Latest Posts
7. juunil kell 11.00 ruumis A-402 kaitseb Anna-Sophia Sevagin oma magistritööd “Peterburi eesti seltside muusikategevus Peterburi Teataja kuulutuste põhjal (1908–1914)”, oponent Maris Kirme PhD (TLÜ), juhendaja prof Toomas Siitan.
Täna (3.06) on viimane päev esitada sisseastumisdokumendid doktoriõppe ja ingliskeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele.
Eestikeelsetele õppekavadele on aega avaldusi esitada 25. juunini. Infot oma eriala sisseastumisnõuete kohta leiab konkreetse eriala lehelt. Vaata lähemalt: Osakonnad ja erialad
Sisseastumiseksamid toimuvad 28. juunist 1 juulini.
Eesti Kultuurkapitali ning avalik-õiguslike ülikoolide koostöös jätkub stipendiumiprogramm ülikoolide kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõududele, kes on ise loovisikud ja õpetavad loomeerialadel tulevasi loomeisikuid. Programmiga toetatakse loomeerialade õppejõudude loometegevust ja seeläbi akrediteerimiseks vajalikke tasemepunktide omandamist.
Taotluse võivad esitada avalik-õiguslikus ülikoolis töölepinguga töötavad õppejõud, kes õpetavad ülikoolis loomeerialasid vähemalt 0,5 koormusega. Ühe stipendiumi suurus on 10 000 eurot aastas ning see makstakse välja võrdsetes osades kord kvartalis. Stipendiumeid eraldatakse üksnes füüsilistele isikutele.
Stipendiumile kandideerimiseks on vajalik vormikohane taotlus ning ülikooli soovituskiri. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududel tuleb soovituskirja saamiseks esmalt esitada eeltaotlus EMTA-le. Stipendiumi taotlejate vastavust programmi nõuetele kontrollib viieliikmelise ekspertkomisjon, kes otsustab eeltaotluste põhjal, millised õppejõud saavad antud taotlusvoorus akadeemia soovituse. Ekspertkomisjoni otsuse põhjal vormistatakse akadeemia soovituskiri, mille allkirjastab rektor ning mis edastatakse Kultuurkapitalile ja stipendiumi taotlejale.
Eeltaotlus tuleb esitada 27. juuniks meiliaadressile kulka@eamt.ee.
Eeltaotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
• õppejõu nimi;
• sihtkapitali nimi, kellele soovitakse taotlus esitada;
• loomeuurimuslikud või loomingulised eesmärgid stipendiumi perioodiks (kuni 5000 tähemärki);
• põhjendus selle kohta, kuidas stipendiumi perioodiks kavandatud loomeuurimuslikud ja loomingulised tegevused seostuvad akadeemia eesmärkidega ning õppejõu tööga akadeemias (kuni 5000 tähemärki);
• viimase kahe aasta loominguline biograafia.
Eeltaotluse esitaja peab olema üksikisik, kuid kavandatud loomeuurimuslikud või loomingulised tegevused võivad kaasata teisi isikuid, sh üliõpilasi. Lubatud on ka loomeuurimuslikud või loomingulised kooslused, mille mitu liiget taotlevad stipendiumi samaaegselt. Eeltaotlusele esitatavad nõuded ning lisainfo on leitav siit.
Stipendiumi lõpptaotluse koos EMTA soovituskirjaga esitab õppejõud Kultuurkapitali vastava valdkonna sihtkapitalile programmi statuudis sätestatud korras e-kulka veebikeskkonna kaudu 21. augustiks 2021.
Täpsem info stipendiumiprogrammi ning kandideerimiseks vajaliku vormikohase taotluse kohta: Kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumiprogrammi statuut
Stipendiumiprogrammi puudutavate küsimuste korral pöörduda Henry-David Varema (loomingulised stipendiumid) või Margus Pärtlase (loomeuurimuslikud stipendiumid) poole.

Laupäeval, 5. juunil kell 19.00 etendub Vaba Lava Narva teatrikeskuses kogukonnalavastus “Minu Narva – Моя Нарва”, mis on dramaturg Piret Jaaksi neljas loometöö EMTA doktorandina.
