Latest Posts
27. aprillil toimus EMTA-s interpretatsiooni osakonna VI Lied-duo konkurss. Žürii koosseisus Peep Lassmann (esimees), Helin Kapten, Kristi Kapten ja Martti Raide määrasid järgmised preemiad:
I preemia (300 eurot) – Eva Maria Shepel ja Liisa-Maria Marrandi (juhendaja Kristi Kapten)
II preemia (200 eurot) – Ksenia Rossar ja Carolin Karo (juhendaja Kristi Kapten)
II preemia (200 eurot) – Marta Oja ja Susanna Liisa Onoper (juhendaja Martti Raide)
III preemia (150 eurot) – Anette Raukola ja Tatu Piitulainen (juhendaja Helin Kapten)
III preemia (150 eurot) – Johanna Maria Ernesaks ja Hendrik Ojasaar (juhendaja Martti Raide)
Õnnitleme!
10. mail kl 19 tuleb Draamateatri esimeste lugemiste sarjas ettekandele kaks teksti, mis on tänavu kevadel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonna lõpetavate dramaturgi õppesuuna üliõpilaste lõputööd.
Roos Lisette Parmas „Esimene kiri: seadus ja prohvetid“
Loevad → Helena Lotman, Teele Pärn, Märten Metsaviir, Lauri Kaldoja, Hardi Möller
Lavastajana juhendab → Roos Lisette Parmas
CHRIS: Kas sa tuleksid mulle naiseks?
Ärgu olgu…
KRISTIN: Kas ma tuleksin sulle naiseks?
…teil ühtki muud võlga…
CHRIS: Tuleksid?
…kellegi vastu…
KRISTIN: Ma olen su naine.
…kui ainult võlg üksteist armastada…
CHRIS: Aga kui sa ei oleks?
…sest kes armastab teist…
KRISTIN: Mismõttes ei oleks?
…on Seaduse täitnud.
CHRIS: Kui sa nüüd ja praegu, sellel hetkel ei oleks mu naine, ja ma sult küsiksin – kas sa tuleksid mulle naiseks – siis mis sa vastaksid?
Elo Järv „Komisjon“
Loevad → Helena Lotman, Jüri Tiidus, Kersti Heinloo, Ivo Uukkivi, Maria Teresa Kalmet, Hardo Adamson, Maarja Mõts
Lavastajana juhendab → Elo Järv
Kuidas toimib (sotsiaal)ärevus? Mis takistab tegutsemist? Miks võib inimene päevi ja päevi ühe asja otsas istuda, kuhugi edasi jõudmata? „Komisjon“ uurib neid küsimusi sissevaatena noore helilooja Daniela loomeprotsessi, kes püüab maailma ja iseenda nõuetele vastavat heliteost kirjutada.
DANIELA: Muusika saab inimeses ainult siis heliseda, kui sa sellel lased. Aga kui sinus on juba midagi katki, jääb ta muudkui kildude taha kinni ja katkeb. Hakib. Tõk. Tõk. Tõk. Tõk. Tead, öeldakse, et suurtele heliloojatele on omane muusikaline voolamine? Aga minu oma… minu oma ei voola. Ju ma olen katki.
Dramaturgide erialaõppejõud on Andri Luup.
Piletid on müügil Piletimaailmas.
29. aprillist 1. maini toimub Eest Muusika- ja Teatriakadeemias ning Arvo Pärdi Keskuses rahvusvaheline üliõpilaste kammermuusika festival, mille raames toimub ka Euroopa Kammermuusika Õpetajate Assotsiatsiooni (ECMTA) aastakonverents.
