Latest Posts

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pere tunnustas sel aastal oma kolleege järgmistes kategooriates: aasta uued tulijad (akadeemiline ja administratiivne töötaja), aasta teod (akadeemiline ja administratiivne valdkond), aasta kolleeg.

Hääletuse tulemused avalikustati neljapäeval, 15. detsembril rektori ja ametiühingu jõuluvastuvõtul. Rektor Ivari Ilja andis tunnustused üle järgmistele kolleegidele:

AASTA UUS TULIJA – AKADEEMILINE TÖÖTAJA 2022: näitlejatöö vanemlektor Tiina Tauraite

AASTA UUS TULIJA – ADMINISTRATIIVNE TÖÖTAJA 2022: kvaliteedijuht Marion Mang

AASTA TEOD – AKADEEMILINE VALDKOND 2022: Identiteedikabaree DRAG SHOW vol3, Carl Orffi ooper „Kuu“ EMTA suures saalis

AASTA TEGU – ADMINISTRATIIVNE VALDKOND 2022: dokumendihaldussüsteemi juurutamine EMTA-s

AASTA KOLLEEG 2022: kommunikatsioonispetsialist Evelin Värva

Õnnitleme!

Laupäeval, 17. detsembril jõuab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor Lea Tormis tähelepanuväärse tähiseni oma eluteel.

1956. aastal meie esimese eriharidusega teatriteadlasena Moskvas GITISe (Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi) lõpetanud ning seal hiljem ka kunstiteaduste kandidaadikraadi omandanud Lea Tormis on ligi kaks kolmandikku oma elust pühendanud teatriloole ja lavakunstikoolile. Teadmisi nii eesti kui ka maailmateatrist on ta Toompea-koolis tudengitele jaganud alates II lennust kuni XXIX lennuni. Mõne põgusama kohtumise, samuti kirjasõna ja salvestuste kaudu on Lea Tormise teadmistepagasist osa saanud ka hilisemad õppurid – kuni tänase päevani välja.

Tema mõjuväli eesti teatrikultuuris ja kogu kultuurimaastikul on aga vaieldamatult kordades avaram. Seadkem koolmeistri ameti kõrvale aastakümneid kestnud teatriloolase ja -kriitiku ning teatriloo jäädvustaja tegemised, alates 1953. aastast ilmunud arvukad arvustused ja artiklid, uurimused ja ülesastumised – muu hulgas televisioonis ja raadios, samuti ta eestvõttel ja toel aset leidnud üritused-ettevõtmised. Lea Tormise toekamate üllitistena nimetagem monograafiaid „Eesti balletist” (1967) ja „Eesti teater 1920–1940. Sõnalavastus” (1978), dokumendikogumikku Draamateatri 1962. aasta lavastusest „Inimene ja jumal” (1988) ning „Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud artiklivalimikku „Teatrimälu” (2006). Tema juhitud uurimisrühma töö tulemusena on ilmunud kollektiivse monograafia „Eesti sõnateater 1965–1985” I köide ja õige pea kaante vahele jõudmas ka teine.

Lea Tormise sõnul kultuur ja teater ongi mälu – nii ühe inimese kui ka ühe rahva mälu. Ja mõnikord võivat teater tähendada igavikuhetki argipäevas. Ta ütleb end olevat järjepidevuse usku. Ta märkab ja väärtustab laval sündmusi ja hetki, mis elada aitavad. Temas on läbi aegade olnud imeteldavalt isikupärast sõna- ja stiilitundlikkust, haritlase avarat pilku ja vastutustunnet. Leebust ja hillitsetust, ent vajadusel ka vankumatust või isegi väike annus trotsi. Teatritegijad on Lea Tormist nimetanud usaldusväärse tagasiside andjaks, kelle sõna on täpne, selge ja toetav.

Kolleegid ütlevad ta kohta: teatriprotsessis osaline, kel on oskust laval toimuvat vaadata ja tõepoolest näha – taibates ja sõnastades tegijate taotlusi.

13. detsembril autasustati Tartu Haridus- ja Teadusministeeriumis 2022. aasta parimaid üliõpilaste teadustöid. Riiklikud preemiad anti välja kolmel õppeastmel ja kuues teadusvaldkonnas. Lisaks anti välja kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat ja mitmeid eripreemiaid.

Eesti Teaduste Akadeemia presidendi ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia sai Juhan-Henrik Uppin doktoritöö „Teppo-tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine“ eest. Töö juhendaja oli vanemteadur Žanna Pärtlas. Juhan Uppin kaitses doktoritöö Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 14. juunil 2022, rohkem infot EMTA kodulehel siin.

