Latest Posts

Märtsi keskel juurutasime esimesena Baltikumi muusikavõrgustikes majasisese Zoom-i serveriklasteri, tänu sellele vähenes viiteaeg ja paranes ühenduste kvaliteet. Platvormil esimesena läbiviidud kahenädalane Baltikumi online puhkpilliprojekt oli edukas. Projekti raames õpetasid Eesti, Läti ja Leedu õppejõud kordamööda teiste koolide tudengeid. Toimusid tuuba, eufooniumi, metsasarve ja trompeti meistriklassid. Plaanis on ka teiste instrumentide kursused. Projekti rahastatakse Erasmus ja Nordplus programmidest.

3. aprillil käivitub uuel platvormil sise.ema.edu.ee, mille uueks aadressiks saab sise.eamt.ee. Tegu on süsteemi sisuliselt uue võimsa nn mootori paigaldusega, kj platvormi väliskuju jääb samaks. Paraneb töökiirus ning lahenevad vanal platvormil olnud integratsiooniprobleemid. Kõigil, kellel tekib siseinfosüsteemi kasutamisega probleeme, palume pöörduda IT osakonna poole – Innar Järva: innar.jarva@eamt.ee; Peeter Veltmann: peeter.veltmann@eamt.ee.

Kui eelmise aasta lõpul tuvastas IT-osakond Baltikumi GEANT võrgus vigu, mis parandati ja seetõttu tõusis kogu Baltikumi haridus-teadusvõrgu kvaliteet, siis märtsi keskel parandasime koostöös Itaaliaga Eesti-Norra ühendust.

2. korruse B-tiiva klassidesse ning 1. korruse A-tiiva nurka paigaldati 5 wifi lisasaatjat, et interneti kvaliteet oleks klassides tugevam
Jätkame klasside varustamist läptoppide ja nutitelekatega.

„Muusika- ja teatriakadeemia uues, väga modernses peahoones on võimalik kasutada väga innovaatilist viitevaba heli ja video ülekandetehnoloogiat LoLa, mis võimaldab ülikiiret internetti kasutades ka distantsilt samal ajal koos musitseerida: pianist Tallinnas, viiuldaja Tel Avivis, tšellist Sуdneуs, flöödimängija Rio de Janeiros ja publik New Yorgis Carnegie Hallis /—/ Sama loogikat saaks kasutada ka näitekunsti arendamisel, teaduses ja kõikidel aladel, kus vaja suurt kollaboratsiooni. Liitke LoLa programmiga ka liitreaalsus ja meil pole lennukeid enam vaja,“ märgitakse Eesti Ekspressi artiklis „21. sajandi stuudium kolib internetti” (EE 17. märts 2021, lk 27–29). EMTAs juurutatud viitevaba heli ja pildi edastussüsteem Lola oli ära märgitud ainsana Eesti ülikoolidest, seistes kõrvuti Stanfordi, Harvardi, Cambridge’i ülikoolide ja MIT-iga.

Rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil 2021 kuulutati välja teatriauhindade laureaadid. Auhindade ja nominatsioonidega tunnustati ka mitmeid EMTA lavakunstikooliga seotud inimesi.

Eesti Näitlejate Liidu aurahaga tunnustati näitlejat ja lavakooli endist pikaaegset lavakõne õppejõudu Andres Otsa.

Tantsuauhinna pälvis Helen Reitsnik – fenomenaalselt esteetika kategooriate ülene, stampidest vaba ja karismaatiline tantsija lavastustes “Sinust saab tantsija!” (Sõltumatu Tantsu Lava ja e⁻lektron), “Habras ilu” ja “FN” (mõlemad Fine5 Tantsuteater). Helen Reitsnik on lavakunstikooli XXX lennu lavastuse “JOOKS” üks lavastajatest.

Reet Neimari nimelise kriitikaauhinna pälvis samuti lavakoolis õpetanud Eero Epner teatripildi lõikavalt kujundliku, nukker-iroonilise peegeldamise eest Karini ja Marko artiklisarjas: “Karin ja Marko” (Sirp 14. II 2020), “Karin ja Marko 2” (Teater. Muusika. Kino 2020, nr 3), “Mati Undi puudumine” (Sirp 12. VI 2020) ning “Harmooniline õnnelik inimene” (Sirp 7. VIII 2020).

