Latest Posts
Kevadel EMTA lavakunsti osakonna lõpetanud magistrikursus valis oma loomingulise projekti teema, lähtudes viimase aasta jooksul Valgevenes toimunud sündmustest – Valgevene ärkamisest.
Põhjaliku uurimistöö tulemusena valmis lavakava, milles süvenetakse lugude, luule ja sümbolite kaudu valgevene ajalukku ja kultuuri ning mõtestatakse seeläbi praeguseid sündmusi.
Kava esietendus 10. veebruaril 2021 ning on nüüd täispikkuses vaadatav EMTA lavakunsti osakonna veebilehel ja Youtube’is.
Koostajad ja esitajad: Grete Jürgenson, Laura Kalle, Kaija M. Kalvet, Anett Pullerits, Christopher Rajaveer ja Kerli Rannala. Juhendaja: prof Anu Lamp.
Videos kõlavad andmed ja olukorrakirjeldus on 10.02.2021 seisuga.
Lavakava nelja etendusega kogutud piletitulu annetati Valgevenes represseeritute toetuseks.
Valgevenes represseerituid saab toetada solidaarsusfondi BYSOL kaudu siin.
Iga panus aitab neid, kes või kelle pereliikmed on Valgevenes demokraatia eest seismise tõttu jäetud ilma tööst või õppimisvõimalusest, vangistatud või muul moel tagakiusatud.
Valgevene poliitvange saab toetada neile kirjutades:
Siin saab kirjutada kirja, mis prinditakse välja ja saadetakse poliitvangile edasi.
Siin on nimekiri kõigist Valgevene poliitvangidest koos vanglatega, kus nad asuvad.
Soovitused kirjutamiseks leiab siit.
–
Lavakava tutvustus:
Valgevene kirjaniku ja nobelisti Svetlana Aleksijevitši raamatus „Tšernobõli palve” iseloomustab üks intervjueeritav valgevenelasi: „Oleme fatalistid. Me ei võta midagi ette, sest usume, et kõik läheb nii, nagu läheb. Usume saatust. Ajalugu on meil juba säärane… Iga põlvkond on pidanud sõja üle elama… Ikka ja jälle veri… Miks peaksimegi teistsugused olema? Meie oleme fatalistid…”
Nüüd aga ei ole valgevenelased, kes nimetavad end soorahvaks, tõmbunud tagasi soodesse ja rabadesse nagu varem kogu oma ajaloo vältel kriiside korral, vaid otsustanud midagi ette võtta. Leidsime, et meie saame valgevenelasi toetada ennast harides, süvenedes Valgevene ajalukku ja kultuuri. Kutsume teid osa saama.
Etendused toimusid 10. veebruaril 2021 kl 18.00 ja kl 20.30 Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is, 17. juunil 2021 kell 19.00 Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis ning 18. juunil 2021 kell 19.00 Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is.
Kajastusi:
- Video. EMTA lavakunstikooli magistrantide projekt “Kummardus Valgevenele”. – ERRi kultuuriportaal, 19.08.2021
- Yulia Rebase. Valgevenega solidaarsed. – Sirp, 26.02.2021
- Lavakunstikooli magistrikursuse loovprojekt teeb kummarduse Valgevenele. – Aktuaalne Kaamera, ETV 10.02.2021

9.–12. septembrini 2021 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias rahvusvaheline klaverikammermuusika konkurss „Tallinn 2021“. Konkursi korraldajad on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja MTÜ In Corpore.
Rahvusvahelise klaverikammermuusika konkursi eesmärk on professionaalse ansamblimängu traditsiooni arendamine ja noortele muusikutele rahvusvahelises konkurentsis osaluse võimaldamine. Kavas olev eesti helilooja teos tutvustab laiemalt meie kammermuusikat. Nii Balti- kui ka Põhjamaades on vajadus kõrgetasemelise ansamblikonkursi järele suur ning üritusel on eeldused kujuneda regioonis valdkonna oluliseks sündmuseks.
