Bakalaureuseõpe / muusikateooria katse:

Katse koosneb kirjalikust testist ja suulisest osast ning sellel hinnatakse üliõpilaskandidaadi oskusi ja võimeid muusikalise kuulmise (solfedžo) ja muusikateooria (sh klassikalise harmoonia) alal.

Lähtuvalt erialast ja oma varasemast ettevalmistusest peavad üliõpilaskandidaadid valima kas madalama või kõrgema taseme (raskusastme) katse. Kõrgemat taset eeldatakse järgmistel erialadel: klaver, klavessiin, orel, keelpillid, puhkpillid, löökpillid, akordion, kannel, kooridirigeerimine, helilooming, interpretatsioonipedagoogika. Madalam tase valitakse reeglina järgmistel erialadel: laul, muusikapedagoogika, elektroakustiline looming, audiovisuaalne looming, helirežii. Muusikauuringute ja -korralduse erialal valivad keskastme muusikakooli muusikateoreetiliste ainete tsükli läbinud üliõpilaskandidaadid kõrgema taseme katse, teised madalama taseme katse. Juhul kui üliõpilaskandidaat, kellelt eeldatakse kõrgema taseme katse sooritamist, otsustab valida madalama taseme katse ja sooritab selle positiivselt, jääb tema lõpptulemuseks 1 punkt (madalaim positiivne hinne) ning akadeemiasse sissesaamise korral on ta kohustatud õppima täiendavalt muusikateoreetilisi aineid.

Madalam tase

Kirjalik test (tutvu NÄIDISTESTIGA) koosneb järgmistest ülesannetest:

• kuulmise põhjal laadi (mažoor, minoor, modaalne laad) määramine;
• kuulmise põhjal meetrumi (kaheosaline, kolmeosaline, vahelduv) määramine;
• kuulmise ja osaliselt üles kirjutatud nooditeksti põhjal taktimõõdu (3/4, 4/4 või 6/8) määramine ja taktijoonte lisamine;
• kuulmise põhjal helikõrgusi tähistavatele noodipeadele rütmivältuste lisamine;
• kuulmise põhjal laadiastmete määramine (numbritega);
• lühikese püsitonaalse diktaadi kirjutamine (ei sisalda kromatisme ega kaldumisi);
• kuulmise põhjal meloodiliste lihtintervallide määramine kindlas helistikus;
• kuulmise põhjal harmooniliste intervallide määramine (helistikuväliselt) ja etteantud helilt üles või alla ehitamine;
• kuulmise põhjal diatoonilise meloodia helisid kaunistavate harmooniliste intervallide määramine ja noteerimine;
• kuulmise põhjal eri tüüpi kolmkõlade (duur- ja mollkolmkõla, suurendatud ja vähendatud kolmkõla) määramine helistikuväliselt;
• kuulmise põhjal elementaarkujus akordide (V₇ koos pööretega, II₇ ja VII₇ põhikujus) määramine ja ehitamine nii etteantud helistikus kui ka etteantud helilt (helistikuväliselt kõlavad akordid ainult põhikujus);
• kuulmise ja/või nooditeksti põhjal kadentsi tüübi (täiskadents, poolkadents, katkestatud kadents) määramine;
• kuulmise ja nooditeksti põhjal akordide määramine püsitonaalses muusikalõigus (määratavateks akordideks võivad olla põhikolmkõlad koos pööretega; kõik kõrvalastme kolmkõlad, v.a VII duuris ja II mollis; II₆, VI₆ ja VII₆; K₆₄; V₇, II₇ ja VII₇ koos pööretega; N₆; suurendatud sekstiga akordid – it₆, Ger₆ ja Fr₆; V ja V₇ sekstiga ning V₉);
• neljahäälses segakooriseades lühikeste püsitonaalsete harmooniajärgnevuste noteerimine (järgnevused ei sisalda kaldumisi);
• neljataktilise püsitonaalse meloodia harmoniseerimine neljahäälses segakooriseades.