Mitmeid lavakooli õppejõude oli ka nominatsiooniga pärjatute seas:

Meespeaosatäitja auhinna nominatsiooni pälvis Indrek Sammul Eduardi rolli eest lavastuses “Millest tekivad triibud?” (Eesti Draamateater) ja Charles Blondini rolliga lavastuses “Niagara ületamine” (Kinoteater).

Naispeaosatäitja auhinna nominatsiooniga tunnustati Anu Lampi Irmgard Litteni rolli eest lavastuses “Nad tulid keskööl” (Tallinna Linnateater).

Sõnalavastuse muusikalise kujunduse auhinnale nomineeriti Riina Roose koos Jaak Jürissoniga muusikalise kujunduse eest lavastusele “Osnap” (Tallinna Linnateater).

EMTA doktorandid teatrikunsti alal pälvisid samuti tunnustust:

Maarja Mitt-Pichen oli sõnalavastuste eriauhinna nominentide seas koos Märt Avandi, Ivar Põllu, Kristiina Põllu ja Rene Liivamäega lavastuse “Anne lahkub Annelinnast” (Tartu Uus Teater) kui valusheleda autoriteatri sähvatuse eest.

Piret Jaaksi tõsteti esile algupärase dramaturgia nominendina näidendi “Siirderiitujad” eest.

Lavakooli pere õnnitleb!

Vaata kõiki laureaate Eesti Teatriliidu lehel siin.
Kõik teatriauhindade nominendid leiab siit.

Andres Pung
19.05.1955–27.03.2021

Lahkunud on muusikateadlane Andres Pung – suure südame ja missioonitundega haridusjuht, meie kaasteeline ja kauaaegne hea kolleeg, kes panustas elu jooksul muusika- ja teatriakadeemia arengusse nii vanemõpetaja, dotsendi, kateedri juhataja kui ka õppe- ja teadusprorektorina, 2004. aastast akadeemia auliikme ning viimastel aastatel vilistlaskogu eestvedajana.

Andrese teekond algas muusika- ja hariduslembesest kodust. Tema isa, akadeemik ja põllumajanduse akadeemia professor Aarne Pung oli musikaalne mees, kelle kodutalus oli olemas harmoonium ning klavergi oli olemas juba enne Andrese sündi. Lastemuusikakooli lõpetaski Andres klaveri erialal. Edasine õppetee oli ebatavaline, sest lisaks Heino Elleri nimelisele muusikakoolile õppis ta paralleelselt ka gümnaasiumis (Tartu II keskkoolis, praeguses Miina Härma gümnaasiumis), sest Andres soovis ülikooli minekuks saada tugeva baashariduse. Pärast keskkooli lõppu asus ta õppima Tallinna konservatooriumi muusikateaduse erialale ning keskendus muusikaanalüüsile. Teda huvitas, kuidas helilooja muusikateost loob, millised on muusikalised struktuurid, kuidas kuulaja neid tajub jne.

Aspirantuuri lõpetas Andres Pung 1983. aastal Peterburi konservatooriumis. Seejärel naasis ta Eestisse ning asus tööle meie akadeemias. Pärast iseseisvuse taastamist 1992. aastal alustas Andres rektori kutsel tööd õppeprorektorina. See oli huvitav aeg, mil koos mõttekaaslastega tuli tegelikult reformida kogu haridussüsteem ning panustada seeläbi ka Eesti riigi ülesehitamisse.

Andres Pung on ise öelnud, et see oli tohutult inspireeriv aeg. See kõik andis suurepärase võimaluse eneseteostuseks – isiksuse potentsiaali maksimaalseks avamiseks ja rakendamiseks –, see on midagi, mida ta pidas elus tervikuna äärmiselt oluliseks.

