Peeter Margus kaitseb 9. juunil kell 11.30 ruumis D-511 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:
“Rahvamuusika tõlgendamine kunstmuusikas viiuldaja vaatepunktist Eduard Tubina ja George Enescu teoste näitel”
Juhendajad: professor Kristel Pappel, PhD; vanemteadur Žanna Pärtlas, PhD
Oponent: Mart Jaanson, PhD
Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ja trükisena EMTA raamatukogus.
Abstrakt:
Rahvamuusika tõlgendamine kunstmuusikas viiuldaja vaatepunktist Eduard Tubina ja George Enescu teoste näitel (Interpretation of Folk Music in Classical Music From the Viewpoint of a Violinist Based on the Works by Eduard Tubin and George Enescu).
Doktoriõppe loovuurimuse teemaks on rahvamuusika tõlgendamine kunstmuusikas Eduard Tubina (1905–1982) „Süit eesti tantsuviisidest” (1943/1974) ja George Enescu (1881–1955)
sonaadi viiulile ja klaverile nr 3 op. 25 (1926) näitel. Uurimisküsimus on, kuidas kujundada muusikaajalooliselt ja etnomusikoloogiliselt informeeritud esitusstrateegiaid klassikalisse
muusikasse komponeeritud folkloorse materjali esitamiseks. Vaatluse all on kaks eriilmelist teost, mis kasutavad rahvamuusikat erineval viisil. Tubin tsiteerib süidis rahvaviise vähemuudetud kujul, samas kui Enescu ei kasuta sonaadis rahvamuusikat, vaid omaloomingulist rahvapärast materjali.
Uurin, kuidas kunstmuusikasse komponeeritud rahvamuusikas tõlgendada elemente nagu agoogika, artikulatsioon, rütm ja muusikalised kujundid. Samuti huvitab mind, kuidas edasi anda mõne teise pilli kõla, kasutada ebaharilikke või rahvamuusikale omaseid tehnilisi võtteid ning millist sõrmestust ja poognatehnikat rakendada. Kasutan uurimuses peamise meetodina eneserefleksiooni, mille kohandasin vastavalt enda kui praktikust uurija vajadustele.
Konstrueerisin Donald Schöni (1930–1997) raamatu „The Reflective Practitioner” põhjal kolmesammulise meetodi, mis struktureerib vaimsete ja füüsiliste teadmiste eritlust ja omandamist. Autoetnograafiliseks analüüsiks kasutan märkmeid teoste ettevalmistusperioodi kohta ning salvestisi enda esitustest. Samuti analüüsin rahvamuusika salvestisi.
Töö eesmärk on näidata, kuidas teoses kasutatava rahvamuusika ja selle esitusstiili tundmine võib olla üks võimalik vundament, millele oma tõlgendus rajada ning kuidas jõuda muusikaliste ja mängutehniliste küsimuste puhul etnomusikoloogiliselt informeeritumate lahendusteni.
Doktoritöö loomingulise osa kontserdid on üles ehitatud selliselt, et nelja kontserdi läbivaks teljeks on teos, kodumaine või rajatagune, kus helilooja on kasutanud rahvamuusikat. Iga eraldiseisev kontsert vaatleb seda rahvamuusikaga põimitud teost erinevas kontekstis.
