See sai alguse märtsikuus 2010, kui Estonia kontserdisaalis toimus maailmakuulsa helilooja ja dirigendi Krzysztof Penderecki promoveerimine Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) audoktoriks. Austamistseremoonial juhatas maestro ise oma „Ciacconat” keelpillidele (Johannes Paulus II mälestuseks) „Poola reekviemist”. Kontserdi vaheajal kohtus Krzysztof Penderecki ka president Toomas Hendrik Ilvesega, kellega vesteldes avastati ühine kirg puude vastu. Helilooja oli oma 30-hektarilises maakodus endistele põldudele istutanud üle 1700 puust koosneva kollektsiooni ning kasvatanud põõsastest labürindi, mida pidas ka oma abstraktse loomingu lätteks.

Nüüd, kümme aastat hiljem – hilissügisel 2020 – mälestame suurt heliloojat, kompromissitut kunstnikku ja meie akadeemia audoktorit muusika- ja teatriakadeemia müriaadFEST-il. Krzysztof Penderecki lahkus igavikku 29. märtsil 2020.

Krzysztof Penderecki mälestuskontsert toimub pühapäeval, 22. novembril 2020 algusega kell 19. 00 muusika- ja teatriakadeemia suures saalis. Esineb EMTA sümfooniaorkester. Solistid on Silvia Ilves (tšello), Marcel Johannes Kits (tšello, külalissolist), Henry-David Varema (tšello), Ivari Ilja (klaver). Dirigeerib Andres Mustonen. Vt ka: https://emtasaalid.ee/uritused/penderecki-malestuskontsert/

Muusikast ja teatrist leiab tuge ka praegusel koroonakriisist räsitud ajal (vaatamata sellele, et vahetu elamuse saamine võib olla vahel keeruline). Neis on olemuslikult midagi sellist, mis tähistab just kui inimeseks olemist üldiselt. Kriisi ajal vajame seda vast enamgi kui muidu. Mõnes mõttes esindavad muusika ja teater mõlemad otsekui täiuslikkust kunstis, milleta elu oleks puudulik. Ehk on tõsi ka see, et mida rohkem me muusika ja teatri kohta õpime, mida rohkem neist teame, seda paremini saame ka aru, mida tähendab olla inimene.

Akadeemias jalutades on kuulda ja tunda erinevate stiilide ja loominguliste käekirjade paljusust – see ongi eesmärk. Muusika- ja teatrimüriaad on igapäevane nii akadeemia auditooriumides, harjutusruumides, aga ka õppetöö osana kontserdiõhtutel ja vahel ka muudel etendustel EMTA uues kontserdi- ja teatrimajas. Püüame hoida akadeemia avatuna. Vajadusel kohandume ka koroonaviirusega, sest uus normaalsus ei saa kindlasti olla kontsertidest või teatrietendustest tühi maailm.

Muusika- ja teatriakadeemias tegeleme argipäevaselt sellega, et Eesti muusika- ja teatrimaastik ning -õpe oleks professionaalselt külluslik ja huvitav – mänguline ja loominguline. Esmakordselt toimub akadeemias ka hilissügisene müriaadFEST (21.–25. novembrini 2020), et avada akadeemia kõigile huvilistele. Selleks et festival toimuks, jälgime hoolega terviseohutusreegleid – püsime terved, et elu ei jääks seisma ning kontserdid-etendused saaksid teoks.

24. novembril 2020 on Theatrumi laval muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonna XXX lennu üliõpilased – esietendub muusika- ja teatriakadeemia ning Theatrumi koostöölavastus Eduard Vilde „Tabamata ime“. Näidendi lavastaja on XXX lennu juhendaja Lembit Peterson.

„Mis on ime? Kuidas saab teoks ime sünd kunstis? Vilde on oma draamateoses tabanud möödunud sajandi alguse vaimu, Eesti tolleaegse kultuuri- ja haridusseltskonna pürgimusi, ideaale ja ideaalitust. Eriliselt äratasid tema tähelepanu esilekerkinud kunstidesperaadod ja nende tunnustuseotsingud Euroopas. Näis, nagu oleks Eesti kunstniku väärtus sõltuv laias maailmas pälvitud kiitusest. Kes ja mis määrab aga kunsti tõelise väärtuse? … Hea kunst oskab neid küsimusi teravalt ja täpselt esitada. See loob eelduse, et koos kunstnikega hakkab vastust otsima ja leidma vaataja. Seda püüamegi oma „Tabamata ime” stuudiumis teha. Vilde näidend pakub rikkalikke võimalusi Eesti ühiskonna, mentaliteedi, seisundi analüüsiks – ja seda ehk 110 aasta lõikes,” kirjutab etendusest lavastaja ning noorte näitlejate juhendaja Lembit Peterson. Vt ka: https://www.theatrum.ee/events/tabamata-ime/

Lisaks ilmestab MüriaadFEST-i Tallinna juurtega saksa helilooja Boris Blacheri (1903–1975) nn pseudo- või antiooper „Abstraktne ooper nr 1“, mis etendub laupäeval ja pühapäeval (21. ja 22. novembril kl 14) muusika- ja teatriakadeemia black boxis.

Blacheri abstraktne ooper sündis Saksamaa Hesseni liidumaa ringhäälingu tellimusel, kus see 1953. aastal esietendus. Idee autoriks ja libretistiks oli helilooja Werner Egk (1901–1983). Esmalavastus juba samal aastal Mannheimi Rahvusteatris põhjustas skandaali, sest publik polnud harjunud nägema abstraktset lavakujundust ega kuulma seosetutele fraasidele, silpidele ja vokaliisidele kirjutatud muusikat. Teoses pole läbivat tegevust ega tegelasi, vaid eraldiseisvad situatsioonid ja teadvusseisundid, kuid autorid soovisid lavastajalt siiski kindlat koreograafilist joonist. Käesoleval sajandil on „Abstraktne ooper nr 1“ Saksamaal suhteliselt tihti lavale jõudnud, sageli üliõpilaste esituses (tutvustab abstraktset ooperit ooperistuudio lavastaja-õppejõud Liis Kolle). Vt ka: https://emtasaalid.ee/uritused/muriaadfest-boris-blacher-abstraktne-ooper-nr-1/

Samuti esinevad müriaadFEST-il džässmuusika eriala ansamblid kontserdil “Charlie Parker 100”. Kavas on hetked nii nüüdismuusika kui ka Viini klassikutega. Sissevaadet kaasaegsete etenduskunstide rahvusvahelise magistriõppekava Contemporary Physical Performance Making (CPPM) loomingulisse laboratooriumi pakub Mart Kangro avalik tund. Nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome magistriõppekava Contemporary Performance & Composition (CoPeCo) üliõpilased tulevad aga publiku ette maratonkontserdiga, mille kavas on Francis St-Germaini teos „For Morton Feldman“. MüriaadFEST-il toimuvad EMTA kompositsiooniüliõpilaste maailmaesiettekanded ja palju muud. Vt: https://emtasaalid.ee/myriaadfest/