Konkursile on oodatud kammeransamblid, mille koosseisus on klaver (v.a klaveriduod). Konkurss on avatud kõigile osavõtjatele, kelle vanus konkursi toimumise ajal ei ületa 33 eluaastat.
Konkursil saab osaleda kahes kategoorias: 1) duod; 2) triod, kvartetid, kvintetid.
Tutvu ajakava, osalejate, žürii ja konkursi tingimustega lähemalt: eamt.ee/chambercompetition
Lisainfo:
Marje Lohuaru
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor
+372 50 11477
marje.lohuaru@eamt.ee
Laupäeval, 21. augustil 2021 astuvad Pärnu Kirjandusfestivalil üles EMTA lavakunsti osakonna noorema kursuse üliõpilased ehk lavakunstikooli XXXI lend. Ettekandele tuleb kava Ilmar Laabani luulest: “Ma laaban, sa laabad, ta laabab”. Kava on loodud lavakõne õppejõudude Anu Lambi ja Christopher Rajaveeri juhendamisel.
Pärnu Kirjandusfestival toimub 21. augustil Koidula Muuseumi majas ja aias, keskpäevast keskööni kestvasse programmi kuuluvad kohtumised kirjanikega, vestlused, muusika ja palju muud.
Lavakunstikooli XXXI lend esineb Koidula Muuseumi õuelaval kell 17.30.
Täpsem info Pärnu Kirjandusfestivali Facebooki-lehel.
Festival-konverents „Doctors in Performance“ ehk DIP on rahvusvaheline muusikadoktorantide ja -doktorite üritus, millele pani aluse Sibeliuse Akadeemia 2014. aasta septembris Helsingis eesmärgiga edendada loovuurimuslikku tegevust. DIP otsustati korraldada biennaalina ning järgmised kohtumised toimusid vastavalt Dublinis ja Vilniuses. Pärast Vilniuse festival-konverentsi tegi DIP-i juhtkomitee Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale austava ettepaneku olla neljanda DIPi korraldajaks 2020. aasta septembris. COVID-19 pandeemia tõttu lükkus festival-konverents aasta võrra edasi ja toimub nüüd 1.–3. septembrini käesoleval aastal.
DIP hõlmab nii ettekandeid, kontserte koos uurimisteema tutvustusega kui ka loeng-kontserte, peegeldades loovuurimuse kaalukust ja järjest laienevat levikut. Rahvusvaheline juhtkomitee valis välja 45 esinejat seitsmeteistkümnelt maalt. Istungid toimuvad paralleelselt EMTA orelisaalis, suures saalis ja kammersaalis. Seekordse DIPi peakõnelejad tšellist ja õpetlane prof. Neil Heyde Kuninglikust Muusikaakadeemiast Londonist ning muusikateadlane ja laulja, EMTA professor Allan Vurma esinevad vastavalt 1. ja 2. septembril kell 12.00 EMTA suures saalis. 1. septembri õhtul kell 18.00 leiab aset kontsert, kus astuvad üles EMTA muusikadoktorandid ja kõlab ka heliloojate-doktorantide muusika. Loovuurimuslik doktoriõpe avati EMTAs 2000. aastal esimesena Eesti ülikoolidest. Seni on kaitstud 45 doktoritööd muusika ja teatri vallas.
DIP-i juhtkomitee: dr. Anu Vehviläinen (Sibeliuse Akadeemia / Helsingi Kunstide Ülikool), dr. Markus Kuikka (Sibeliuse Akadeemia / Helsingi Kunstide Ülikool), prof. Denise Neary (Iiri Kuninglik Muusikaakadeemia), prof. Lina Navickaite-Martinelli (Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia), dr. Sarah Callis (Kuninglik Muusikaakadeemia, London)
EMTA korralduskomitee: prof. Kristel Pappel, prof. Marje Lohuaru, prof. Allan Vurma, välissuhete koordinaator Hanneleen Pihlak.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias algab 2021/2022 õppeaasta 30. augustil.