“Minu Narva – Моя Нарва” on kogukonnateatri lavastus narvakatelt narvakatele, lavastuses kõlavad tänaste inimeste lood. Üles astuvad harrastustrupi MART liikmed ja erinevas eas linnakodanikud. Nad jutustavad lugusid linnast, kus nad on üles kasvanud, kus nad elavad ja mida nad armastavad.
Kogukonnateatri lavastus “Minu Narva – Моя Нарва” sündis Narva linnakodanike, Vaba Lava Narva teatrikeskuse ja Eesti Teatri- ja Draamahariduse Seltsi (ETDS) koostöös.
Milline koht on sulle Narvas kõige olulisem?
Miks sina Narvast ära ei sõida?
Mis keeles räägivad kalad Narva jões?
Lavastaja: Katrin Nielsen, ETDS
Lavastaja assistent: Svetlana Ivanova, MART (Moution of Art)
Dramaturg: Piret Jaaks
Video- ja helikujundus: Meelis Muhu
Valguskunstnik: Raimond Danilov
Idee autor ja projektijuht: Liia Kanemägi, ETDS
Laval: Aljona Guljajeva, Anželika Pratkunas, Emili Parts, Yulia Fedorova, Ksenija Frolova, Nina Kapanadze, Pille Maffucci, Serafima Kolodkina, Svetlana Ivanova, Teele Parts
Projekt saab teoks tänu Briti Nõukogule, kes toetab #PeopleToPeople programmi kaudu sotsiaalse ühtekuuluvuse projekte Eestis. Lisainfo Briti Nõukogu töö kohta Eestis www.britishcouncil.ee
Lavastuse väljatoomist finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia EMTASTRA projekt).
TASUTA / eelregistreerimisega
Oma osalusest palutakse teada anda 3. juuniks: https://bit.ly/343PRKl
1. juuni seisuga on kohad täis.

1. septembrist 2021 asub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonda juhtima Mart Koldits, kellega sõlmiti peakoordinaatori kolmeaastane leping.
„Peakoordinaatori ülesanded võtab sügisest enda kanda Mart Koldits, kelle taastulekut muusika- ja teatriakadeemia õppejõude ridadesse soojalt tervitan. Loodan, et Mart Koldits tasakaaluka, avarapilgulise ja laia professionaalse haardega teatriinimesena toob meie lavakunstikooli uut hingamist ning hoiab loovisikutest õppejõudude vahel positiivset ja üliõpilastele soodsat koostööõhkkonda,“ ütles muusika- ja teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ning jätkas: „Viimased kolm aastat lavakunsti osakonna tööd koordineerinud Jaak Prints jätkab õppejõu ja kursusejuhendajana, soovin talle palju jõudu selles lavakunsti õppe seisukohalt olulisimas funktsioonis.“
„Muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonna näitlejate bakalaureuseõpe on tugeval tasemel. Selle senine põhitugevus – psühholoogiliste suhete ja rolliloome kaudu lugusid jutustava teatri tegemise oskuste õpetamine – peab jääma. Samasugune keskne telg saab olema ka bakalaureuse taseme lavastajaõppes. See ei tähenda aga, et alternatiivseid vaatenurki ei proovita. Tudengid peavad saama katsetada ka teisi lähenemisi. Magistriõpe aga süveneks erinevatele etendusloome meetoditele. Nii et bakalaureuseõpe keskenduks draamakunstile, magistriõpe aga etenduskunstile. Sedasi tagame, et tulevasel kunstnikul oleks olemas nii läbivalt süsteemsed meetodid oma tööks kui ka erinevad valikuvõimalused eeldusena, et kujundada välja oma unikaalne lähenemine teatrile,“ sõnastas Mart Koldits oma esmased mõtted sügisel algavaks tööks.
Muusika- ja teatriakadeemia on ainukene ülikool Eestis, mis annab nii muusika- kui ka teatrialast kõrgharidust bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel kõikidel tähtsaimatel valdkonnaga seotud erialadel. Lavakunsti osakonnas õpetatakse nii tulevasi näitlejaid, lavastajaid kui ka dramaturge. Aastakümnete jooksul on akadeemia lavakunstikoolist välja kasvanud valdav osa Eesti silmapaistvatest teatriinimestest.