Eesti Teadusagentuurile esitati tänavu 413 konkursitööd, neist enim magistriõppe kategoorias. Valdkondade lõikes esitati enim töid sotsiaalteaduste valdkonnas, järgnesid humanitaarteadused ja kunstid ning loodusteadused. Konkursile esitati teadustöid 25 ülikoolist, mille seas on 10 välisülikooli.

Preemiafond oli kokku 92 127,79 eurot. Kõigi preemiasaajate nimekirja leiab siit.

Üliõpilaste teadustööde konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Õnnitleme!

Täna, Gustav Ernesaksa 114. sünniaastapäeval, antakse Tallinna Lauluväljaku klaassaalis üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi Gustav Ernesaksa nimelise allfondi stipendiumid.

Koorimuusika edendamise stipendiumi pälvib dirigent Külli Lokko.
Õppestipendiumi saab noor koorijuht Kaur Pennert.

Kaur Pennert lõpetas 2020. aastal Tallinna Muusikakeskkooli kuldmedaliga. Praegu jätkab ta kooridirigeerimise õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias bakalaureuse 3. aastal prof Hirvo Surva käe all. Lisaks täiendab end ka orkestridirigeerimise alal Lauri Sirbi juures.

Hoolimata noorest east on Kaur Pennert olnud tegev õige mitme koori juures. Ta on olnud segakoori HUIK! koormeister, Virumaa poistekoori abidirigent ja Paide gümnaasiumi noortekoori dirigent. Praegu juhatab ta Tapa segakoori Leetar ja on Tallinna Rotary klubi segakoori abidirigent.

Kaur Pennert on ka tunnustatud arranžeerija ja kontsertmeister, koos kahe sõbraga osaletakse trios „Kolm musketäri“.

2022. aasta jaanuaris Ester Mägi 100. sünniaastapäevale pühendatud EMTA kooridirigeerimise osakonna konkursil valiti Pennert lõppvooru kontserdile. Septembris Mart Saare 140. sünniaastapäevale pühendatud EMTA kooridirigeerimise osakonna konkursil pääses ta lõppvooru ja saavutas 16. novembril toimunud kontserdil esikoha.

Gustav Ernesaksa stipendiumid antakse pidulikult üle Tallinna Lauluväljaku klaassaalis 12. detsembril algusega kell 19 toimuval kontserdil. Meeskoorimuusika klassikat laulavad Inseneride Meeskoor dirigent Kuldar Schütsi juhatusel ning Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor dirigent Andrus Siimoni juhatusel. Kontsert on tasuta ja kõik huvilised on oodatud.

Õnnitleme!

9.–13. detsembrini toimuvad Tallinnas ja Pärnus Põhjamaade Sümfooniaorkestri galakontserdid „100 TALI“, millega tähistavad orkestri loojad Anu ja Kadri Tali oma 100. sünnipäeva.

Põhjamaade Sümfoonikud on lisaks põnevatele kontserdikavadele võtnud südameasjaks ka heategevusliku tegevuse „Erilisena Sündinud“ liikumise nime all. Heaks näiteks on kontserdid Kellukese Fondi ja Tammistu Perekodu toetuseks ning koostöö Audierega. Eesti kooliõpilastele loodud „Noore Publiku programmist“ on tänaseks osa saanud üle 20 000 lapse.

„Põhjamaade Sümfooniaorkester on „Erilisena sündinud“ liikumise juhtlaevaks, millega soovime tähelepanu juhtida sellele, et Eesti võimsaim eksport on Eesti aju ehk inimene ja tema isiksus,“ sõnab dirigent Anu Tali.

Galakontsert „100 TALI” on pühendatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fondi allfondi „Tuleviku Meister” toetuseks. Allfondi asutaja on MTÜ Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Vilistlaskogu.

Kontserdid:
9. ja 12. detsembril kell 19.00 Eesti Muusika-  ja Teatriakadeemia suures saalis
10. detsembril kell 19 Pärnu Kontserdimajas
13. detsembril kell 19 Viimsi Artiumis

Dirigent: Anu Tali

Solistid:
Maurizio Muraro (bassbariton)
Mirjam Mesak (sopran)
Pawel Zalejski (viiul)
Guy Braunstein (viiul)

Kavas:
Ooperiaariad ja avamängud
Dvorak/Braunstein „Russalka“
Mozart Viiulikontsert nr. 5

Koos oma sõpradest muusikutega on orkester läbi aastate Eesti publikule tutvustatud säravaid soliste ning viidud maailmalavadele Eesti muusikuid. Eesti on Põhjamaade Sümfooniaorkestri koduks, kust saavad alguse head ideed ja paljud kontsertreisid maailmalavadele.