Missiooni hariduskorralduses kandis Andres Punga edasi ka siis, kui alustas 2003. aastal haridus- ja teadusministeeriumis tööd kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhatajana. Lisaks osales ta järjepidevalt paljudes töörühmades, nõu- ja otsustuskogudes, aga ka erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös. 2015. aastast oli ta sisekaitseakadeemia õppeprorektor.

Kolleegid jäävad Andresest puudust tundma. Hoiame mälestust ja langetame leinas pea, avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Kasutatud materjal: Lauri Vanamölder „Eesti hariduse kujundaja Andres Pung“, VERBIS AUT RE 2/2019, lk 8–13.

EMTA – AKADEEMIA NAGU TAMMETÕRU*

Kui tunned, et muusika või teater on Sinu teemad – siis muusika- ja teatriakadeemia on Sinu ülikool!

* EMTA rektor Ivari Ilja on öelnud, et muusika- ja teatriakadeemia on just kui pisike mudel millestki hulga suuremast – nagu tammetõrus on peidus terve tamm, on akadeemias olemas kõik, millest lõpuks koosneb ka meie muusika- ja teatrimaastik.

Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) on küll väike ülikool, aga tegelikult mahub sellesse kaks tervet maailma – muusikamaailm ja teatrimaailm –, mõlemad üsna salapärased, väga mängulised ja loomingulised. Akadeemias on võimalik neid maailmu sügavuti tundma õppida, et leida neis päris oma rada, mida mööda tulevikus sammuda ja professionaalselt areneda. EMTA annab rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise hariduse.

EMTA-s on võimalik õppida ka erialadel, mis ei eelda põhjalikku muusikalist ettevalmistust. Nende erialade – muusikapedagoogika, muusikatehnoloogia, pärimusmuusika, muusikateaduse, kultuurikorralduse – puhul piisab väiksemast kogemusest, kui on olemas meeletu huvi muusika või kultuuri vastu laiemalt. 

Väikese ülikooli suur eelis on, et suudame iga oma üliõpilasega individuaalselt õiget rada koos otsida ja leida ning igati toeks olla. Meil saab bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel õppida kõiki tähtsamaid muusika ja teatrikunstiga seotud erialasid – orelist ja klavessiinist džässi ja pärimusmuusikani; näitlejatest, lavastajatest dramaturgideni; muusikateadlastest ja -õpetajatest kultuurikorraldajateni.

• EMTA tähendab sada ja ühte aastat muusika- ja teatrihariduse alaseid kogemusi, mis loob tugeva klassikalise aluspinna, et tegutseda moodsa ülikoolina tänapäeval.
• EMTA-s õpetavad väljapaistvad loovisikud, teadlased ja oma ala spetsialistid, kes tagavad, et õppimine oleks põnev ja atraktiivne. Tihe kontakt õppejõududega loob ühelt poolt väga intensiivse, kuid teisalt hästi mõnusa ja individuaalse ning koostööl püsiva õppe.
• EMTA pakub rahvusvahelist õpikogemust. Oleme avatud maailma ja rahvusvahelise kultuurikeskkonna osa – see annab head võimalused rahvusvaheliseks konkurentsivõimeks ja tasemeks. Oleme uhked, et kõrvuti Müncheni, Hamburgi ja Kölni muusikakõrgkoolidega, Liszti-nimelise akadeemiaga Budapestis, Chopini-nimelise muusikaülikooliga Varssavis, Peterburi konservatooriumi ning teiste tipptasemel muusikakõrgkoolidega asume mainekas rahvusvahelises kõrgharidusasutusi järjestavas edetabelis QS World University Rankings esituskunstide pingereas tugeval 51.–100ndal positsioonil.
• EMTA-s on kaks õppehoonet – üks väga moodne ja teine, mis on pärit 17. sajandist. Kaasaegse õppehoone juurde kuulub maailmatasemel akustika ja väga heade tehniliste võimalustega suur saal, black box, kammersaal. Lavakunsti osakonna maja asub aga Toompeal kunagise Tallinna toomkooli asukohal.

Mida EMTA-s õppida saab?