- Kell 10.00 toimub suures saalis õppeaasta avakoosolek akadeemia töötajatele.
- Kell 12.00 algab suures saalis avaaktus uutele üliõpilastele, millele järgneb sissejuhatav loeng (õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas, õppeosakonna juhataja Jane Kreek). Loeng lõpeb orienteeruvalt kell 14.00.
Taani ja Eesti ametlike diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva tähistamiseks on moodustatud rahvusvaheline keelpillikvartett muusikutega Taanist, Eestist, Lätist ja Leedust. Kvartett esitab kontserdil mängijate kodumaade tuntud heliloojate muusikat.
Kontsert toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis 24. augustil kell 19.00.
Kvartetis mängib silmapaistev Taani viiuldaja, Taani Rahvusliku Sümfooniaorkestri kontsertmeister Christina Åstrand, kellega koos astuvad üles Eesti viiuldaja Mari-Katrina Suss, Leedu vioolamängija Sandra Klimaitė ning Läti tšellist Elīza Sestule.
Kvarteti esituses kõlavad Mikalojus Konstantinas Čiurlionise keelpillikvartett c-moll (1903), Carl Nielseni keelpillikvartett g-moll (1888), Peteris Vasksi keelpillikvartett nr 2 (1984) ning Arvo Pärdi Fratres (1977/1989).
Christina Åstrand on väga mitmekülgne viiuldaja, kes tegutseb nii solisti kui kammermuusikuna ning on juba aastast 1993 Taani Rahvusliku Sümfooniaorkestri kontsertmeister. Ta on pälvinud oma karjääri jooksul mitmeid märkimisväärseid auhindu ja riiklikke autasusid ning oli 2019. aastal Põhjamaade Nõukogu muusikapreemia nominent.
Mari-Katrina Suss on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning seejärel jätkanud õpinguid ka doktoriõppes. Ta töötab Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ning on Prezioso keelpillikvarteti kauaaegne liige. Kammermuusikuna on esinenud Eestis ja paljudes välisriikides ning osalenud mitmete heliplaatide salvestustel.
Leedust pärit Sandra Klimaitė on lõpetanud Rahvusvahelise Čiurlionise Kunstide Kooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuse- ja magistriõppe. Sandra Klimaitė osaleb aktiivselt erinevates kammermuusika ja orkestriprojektides, sh Junges Musikpodium Dresden-Veneetsia, Animato Stiftung, Göteborgi Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, Faroe Island Musical Meetings, Eesti Sinfonietta, Põhjamaade Sümfooniaorkester. 2018. aasta sügisel soleeris ta EMTA sümfooniaorkestri ees, esitades Cecil Forsythi vioolakontserdi. Alates 2016. aastast töötab ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestris.
Elīza Sestule on omandanud bakalaureusekraadi Jāzeps Vītolsi nimelises Läti Muusikaakadeemias ja õpib praegu seal magistrantuuris. Ta on võitnud mitmeid konkursse ning ta omab ka mitmekesist orkestrimängu kogemust.
Palun täitke registreerimisvorm hiljemalt 23. augustiks, et saaksime Teid nimekirja lisada!
NB! Üritusel saavad osaleda üksnes vaktsineerimiskuuri läbinud, COVID-19 haiguse läbi põdenud või negatiivse testitulemusega inimesed. Kontserdi külastamiseks peab Teil olema võimalik esitada kehtiv tõend koos isikut tõendava dokumendiga. Täpsem info: www.kul.ee/covid-tervisetoend.
Kontserti korraldab Taani Kultuuri Instituut Eestis, Lätis ja Leedus.

2021. aasta augustis algab esmakordselt EMTAs Välisministeeriumi arengukoostöö projekt, mis rahastab kahe välisüliõpilase õpinguid rahvusvahelisel kultuurikorralduse magistriõppekaval.