Põhjamaade Sümfooniaorkester, mis loodi Anu ja Kadri Tali poolt esmalt Eesti-Soome Sümfooniaorkestri nime all 1997. aastal ja koosnes kahe maa professionaalsetest muusikutest, on sisult ja koosluselt tänaseks väga rahvusvaheline. Paljud mängijad on tuntud solistide ja orkestrantidena maailma mainekatel kontserdilavadel.

Kontserdi piletid on saadaval Piletilevis.

7. detsembril lahkus helilooja ja muusikateadlane, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor Rein Laul.

Rein Laul sündis 20. märtsil 1939. aastal Tallinnas. Tallinna Muusikakooli lõpetamise järel (1958) siirdus ta õppima Leningradi konservatooriumi, mille lõpetas muusikateaduse (1964) ja kompositsiooni erialal (1967). Rein Laulu 1970. aastal kaitstud kandidaadiväitekiri käsitleb Arnold Schönbergi stiili ja kompositsioonitehnikat, 1990. aastal kaitstud doktoriväitekiri aga 18. sajandi teise poole ja 19. sajandi muusika motiivilise analüüsi teooriat. Aastast 1970 töötas Laul Peterburi Konservatooriumi muusikateooria õppejõuna, aastast 1993 professorina.

Rein Laul on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias pidanud külalisloenguid ja esinenud ettekannetega muusikateooria konverentsidel. EMTA audoktoriks valiti ta 2009. aastal. „Eesti mõtteloo” sarjas on ilmunud Rein Laulu olulisemaid teadustöid koondav raamat „Sissevaateid muusikasse” (Tartu, 1999), samuti on eesti keeles ilmunud tema raamat „Seitseteist etüüdi Beethoveni muusikast” (Tallinn, 2001).

Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Rein Laulu ärasaatmine toimus 14. detsembril Peterburi Jaani kirikus.

3. detsembril toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis EMTA muusika interpretatsiooni osakonna Heljo Sepa nimeline pianistide konkurss. Sündmusega tähistati väljapaistva eesti pianisti ning pikaaegse EMTA professori 100. sünniaastapäeva.

Esmakordselt anti välja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali Heljo Sepa nimelised preemiad (640 eurot), mille pälvisid:

Fortunato Salvador Garcia Piquer (prof Ivari Ilja, vanemlektor Mihkel Poll),
Hyerin Youk (prof Peep Lassmann),
Liisa-Maria Marrandi (prof Peep Lassmann).

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia preemia (320 eurot):
Tiit Tomp (vanemlektor Mihkel Poll).

Konkursist võttis osa 10 klaveri eriala üliõpilast, keda hindas žürii koosseisus prof Peep Lassmann (esimees), prof Marje Lohuaru, prof Mart Humal, lektor Niina Maiorova.

Õnnitleme!

21.–25. novembrini toimus Ungaris, Budapestis rahvusvaheline konkurss VII Danubia Talents International Music Competition, millest võttis osa üle 100 võistleja 41 riigist.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia viiuli eriala üliõpilane Karina Rostovtseva saavutas keelpilli kategooria D-vanusegrupis (18-aastased ja vanemad) I koha. Karina Rostovtseva juhendaja on professor Mari Tampere-Bezrodny.

Osalejaid hindas 4-liikmeline zürii, mille esimeheks oli itaalia viiuldaja Elio Orio.

Rohkem infot: https://www.danubiatalents.com/en

Õnnitleme!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu ja muusikatehnoloogia eriala korraldab esimese heliloomingu konkursi EMTAHK, kus võivad osaleda kõik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased sõltumata erialast.

Konkursile oodatakse teoseid pikkusega 7–10 minutit, mis on kirjutatud koosseisule metsosopran, klaver ja löökpillid.

Osalemiseks palume saata teose partituur ning partiid hiljemalt 22. märtsil 2023 aadressile emtahk@eamt.ee.

Zürii: Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Rene Eespere, Talvi Hunt, Iris Oja ja Vambola Krigul

Konkursi auhinnad: 1. koht: 400€ ja diplom 2. koht: 200€ ja diplom 3. koht: 100€ ja diplom 4. koht: diplom. Võiduteosed esitab ja salvestab ansambel koosseisus Talvi Hunt, Iris Oja, Vambola Krigul ja kontsert toimub 12. mail 2023 EMTA suures saalis.

Reglemendid:

1. Konkurss on avatud kõigile EMTA bakalaureuse- ja magistriõppe tudengitele.

2. Osalejad võivad esitada ühe originaalkompositsiooni (teos ei või olla eelnevalt avaldatud, salvestatud ega mingil moel esitatud) ning lühibiograafia.