„1976. aastal Tallinnast alguse saanud Balti riikide konservatooriumite tudengite igal kevadel toimuv kammermuusika festival on erakordselt hea näide regiooni muusikakõrgkoolide kauaaegsest koostööst. Viimaste aastakümnete jooksul on üritus muutunud rahvusvahelisemaks – osavõtjaid on kogu Euroopast. Arvukates meistrikursustes osalevad nii Eesti kui ka Läti, Leedu, Poola, Portugali, Suurbritannia ja Soome üliõpilased,“ sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, ECMTA juht ning sündmuse eestvedaja Marje Lohuaru.
Rahvusvahelise üliõpilaste kammermuusika festivali raames toimuvad mitmed avalikud ning tasuta loengud ja kontserdid.
29. aprillil kell 14.30 peab EMTA kammersaalis ettekande Christiane Louis (Prantsusmaa) teemal „The Portrait of the artist as a citizen. A new vision of artistic activity in France.“
30. aprillil kell 13.00 annab samas saalis loengu „The Barenreiter Edition of the Beethoven Quartets Edited by Jonathan Del Mar“ ning viib läbi meistrikursuse „Masterclasses about the Haydn Quartets op 135 1 movement Henle and Bärenreiter edition” David Waterman (Suurbritannia).
Kontserdid leiavad aset 29. ja 30. aprillil kell 19.00 EMTA suures saalis ning 1. mail kell 13.00 Arvo Pärdi Keskuses.
Saja liikmega Euroopa Kammermuusika õpetajate Assotsiatsioon asutati 2007. aastal ja see koondab nii muusikakõrgkoole kui ka teisi kammermuusika alal tegutsevaid ansambleid ja festivale. Organisatsioon on avatud ka erinevatel haridusastmetel kammermuusikat õpetavatele koolidele. Eestist on ECMTA liikmed Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, noorte kammermuusikafestival „In Corpore“, Heino Elleri Muusikakool ja Yxus ansambel.
Rohkem infot: www.ecmta.eu
Meediakajastus:
45. korda toimub rahvusvaheline üliõpilaste kammermuusika festival (Postimees)
Pühapäeval, 1. mail, kell 11.00–15.00 toimub täika lavakunsti osakonnas, Toom-Kooli 4.
Lavakunsti üliõpilased ja vilistlased tuulutavad oma garderoobe ja müüvad:
- riideid
- jalatseid
- aksessuaare
- küpsetisi
- jm
Saab mängida lauatennist ja nautida laadamelu!
Kauplemine toimub sularahas. Sissepääs hooviväravast, Kiriku plats 5.
Meenutus täikast 2019. aastal. Fotod: Konstantin Sednev / Postimees.
Kolmapäeval, 27. aprillil kell 19.00 esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning SA Eesti Interpreetide Kontserdid kontserdisarja „i nagu interpreet“ raames EMTA suure saali laval Toomas Vavilov (klarnet), Arvo Leibur (viiul), Katariina Maria Kits (viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Henry-David Varema (tšello).
Kontserdil kõlavad Jüri Reinvere „Hävijää“, Mozarti Klarnetikvintett A-duur, KV 581 ja Brahmsi Klarnetikvintett h-moll op. 115. „Kava on traditsiooniline ja koosneb klarnetimuusika absoluutsest paremikust. Brahms on kavas, kuna mulle tundus, et olen tema hilist loomingut veidi paremini mõistma hakanud kui varem. Mozartiga on lihtsam – tema muusika on niivõrd hea, et midagi rääkida nagu polegi. Ta haarab mind jäägitult endasse – Mozartiga kohtudes on alati tunne, nagu oleksin äsja armunud ja ei oska enesega hakkama saada, ei tea, kuhu see magus piin panna,“ kommenteerib Toomas Vavilov kava valikut.
Toomas Vavilovit hinnatakse kui Eesti üht parimat klarnetisti – säravat virtuoosi ja tundlikku muusikut.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning SA Eesti Interpreetide Kontserdid koostöös toimuv sari ootab alates 2022. aasta algusest kuulajaid EMTA kontserdi- ja teatrimaja suurde saali (Tatari 13), et pakkuda parimas võimalikus keskkonnas suurepärast muusikat tipptasemel interpreetide esituses.