2021. aastal sisseastumiseks avatud erialad:

• Muusika interpretatsioon – bakalaureuseõppes klahv-, keel-, puhk- ja löökpillid, klassikaline laul, kooridirigeerimine; magistriõppes lisaks instrumentaalkammermuusika, vokaalkammermuusika ja saateklass, orkestri ja puhkpilliorkestri dirigeerimine, varajane muusika
• Helilooming ja muusikatehnoloogia – helilooming, elektroakustiline ja audiovisuaalne looming ning helirežii (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
• Džässmuusika (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
• Pärimusmuusika (bakalaureuseõpe)
• Kaasaegne improvisatsioon (magistriõpe)
• Muusikateadus ja -korraldus (bakalaureuseõpe)
• Muusikateadus (magistriõpe, doktoriõpe)
• Muusikapedagoogika (bakalaureuseõpe)
• Muusikaõpetaja (magistriõpe, ühisõppekava Tallinna ülikooliga)
• Interpretatsioonipedagoogika (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
• Kultuurikorraldus (magistriõpe, ühisõppekava Estonian Business Schooliga)
• Muusika ja teatrikunst (doktoriõpe)
• Lavakunsti, teatrikunsti ja teatripedagoogika, kaasaegsete etenduskunstide ning nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome erialadele kevad/suvi 2021 vastuvõttu ei toimu.

OLED MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIASSE VÄGA OODATUD!

Kontakt:
vastuvott@eamt.ee
6675 709

Muusikateadus tegeleb muusika ja muusikaelu uurimisega kogu selle mitmekesisuses, muusikakorraldus aga muusika viimisega publikuni. Muusikateaduse ja muusikakorralduse õppekava on õige valik neile, kes tunnevad, et tahavad toimetada rohkem muusikamaailma telgitagustes kui suurel laval.

• Kuidas ja kellele muusikat luuakse?
• Kuidas muusika inimesele mõjub?
• Milline on muusika seos ümbritseva maailmaga?
• Kuidas muusikafestivali ladusalt korraldada ja edukalt turundada?

Need on vaid mõned küsimused paljudest, millega muusikateadlased ja muusikaelu korraldajad oma töös kokku puutuvad. Eriala kõige tugevam külg ongi paindlikkus – üliõpilane saab oma õpingute raja suuresti ise valikainete, erinevate projektide ja kõige südamelähedasema uurimistöö najal kujundada. Õppekavas on esindatud kõik tänapäeva muusikateaduse olulisemad suunad, teoreetilise õppe kõrval omandatakse hulgaliselt praktilisi oskusi. Uuritakse nii kaasaegset kui ka ajaloolist muusikat ning klassikalise muusikaloo kõrval puututakse kokku rahva-, populaar- ja filmimuusikaga. Eesti muusikakultuuri vaadeldakse osana laiemast kultuuripraktikast ning võrdluses mujal maailmas toimuvaga. Kõik see loob avarad võimalused edasiõppimiseks või töömaailma suundumiseks. Muusikateaduse ja muusikakorralduse hariduse pinnalt on võimalik kavandada akadeemilist karjääri, siirduda tööle erinevatesse kultuuriorganisatsioonidesse ja loominguliste kollektiivide juurde, saada muusikakooli õpetajaks või proovida kätt ajakirjanduses.

Vt lähemalt: https://eamt.ee/erialad/muusikateadus/muusikateadus/

Anita Maasalu: „Muusikateaduse erialale õppima astudes lähtusin eelkõige oma huvist muusikaajaloo ja kirjutamise vastu. Nüüdseks on see eriala end mulle avanud oma täies mitmekesisuses ning ikka ja jälle leian end avastamas uusi väljakutseid, millega üks muusikateadlane oma töös kokku puutuda võib. Igal semestril saame süveneda just ennast paeluvale uurimisteemale, mis võib meid viia mäluasutustesse materjali koguma, katseid ja intervjuusid läbi viima, muusikateoseid süvitsi analüüsima ning – mis peamine – hulgaliselt head muusikat tundma õppima. Meie õppekavas on palju ruumi ka valikainetele, mis võimaldab õpingud endale meelepäraseks kujundada. Miks mitte õppida lisaks näiteks mõnd instrumenti, heliloomingut või võõrkeeli? EMTA kui väikese ülikooli eelis on minu arvates individuaalne suhtlus õppejõududega ning võimalus saada pidevalt nõu ja tagasisidet. Samuti on meil tore sõbralik kogukond, kust võib leida sõbrad terveks eluks.“ Anita on muusika- ja teatriakadeemia muusikateaduse üliõpilane.

