Muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakonna eestvõttel alustati möödunud aasta detsembri alguses plagiaadiennetustarkvara URKUND prooviperioodi EMTA-s. Katsetamise käigus selgus, et tegu on kaasaegse ning tõhusa töövahendiga, mis aitab küllaltki kiiresti leida internetis leiduvatest tekstidest vasted üliõpilaste kirjutatule. Käesoleva aasta jaanuaris võeti vastu otsus hakata URKUND-i tasulist teenust ostma. Teenust vahendab Eestis konsortsiumilepingu alusel haridus- ja noorteamet. Teenuse eest tasumine toimub õppeasutuse üliõpilaste arvu alusel.
Mõnikord nimetatakse URKUND-i ekslikult plagiaadituvastustarkvaraks. Tegelikult aitab see leida küll kokkulangevusi üliõpilase tekstis ja internetis leiduvatest tekstimassividest, kuid võimalik plagiaat tuleb tuvastada tarkvara kasutajal endal. Ennekõike on URKUND abiks plagiaadi ennetamisel, et juba üliõpilastöö hindamiseelselt oleks olemas kindlus töö originaalsuses ja korrektsuses.
URKUND-i nutikusele ei jää märkamata ka otsinguprogrammide eksitamiseks tekstis kasutatud homoglüüfid. Mõned autorid kasutavad tekstis tähemärke, mis ekraanil ja paberil näevad välja täpselt nagu tavalised tähemärgid, aga on tegelikkuses nn homoglüüfid, mida otsingumootorid tähemärgina ära ei tunne. Selliste homoglüüfide olemasolust annab URKUND kasutajale teada.
URKUND-i kasutamiseks tuleb testitav tekst saata autoriseeritud e-posti aadressilt URKUND-i serverisse. Analüüsi raport saadetakse e-posti teel tagasi. Kuna tegu on ennekõike plagiaati ennetava meetmega, siis saavad ka üliõpilased URKUND-i abil oma tööde originaalsust ja korrektsust kontrollida. Selleks peab üliõpilane saatma kirjatöö oma õppejõu URKUND-i konto e-posti aadressile. Analüüsi raport saadetakse siis nii üliõpilasele kui õppejõule. EMTA õppejõud võivad endale URKUND-i konto aadressi saada, kirjutades Eerik Jõksile aadressil eerik.joks@eamt.ee.
EMTAs olid URKUND-i testimisel abiks teadur Brigitta Davidjants ja lektor Eerik Jõks.
Brigitta Davidajntsi kommentaar: Iga juhendaja puutub varem või hiljem kokku mõttega, et talle laekunud töö ei pruugi olla päris originaalne. Kahtlustan ka, et vähe pole teadlasi, kes on ärganud keset ööd, hirmuhigi laubal, nähes unes, et äsja trükki saadetud artiklist on ununenud mõni viide. Millele järgneb plagiaadisüüdistus, igavene pagendus akadeemiast, avalikust häbist rääkimata.
Just taolistel hirmudel õnnestus mind muuta guugeldamise maailmameistriks. Ainult et sel ajal, kui mu sõbrad väljaspool akadeemiat guugeldasid näiteks tervisehädasid, kopipeistisin mina otsingusse lohepikki lauseid rubato kohta Debussy prelüüdides või laulutehnikate kohta mõnes Mozarti aarias.
Hea küll, mõni kord selgus, et hirm oli asjata. Aga oli ka neid juhtumeid, kus kõhutunne osutus õigeks. Ehk siis – kui midagi tundub kahtlane, siis see enamasti ongi seda. Kusjuures pahatihti, mulle tundub, ei pruugi tudeng isegi olla otseselt kuritahtlik, vaid lihtsalt unustabki mõne viite märkida. Ehk siis inimlik lohakus ja eksitus. Paraku selline, millist ei tohi juhtuda.
Nii et mis siin salata – tundsin end nagu laps jõulupuu all, kui sain sel talvel testida Urkundi plagiaaditarkvara ja tudengite töid sealt läbi lasta. Tarkvara on lihtne kasutada, no kõvasti lihtsam kui teadustöid tervikuna läbi guugeldades. Tulemused olid selgelt välja joonistatud ning ideaalis võiks selle kasutamine saada meil normiks.
Foto: Krõõt Tarkmeel