Muusika- ja teatriakadeemia jazzmuusika doktorant Kirke Karja pälvis Itaalia maineka Gaslini tulevikutalendi auhinna. Kirke on esimene naismuusik, kes on selle auhinna pälvinud. Auhinnalehel nimetatakse teda erakordseks jazzmuusikuks ja heliloojaks, kes on vaatamata noorele vanusele juba tunnustatud ja kogenud muusik ning mänginud mitmetes ansamblites. Lisaks on ta Eesti jazzliidu esimees.
Auhinna pälvinud Kirke Karja esineb 29. juulil 2021 Itaalias Piazza La Quaras koos möödunud aasta võitja Federico Calcagnoga.
Vahendas ERR-i kultuuriportaal: https://kultuur.err.ee/1608221563/jazzpianist-kirke-karja-parjati-maineka-gaslini-auhinnaga
Vt ka: https://www.premiogaslini.it/2021/05/22/la-pianista-estone-kirke-karja-vince-il-premio-gaslini-2021/
Teatri- ja Muusikamuuseum korraldab reedel, 21. mail kell 14 muuseumi sisehoovis avaliku oksjoni näituse “Loodusemees Panso” fotodest. Tööde müügist saadud tulu annetab muuseum EMTA lavakunstikooli ja tudengite toetuseks loodava fondi (EMTA fondi allfondi) seemneks.
Novembrist saadik muuseumis üleval olnud näitus “Loodusemees Panso” jõuab lõpule reedel, 21. mail, mil vähetuntud ja ajastu vaimu kandvad fotod teatrimees Voldemar Panso teisest kirest, Eesti Looduskaitse Seltsi tegemistest, oksjonile jõuavad.
Oksjonile tulevaid fotosid on näitusel võimalik näha Teatri- ja Muusikamuuseumis Assauwe tornis 20. maini kell 10–18 ning siinses veebigaleriis.
Voldemar Panso 100. sünniaastapäevale pühendatud näitusel on esitletud 90×90 cm formaadis mustvalged fotod. Müügile tuleb neist 26. Näitusefotode seas on ülesvõtteid 1960.–70. aastate looduskaitseseltsi kogunemistest Viinistus, Kassaris, Haanjas, Koogil ja mujal, kus Panso aktiivselt kohal käis. Piltidelt võib näha teatrimehe ja tema seltsikaaslaste elujanu, sõprust ja ajastutruid hetki.Oksjon toimub reedel, 21. mail kell 14 Teatri- ja Muusikamuuseumi sisehoovis Tallinnas, Müürivahe 12, samas paigas, kus toimus fotonäituse avamine. Iga foto alghinnaks on 26 eurot. Külalistele pakutakse kasemahla, pits viina ja suitsuvorsti.
Voldemar Panso oli Eesti Looduskaitse Seltsi üks asutajaliikmetest. Kersti Merilaasi „Mullakaevaja“ ettekanne 1977. aasta augustikuisel kogunemisel jäigi Panso viimaseks avalikuks esinemiseks ja jäädvustused nendest hetkedest tulevad ka oksjonil müüki. „Loodusemees Panso“ näitusega tutvustas muuseum legendaarse teatrimehe sajanda juubeli puhul tema vähemtuntud külge.
Lisainfo: Teatri- ja Muusikamuuseumi kuraator Piret Simson, tel 555 666 86.
NB! Telefoni teel oksjonil osalemiseks palume teavitada kuraator Piret Simsonit. Registreerumine toimub 20. maini 2021.
GIOVANNI ALBINI kaitseb 14. juunil kell 12.00 ruumis A-402 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:
Transfiguring Conventional Music Elements
A Mathematically Informed Approach to Composition
Juhendaja: professor Kerri Kotta, PhD (EMTA)
Oponent: Hannu Pohjannoro, DMus (Tampere)
Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus
„… Mind on alati paelunud kaks kontseptsiooni ehk iluideaali kaks väljendusviisi. Ühest küljest lummab mind matemaatikas peituva poeetika ekstaatiline võlu: olen oma kompositsioonipraktikas muusikat ja matemaatikat korduvalt sidunud ning nende suhtest on kujunenud minu jaoks kaardistamata muusikaline territoorium ehk muusikaline ilu, mida uurida. Teisest küljest on mind alati köitnud lääne muusika hästituntud konventsionaalsete muusikaliste elementide, näiteks kolmkõlade ja diatooniliste laadide, monumentaalne ajatu võlu ehk ilu, mida pühitseda.
