Klaveri eriala tudeng Hyewon Chung (lektor Mihkel Polli õpilane) arvati oma vanuseastmes teise auhinna vääriliseks Ortobello pianistide konkursil Itaalias, mis toimus videolintide vahendusel. Kokku oli tema vanuserühmas 90 osavõtjat.
Pildil Jüri Nael EMTA blackboxis. Foto: Eero Vabamägi / Postimees
“Kahe aasta jooksul on tudengid end proovile pannud arvukates töötubades, loomingulistes projektides, akadeemiliste ülesannete täitmisel ja avalikel esinemistel. Külaliskunstnike ja -õppejõudude äärmuslik variatiivsus ning õpingute intensiivsus võimaldasid neil oma väljendusvahendeid mõtestada ja viimistleda. Festival on selle teekonna loogiline sihtpunkt: aeg ja ruum, kus vallandada oma isiklik kunstiline ind,” kirjeldab õppekava juht ja festivali peakorraldaja Jüri Nael (fotol).
Festivali avab 13. mail Tallinna linnaruumis aset leidev Joonas Tageli interaktiivne näitus “Kunst, mida ma ei näidanud”, millest saab osa võtta QR-koodi lugemist toetava internetiühendusega nutitelefoni ja kõrvaklappide olemasolul vabalt valitud ajal 17. maini. Näitus viib osalejad jalutuskäigule Tallinna kesklinnas, mille jooksul saab avada kümme lavastaja poolt aastate jooksul sahtlisse talletatud varem avaldamata heli või video kujul esitatud kunstiteost.
14. mail algusega kell 21.00 esilinastub veebi vahendusel SeoWhon Ji uuslavastus “Ma uitan, sest ma uudistan”, mille keskmes on inimese suhe ajaga, tasakaalu säilitamine mineviku, oleviku ja tuleviku vahel ning avatud meeltega valikute tegemine eluteekonnal. Pärast etendust toimub vestlus autoriga, mida modereerib teatrikriitik Marie Pullerits.
Etenduskunsti piire avardav festival toob vahemikus 13. mai kuni 17. juuni publiku ette 14 uuslavastust. Kokku antakse viie nädala jooksul üle 200 etenduse. Kõiki projekte on võimalik vaadata otseülekannetena läbi voogedastusplatvormi eˉlektron.
Esialgu on pileteid võimalik osta vaid voogedastatavatele etendustele, piirangute leevendamisel avatakse piletimüük teatrisaalis toimuvatele etendustele. Festivali meeskond lähtub vabariigi valitsuse poolt kehtestatud piirangutest avalike teatrietenduste korraldamisel.
Festivali korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Festivali toetab Eesti Kultuurkapital.
Partnerid: Kanuti Gildi SAAL, Sõltumatu Tantsu Lava, Uue Loomingu Maja, eˉlektron, Eesti Tantsuagentuur, Eesti Kunstiakadeemia.
Eesti muusika- ja teatriakadeemia kutsub: muusikateaduse ja muusikakorralduse eriala infotund
Mida täpsemalt kujutab endast Eesti muusika- ja teatriakadeemia bakalaureuse eriala MUUSIKATEADUS JA MUUSIKAKORRALDUS? Mida sel erialal õpetatakse ning keda õppima oodatakse? Millised on sisseastumisnõuded? Millega tegelevad meie lõpetajad pärast õpingute lõppu?
Professor Toomas Siitan, teadur Brigitta Davidjants ja kultuurikorralduse vanemlektor Marko Lõhmus annavad mitmekülgse ülevaate ja vastavad ka küsimustele.
Infotund toimub ZOOMis 27. mail kell 15–16. Ootame kõiki huvilisi julgesti liituma!
EMTA RESONANTS-i nr 4 päisefoto autor: Reti Kokk
Ilmunud on EMTA RESONANTS – uudiskiri nr 4. Lugeda saab akadeemia nõukogu ja senati tegevusest, värskelt ilmunud aastaraamatust, sel kevadel käivituvatest uutest õppekavadest, teaduse populariseerimise projektist “Leia muusikast üles teadus”, samuti rahastuse saanud võrgustiku NordClassic 2021. aasta koostööprojektidest, New Time Music 2.0 toetuse suurendamisest, festivalidest “CPPM Manifestal” ja “Commute”, kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli seminarist “Opera as imagination and realization 2”, lisaks lavakunsti osakonna uutest lavastustest ning paljust muust.