Piletid on saadaval Fientas: https://bit.ly/36qIbGD
Prantsuse ja Euroopa lavadel särav sopran Perrine Madoeuf (Prantsusmaa) ja pianist Mārtiņš Zilberts (Läti) esinevad prantsuse muusika kavaga Tallinnas, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis esmaspäeval, 25. aprillil kell 19.00. Kontserti korraldavad Prantsusmaa Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames Prantsuse Instituut, Prantsuse Suursaatkond Eestis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Lyoni konservatooriumis õppinud Perrine Madoeuf saavutas laiema tuntuse 2019. aastal väga eduka krahvinna Adèle’i rolli sooritusega Rossini ooperis „Ory krahv“ ning triumfeeris mullu detsembris Pariisi Opéra Comique’is Julia rollis Gounod’ ooperis „Romeo ja Julia“. Rahvusooperis Estonia kehastab Perrine Madeouf praegu Marguerite’i Gounod’ ooperis „Faust“. Madoeuf on pälvinud kriitikutelt kiidusõnu muuhulgas puhta koloratuuri ja fraseerimise, vokaalse paindlikkuse ning meisterliku hääle valitsemise eest.
Mārtiņš Zilberts on üks aktiivsemaid läti pianiste ja kontsertmeistreid, olles kaasatud arvukatesse kammermuusika projektidesse. Zilberts esineb regulaarselt Läti Rahvusooperi juhtivate solistidega, teeb koostööd olulisemate Läti kooride ja dirigentidega ning on üles astunud pea kõikjal Euroopas.
Kontsert toimub 25. aprillil kell 19.00 EMTA suures saalis (Tatari 13). Piletid on saadaval Fientas.
20. aprillil 2022 kell 19.00 tuleb EMTA suures saalis Alisson Kruusmaa doktorikontserdil maailmaesiettekandele „HOOVOOG“ (2022) 16 tantsijale ja kahele löökpillimängijale.
Alisson Kruusmaa (helilooming)
Eve Mutso (koreograafia)
Laval EMTA lavakunsti osakonna 31. lennu üliõpilased Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Hanna Brigita Jaanovits, Laurits Muru, Hele-Riin Palumaa, Herman Pihlak, Kristina Preimann, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Rasmus Vendel, Edgar Vunš
Heigo Rosin (löökpillid)
Vambola Krigul (löökpillid)
HOOVOOG. Kõik, mis meie ümber on, mõjutab meid. Üks impulss annab hoogu teisele ja veel kolmandalegi … Õnnelik on see, kes juhtub olema õigel ajal õiges kohas. Seal, kus hoovused ja voogamised kohtuvad, et neid üheskoos kogeda. Just see ongi õnn, kui on trupp või partner, kellega hoovoogu jagada. Armastus loomise ja loomingu jagamise vastu on midagi suuremat, mis loodetavasti kandub ka publikule üle. Just see tunne, mis jääb meelde ning laseb hetkeks unustada kõik raskused …
Sissepääs tasuta. Vaata emtasaalid.ee.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kutsub muusikapedagoogika eriala infotunnile 28. aprillil kell 16.00. Infotund toimub otseülekandena EMTA Facebookis ja YouTube’i kanalis.
Infotunnis anname muuhulgas vastused järgmistele küsimustele:
– mida täpsemalt kujutab endast bakalaureuse õppekava muusikapedagoogika erialal?
– mida sel erialal õpetatakse ning keda õppima oodatakse?
– millised on sisseastumisnõuded?
– millega tegelevad meie lõpetajad pärast õpingute lõppu?
Eriala tutvustavad õppekava juht, õppejõud ja üliõpilased, kes annavad mitmekülgse ülevaate ja vastavad ka küsimustele.
