Latest Posts

Tze Yeung Ho kaitseb 23. oktoobril kell 11.00 ruumis A-402 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:

Phonetic Features as a Tool in Music Composition: From the Perspective of a Composer (Keele foneetilised omadused helilooja töövahendina. Helilooja perspektiiv)

Juhendaja: emeriitprofessor Jaan Ross, PhD (EMTA)

Oponent: prof. dr. Matthias Hermann (Stuttgardi Ülikool)

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Doktoritöös vaadeldakse keele kahe foneetilise omaduse – kvantiteedi ja tooni – rakendamist heliloomingus. Uurimistöö teoreetilises osas tugineb autor kantoni, norra ja eesti keele foneetilisele analüüsile. Valik tuleneb autori isiklikust kokkupuutest nimetatud keeltega, töös kasutatud muusikanäited pärinevad autori enda loomingust.

Doktoritöös tõstatati järgmised loovuurimuse küsimused:

• Mil moel aitab foneetiliste nähtuste, nagu välde ja toon, tundmine heliloojal genereerida muusikalist materjali, tööriistu ja ideid?
• Kuidas saaks helilooja arendada tööriistu, mis aitaksid mõista häälikute mõju tema loomeprotsessile?

Töös arutletakse kompositsiooniteooria ja -praktika üle avaramas taustsüsteemis, millesse on hõlmatud ka teised distsipliinid, nagu lingvistika, poeetika, partituuri analüüs, fenomenoloogia ning muusikateadus. Töö keskendub seitsmele alateemale:

1. Kõne artikulatoorsete omaduste interpreteerimine muusikas;
2. Väldete eristamine, rütm ja vormikonstruktsioon;
3. Helikõrguse ja välte fenomen;
4. Toonikeelte helikõrguste suhtelisus ja selle mõju laulmisele;
5. Norra keele rõhutüüpide ja kantoni keele toonide kasutamine heliloomingus;
6. Kõne helikõrgus ja selle esinemine muusikas;
7. Toonikeelsete laulude esitamine helilooja vaatevinklist.

Autor on arvamusel, et erinevate keelekombinatsioonide puhul on ka kunstilised probleemid erinevad ning seega huvipakkuvad edasiseks uurimistööks, ehkki autori poolt välja pakutud foneetilised tööriistad on üldiselt kohaldatavad erinevates valimites. Autor peab oluliseks interdistsiplinaarse raja jätkamist muusikaloomes, kuna nt antud töös käsitletud mitmekeelsus, aga ka muusikute kirev keeleline ja kultuuriline identiteet on tänapäevases muusikamaailmas muutumas üha tavalisemaks nähtuseks.

Töö lisast leiab doktorikontsertide detailsed kavad ning info loovuurimusliku doktoriprojekti raames valminud üheksa teose kohta.

Hea noor!

Kas Sa armastad muusikat?
Kas Sa usud, et muusika aitab inimesi ja ühiskonda paremini mõista?
Kas arvad, et muusika abil saab teha nii head kui ka kurja?

Kui jah, siis ootame Sind korra kuus arutlusringi “Muusika ja mina – mina ja muusika”. Räägime ja kirjutame koos muusikast, lammutame tükkideks lemmiklaulud ning arutleme, kuidas teha haaravat muusikakriitikat. Läheneme muusikale tabuvabalt ning vaatleme, kuidas seostub muusika selliste teemadega, nagu näiteks feminism, religioon jpm. Kokkuvõttes, mõtestame muusika abil meid igapäevaselt ümbritsevaid ühiskondlikke nähtusi.

Kohtume iga kuu viimasel kolmapäeval kl 17 Eesti muusika- ja teatriakadeemias Herzi toas. Arutlusringi veavad muusikateadlased Brigitta Davidjants ja Eerik Jõks. Oodatud on esmajoones abituriendid, aga loomulikult on teretulnud ka nooremad ja vanemad muusikasõbrad. Anna endast märku ka siis, kui asud väljaspool Tallinna ja soovid siiski osaleda – leiame ühiselt lahenduse. Arutelusse on soovitav kaasa võtta mõni lemmiklugu või -video, mida saaksime üheskoos kuulata ja arutada. Registreeru siin või meiliaadressil brigitta.davidjants@eamt.ee.