Muusikapedagoogika eriala loob väga head võimalused just neile, kel on soov mõjutada tulevast ühiskonda muusikaõpetuse kaudu.

Muusikapedagoogika õppekava pakub mitmekülgseid muusikaõpinguid: klassikast popini, instrumentaalist vokaalini, interpretatsioonist pedagoogikani. Bakalaureuseõppekava sisaldab pilliõpet (rütmimuusika instrumente, klaverit, plokkflööti, väikekannelt), dirigeerimist, hääleseadet ja hääle improvisatsiooni, samuti arranžeerimist, džässteooriat ja -solfedžot ning pakub mitmesuguseid võimalusi (koos)musitseerimiseks. Käsitlemist leiavad üld- ja muusikapedagoogika erinevad metoodikad (sh Orff, Kodaly, Dalcroze).

Magistritasemel saab õppida Tallinna ülikooli ning muusika- ja teatriakadeemia ühisõppekaval muusikaõpetaja erialal.

Vt eriala kohta lähemalt: Muusikapedagoogika

Aveli Meeles: „Mulle meeldb üks tsitaat, mida eelmisel laulupeol kuulsin: Vanemad annavad sulle elu, õpetajad annavad midagi, millega seda täita … Arvan, et muusikaõpetaja amet on väga tänuväärt amet ja et seda võiks kindlasti paljud noored just EMTA-s õppida. Muusika- ja teatriakadeemia annab väga tugeva muusikalise tausta, õpime väga palju erinevaid pille, erinevaid didaktilisi aineid, koorijuhtimist jne. Õppekava on küll mahukas, aga nii laia ja tugevat põhja, kui siit saab, mujalt on raske leida. EMTA-sse õppima tulles ei olnud ma tugeva muusikalise taustaga, kuid kui on sihikindlust ja tahet töötada ning areneda ja kui on tohutu kirg ja motivatsioon, siis on kõik võimalik!“

Kristina Haavamägi: „EMTA-s muusikaõpetajaks õppides saad oskused mitmel erineval alal – näiteks koorijuhtimises, ansamblimängus, laulmises ja hääleseadse, klaveri- ja lisapilli mängus ning ka džässmuusika teoorias – see kõik on inspireeriv ja loominguline, mida hiljem ka oma õpilastele edasi anda.“

 

Liina Lippasaar: „Muusikaõpetaja eriala tõmbab sind välja mugavustsoonist. Ühtäkki avastad ja arendad oskusi, millest sul varem aimugi polnud. Muusikaõpetaja eriala pakub laiapõhjalist muusikaharidust koos laulmise, pillimängu, muusikalist liikumise, dirigeerimise ja muu põnevaga. Valikaineid valides saad mõelda, mis sulle tõeliselt huvi pakub.“

Kultuurikorralduse magistriprogramm võimaldab sul ühendada tööelu ja isiklik areng ning siduda see kultuurivaldkonnas just sinu jaoks kõige olulisema väljakutsega. Õppekava annab raamid, et väga kogenud mentorite ja (välis)õppejõudude abiga mõtestada kaasaegsel kultuurimaastikul toimuvat ning otsida ja leida oma professionaalne koht sellel maastikul.

Tänapäeva maailmas on vaja eri valdkondi tundvaid mitmekesiste oskustega inimesi. Kunsti ja kultuuri tundmine annab hea aluse väga erinevate vajalike ja väärtuslike eesmärkide nimel töötamiseks. Erialale otsime inimesi, kes soovivad töötada kultuuri alal, innustada ja juhtida väga mitmepalgelisi ettevõtmisi, mis ühendavad erinevaid inimesi ja valdkondi. Kultuurikorralduse magistriõpe annab oskused ja teadmised kiiresti muutuvas maalimas kultuurivaldkonna professionaalina töötamiseks ja arenemiseks.