Kaks õppestipendiumit eraldati ühele Gruusia ja ühele Ukraina kodanikule toetamaks nende õppimist kultuurikorralduse magistriõppes 2021 a. sügisest kuni 2023 a. suveni. Kultuurikorralduse õppekava on juba peaagu 20 aastat rahvusvahelise programmina ette valmistanud professionaalseid korraldajaid ja juhte kultuuriorganisatsioonide ning loomemajanduse arengusse panustama nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Stipendiaadi abil soovime soodustada Gruusia ja Ukraina kultuurikorralduse kui interdistiplinaarse ning mõjuka distipliini professionaalset arengut. Rahvusvahelise haridusega, Euroopalikke väärtusi kandvad ja laia erialase suhtevõrgustikuga kultuurikorralduse professionaalid saavad kodumaal panustada kultuuritööstuse ja loomemajanduse arengusse ning kultuuridiplomaatia kaudu riikidevaheliste suhete arendamisse.
Sel aastal asub kultuurikorraldust õppima 20 üliõpilast neljateistkümnest riigist. Nende seas Gruusia ja Ukraina stipendiaadid saavad kaheaastase õppeperioodi jooksul Eestis tegeleda kultuurikorraldusliku väljakutse lahendamisega, mille kasusaajaks on tema koduriigi kultuurikorralduse eriala esindajad, kultuuritegelased ja kunstnikud ja ka tarbijad, publik, seotud kogukonnad ja laiem avalikkus. EMTAs magistrikraadi omandanud stipendiaadid saavad kaasa aidata Gruusia ja Ukraina professionaalse kultuurikorralduskoolkonna edenemisele, sest siin hariduse saanud korraldajad on pärast kodumaal võimelised oma teadmisi ja oskusi edasi andma. Stipendiaadid saavad olla edaspidi Eesti kultuuridiplomaatia ja kultuuriekspordi vahendajateks ning koostööprojektide partneriks. Stipendium katab igakuise toetuse elamiskulude katteks ja ka õppemaksu kulu nominaalse õppeaja ulatuses.
Projekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.
Lisainfo:
Kaari Kiitsak-Prikk
Kultuurikorralduse magistriprogrammi õppejuht
kaari.kiitsak-prikk@eamt.ee
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Hea akadeemia pere!
Kahjuks peame tõdema, et ka eeloleval õppeaastal tuleb meil arvestada koroonapandeemiast tulenevate ohtude, ebamugavuste ja võimalike piirangutega. Loomulikult usume, et vähemalt praktiline õpe saab toimuda korrapäraselt, nagu eelmisel õppeaastal. Kas aga on võimalik korraldada koori- ja orkestriproove, tuua välja lavastusi, viia kontaktõppe vormis läbi loenguid ja seminare, korraldada traditsioonilisi tudengipidusid? Hetkel me seda veel ei tea, kuid paljuski on meie akadeemilise elu täisväärtuslik toimimine meie endi kätes. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kutsub üles kõiki oma üliõpilasi ja töötajaid, kes pole end veel vaktsineerinud, kindlasti enne uue õppeaasta algust vaktsineerima.
Kui akadeemia liikmeskond on valdavas enamuses vaktsineeritud, väheneb meie kolleegide ja kaasüliõpilaste (raskelt) haigestumise tõenäosus ning kohustuslike isolatsioonipäevade arv, saab vabamalt toimuda õppe- ja loometegevus, akadeemiline mobiilsus, akadeemiline ja seltskondlik läbikäimine jne.
Vabariigi valitsus kavandab erinevaid võimalusi töös, õppes ja kultuurisündmustel osalemiseks nn koroonapassi alusel. Neist lähtuvalt töötab ka EMTA rektoraat õppeaasta alguseks välja meetmed ja suunised, mille abil meie õppe- ja töökeskkonda võimalikult turvalise ja avatuna hoida.
Vaktsineerimisvõimaluste kohta vaata lähemalt vaktsineeri.ee
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoraat
EMTA õppehoones on võimalik end vaktsineerida 30. augustil kell 14.00–17.00 ja 2. septembril kell 10.00–17.00.