… Puhtalt matemaatikast lähtudes saavutatakse tulemus, mida võib kirjeldada pealiskaudse formalismi, kontseptualismi või strukturalismina. Sellises kontekstis kaotaks muusika justkui oma iseseisvuse ning muutuks formaalsete detailide või strukturaalsete kontseptsioonide kui ilu matemaatiliste vormide muusikaliseks tõlkeks, tühjaks anumaks. Teisalt on konventsionaalsete muusikaliste elementide kasutamisel lihtne langeda klišeedesse ja stereotüüpidesse. Siit tuleneb ka minu töö esmane küsimus – kas mõlemad pooled ühendatuna tervikuks saaksid sellisest ühendusest võita? Kas nende habras ilu võiks siin tugevamaks muutuda? Asetades muusikalise materjali matemaatika kaudu selle ontoloogilisse puhtusesse (s.t käsitledes mingist konkreetsest perspektiivist selle kõikvõimalikke suhteid seda veel konkreetsesse konteksti asetamata) saaks leida uusi viise konventsionaalse materjali käsitlemisel. Kuid selles uues kontekstis võiks lääne kultuuri ja mõtlemisse nõnda sügavalt juurdunud materjal säilitada siiski ka osa oma väljendusrikkast sisust, ajaloost ja mälestusest. Siit tuleneb ka käesoleva töö peamine uurimisküsimus – kuidas on võimalik kasutada konventsionaalseid muusikalisi elemente ebakonventsionaalses perspektiivis? Teisisõnu, kuidas saaks matemaatika abil avastada hästituntud muusikaliste elementide uusi kasutamise võimalusi nii komponeerimist kui ka kuulamist silmas pidades?“ kirjutab Giovanni Albini oma doktoritöö kokkuvõttes.
Vt lähemalt siit.
12. mail 2021 toimus EMTA kammersaalis muusika interpretatsiooni osakonna Lied-duo konkurss, kus osales 16 ansamblit. Žürii koosseisus Mihkel Poll, Aule Urb ja Kristi Kapten hindas auhinna vääriliseks järgmised duod:
I preemia Ursula Roomere / Sven-Sander Šestakov (juhendaja vanemlektor Martti Raide); rahaline auhind 350 eurot;
II preemia Milda Drejeryté / Medeiné Mickevičiuté (juhendaja prof Helin Kapten) ja Triin-Eliis Süld / Eva Jelenskaja-Tamm (juhendaja prof Helin Kapten); rahaline auhind mõlemale duole 250 eurot;
III preemia Lekso Kapanadze / Karl Johan Nutt (juhendaja prof Helin Kapten); rahaline auhind 150 eurot.
Suur tänu osavõtjatele ja palju õnne võitjatele!

EMTA netipõhiste kaugtegevuste arendamise töögrupp annab teada:
- Digimobiilsusalase idee või tarviduse puhul palume kõigepealt konsulteerida ühega EMTA netipõhiste kaugtegevuste arendamise töögrupi liikmetest: kas Innar Järva, Nikita Shishkovi või Paolo Giroliga.
- ZOOMI RUUMID: D302 ja D402 – ruumid, mis on mõeldud ühele pillimängijale (mis tahes instrumendil) või maksimaalselt ühele pillimängijale + saateklaverile; D511 – ruum, mida saab kasutada muudeks digimobiilsuse vajadusteks.
- LoLa RUUMID: D209 – ruum, mis on mõeldud ühele pillimängijale (mis tahes instrumendil) või maksimaalselt ühele pillimängijale + saateklaverile; D511 – ruum, mida saab kasutada muudeks digimobiilsuse vajadusteks.
- Septembrist on võimalik kasutada ka nn teisaldatavat LoLa-komplekti, mis on mõeldud kasutamiseks suures saalis, blackboxis, kammersaalis jne.
- Digimobiilsusalaste tegevuste tarbeks tuleb ruumid broneerida Hanneleen Pihlaku, Mari Köhleri või Kai Kiivi kaudu (õppejõud ise ei saa neid broneeringuid teha). EMTA digimobiilsuse kalendrit saab vaadata: https://sise.eamt.ee/lola/