3. Teos peab olema kirjutatud ettemääratud ansamblile: metsosopran, klaver ning löökpillid.

Löökpillipartii jaoks saadaolevate instrumentide loend: Vibraphone, Campanelli, Tamtam, 2 Triangles, 3 Cowbells, 4 Cymbals (Ride, Crash, Splash, China) different sizes, Hihat, Concert Bass Drum, Pedal Bass Drum, Snare drum, 3 Tom Toms (available sizes 8”,10”, 12”, 14”, 16”, 18”), 3 Rototoms (6”, 8”, 10”, 12”, 14”, 16”), Bongos (pair), Congas (pair), 5 Woodblocks, 3 Temple blocks.

4. Kompositsioon peab jääma ajavahemikku 7–10 minutit.

5. Konkursil osalemise tähtaeg on esmaspäev, 6. märts 2023. aasta kell 23.59. Partituur ning partiid peavad olema saadetud enne tähtaega aadressile emtahk@eamt.ee. Teosed, mis esitatakse peale määratud tähtaega, diskvalifitseeritakse.

6. Heliloomingu autori nimi ei tohi olla ühelgi konkursile esitatud partituuril ega partiil. Teosed esitatakse žüriile anonüümselt.

7. Žürii, koosseisus Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Rene Eespere, Talvi Hunt, Iris Oja ja Vambola Krigul, valib välja neli võiduteost ning tulemused avalikustatakse EMTA kodulehel.

8. Konkursi võitnud teosed esitab ning salvestab ansambel, koosseisus Talvi Hunt, Iris Oja ning Vambola Krigul, kontserdil 12. mail 2023. Salvestusi jagatakse teoste autoritega ning esitused kontserdilt laetakse üles EMTA YouTube’i kanalile.

9. Konkursi auhinnad:

1. koht: 400€ ja diplom
2. koht: 200€ ja diplom,
3. koht: 100€ ja diplom
4. koht: diplom

Tallinna Linnateatris kuulutati 30. novembril “Tiit Pagu” etenduse lõppedes välja Voldemar Panso nimelise auhinna laureaat, kelleks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXXI lennu üliõpilane Edgar Vunš.

“Kooli tulles kartsin, et olen võõrkeha, et ma pole omas kohas,” on laureaat enda kohta ise öelnud.

Edgar Vunši iseloomuomadusi kirjeldades väärib esmajoones välja toomist tema nõudlikkusaste iseenda suhtes. Nõudlikkuse abil on Edgar kujundanud endas kõrge töökultuuri.

“Asjadega tuleb kohe tegelema hakata. Ettevalmistus ja kohalolek on kõige olulisemad.”

Edgari üheks iseenesestmõistetavaks tunnusjooneks on kujunenud tema hea ning põhjalik iseseisev ettevalmistus, kestev arenguvõimaluste otsing ning suur töövõime. Edgaris on kokku saanud õnnelik kombinatsioon huvitundlikust ja otsingulisest loomusest, analüüsivõimest ning katsetamisjulgusest. Ta on sihiteadlik ning organiseeritud inimene, kes tegutseb läbimõeldult. Asjaajamistes on ta kiire ja korrektne. Edgari vastutustundlikkus ja usaldusväärsus on tõend tema täiskasvanulikkusest.

“Kõige tähtsam on olla normaalne inimene. Võid ju olla ülikihvt, aga väga nõme inimene. Oluline on siiras usk, et sel, mida me teeme, on päriselt mingi mõte.”

Edgar on tundliku sotsiaalse ja tugeva lavanärviga näitlejanatuur, kelles on väge. Edgar on tugevate liidriomadustega, teiste sütitaja-kaasatõmbaja, kaaslaste arendaja.

“Näitleja hõõgumisvõime on tema suurim õnn,” on tänane sünnipäevalaps Voldemar Panso öelnud.”

Voldemar Panso nimeline auhind antakse eeskujuks seadmist väärivale ja perspektiivikale EMTA lavakunstikooli üliõpilasele. Auhind asutati kultuuriministri käskkirjaga 1978. aastal Jaak Alliku ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ettepanekul. Preemia antakse kätte lavakunstikooli asutaja ja pikaajalise juhataja, lavastaja ja näitleja Voldemar Panso sünniaastapäeval, 30. novembril. Sel aastal möödub Voldemar Panso sünnist 102 aastat.

Edgar Vunši ja lavakunstikooli XXXI lendu saab praegu laval näha Tallinna Linnateatri lavastuses “Tiit Pagu” (lavastaja Jaak Prints), 15. veebruaril 2023 esietendub VAT Teatris XXXI lennu järgmine diplomilavastus “Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud” (lavastaja Merle Karusoo).

Vt intervjuud Edgar Vunšiga saates “Ringvaade“.

Fotod: Siim Vahur.