Suuline osa koosneb järgmistest ülesannetest:

• ühehäälse püsitonaalse meloodia noodist laulmine ilma ettevalmistusajata (meloodia ei sisalda kromatisme ega kaldumisi);
• neljahäälses segakooriseades seitsmest akordist koosneva laiendatud kadentsijärgnevuse mängimine klaveril kuni kolme võtmemärgiga helistikus (ilma ettevalmistusajata). Valik tehakse järgmiste järgnevuste hulgast:
  • I-VI-IV-II₇-K₆₄-V₇-I
  • I-II₂-V₆₅-I-II₆₅-V-I
  • I-V₂-I₆-IV-K₆₄-V₇-I
  • I-VII₆-I₆-II₆₅-K₆₄-V₇-I
  • I-IV₆-I₆₄-IV-K₆₄-V₇-I
  • I-I₆-IV-II₇-K₆₄-V₇-I
  • I-I₆-V₄₃-I-II₆₅-V-I
  • I-VII₇-I-I₆-IV-V₇-I
  • I-I₆-V₆-I-II₆-V₇-I
  • I-I₂-VI-VI₂-II₆₅-V-I

Kõrgem tase

Kirjalik test (tutvu NÄIDISTESTIGA) koosneb järgmistest ülesannetest:

• kuulmise põhjal laadi (mažoor, minoor, modaalne laad) määramine;
• kuulmise põhjal meetrumi (kaheosaline, kolmeosaline, vahelduv) määramine;
• kuulmise ja osaliselt üles kirjutatud nooditeksti põhjal taktimõõdu (3/4, 4/4 või 6/8) määramine ja taktijoonte lisamine ning helikõrgusi tähistavatele noodipeadele rütmivältuste lisamine;
• kuulmise põhjal osaliselt noteeritud diatoonilises meloodias puuduvate nootide lisamine ja moodustuvate meloodiliste intervallide määramine;
• kuulmise põhjal ebakorrektselt noteeritud diatoonilises meloodias astme-, alteratsiooni- ja rütmivigade parandamine;
• kahehäälse püsitonaalse kromatisme sisaldava diktaadi kirjutamine viiuli- ja bassivõtmes;
• kuulmise põhjal harmooniliste intervallide määramine (helistikuväliselt) ja etteantud helilt ehitamine;
• kuulmise põhjal duur- ja mollkolmkõlade ning nende pöörete määramine (helistikuväliselt);
• kuulmise põhjal erinevate septakordide (väike mažoorne septakord, vähendatud septakord, poolvähendatud septakord, väike minoorne septakord, suur mažoorne septakord) ja noonakordi (D9) määramine (helistikuväliselt);
• lähisugulushelistikku moduleeriva harmooniajärgnevuse bassipartii kirjutamine ja bassihelilt üles ehitatavate akordide määramine harmooniatähistega (määratavateks akordideks võivad olla põhikolmkõlad koos pööretega, kõik kõrvalastme kolmkõlad v.a VII duuris ja II mollis; II₆, VI₆ ja VII₆; K₆₄; V₇, II₇ ja VII₇ koos pööretega; N₆; suurendatud sekstiga akordid – it₆, Ger₆ ja Fr₆; V ja V₇ sekstiga ning V₉);
• kuulmise ja/või nooditeksti põhjal kadentsi tüübi (täiskadents, poolkadents, katkestatud kadents) määramine;
• kuulmise ja nooditeksti põhjal akordide määramine kaldumisi ja modulatsiooni lähisugulushelistikku sisaldavas muusikalõigus (määratavateks akordideks võivad olla põhikolmkõlad koos pööretega, kõik kõrvalastme kolmkõlad v.a VII duuris ja II mollis; II₆, VI₆ ja VII₆; K₆₄; V₇, II₇ ja VII₇ koos pööretega; N₆; suurendatud sekstiga akordid – it₆, Ger₆ ja Fr₆; V ja V₇ sekstiga ning V₉);
• kuulmise ja nooditeksti põhjal figuratsioonihelide (mitteakordihelide) määramine;
• akordisümbolite põhjal akordide elementaarkujul noteerimine;
• neljahäälses segakooriseades lühikeste kaldumisi sisaldavate harmooniajärgnevuste noteerimine;
• kaldumisi ja modulatsiooni lähisugulushelistikku sisaldava meloodia harmoniseerimine;
• transponeeritud ja aldi- või tenorivõtmes noteeritud orkestripillide partiide kirjutamine viiuli ja bassivõtmes in C.

Suuline osa koosneb järgmistest ülesannetest:

• ühehäälse kromatisme ja kaldumisi sisaldava ning lähisugulushelistikku moduleeriva meloodia solfedžeerimine (ilma ettevalmistusajata);
• neljahäälses segakooriseades lähisugulushelistikku moduleeriva perioodivormis järgnevuse mängimine (ettevalmistusaeg 15 minutit).

Katset hinnatakse skaalal 0-5 punkti. 1 punkti (madalaima positiivse hinde) saamiseks peavad ülesanded olema sooritatud korrektselt 35-49% ulatuses, 2 punkti saamiseks 50-64% ulatuses, 3 punkti saamiseks 65-80% ulatuses, 4 punkti saamiseks 81-90% ulatuses ning 5 punkti saamiseks 91-100% ulatuses.