Brigitta Davidjants on muusikateadlane, kes on uurinud rahvuslikkust muusikas, ent vaatleb nüüd eesti popmuusikat ning tema eriline rõhk on subkultuuridel, näiteks naistel pungis, venekeelsel grunge’i kogukonnal jne. Brigitta on ka feministlik autor, kes on teinud koostööd lugematutele eesti väljaannetele ning avaldanud mitu raamatut. Samuti on ta üks pool elektroonilise muusika duost HUNT. Hetkel töötab Brigitta EMTAs muusikateaduse osakonna teadurina.

Eerik Jõks on muusikateadlane, laulja, helilooja, dirigent ja laulusõnade autor, kes on oma muusikuteed alustanud heviroki ja progressiivse roki huvilisena. Tema praeguseks huvialaks on gregooriuse laulu tänapäevane mõistmine. Seda keskaegset muusikat eeskujuks võttes Eerik uurib, komponeerib, laulab ja õpetab emakeelset kirikulaulu. Ta on publitseerinud mahukaid töid kirikulaulu alal. Eerik oli nomineeritud Eesti vabariigi teaduspreemia 2020. aasta konkursil humanitaarteaduste aastapreemia valdkonnas avastuste eest eestikeelses kirikulaulus. Eerik on EMTA muusikaloo ja hümnoloogia õppejõud.

9.–12. septembrini 2021 toimus Eesti muusika- ja teatriakadeemias esmakordselt rahvusvaheline klaverikammermuusika konkurss „Tallinn 2021“. Konkurss tõi akadeemia suurde saali kokku tipptasemel ansamblid – kokku 52 noort muusikut 11 riigist. Esineti erinevates ansamblikoosseisudes duodest kvintetini. Balti- ja Põhjamaades on taoline konkurss ainulaadne ning sellel on kõik eeldused, et kujuneda regioonis juhtivaks klaverikammermuusika konkursiks.

KONKURSI TULEMUSED

PEAPREEMIAD

Duod

I Duo Sonoro (Ukraina)
II Duo Yamagami – Mészáros (Ungari)
II Duo Liidia Ilves – Gloria Ilves (Eesti)

Triod

I Trio ‘95 (Eesti)
II Trio Paddington (Suurbritannia)
III Meta Piano Trio (Leedu)

ŽURII ERIPREEMIAD

Trio Paddington (Suurbritannia) – 1000 eurot
Eesti autorite ühingu preemia Eesti helilooja teose esituse eest

Duo Althea (Itaalia) – 500 eurot
J. Widmanni teose „Fünf Bruchstücke“ eest

Quinta Corda (Eesti) – 500 eurot
Vähetuntud teoste esituse eest

Imeline Duo (Eesti) – 200 eurot
E.Tubina Sonaadi parima esituse eest

Duo LIT (Läti) – 200 eurot
J. Adams’ „Road Movies“ esituse eest

Eesti kontserdikorraldajad andsid välja arvukalt eripreemiaid konkursil osalejatele. Vt lähemalt: https://eamt.ee/chambercompetition/tulemused/

Rahvusvahelise konkursi eesmärk on professionaalse ansamblimängu traditsiooni arendamine ja noortele muusikutele rahvusvahelises konkurentsis osaluse võimaldamine. Konkursiga tõstetakse esile ka eesti muusika osatähtsust – võistlejad tegid valiku eesti muusika ansambliteoste nimekirjast. Valikus oli 49 teost. Kaheksa ansamblit valisid esitamiseks Erkki Sven Tüüri ansambliteosed.