Muusika- ja teatriakadeemia projekti teaduse populariseerimise konkursil saatis edu. Selle tulemusel sünnib tuleval õppeaastal veebikeskkond, mis aitab luua seoseid muusika ja ühiskonna vahel.
2021. aastal saab toetust 35 projekti, konkursile laekus 129 taotlust. EMTA projekti eesmärk on luua veebikeskkonna, mis kutsub koolinoori lahendama muusikateaduslikke ülesandeid neljast aladistsipliinist. Ülesanded on üles ehitatud selliselt, et luua seoseid teiste humanitaarteadustega ning märgata ühisosa näiteks psühholoogia, kirjanduse ja ajalooga, aga ka täppis- ja loodusteadustega.
„Muusika suudab inimesi mõjutada nii kultuuriliselt, moraalselt kui ka emotsionaalselt. Muusika vormib identiteete ning levitab ideid ja ideoloogiaid. Ent kui kujutava kunstiga ei kahtle keegi tänapäeval selle mõjus ühiskonnale, siis muusika puhul ei osata sageli neid seoseid näha. Loodamegi anda noortele tööriistad, mis suunaksid neid igapäevaste harjumuste kaudu juurdlema aktuaalsete ühiskondlike probleemide üle,” seletas projektijuht, muusikateaduse osakonna teadur Brigitta Davidjants.
Hindamiskomisjoni esinaise, Eesti teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Alliku sõnul oli eriti positiivne, et suur osa taotlustest esitati audiovisuaalsete materjalide ja õpilastele suunatud tegevuste rahastamiseks. “Teadusagentuuri üks eesmärkidest on levitada ühiskonnas teaduspõhist mõtteviisi ja on väga tänuväärne, et teaduse populariseerijad pööravad oma tegevustega tähelepanu just noortele, suunates neid huvi tundma, kuidas maailm toimib ja kuidas teadus aitab meil sellest aru saada,” lisas ta.
Rahastuse saanud projektide loetelu näeb siin. Teaduse populariseerimise projektikonkurssi korraldab Eesti teadusagentuur ja seda rahastab haridus- ja teadusministeerium.
Prof Toomas Siitan: Miks muusikast mõtlemine on põnev? Ehk – kas muusikast mõtlemine ja kirjutamine on nagu arhitektuurist tantsimine? Vt: https://youtu.be/8ZMk2FVBFaM
Natali Ponetajev: Mis juhtub, kui muusika ja teadus kohtuvad? Ehk – kas muusikateadlased peavad teadma kõigi heliloojate sünniaastaid peast? Vt: https://youtu.be/dkJtoA6miMI
Kaari Kiitsak-Prikk: Kultuurikorraldaja – kus ta on? Ehk lugu sellest, kuhu kultuurikorraldajad kaovad. Vt: https://youtu.be/8azJP_1gRUY
Mirjam Leesalu: Mida mõtled, kui ütled muusikapedagoogika? Ehk miks muusikapedagoogikat bakalaureuseõppesse õppima tulla? Vt: https://youtu.be/GwP-WR9Xlq8
Kai Kiiv: Kultuurikorraldus – kas karjääripööre või karjääripöörasus? Ehk – mida teha siis, kui avastad, et maailmas on põnevamaid radu, kui need rööpad, millel igapäevaselt sõidad. https://youtu.be/IWCe06PFDho
Marko Lõhmus: Muusikateaduse ja muusikakorralduse sümbioosist. Ehk – miks neid erialasid just kooslusena muusika- ja teatriakadeemias õppida tasub? https://youtu.be/zSysRQW8fpI
Klippides on kasutatud muusika- ja teatriakadeemia tunnuskõlli „Minim“ (autor: Tõnis Leemets).
Video ja montaaž: Reti Kokk.
Tänu New Time Music 2.0 (NTM2.0) headele tulemustele ning otsesele seotusele muusikahariduse koostöövõrgustike Nordplusi ja ANMA (Association of Nordic Music Academies) strateegilise tegevusega otsustas Nordplus õppeaastal 2021–2022 tõsta NTM2.0 rahastuse 50 000 euroni.