Kaheaastane ingliskeelne kultuurikorralduse magistriõppekava on loodud koostöös Estonian Business Schooliga. Rahvusvaheline õppekava on tudengikeskne ja praktilise suunitlusega.

Õppekava keskendub sinule! Uuendatud õppekava on üles ehitatud ülesandepõhise õppena – iga tudengit julgustatakse valima oma isiklik ülesanne või projekt, millest saab tema õpingute selgroog. Ülesandepõhise õppe üks paljudest eelistest on aktiivõpe – uute teadmiste ja oskuste omandamine otse töökeskkonnas. Pakume sulle õpikogemust, mille käigus saad uurida, arutada ja luua seoseid päriselus ette tulevate probleemide lahendamiseks. Soovi korral võid oma projekti siduda magistritööga, mis aitab veelgi paremini teooria ja praktika vahel seoseid luua. Tugeva akadeemilise alusega õppekava annab sulle vajalikud analüüsioskused uudsetele olukordadele ja projektidele terviklikult ja tasakaalustatult lähenemiseks.

Vt eriala kohta lähemalt: Kultuurikorraldus

Järgmine vastuvõtt kultuurikorralduse erialale toimub 2023. aastal.

Hannele Känd: „Kultuurikorraldus on valdkond, mida iseloomustab just kui hästi mitmetasandiline ristmik. Igast võimalikust suunast sõidab kokku erinevaid liiklejaid ning masinaid, neile kehtivad kõiksugu mitmeti tõlgendatavad reeglid ja märgid, nad võivad rääkida erinevat keelt jne … Kõige selle keskel on üks inimene – korraldaja, kes oskab „ristmikul“ toimuvast aru saada, „liiklejaid“ suunata ja vajadusel sasipuntraid lahti harutada. Mind on kultuurikorraldaja töö juures hoidnud algusest peale need inimesed, kes kultuuris tegutsevad – artistid, loojad, teised korraldajad. Nende abil mõistan maailma ja inimese loomust aina paremini ning mul on hea tunne, kui saan mõne suurepärase kultuurinähtuse sünnile abiks olla. Muidugi on võimalik kultuuris tegutseda ka ilma kõrghariduseta, kuid olen tänulik, et otsustasin siiski õppima minna. Kultuurikorralduse õppekava aitas näha suuremat pilti, aga samas ka väga mitmete väikeste detailide olulisust. Ühtlasi aitas ühine õppimise aeg leida mõttekaaslasi ning usaldusväärseid kolleege, kellega kindlalt kultuuripõldu edasi künda.“ Hannele on lõpetanud muusika- ja teatriakadeemia kultuurikorralduse magistriõppe ja töötab nüüd kultuurikorraldaja ning noorsooteatris etendusteeninduse juhina.

Teisipäeval, 16. märtsil 2021 kell 14.00–16.15 toimub Zoomi e-keskkonnas EMTA muusika- ja teatridoktorantide VIII konverents.

Zoomi link osalemiseks: siin.

Kava:

14.00 Avasõnad – Kristel Pappel
14.01 Moderaator – Riho Esko Maimets

Juhan Uppin
“Analysing traditional playing style of Teppo-type accordion”
The presentation gives an overview of analysing the traditional playing style of Teppo-type accordion in example of four different performances by four different players of one generally known tune. It demonstrates the research method and process, as well as the first results of the author’s doctoral thesis “The development of traditional playing style of Teppo-type accordion in the 20th century and creating a traditionally informed interpretation”. The presentation includes examples of archive recordings and their transcriptions made by the author.