Võistlejaid hindas žürii, kuhu kuulusid rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud interpreedid ja õppejõud: Ralf Gothóni, Evan Rothstein, Jānis Maļeckis, Marje Lohuaru, Valentinas Gelgotas. Lisaks oli kaasatud Eesti festivalide ja kontsertide korraldajad, kes andsid välja eripreemiad. Duode kategooria esimest preemiat rahastas Tallinna linn 3000 euro ulatuses. Vt lähemalt: https://eamt.ee/chambercompetition/tulemused/

Konkursijärgselt toimusid meistrikursused žürii liikmetelt.

Konkursi korraldas Eesti muusika- ja teatriakadeemia koostöös MTÜ In Corpore. Toetasid: kultuuriministeerium, kultuurkapital, Tallinna linn, Eesti autorite ühing, Euroopa Liidu regionaalfondi EMTASTRA programm.

Vt konkursi kohta lähemalt: https://eamt.ee/chambercompetition/

21. augustil 2021 korraldas muusika- ja teatriakadeemia koostöös Ida-Tallinna keskhaiglaga rahvusvahelise interdistsiplinaarse veebiseminari, millest võttis osa pooletuhande inimese ümber tervest maailmast. Veebinari kodulehel on nüüd järelvaatamiseks ka ettekannete videod koos QA voorudega. Vt: https://www.pevoc2021.ee/webinar/. Videod on salasõna taga. Selle saamiseks palume saata e-kiri aadressil: pevoc@publicon.ee või allan.vurma@eamt.ee.

Teiste hulgas on järelvaadatavad kaks covid-teemalist ettekannet: Antoine Giovanni „Droplets dissemination and oral air flow velocity in Voice and Speech. New data and new numerical simulations. A joint experiment in Marseille“ ja Dirk Mürbe, Mario Fleischer „Aerosol emission and risk management strategies: choir singing during the CoVID pandemic“, samuti David Howardi ettekanne häälestusprobleemidest koorimuusikas „There’s more to a cappella choral singing than having the right temperament“. Lisaks on võimalik vaadata salvestist maailmas praegu kõige tuntuma hääleuuringute spetsialisti muusikateadlase Johan Sundbergi ettekandest „Singers’ and nonsingers’ voice source“ ja palju muud.

Järgmisel suvel 24. –27. augustini 2022 toimub muusika- ja teatriakadeemias suur konverents PEVOC 2022. Teeside vastuvõtmise ja osavõtjate registreerimisega alustatakse novembri lõpus. Vt lähemalt: https://www.pevoc2021.ee/conference-2022/

Aasta alguses rakendus muusika- ja teatriakadeemia uus koduleht eamt.ee. Kaasaegne veebikodu loodi eesmärgil, et see oleks kasutajasõbralikum, arvestaks akadeemia struktuuri ning osakondade-allüksuste spetsiifikat, samuti üliõpilaste ning uute üliõpilaskandidaatide vaadet. Arendustööde teise etappi jäi lavakunsti osakonna mooduli integreerimine kodulehega. Uue õppeaasta alguseks jõuti teise etapi töödega lõpuni, nii et ka lavakunsti osakond kolis muusika- ja teatriakadeemia kodulehele eamt.ee/erialad/lavakunst (suunava lühidomeenina on kasutusel lavakunst.ee; samuti on alles endine domeen lavakas.ee, mis suunab veebikasutaja õigele leheküljele).

Lavakunsti osakonna uuelt kodulehelt leiab nii mängukavas olevate kui ka vanemate (esialgu kahe viimase lennu) diplomi- ja koostöölavastuste info, uuendusena saab mugavalt ja ülevaatlikult näha lavakunsti kõigi lavastuste mängukava. Lendude juurest leiab lisaks vilistlaste nimedele ka diplomilavastuste nimekirjad. Lendude osa täieneb jooksvalt fotomaterjaliga. Samuti lisandub aja jooksul infot vanemate lavastuste kohta. Hõlpsalt leiab ka infot EMTA lavakunstikooli fondi kohta, mille kaudu on kõigil soovijail võimalik toetada lavakunsti osakonna tegevust.

Järgmisel kuul valmib ka kodulehe viimane etapp – kaasaegsete etenduskunstide alaleht. Muusika- ja teatriakadeemia uue kodulehe üldine sisuarhitektuur ning dünaamika väljendab ning toetab akadeemia tegevust kui loogilist ja ühtset tervikut, milles iga osa on võrdselt oluline.