Foto: Kris Moor
NTM2.0 on Nordplusi arendusprojekt, mis keskendub nn digitaalse mobiilsuse tööriistade rakendamisele Balti- ja Põhjamaade muusikaakadeemiates. EMTA-t esindab NTM2.0 juhtkomitees heliloomingu, improvisatsioonilise muusika ja kaasaegsete etenduskunstide osakonna peakoordinaator Paolo Girol (fotol).
Õppeaastal 2020–2021 oli NTM2.0 võrgustiku eelarve 30 000 eurot, millest rahastati LoLa2.0 jaoks vajaliku tehnoloogia soetamist ning LoLa2.0 ruumide loomist erinevates Balti- ja Põhjamaade muusikaakadeemiates. Lisaks korraldati konverents NTM2.0. LoLa2.0 tarkvaraversiooni esmakordne demonstratsioon Põhja- ja Baltimaade regioonis toimus 26. aprillil 2021 muusikahariduse koostöövõrgustike ANMA ja Nordplusi aastakoosolekul, kus muusikaliseks tervituseks liideti LoLa2.0 abil kolm ühenduspunkti – Tallinn, Turu ja Vilnius.
NTM2.0 tegevused EMTA-s on olnud võimalikud tänu akadeemia internetipõhiste kaugtegevuste arendamise töögrupile koosseisus Innar Järva, Nikita Shishkov ja Paolo Girol ning Hanneleen Pihlaku ja Anneli Lemingu administratiivsele toele.
EMTA-s on kaks LoLa ruumi (D511 ja D209), kaks kõrgtehniliselt sisustatud ruumi (D402 ja D302), kus saab kasutada Zoomi või muid sarnaseid veebiühendustarkvarasid, lisaks mitmed digimobiilsuse valmidusega ruumid (D409, D410, B312, A402). Digitaalseks mobiilsuseks on valmis ka džässiklass ja ooperistuudio. Maikuu esimesel nädalal saadi toimima uus võimekas i9-10900kf protsessoriga LoLa arvuti, mis paigutatakse mobiilsele rack-ile, et oleks võimalik LoLa-ühendusi luua mistahes ruumist.
Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrk EENet pakub EMTA-le kahte 10Gigabit kiirusega liini. Akadeemia serveripargis füüsiliselt paikneva Zoomi serveri statistikast järeldub, et päevased maksimumid küündivad 100 samaaegse kasutajani ning kvaliteetsel serveril on toimunud ka kõik viimase aja Baltikumi meistriklassid.
EMTA-s on kõrgel tasemel digipädevus ning meie internetipõhise kaugtegevuste arendamise töögrupi kogemused on Põhja- ja Baltimaades sedavõrd hinnatud, et sageli pöörduvad partnerakadeemiad EMTA poole, palumaks digimobiilsusalast konsultatsiooni.
Digitaalse mobiilsuse tulevikutöövahendite rakendamine EMTA-s avab erinevaid võimalusi, näiteks on-line sisseastumiskatsete ja kursuste korraldamise võimalusi jne. EMTA digimobiilsuse võimalused on loodud sihiteadlikult muusikahariduse vajadusi arvesse võttes.
EMTA koordineeritud võrgustiku NordClassic 2021. aasta projekt sai rahastuse. Õpirändeks eraldati 80 000 eurot ning lisaks sai toetuse kaks koostööprojekti: IMMEDIA (koordinaator Leedu muusika- ja teatriakadeemia; projektis osalevad ka EMTA õppejõud ja tudengid) ning distantsõppele keskenduv arendusprojekt Dig. Music (koordinator Metropolia rakenduskõrgkool). 2021. aasta projekti eelarve on kokku ligi 200 000 eurot.
Põhjamaade ministrite nõukogu haridusprogramm Nordplus toetab üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet ja ülikoolidevahelisi koostööprojekte. Pandeemia ajal on toetust võimalik kasutada ka digitaalseks koostööks.