Vaktsineerimist korraldab Qvalitas Arstikeskus AS. Valida saab Moderna (süstide vahe 4 nädalat), Pfizer/BioNTech (süstide vahe 6 nädalat) ja kui riigi tarned taastuvad, siis ka Jansseni (1 süst) vaktsiinide vahel. Täpsemat infot vaktsiinide kohta leiab siit: vaktsineeri.ee/covid-19/
Vaktsineerimine on EMTA töötajatele ja üliõpilastele tasuta. Vaktsineerimine toimub EMTA Tatari tn õppehoones, täpne ruum on veel selgumisel. Vaktsineerimispäevadel leiab suunavad sildid I korruse fuajeest.
Eelnev registreerimine pole vajalik, vaktsineerimine toimub elavas järjekorras. Palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.
Vaktsineerimisele tohib tulla ainult tervena!
Rohkem infot:
Sille Roots
Haldus- ja finantsdirektor
sille.roots@eamt.ee
6675 704
Silvia Neeme
Peaadministraator
silvia.neeme@eamt.ee
6675 767
6.11.1946–21.07.2021
Lavakool mälestab ja tänab kogu südamest.
Õppida meistrilt, jagada mänguruumi – see on olnud au ja õnn.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraline vastuvõtt bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse lõppes 2. juulil. Avaldusi esitati kokku 360.
Bakalaureuseõppesse laekus kokku 156 avaldust, millest 50 esitati ingliskeelsetele õppekavadele. Vastu võeti 92 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 76 ja ingliskeelsetele õppekavale 16 üliõpilaskandidaati.
Magistriõppesse laekus kokku 180 avaldust, neist ingliskeelsetele õppekavadele 112 avaldust. Vastu võeti kokku 113 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 61 ja ingliskeelsetele õppekavadele 52 üliõpilaskandidaati.
Doktoriõppesse laekus avaldusi 24, millest 14 esitasid välismaalased. Vastu võeti 5 doktoranti, kellest 1 on välismaalane.
Laulu eriala ettevalmistuskursusele laekus 4 avaldust. Vastu võeti 2.
Kokku esitati immatrikuleerimiseks 210 uut üliõpilaskandidaati.
Populaarsemad erialad olid bakalaureuseõppe eestikeelsetele õppekavadele helilooming ja muusikatehnoloogia, muusikapedagoogika, keelpillid, laul ja jazzmuusika.
Magistriõppes laul, klahvpillid, puhkpillid-löökpillid ja kultuurikorraldus.
Populaarsemad erialad ingliskeelsetele õppekavadele olid bakalaureuseõppes helilooming ja muusikatehnoloogia, jazzmuusika ja puhkpillid-löökpillid ning magistriõppes kultuurikorraldus, laul ja orkestridirigeerimine.
Küllaltki suur oli ingliskeelsetele õppekavadele kandideerijate osakaal. Vastu võetud välisüliõpilaste päritolumaad on Soome, Läti, Hiina, Lõuna-Korea, Itaalia, Venemaa, Türgi, USA, Hispaania, Portugal, Gruusia, Jaapan, Mehhiko, Kolumbia, Maroko, Nigeeria, Singapur, Ukraina, Holland, Leedu, Iirimaa, Poola, Slovakkia, Prantsusmaa.
NB! Täiendav vastuvõtt
Täiendav vastuvõtt bakalaureuseõppesse toimub üksikutele kohtadele muusika interpretatsiooni, jazz- ja pärimusmuusika, interpretatsiooonipedagoogika, muusikapedagoogika ja muusikateaduse ja muusikakorralduse erialadele ning doktoriõppesse muusikateaduse erialale.
Avaldusi saab esitada alates 1. augustist. Avalduse ja teiste sisseastumisdokumentide esitamise tähtaeg on 23. august. Sisseastumiseksamid toimuvad 24.–27. augustini.
Rohkem infot: Sisseastumise ajakava ja üldinfo