Lisainfo õpingute kohta: MUUSIKAPEDAGOOGIKA
Sündmus Facebookis
Laupäeval, 23. aprillil toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Muusikateaduse Seltsi Tartu päev, mis on pühendatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse emeriitprofessor akadeemik Jaan Rossi 65. sünnipäevale. Tartu päeva ettekanded peegeldavad Jaan Rossi teaduslikke ja loomingulisi tegevusvaldkondi.
PÄEVAKAVA
8.00 Buss Tallinnast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia juurest (kontakt: Marju Raju, marju.raju@eamt.ee)
10.30-11.00 saabumine Tartusse kirjandusmuuseumisse, tervituskohv
11.00-12.00 Jane Ginsborg’i (UK) plenaarettekanne „In celebration of Jaan Ross: Perspectives on ESCOM and Musicae Scientiae“
Jane Ginsborg on Royal Northern College of Music teadusdirektor ja sealse muusika-uuringute keskuse juht
12.00-12.30 Pärtel Lippus „Foneetika seminaridest Tartu Ülikoolis“
Pärtel Lippus on Tartu Ülikooli eesti foneetika kaasprofessor
12.30-13.00 Allan Vurma „Jaan Ross – juhendaja ja kolleeg“
Allan Vurma on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapsühholoogia professor
13.00-13.15 kohvipaus
13.15-13.45 Irina Belobrovtseva „Täies vastavuses Murphy seadusele: Jaan Ross ilukirjanduse tõlkijana“
Irina Belobrovtseva on Tallinna Ülikooli slaavi keelte ja kirjanduse professor
13.45-14.15 Tõnu-Andrus Tannberg „Seda džassi on vaja kõvasti liistu peale tõmmata, et temast nõukogude džäss saaks“. Arhiivipudemeid muusikaelu parteilisest ohjamisest 1946. aasta septembris.
Tõnu-Andrus Tannberg on akadeemik ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor
14.15-15.15 lõuna
15.15-16.00 ekskursioon kirjandusmuuseumis
16.00-17.30 Vestlusring „Kelle südames leidub koht Adornole?“. Osalevad Jaan Ross, Tarmo Jüristo, Indrek Ojam ja Mikko Lagerspetz. Vestlusringi juhib Marju Raju
Mikko Lagerspetz on Turu rootsi ülikooli sotsioloogiaprofessor
Indrek Ojam on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse ja kultuuriteaduste doktorant
Tarmo Jüristo on ühiskonnateadlane, kolumnist ja SA Liberaalne Kodanik (SALK) juht
Marju Raju on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapsühholoogia teadur
Vestlusring on osa Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli avatud kursusest „Kuidas kõnetab Adorno „Uue muusika filosoofia“ meid täna“. Jaan Ross tõlkis selle Adorno teose eesti keelde 2020. aastal.