Klassikalise muusika võrgustik NordClassic on 30 liikmeskooliga Nordplusi kõrgharidusprogrammi suurim võrgustik. 2015. aastast asub NordClassicu sekretariaat EMTA-s, võrgustiku koordinaator on Hanneleen Pihlak.
Projektinädalal osalesid EMTA pärimusmuusika eriala õppejõud ja tudengid Nordtradi konverentsil, mille korraldajaks oli tänavu Soomes Kokkolas tegutsev Centria ametikõrgkool.
NORDTRADI VÕRGUSTIKUST
Nordtrad on kuueteistkümnest institutsioonist koosnev võrgustik, mis koondab endas Skandinaavia ja Balti riikide muusikakõrgkoolide pärimus- ja maailmamuusika erialad ning osakonnad. Nordtrad sai alguse 1996. aastal. Juba aastaid on tavaks saanud, et ühel kevadisel nädalal sõidavad võrgustikus osalevate koolide õppejõud ja tudengid ühte liikmeskoolidest kokku. Kahel korral on Nordtrad toimunud ka Eestis (aastatel 2000 ja 2007 Viljandi kultuuriakadeemias). Konverentsil saadakse osa erinevatest õpitubadest, seminaridest, kontsertidest, rohkest koosmängust ning laiendatakse suhtlusringkonda nii sotsiaalsel kui ka professionaalsel tasandil. Võrgustiku peaeesmärgiks ongi pärimusmuusika kõrghariduse arendamine ja tugevdamine. Konverentsist on kujunenud valdkonna spetsialistidele ning õppuritele aasta oodatumaid sündmusi. Lisaks positiivsele laengule pärimusmuusika erilisusest ja olulisusest naaseme alati rohkete mõtetega sellest, kuidas meie akadeemias pakutavat õpet täiustada ja kuhu edasi pürdiga. Samuti on taoline kohtumine suurepäraseks võimaluseks, et leida võrgustikust sobiv kõrgkool, kuhu Erasmuse programmi abil vahetusõpilaseks minna.
Suuresti just kuulumine Nordtradi võrgustikku on andnud siinsetele asjaajajatele aasta-aastalt motivatsiooni säilitada ja arendada kõrghariduse omandamise võimalikkust kõrgkoolis. Värsked tudengid on omakorda mõistnud pärimusmuusika sügavamat olemust ning saanud kogemuse teiste maade rahvamuusikaõpingute sarnastest ja erinevatest muredest ning rõõmudest. Näiteks erinevalt mitmest Põhjamaa riigist puudub meie pärimusmuusikutel tänapäeval osade rahvapillide õppes võimalus õppida rahvamuusikat otse traditsioonikandjalt. Peamisteks õppematerjalideks on siinmail arhiivimaterjalid.
TÄNAVUSEST NORDTRADI KONVERENTSI KOGEMUSEST
Tähtsal kohal Nordtradi programmis olid selgi korral õppejõudude omavahelised kohtumised, kus vahetati nii spetsiifilisi kogemusi erialati (erinevad pillid, tants, laul), teemati (muusikateooria pärimusmuusikas, ansamblimängu pedagoogika) kui korraldusküsimustes (ametiühingute ja õppejõududega sõlmitavate lepingute küsimused jne). Sellistel kohtumistel saavad pikema ajalooga institutsioonid noorematel aidata sihte seada ja nooremad erialad omakorda mõnel puhul avardada ja värskendada vanemate silmaringi.
Aasta jooksul oleme virtuaalplatvormidega juba harjunud, siiski tundus terve nädal üritusi õpitubadest ja seminaridest kontsertide ning mööndustega ühismänguni kurnav perspektiiv. Nii intensiivset virtuaalnädalat polnud mitmed meist siiani veel läbi teinud. Tegelikkuses ületas kasu mitmekordselt kõik nn kannatused. Võõrustav kool oli sel aastal Soomes Kokkolas tegutsev Centria ametikõrgkool, kelle vaprust ja leidlikkust tuleb kiita niivõrd suure kogukonna ühendamisel.