14.30 Moderaator – Ana Falcon

Erik Alalooga
“Principles of Design and Application of the Simulator of Bricolage”
This paper is part of my doctoral research “Application of bricolage as a process-method in postdramatic theatre“. The aim of this presentation is to introduce my method of creating artificial environment for occurrence of bricolage. For that I will introduce the most known defintions of bricolage, which will lead us to more specific formulation of territory, where this phenomenon can occur. The „Limited universe“ of bricoleur can be designed as simulator for artistic operations. This designing can broaden artistic process called bricolage to much wider perspective than stereotypical seclusion of hermit into darkness of studio. The principles of constructing a bricolage – simulator can create an expressive context to both process and final artpiece. According my own experience and as well observation of similar phenomenons in art I can point out few categories with examples of different ways of contextualization the whole process.
My leading research question of this presentation is „how can principles of physical design of environment effect artistic process in it?“.
In this presentation I will introduce the theories of Claude Lévi-Strauss, Jyrki Siukkonen, Jean Baudrillard, Bjørnar Olsen, Erika Fischer-Lichte and Andrus Laansalu to reflect my own method in larger cultural context.

–> Loe lisaks: intervjuu Erik Alaloogaga Tantsukuukirjas

Vaheaeg 15 min

15.15 Moderaator – Jüri Nael

Hanna Junti
“Embodying subtext: a movement director’s process”
My research is rooted in the practice of movement directing and predominantly concerned with articulating the ways in which a movement director might approach shaping abstract ideas into concrete, embodied material – dance and performance. When working in interdisciplinary and collaborative contexts, the brief for movement might entail requests that are (seemingly) intangible, based on imagery, atmosphere or emotion. In this presentation I will discuss ways in which I have approached conceptual starting points in practice, with examples from my second creative PhD project, entitled “MPT 2020”. Commissioned by Estonian Fashion Festival, “MPT 2020” is a short film that showcases the work of emerging designers through putting fashion into a dialogue with dance. I will discuss my working methods with reference to phenomenology and assess the role that language played in this interdisciplinary project.

–> Loe lisaks: Hanna Junti artikkel Eesti Teaduste Akadeemia konkursi “Teadus 3 minutiga” raames

15.45 Moderaator – Ilana Lode

Mai Simson
“On the interpretation of Rudolf Tobias’s oratorio “Jonah””
This research is part of a artistic-exploratory doctoral project. Rudolf Tobias performed the oratorio “Jonah” in Germany after its completion in 1909, after which the piece sank into oblivion. The oratorio was brought back to performance again before Estonia regained its independence, where the oratorio played an important role in confirming national identity. In this context, the question about the original form of the oratorio remained in the background, and the main goal was to restore the piece in a monumental and representative form. Today, however, in addition to the national aspects of the oratorio, other aspects have become important too, as “Jonah” is not only a national monument, but also an outstanding masterpiece that can be interpreted in many different ways. With this in mind, the aim of this research is to create a performance of the piece that would be based on a critical examination and comparison of available sources and that would take into account the composer’s original intentions, as much as it is possible to reconstruct them.

Tänu: Margit Võsa, Madli Pesti

Konstantin Stanislavski “Näitleja töö endaga” on ligi sajandi jooksul olnud näitlejate professionaalse ettevalmistuse aabitsaks ning seda mitte ainult Ida-Euroopa kultuuriruumis, vaid palju laiemalt, kõige rohkem ehk isegi Põhja-Ameerikas.

Raamatu tõlkis esimesena eesti keelde 1955. aastal Felix Moor. Tõlge valmis Stanislavski kogutud teoste põhjal. Sel ajal kogu Nõukogude Liidu teatrikunstis valitsenud Stanislavski kultus tõi kaasa olulisi ideoloogilisi moonutusi ka selles väljaandes. Venemaal 1988–1999 välja antud üheksaköitelises Stanislavski “Kogutud teostes” on “Näitleja töö endaga” juba märkimisväärselt täielikumal kujul, mis on olnud aluseks ka uuele eestikeelsele väljaandele.

“Näitleja töö endaga” koosneb kahes osast: “Näitleja töö endaga läbielamisprotsessis” ja “Näitleja töö endaga kehastamisprotsessis”. Valimiku on koostanud Ingo Normet, teksti tõlkinud Enn Siimer ja Anu Lamp.