Lavakunsti osakonna poolt aitas lehekülje üles ehitada ja materjalid detailselt ette valmistada Annemari Parmakson. Täname ka Eva-Liisa Linderit ja Johan Elmi põhjaliku eeltöö eest ning Piret Kruusperet lendude info ja ajalooliste fotode valiku eest. Visuaalse identiteedi looja on Robi Jõeleht Polaar Stuudiost. Kodulehe arendaja on Jon & Pun. Tehnilist tuge pakkus Innar Järva ja kodulehe projekti juhtis Maris Muul.

1. septembril alustas EMTA lavakunsti osakond ametlikult õppeaastat aktusega Toompea koolimaja mustas saalis. Lavakunsti osakonna peakoordinaatorina alustas tööd lavastaja ja lavakunstikooli vilistlane Mart Koldits, kes aastatel 2014–2018 oli lavakunstikooli juures tegev ka XXVIII lennu juhendajana (koos Anne Türnpuga).

Oma teist õppeaastat lavakunsti osakonnas alustab sel sügisel XXXI lend (juhendajad Jaak Prints ja Külli Teetamm). Neljandale ehk viimasele, diplomilavastustega täidetud aastale läheb vastu XXX lend (juhendaja Lembit Peterson).

Indu ja hoogu kõigile alustajaile!

Eraannetustel põhinev Rotalia Foundation (USA, Seattle) annab reedel, 3. septembril 2021 avalik-õiguslike ülikoolide tudengitele üle 2021/2022. õppeaasta stipendiumid a’ 2000 € õppeaastaks. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast saavad stipendiumi:

• Nele Erastus ­– muusika interpretatsiooni õppekava 1.a magistrant (soovitaja/juhendaja Toomas Kapten, EMTA dirigeerimise professor)
• Kristjan Kannukene – muusika interpretatsiooni õppekava 1.a magistrant (soovitaja/juhendaja Toomas Nestor, EMTA vioola vanemlektor)
• Marten Meibaum ­– muusika interpretatsiooni õppekava 1.a magistrant (soovitaja/juhendaja Henry-David Varema, EMTA loometegevuse ja välissuhete prorektor, tšello professor)
• Natali Ponetajev – muusikateaduse ja muusikakorralduse õppekava 2.a üliõpilane (soovitaja/juhendaja Anu Kõlar, EMTA vanemteadur)
• Eva Maria Shepel – muusika interpretatsiooni õppekava 2.a üliõpilane (soovitaja/juhendaja Anne Türnpu, EMTA vanemlektor)
• Annelize Vlasenko – muusika interpretatsiooni õppekava 2.a üliõpilane (soovitaja/juhendaja Kristina Kriit, EMTA viiuli lektor)

Fondi stipendiaadid valiti konkursi korras välja nende üliõpilaste seast, kes k.a aprillikuu seisuga olid päevase õppevormi 2. aasta bakalaureuseastme, integreeritud õppe eelviimase aasta või magistriastme 1. aasta üliõpilased ning kes esitasid fondi stipendiumikonkursile vormikohase sooviavalduse 28. maiks 2021.

Stipendiumid antakse üle pidulikul aktusel reedel, 3. septembril 2021. a kell 17 Tartus Rotalia majas (Tähe tn 3).

Üldse saavad selleks õppeaastaks avalik-õiguslike ülikoolide (TÜ, TalTech, EMÜ, TLÜ, EMTA ja EKA) üliõpilased fondist kokku 50 stipendiumi kogusummas 100 000 eurot, mis on üks suuremaid eraannetusi Eesti üliõpilastele. Fond on toetanud Eesti üliõpilasi alates 1988. aastast.

Palju õnne ja edu õpingutes!

Täiendav teave fondist, rahastajatest ja stipendiaatidest Rotalia veebilehel https://rotalia.ee/fondid/foundation/ ja fond.kandideeri@rotalia.ee

Hea akadeemia pere!

