9. juunil sõlmisid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Ülikool EKA Galeriis raamleppe, et edendada loovuurimuse praktikaid ja tunnustamist Eesti teadusmaastikul.

Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalmu sõnul ei ole võimalik ilma loovuseta mingit teadust teha. “Kui mõelda, mida on loovuurimusel ühiskonnale öelda, siis tänu loovuurimusele meie intellektuaalne elu ja meid ümbritsev keskkond rikastub tohutult. See tähendab üleüldist kvaliteedi tõusu kõigile, kes sellega kaasa tulevad”, lisas Kalm.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja sõnul on kõrgharidusel loovuurimuse läbi tulevikus suur võimalus. “Lisaks sellele, et meil on loovuurimus ja doktoriõpe, loodame, et kuna meie õpetus peab olema teaduspõhine, saab loovuurimusest igapäevane osa õppetööst kõigis loovülikoolides. Loomulikult, loovuurimus aitab ühiskonda. Loovuurimus tõstab loovhariduse täiesti uuele tasemele.”

Raamleppe sõlmimisel EKAs illustreerisid kokkuvõtetega oma teadustööst kolme ülikooli doktorandid:

Michael Andrew Keerdo-Dawson tööga “Interaktiivsus ja filmi dramaturgia”, Tallinna Ülikooli audiovisuaalkunstide ja meediauuringute doktoriõppekavast; Maarja Mitt-Pichen uurimusega “Ruum kui näitleja psühhotehniline vahend”, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusika ja teatrikunsti doktoriõppekavast; ning Britta Benno loovuurimusega “Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides”, Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini doktoriõppekavast.

Kolme ülikooli rektorid Mart Kalm, Ivari Ilja ja Tõnu Viik allkirjastasid raamleppe sümboolselt EKA tekstiilidisaini külalisdotsent Varvara Guljajeva ja Tallinna Ülikooli doktorandi ja CUDANi nooremteadur Mar Canet’ neurokudumis (performance “NeuroKnitting debatt”, Varvara & Mar), mis tõlgendas kolme rektori ajulained ühtseks loovuurimuslikuks ühiskudumiks.

Foto: Reimo Võsa-Tangsoo