Mahukale teosele on lisatud ulatuslik ja suurepärane, tänapäevast teatrikonteksti avav eessõna vene teatriteadlaselt ja -kriitikult Anatoli Smeljanskilt, kes on Stanislavski pärandi parimaid asjatundjaid.

Raamatu toimetaja on Mall Põldmäe ja kujundaja Mari Kaljuste. Väljaandjad on Eesti Teatriliit ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool.

Raamat on trükitud Tallinna Raamatutrükikojas. Väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

„Näitleja töö endaga“ on müügil Eesti Teatriliidus hinnaga 15 eurot. Teatriliidu maja on avatud tööpäeviti kl 9.30–18.30, tasuda saab arvega või kohapeal sularahas.

ERIPAKKUMINE: ostes korraga kolm raamatut – Jean Benedetti „Stanislavski ja näitleja“, Konstantin Stanislavski „Näitleja töö rolliga“ ja „Näitleja töö endaga“ –, on raamatute hind kokku 25 eurot!

Valitsus kinnitas 11. märtsist 2021 kehtima hakkavate piirangute korralduse. Rangete piirangute eesmärk on vähendada kontakte inimeste vahel, et saada koroonaviiruse levik Eestis kontrolli alla ja tagada tervishoiusüsteemi toimepidevus. Vt lähemalt: https://www.kriis.ee/et

Muusika- ja teatriakadeemias toimub kogu teoreetiline ja poolpraktiline õpe (loengud, seminarid, solfedžo tunnid) kaugõppe vormis. Põhjendatud juhtudel on neis ainetes lubatud individuaalsed konsultatsioonid akadeemia ruumides. Praktiline õpe jääb küll osaliselt lubatuks, kuid ka siin tuleb maksimaalselt ära kasutada kaugõppe võimalusi.

EMTA õppehoonetes on lubatud vaid:

• praktiline õpe kooskõlas allpool toodud piirangutega;
• iseseisev harjutamine;
• õppejõu poolt määratud individuaalsete konsultatsioonide läbiviimine;
• eksamid ja arvestused.

Eeltoodud tegevuste puhul kehtivad järgmised piirangud:

• tavaklassides tohib korraga viibida kuni 2 inimest (näit 1 üliõpilane ja 1 õppejõud või 1 üliõpilane ja pianist-kontsertmeister);
• peahoone ruumides A103, C105, D311, A402, A403, A404, D411 ja D511 tohib korraga viibida kuni 3 inimest;
• kammersaalis ja black-boxis tohib korraga viibida kuni 5 inimest, lavakunsti ja kaasaegsete etenduskunstide õppe puhul erandina kuni 8 inimest;
• suures saalis tohib korraga viibida kuni 10 inimest;
• Toom-Kooli 4 asuvas õppehoones tohib korraga viibida kuni 16 inimest, õppehoone suuremates ruumides korraga kuni 7 inimest;
• muusikaõppes on koos õppiva või harjutava ansamblikoosseisu maksimaalseks suuruseks 4 üliõpilast (praegu tuleks ajutiselt keskenduda individuaalsete oskuste arendamisele ja väiksematele ansamblikoosseisudele);
• kõigi tegevuste puhul on kohustus kanda maski ja hoida 2-meetrist distantsi kõigi ruumis viibivate inimeste vahel; suurt füüsilist koormust ja aktiivset liikumist eeldavad tegevused (näit tants) ei ole siseruumides lubatud.

EMTA peahoone suletakse õhtul tavapärasest varem – kell 22.00. Üliõpilased on kohustatud klassid sulgema ja võtmed ära tooma hiljemalt 21.45.

Peahoonesse pääseb vaid isikustatud magnetkaardiga. Kõigi teiste jaoks, sh pedagoogilise praktika õpilastele, on majja sisenemine keelatud.

Raamatukogu on avatud tööpäevadel kell 12.00–16.00. Akadeemiaväliseid lugejaid teenindatakse vaid eelneval kokkuleppel.