30. augustil avame uue õppeaasta. Soovime, et see kujuneks töiseks, viljakaks ja sündmusterohkeks ning – mis tänasel päeval eriti oluline – et meie liikmeskond püsiks terve ja koroonaviiruse levik meie õppimist ja töötamist võimalikult vähe segaks. Allpool toodud töökorralduslikud meetmed on läbi arutatud ja heaks kiidetud EMTA rektoraadi laiendatud koosolekul 25. augustil kõigi akadeemiliste üksuste esindajate osalusel. Meetmete väljatöötamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuete, Haridus- ja Teadusministeeriumi suuniste ning Rektorite Nõukogus toimunud arutelude tulemustega.

• Rektoraat kutsub üles kõiki üliõpilasi ja töötajaid, kes pole veel vaktsineeritud, end kiiresti koroonaviiruse vastu vaktsineerima.
• Akadeemia töötajad ja üliõpilased peavad vajadusel olema valmis esitama ametliku COVID-tõendi lõpule viidud vaktsineerimise, koroona läbipõdemise või negatiivse testitulemuse kohta. Valitsuse korraldusest lähtuvalt kontrollitakse tõendit kõigil EMTAs toimuvatel avalikel kontsertidel, etendustel, konverentsidel jm sündmustel nii esinejate kui publiku puhul. Seega üliõpilastel ja õppejõududel, kes peavad osalema või soovivad osaleda akadeemia korraldatud avalikel üritustel, on COVID-tõendi omamine hädavajalik. COVID-tõendi hankimine on akadeemia töötaja või üliõpilase enda ülesanne, sellega seotud võimalikke kulusid akadeemia ei kompenseeri. Täpsemat informatsiooni COVID-tõendi kohta leiab SIIT.
• Üliõpilaste ja töötajate massilist kiirtestimist akadeemia ei kavanda, kuid mõningatel juhtudel võib kiirtestimine olla vajalik isikute puhul, kellel COVID-tõendit ei ole. Testimise vajadus sõltub valitsevast epidemioloogilisest olukorrast riigis, vaktsineeritute arvust akadeemias ja nakatumisriskist konkreetses olukorras. NB! Eelmises punktis kirjeldatud avaliku ürituse puhul COVID-tõendit kohapeal tehtud kiirtestiga asendada ei saa.
• Kuna vaktsineerimine ja testimine ei anna täielikku kaitset koroonasse haigestumise vastu, on akadeemia siseruumides võimalusel soovitav kanda maski. Mittevaktsineeritud töötajatel ja üliõpilastel on maski kandmine kohustuslik (erandite võimalusest vt allpool). Õppejõul on õigus küsida maski mittekandvatelt üliõpilastelt COVID-tõendit.
• Vaba sissepääs EMTA õppehoonetesse on vaid akadeemia üliõpilastel ja töötajatel. EMTA peauks avaneb isikustatud magnetkaardiga. Palume kõigil akadeemia liikmetel välisuksel jälgida, et teiega koos ei siseneks õppehoonesse mõni majaväline inimene. Akadeemia külalised, pedagoogilise praktika õpilased, täiendusõppijad jt isikud võivad õppehoonetesse siseneda vaid rektoraadi liikme (lavakunsti osakonnas osakonna peakoordinaatori) antud nimelise loa alusel. Kõigilt külalistelt ja täiendusõppijatelt nõutakse COVID-tõendi esitamist.
• Õppetöö hakkab reeglina toimuma lähiõppe vormis akadeemias kohapeal. Aine eest vastutava erialarühma õppejuhiga kooskõlastatult võib õpet läbi viia ka kaugõppe vormis, kui selle tagajärjel ei kannata õppe tulemuslikkus ega õpiväljundite saavutamine.
• Konkreetseid piirarve ühes õpperuumis viibijatele seatud ei ole, kuid võimalusel tuleks järgida inimeste hajutamise põhimõtet ja suuremate õpperühmade puhul eelistada suuremaid õpperuume.
• Õppejõud peab tagama, et õppetööl osalejad oleks nimeliselt registreeritud (paluma üliõpilastel end registreerimislehele kirja panna, märkima puudujaid vm). See võimaldab kellegi nakatumise korral kergemini tuvastada temaga lähikontaktis olnud isikuid.