Väga meeldivaks kogemuseks oli muuhulgas EMTA pärimusmuusika eriala tutvustava video filmimine, kus tegime koostööd audiovisuaalse õppekava magistrantide Marcelo Politano ning Edgar Pacheca Ruiziga. Kui seljataha on jäänud kontserdivaene aasta, andsid videovõtted tudengitele hea väljundi end esinemissituatsiooni panna. Promovideo abil tutvustasime EMTA õpikeskkonda – kontserdisaali, D-tiiva kauni vaatega harjutusklasse ning üldist atmosfääri, ent ennekõike meie andekate tudengite muusikalist eneseväljendust läbi eesti pärismusmuusika repertuaari.
26. aprillil 2021 toimus veebikeskkonnas muusikahariduse koostöövõrgustike ANMA (Association of Nordic Music Academies) ja Nordplusi aastakoosolek. Algselt pidid Põhja- ja Baltimaade muusikakõrgkoolide rektorid, välissuhete koordinaatorid ja tudengid kogunema Eesti muusika- ja teatriakadeemias, kuid pandeemia tõttu lükkus see juba teist korda aasta võrra edasi. Veebikoosoleku programmist võttis EMTA aga aktiivselt osa. Koos ANMA peasekretäri Claus Oleseniga ütles avasõnad EMTA rektor Ivari Ilja.
Muusikaline tervitus toimus seekord LoLa vahendusel. Omavahel liideti kolm ühenduspunkti: improvisatsiooniga esinesid Jaak Sikk (klaver) Tallinnast, Teemu Mastovaara (tšello) Turust ning Dominykas Snarskis (trummid) Vilniusest. Tegu oli LoLa2.0 tarkvaraversiooni esmakordse demonstratsiooniga Põhja- ja Baltimaade regioonis, mis sai teoks tänu akadeemia internetipõhiste kaugtegevuste arendamise töögrupile koosseisus Innar Järva, Nikita Shishkov ja Paolo Girol.
ANMAtalks vestluspaneel keskendus rahvusvahelistumisele koroona-järgses maailmas, tudengite esindajana osales EMTA viiuli eriala üliõpilane Katariina Maria Kits.
EMTA välissuhete koordinaator ja Nordplusi võrgustiku NordClassic administraator Hanneleen Pihlak tutvustas võrgustiku projekte ja tegevusi viimase õppeaasta jooksul.
ANMA ja Nordplusi järgmine aastakohtumine toimub aprillis 2022, kuid loodetavasti siis enam mitte veebi vahendusel, vaid EMTAs kohapeal.
„Muusika suudab inimesi mõjutada nii kultuuriliselt, moraalselt kui ka emotsionaalselt. Muusika vormib identiteete ning levitab ideid ja ideoloogiaid. Ent kui kujutava kunstiga ei kahtle keegi tänapäeval selle mõjus ühiskonnale, siis muusika puhul ei osata sageli neid seoseid näha. Loodamegi anda noortele tööriistad, mis suunaksid neid igapäevaste harjumuste kaudu juurdlema aktuaalsete ühiskondlike probleemide üle,” seletas projektijuht, muusikateaduse osakonna teadur Brigitta Davidjants.
Foto: Kris Moor
EMTA koordineeritud võrgustiku NordClassic 2021. aasta projekt sai rahastuse. Õpirändeks eraldati 80 000 eurot ning lisaks sai toetuse kaks koostööprojekti: IMMEDIA (koordinaator Leedu muusika- ja teatriakadeemia; projektis osalevad ka EMTA õppejõud ja tudengid) ning distantsõppele keskenduv arendusprojekt Dig. Music (koordinator Metropolia rakenduskõrgkool). 2021. aasta projekti eelarve on kokku ligi 200 000 eurot.
26. aprillil 2021 toimus veebikeskkonnas muusikahariduse koostöövõrgustike ANMA (Association of Nordic Music Academies) ja Nordplusi aastakoosolek. Algselt pidid Põhja- ja Baltimaade muusikakõrgkoolide rektorid, välissuhete koordinaatorid ja tudengid kogunema Eesti muusika- ja teatriakadeemias, kuid pandeemia tõttu lükkus see juba teist korda aasta võrra edasi. Veebikoosoleku programmist võttis EMTA aga aktiivselt osa. Koos ANMA peasekretäri Claus Oleseniga ütles avasõnad EMTA rektor Ivari Ilja.