17.30-18.00 lõpetamine
Buss Tallinnasse
Jaan Ross on sündinud 5. aprillil 1957. aastal Tartus matemaatik Maimo Rossi ning Eesti nüüdisaegse atmosfäärifüüsika rajaja akadeemik Juhan Rossi peres. Omandanud Tartus põhihariduse ning lõpetanud ka Tartu Lastemuusikakooli klaveriklassi Nelly Mägi (Asteli) juures, jätkas ta õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis muusikateooria alal, mille lõpetas 1975. aastal. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetas ta 1980. aastal cum laude muusikateadlase ja pedagoogina. 1988. a kaitses Jaan Ross kunstiteaduste kandidaadi väitekirja „Konsonantsuse objektiivsed eeltingimused muusikas“ Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias ning 1992. a psühholoogiadoktori väitekirja Turu rootsi ülikoolis. Aastail 1993–1996 oli Jaan Ross Eesti Keele Instituudi teadusdirektor, 1996–1999 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan, 2003–2006 TÜ kunstide osakonna juhataja. 1993–2015 oli ta TÜ professor ning 1995–2021 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor. 2021. aastal emeriteerus Ross Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Jaan Ross 2003. aastal. Akadeemik Rossi peamiseks uurimisvaldkonnaks on muusika taju ja tunnetuse ning muusikahelide objektiivse kirjeldamisega seotud probleemid: läänemeresoome regiviiside temporaalne struktuur, akustilise analüüsi rakendamine laulja vokaaltehniliste probleemide lahendamisel, helikõrguse taju iseärasused, kuulmisillusioonide taju iseärasused, konsonantsitaju objektiivsed eeltingimused. Jaan Ross on mitmete Eesti ja välismaa teadusühingute liige. 2009–2018 oli ta Euroopa Kognitiivsete Muusikateaduste Ühingu (ESCOM) juhatuse liige ning 2009–2015 Eesti ülikoolidevahelise kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli juht. Samuti on ta ajakirjade Musicae Scientiae, Journal of Interdisciplinary Music Studies, Res Musica ja Akadeemia ning Proceedings of the Estonian Academy of Sciences toimetuskolleegiumi liige. Jaan Ross on avaldanud umbes 200 teaduspublikatsiooni, olnud mitmete magistri- ja doktoritööde juhendajaks, oponeerinud ja eelretsenseerinud doktoriväitekirju Cambridge’i, Yorki, Tartu, Tallinna, Tampere ja Helsingi ülikoolis ning Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias. Jaan Ross on tõlkinud eesti keelde erialast ja vene kaasaegset ilukirjandust (Vladimir Voinovitš, Andrei Gelassimov, Jevgeni Griškovets, Mihhail Šiškin, Andrei Ivanov, Marina Palei ja Viktor Pelevin). Akadeemik Rossi tööd on tunnustatud Eesti Heliloojate Liidu muusikateaduse aastapreemiaga (1992), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2001 ja 2020) ning Eesti Muusikanõukogu aastapreemiaga (2007). 2001. aastal autasustati teda Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.
18. aprillil algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festival COMMUTE, mis tähistab sel aastal ka audiovisuaalse loomingu õppesuuna 10. sünnipäeva.
Kuue päeva jooksul toimub 6 audiovisuaalset sündmust Tallinna eri saalides.
Festivali peaesineja on Ictus Ensemble Belgiast. Nende esituses kuuleb teadaolevalt Baltimaade esmaettekannet ühest klassikalise nüüdismuusika silmapaistvaimast audiovisuaalsest teosest, Romitelli ja Pachini video-ooperist „An Index of Metals“. Samal kontserdil esitatakse ka uudisteost „Cold“, mille autor on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audiovisuaalse loomingu õppejuht ja lektor ning esimese lennu lõpetaja Einike Leppik.
Kontserdid ja näitus toimuvad kolmes EMTA saalis, Kinos Sõprus ning ARS Kunstilinnakus 18.–23. aprillini 2022. Festival toimub neljandat korda.
INFO
Facebook (@commutefestival): https://www.facebook.com/commutefestival
Instagram (@commutefestival): https://www.instagram.com/commutefestival
Koduleht: https://www.commute.art
PILETID
Piletid on saadaval Fientast ja 1 tund enne algust kohapeal!
FESTIVALI KAVA
18.04 kl 21 „Tomorrowland“ EMTA kammersaalis: Impro Trio Free Voces (Ivi Rausi, Kärt Sepp, Sirje Medell), EMTA tudengid Triin Brigitta Heidov, Rebeca Žukovitš, Valerio Galadini, Harmo Kallaste, Gregorio Dalla Costa, Can Luca Etterlin
19.04 kl 21 „Dissolution of a Chimney“ EMTA black box’is: Áki Sebastian Frostasoni ja Edgar Pacheca Ruizi audivisuaalse loomingu uudisteosed (2022. aasta lõputööd). Kaastegev keelpillikvartett koosseisus Sergio Lorente Gutierrez (I viiul), Nuria Díaz (II viiul), Kristjan Kannukene (vioola), Adla Cameselle Barbosa (tšello).