• Viirusesse nakatumise vähimagi kahtluse korral on akadeemiasse tulek rangelt keelatud. See nõue kehtib nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata töötajate ja üliõpilaste puhul. Nakkussümptomite ilmnemisel tuleb ühendust võtta perearstiga ja lasta end testida. Kui test osutub positiivseks, tuleb jääda eneseisolatsiooni seniks, kuni arst tunnistab teid terveks. Koroonasse haigestumisest tuleb töötajatel kindlasti teada anda personalijuhile (tel 6675 705), üliõpilastel õppeosakonna juhatajale (jane.kreek@eamt.ee, tel 6675 711).
• Koroonasse nakatunuga lähikontaktis olnud inimestele on reeglid sel aastal erinevad. Nakatunuga lähikontaktis olnud vaktsineerimata isikud peavad jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni ja sellel ajal akadeemia õppehoonetesse tulla ei tohi. Vaktsineeritud või haiguse viimase 6 kuu jooksul läbipõdenud isikutele haigestunuga lähikontaktis olemine isolatsioonikohustust kaasa ei too.
• Õppejõul ei ole kohustust eneseisolatsiooni määratud üliõpilastele tundide järeletegemist või veebiõpet pakkuda.
• Kui akadeemia töötajal pole eneseisolatsioonis viibimise tõttu võimalik tööl käia, tuleb sellest teavitada vastava haldusala eest vastutavat rektoraadi liiget, kellega lepitakse kokku kaugtöö tegemise võimalus või töölt eemalviibimise alus.
• Haigussümptomitega akadeemiasse tulemine või isloatsioonikohustuse eiramine seab ohtu teiste akadeemia liikmete tervise ning see toob kaasa sanktsioonid.
• Akadeemia töötaja või üliõpilase tervisest tulenevatel põhjustel võib ülaltoodud nõuetes lubada erandeid. Töötajatel palume sellise probleemi korral pöörduda vastavat haldusala juhtiva rektoraadi liikme poole, üliõpilastel õppeosakonna juhataja poole (jane.kreek@eamt.ee, tel 6675 711). Soovi korral võib küsimuse lahendamiseks või nõu saamiseks pöörduda ka võrdse kohtlemise usaldusisiku (EMTA psühholoogi) poole (elina.kivinukk@eamt.ee). Akadeemia tagab, et ühegi töötaja ega üliõpilase terviseandmeid ei avalikustata.
• Akadeemia söökla on avatud akadeemia töötajatele ja üliõpilastele, erandina ka õppehoonesse lubatud külalistele.
• Raamatukogu teenindab akadeemia liikmeid tavapäraselt. Akadeemiavälised lugejad saavad raamatukokku siseneda vaid eelneval registreerimisel ja COVID-tõendi esitamisel.
• Akadeemia peab vastutöötamist ülaltoodud meetmetele või teaduslikult ebapädeva informatsiooni aktiivset levitamist akadeemia liikmele mittekohaseks ja akadeemilise eetikaga vastuolus olevaks.

EMTA rektoraat

Ilmunud on album „Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 101“, mis paneb aluse EMTA helikandjate sarjale, mis viib nii meie tänase kui ka tuleviku toimetused huvilisteni nii Eestis kui ka kaugemal.

Enamus kahel heliplaadil üles astuvatest interpreetidest on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased, kelle esituses kõlab maailma- ja Eesti klassika kõrval EMTA tudengite helilooming. Kõik salvestised on tehtud EMTA helirežii üliõpilaste poolt akadeemia 100. juubeliks valminud tipptasemel akustika ning helitehnikaga EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis.

Albumi saab endale soetada 15 euroga. Huvi korral palume pöörduda EMTA teadussekretäri poole:
Liina Jääts
liina.jaats@eamt.ee
tel. 6675 808