24.–27. augustini toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias rahvusvaheline interdistsiplinaarne hääleteemaline konverents PEVoC 14, millest võttis osa 409 inimest 39 riigist neljalt kontinendilt. Esimene PEVoC korraldati 1995. aastal Londonis Rootsi muusikateadlase ja lauluhääle uurija Johan Sundbergi ja ringhäälingutegelase ning ajakirjaniku Gunnar Rugheimeri eestvedamisel. Konverentsi kandvaks ideeks on tuua omavahel suhtlema erinevate valdkondade spetsialistid, keda ühendab tegelemine hääleteemadega. Üritust peetakse üle aasta erinevates Euroopa linnades. Tallinna konverents oli juba neljateistkümnes ning selle korraldajateks professor Allan Vurma EMTA-st ning häälearst dr Kristel Kalling Ida-Tallinna Keskhaiglast.
Konverentsil peeti kokku 198 ettekannet, töötuba, meistriklassi, ümarlauadiskussiooni ja posterettekannet. Töö toimus kogu majas paralleelsete sessioonidena kaheksas saalis ja suuremas auditooriumis. Plenaarettekandeid oli kokku seitse. Nasaalsusest ja nina rollist laulmisel rääkis professor Johan Sundberg ise, kes hoolimata oma 86 eluaastast on jätkuvalt aktiivselt tegev. Professor Graham Welch, kes on maailmas üks tunnustatumaid spetsialiste muusikahariduse valdkonnas ja hiljuti publitseeritud mahuka tuhandeleheküljelise raamatu “The Oxford Handbook of Singing” toimetaja, rääkis oma plenaarettekandes laulmise positiivsest mõjust lastele ja noorukitele nii selle neuroloogilisel, füüsilisel, psühholoogilisel kui ka sotsiaalsel tasemel. Matthias Echternachi nimi võib olla vanema põlvkonna jaoks tuttav ajast, kus dirigent ja klavessiinimängija Gustav Leonhard salvestas heliplaatidele tervikliku seeria Bachi kantaate ja oratooriume ning kus Echternach laulis poiss-sopranina sooloaariaid. Praegu tegutseb Echternach Münchenis foniaatrina ja on tuntud paljude teadusartiklite autorina. Tema plenaarettekanne käsitles hääle registrite ja häälepaelte võnkumise ebastabiilsuse problemaatikat. Sheffieldi Ülikooli professor Heidi Christensen tutvustas kaasaja tehnoloogilisi vahendeid hääleprobleemide lahendamisel ja Jenny Iwarsson Kopenhaageni Ülikoolist keskendus hääleteraapia suundumustele. Professor Allan Vurma kirjeldas oma plenaarettekandes kuidas tegelemine teadusuuringutega on aidanud teda oma töös professionaalse laulja ja laulupedagoogina.
Mitmetes Euroopa maades noorte ooperilauljate abistajana (pearollide ettevalmistamisel tippooperimajade jaoks) tegutsev karismaatiline Kirsten Schötteldreier viis konverentsil läbi meistriklassi Eesti noorte vokalistidega. Tema isikupärane õpetamismeetod on inspireeritud iidse traditsiooniga idamaade chi-kung võitluskunstide hingamistehnikast. Lauljate ja vokaalpedagoogide jaoks kujunes huvitavaks ka Londonis tegutseva vokaalpedagoogi Gillyanne Kaysi modereeritud ümarlauavestlus intrigeerival teemal, kas lauljad vajavad hääleteadust. Olgugi, et kõik arutlejad leidsid, et teadus on vastava valdkonna jaoks väga oluline, mööndi samuti, et praktilise laulupedagoogika ja teadusvaldkonna vahel eksisteerib teatud pingeväli, mis osalt tuleneb lõppeesmärkide erinevusest – kui teadlaste jaoks on oluline loogiline ja sidus teooria, siis laulja jaoks tegelik oskus hästi laulda. Hääleteadus võib siin pakkuda lauljatele head inspiratsiooni, kuid samuti kehtib ka vastupidine. Paljud maailma tipphääleteadlased, aga ka näiteks mitmed väljapaistvad häälearstid, omavadki muu hulgas täiesti arvestatavat kogemust lauljana. Selle tõestuseks oli konverentsist osavõtjate vägev ühislaulmine laululaval ja vaba lava formaadis kontsert pidulikul õhtusöögil Lauluväljaku laassaalis, kus võisid osaleda kõik soovijad.
Kirurgidel oli näiteks konverentsi raames võimalik osaleda maailma tippkirurgide juhendamisel töötoas Ida-Tallinna Keskhaiglas praktilisel lõikusel (passiivse vaatlejana oli see võimalik ka kõigi teiste konverentsist osavõtjate jaoks). Konverents kattis ka marginaalsemaid teemavaldkondi nagu näiteks häälemehhanism ja selle toimimine erinevatel loomadel ja lindudel. Konverentsi lõpetas USA hääleteaduse korüfee Ingo Titze ettekanne teoreetilisest tagapõhjast hääle tekitamisel läbi poolsuletud vokaaltrakti (nt läbi peenikese kõrre või klaastoru), mida tihti kasutavad hääleterapeudid hääleprobleemide ravimisel, aga ka näiteks lauljad, kui nad harjutavad ümisedes või „u“ vokaalil. Ingo Titze kõrge ea ja koroonaviiruse ohu tõttu toimus see ettekanne üle veebi.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemial oli seos konverentsiga ka kultuuriprogrammi kaudu. Esinejate hulgas oli EMTA doktorant metsosopran Tuuri Dede koos pianist Kadri-Ann Sumeraga, professor Anne-Liis Polli juhtimisel tegutsev ansambel Impro Voc 3, Estonian Voices koos EMTA õppejõu Kadri Voorandiga, rahvamuusikud Maria Korepanova ja Natali Ponetajev. Samuti esines kultuuriprogrammi raames Eesti Filharmoonia Kammerkoor koos dirigent Tõnu Kaljustega. Kontsertmeistrina meistriklassides oli lauljatel abiks pianist Siim Selis.
Järgmine PEVoC toimub juba kahe aasta pärast ja selle toimumiskoht on Põhja-Hispaania kuurortlinn Santander. PEVoC-il aktiivselt osalenud Inglise vokaalpedagoogid Kayes ja Fisher on oma muljeid Tallinna PEVoC-i konverentsilt vahendamas ka läbi kõigile kättesaadava YouTube’i video siin.
Lisainfo:
Allan Vurma
allan.vurma@eamt.ee