Áki Frostason „The Mind-Body Problem: A Personal Philosophy“ – maailma esmaettekanne
Edgar Pacheca Ruiz „Sisehääled“ – maailma esmaettekanne
20.04 kl 21 „The Listening Eye“ Kino Sõpruses: Andrea Pagliara, Karl Kortsu, Triin Brigitta Heidovi, Valerio Galadini, Otto Iivari, Rebeca Žukovitši (EMTA tudengid) uued teosed ning Eesti esmaesitlused rahvusvaheliselt tuntud kunstnike Bret Battey, Mariam Gviniashvili ja Andrew Knight Hilli audiovisuaalsetest teostest
Triin Brigita Heidov / Ööamööb “Kuskil on käimas igatsus“ (audiovisuaalne teos) – maailma esmaettekanne
Otto Iivari „Thở“ (akusmaatiline teos) – maailma esmaettekanne
Andrea Pagliara – heli / Vincenzo Madaghiele – video „A Stubborn Illusion“ (audiovisuaalne teos) – maailma esmaettekanne
Valerio Galadini „Office View“ (akusmaatiline teos) – maailma esmaettekanne
Rebeca Žukovitš „La Donna“ (audiovisuaalne teos) – maailma esmaettekanne
Bret Battey „Estuaries4“ (audiovisuaalne teos) – Eesti esmaettekanne
Mariam Gviniashvili (audiovisuaalne teos) – Eesti esmaettekanne
Andrew Knight Hill „Void“ (audiovisuaalne teos) – Eesti esmaettekanne
21.04 kl 21 näituse „The One in the Middle“ avamine ARS Kunstilinnakus: Zane Dombrovska ruumiinstallatsioon „All My Mothers“ (EMTA audiovisuaalse loomingu magistriõppe lõputöö) ja EMTA tudengite Triin Brigitta Heidovi, Rebeca Žukovitši, Harmo Kallaste, Valerio Galadini ja Gregorio Dalla Costa must-valged fotoseeriad.
Installatsioon „All My Mothers“ jutustab loo, kuidas süütud kavatsused muudavad mahajäetud märkidest igavesed armid. Teoses kasutatakse salvestust klaveri ja tšello duost ning videosid, mis on projitseeritud 7 ekraanile (7 autoportreed). Iga portree esindab ühte teemat: rahu, hääl, kuju, lahkumine, õnnistus, agressioon, armastus.
Fotoseeriad on valminud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia visuaalse kompositsiooni aine raames. Tööde ühtseks läbivaks jooneks on temaatiliselt teekond (ja teel olek). Kõik autorid on tõlgendanud seda vabalt oma isiklikust vaatepunktist.
Pärast avamist on näitus avatud 22.–24.04.2022 kell 12.00–17.00.
22.04 kl 21 „Between Bone and Silence“ EMTA black box’is: Eesti/Norra kunstnike duo Külli Roosna & Kenneth Flak esitavad kontserdi kahele kehale, kus heli ja liikumine on lahutamatult seotud. Kasutatakse liikumissensoreid, et luua ja mõjutada heli reaalajas.
23.04 kl 21 EMTA suures saalis „An Index of (Cold) Metals“: Ictus Ensemble (Belgia).
Fausto Romitelli, Paolo Pachini (sõnad Kenka Lèkovich) „An Index of Metals“ sopranile, instrumentaalansamblile, elektroonikale ja videole – Baltimaade esmaettekanne
Einike Leppik „Cold“ sopranile, instrumentaalansamblile, elektroonikale ja videole – maailma esmaettekanne.
Meediakajastus:
EMTA festival Commute toob publiku ette segu heli- ja visuaalimprovisatsioonidest (ERRi kultuuriuudised)
ERRi kultuurisaade „OP“
