialal kõrgel tasemel professionaal ning samas avara pilguga maailma teadvustav ja mõtestav loominguline, kiiretele muutustele paindlikult reageeriv arenenud isiksus, kes viib edasi tulevikku meie sõnumit ning ehitab ka omakorda ise seda tulevikku,“ ütles Ivari Ilja enne hääletamise algust peetud sõnavõtus ning lisas: „Teaduspõhise õppetöö kvaliteet, loomingulisust toetav, motiveeriv keskkond ning kõrgetasemeline akadeemia liikmeskond ongi eespool loetletud eesmärkideni jõudmise peamiseks eelduseks.“
Ametis oleva rektori, professor Ivari Ilja esitasid rektorikandidaadiks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu ning samuti muusika interpretatsiooni osakonna kolleegium.
Valimiskogusse kuuluvad nõukogu ja senati liikmed, akadeemias vähemalt 0,5 koormusega töötavad korralised professorid ning üliõpilasesinduse poolt nimetatud üliõpilaste esindajad.
Rektori ametiaeg algab 1. septembril ja kestab viis aastat. Ivari Ilja inaugureerimine toimub uue õppeaasta alguses.
Fotod: Rasmus Kooskora
Meediakajastus:
Galerii: Ivari Ilja valiti EMTA rektoriks tagasi (ERR)
Ivari Ilja valiti tagasi muusika- ja teatriakadeemia rektoriks (Postimees)
4. mail valiti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriks professor Ivari Ilja (Klassikaraadio intervjuu)
KuKu pärastlõuna: Ivari Ilja. EMTA tulevik (raadio KuKu intervjuu)
Euroopa päeva tähistamise raames toimuvad Euroopa Elamuskeskuses (Rävala pst 4) minikontserdid, kus esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased. Kokku toimub kuus 20 minuti pikkust tasuta kontserti, kuhu on oodatud kõik muusikasõbrad.
Kontserdid toimuvad 7. ja 8. mail kell 12.00, 14.00 ja 16.00. Esinevad kammerkoosseisud, kes esitavad erinevate ajastute repertuaari, sealhulgas eesti heliloojate loomingut.
2022. aasta on Euroopa noorteaasta ning seepärast on tänavuste ürituste peamine sihtrühm just Eesti koolinoored ja tudengid.
Euroopa päeva tähistamist korraldab Euroopa Parlamendi Büroo Eestis.
Lisainfot Eestis toimuvate Euroopa päeva sündmuste kohta leiate Euroopa Komisjoni Eesti esinduse lehelt: euroopapaev.ee
29. aprillist 1. maini toimus Tallinnas ECMTA (European Chamber Music Teachers Association) aastakonverents. Konverentsi üldkoosolek valis ECMTA juhiks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia instrumentaalkammermuusika õppejuhi professor Marje Lohuaru. Ühtlasi toimus Tallinnas rahvusvaheline üliõpilaste kammermuusika festival.
„1976. aastal Tallinnast alguse saanud Balti riikide konservatooriumite tudengite igal kevadel toimuv kammermuusika festival on erakordselt hea näide regiooni muusikakõrgkoolide kauaaegsest koostööst. Viimase kahekümne aasta jooksul on üritus muutunud rahvusvahelisemaks – osavõtjaid on kogu Euroopast. Tänavune festival toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis ja Arvo Pärdi Keskuses,“ rääkis Marje Lohuaru.
Saja liikmega Euroopa Kammermuusika Õpetajate Assotsiatsioon asutati 2007. aastal ja see koondab nii muusikakõrgkoole kui ka kammermuusika alal tegutsevaid ansambleid ja festivale. Organisatsioon on avatud ka erinevatel haridusastmetel kammermuusikat õpetavatele koolidele.
ECMTA juhatusse valiti ka Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klaveri osakonna õppejuht Piret Väinmaa.
Eestist on ECMTA liikmed Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, noorte kammermuusikafestival „In Corpore“, Heino Elleri Muusikakool ja Yxus ansambel.
Vaata lisaks: www.ecmta.eu
EMTA lavakunsti osakonna 30. lennu muusikaline lavastus “500 aastat lauluga. Madrigalist stepini” esietendus Arvo Pärdi Keskuse saalis 28. aprillil 2022. Oma viimases ühises lavastuses lendleb 30. lend läbi viie sajandi, teejuhiks muusika.
Mida on siinmail lauldud, kelle pilli järgi tantsitud? Mis on täiesti meie oma, mis võõras, mis üleilmne? Mida on siia toodud, mida laia maailma viidud?
Kas me oleme ääremaa, või, nagu on öelnud Marju Lepajõe: „Me võiksime võtta hoiaku, et me oleme tegelikult keskel. Me ei ole mitte ida ja lääne vahel, vaid meist lähtuvad ida ja lääs /—/.”
Need on killud kirevast muusikaajaloo mosaiigist, üks pilguheit. Kavas on nii a cappella laulmist kui ka pillilugusid, tantsu ja tralli, ütlemisi ja jutlemisi.
Lavastaja ja muusikajuht Riina Roose
Kunstnik Anu Konze
Liikumisõpetajad Eve Mutso-Oja, Kädi Metsoja, Allar Valge, Indrek Sammul
Valguskujundaja Priidu Adlas
Laval EMTA lavakunsti osakonna 30. lennu üliõpilased Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Marta Aliide Jakovski, Elo Tuule Järv, Maria Teresa Kalmet, Alden Kirss, Merlin Kivi, Karel Käos, Maria Liive, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Tuuli Maarja Põldma, Erik Richard Salumäe, Margaret Sarv, Mark Erik Savi. Tekstitugi Roos Lisette Parmas.
Täname lauluõpetajaid Sirje Medelli ja Anne-Liis Polli!
Ainult seitse etendust Arvo Pärdi Keskuses! Piletid on müügil Fientas, kuni kohti jätkub.
