Ajaga kaasa – tervikliku pilliõppe toetuseks

Ajaga kaasa – tervikliku pilliõppe toetuseks


Maht:            24 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 10 tundi iseseisvat tööd
Aeg:              kolm õppepäeva: 5. juuni ja 22.–23. august 2025
Koht:             Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Õppekeel:    eesti keel
Õppekavarühm: aineõpetajate koolitus
Lektorid:      Mari Peets, Õnne Uus, Halliki Põlda, Ilona Bogomol, Lisanne Altrov, Riine Pajusaar

Õpperühma suurus: 30

Kursuse maksumus: tasuta õppekohta vastu võttes kinnitab õppija, et osaleb õppes vähemalt 70% ulatuses ja lõpetab koolituse saavutades õppekavas märgitud õpiväljundid. Kursuse katkestamisel on akadeemial õigus esitada osalejale arve kursuse maksumuse ulatuses (312 eurot). Kursusel osalemise eeldus on kuulumine sihtgruppi.

Sihtgrupp: muusikakoolide kõikide erialade õpetajad, kes vajavad pedagoogiliste teadmiste ajakohastamist.

Eesmärk

Anda pilliõpetajatele süstemaatiline ja kõige uuemale teadmisele tuginev süvakäsitlus erinevatel praktilistel üldpedagoogilistel teemadel, toetades ja kaasajastades sellega pilliõpetaja õpetamise kvaliteeti.

Kursuse vajalikkuse põhjendus

Pilliõpetuse üldküsimustele suunatud täiendkoolitusi, mille sihtgrupiks on kõikide pillide õpetajad, pole olnud võimalik korraldada mitu aastakümmet. Sellist teemavalikut käsitletakse hetkel ainult EMTA-s kraadiõppes. Kuna valdav enamik töötavaid pilliõpetajaid on lõpetanud EMTA kas 10 või enam aastat tagasi, siis vajavad sellealased teadmised ja vahepeal toimunud muutused taas kokkuvõtlikku ja süstemaatilist käsitlust, mida käesoleva koolitus ka pakub. Koolituse teemavalik on koostatud arvestades hetkel kõige aktuaalsemaid küsimusi. Vajadused on monitooritud suhtluses õpetajaskonnaga ning koolijuhtidega.

Õpiväljundid

Kursuse läbinud oskavad kohaldada oma õpetustegevust vastavalt õpilase eripäradele, kasutades selleks uusimat teavet ja parimaid töövõtteid kursusel käsitletud teemavaldkondades: töö erivajadustega lapsega; andekuse, loovuse, harjutamismeetodite ja tehisaru kasutamise ning arendamine õppimispsühholoogia teadmistele tuginedes.

Sisu ja käsitletavad teemad

Teema Kontakttunde Iseseisev töö (t)
Erivajadusega laps pilliõppes 6 2
Laste ja noorte õppimispsühholoogiast 6 2
Andekuse mitmekesised avaldusmisvormid 6 2
Tehisaru kasutamisvõimalusi pilliõppes, intervisioon 2 2
Keha- ja vaimuharjutusi pilli õppivale noorele instrumentalistile 2 1
Pedagoogilisest loovusest 2 1
Kokku 24 10

Õppevormid ja õppetöö korraldus

Õppetöö toimub kahe sessiooni jooksul. Õppevormideks on loengud, praktilised seminarid, esitlused ja arutelud.

Nõuded lõpetamiseks Õppetöös osalemine 70%, iseseisvate tööde sooritamine, õpiväljundite saavutamine.
Õpiväljundite saavutatuse hindamise viis Eristamata (arv, m.arv, mi).
Hindamismeetodid Iseseisva töö arutelu, kogemuste vahetamine. Hindamine sõnalisel skaalal arvestatud/mittearvestatud.
Hindamiskriteeriumid Õppetöös osalemine 70%, iseseisvate tööde sooritamine, õpiväljundite saavutamine.

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid

Kursuse lõpetajale väljastatakse EMTA täiendkoolituse tunnistus.

Õppekava juht on EMTA interpretatsioonipedagoogika õppejuht, professor Lembit Orgse.


Lektorid

Mari Peets

Haridusteaduste magister – klassiõpetaja
Haridusteaduste magister – eripedagoog-nõustaja
Tallinna Euroopa Kooli lasteaia ja algkooli õppejuht
Tallinna Ülikooli lektor


Õnne Uus | ETIS

Õnne Uusil on magistrikraad psühholoogias ja doktorikraad haridusteadustes ning ta töötab haridusteaduste instituudis hariduspsühholoogia lektorina. Lisaks on ta pikalt olnud kliiniline psühholoog Tartu Ülikooli Kliinikumis kui ka Tallinna Lastehaiglas. Õnne Uusi kirg on hariduspsühholoogia ehk see, kuidas aju õpib. Samuti, millist rolli omavad tähendusliku õppimise juures teised inimesed. Õnne uurib ja õpetab, kuidas perekond, õpetaja, eakaaslased ja eelkõige õpilane ise saavad reaalselt mõjutada seda, mis toimub õppija peas. Ta teab, et õppimine on äge – elumuutev kogemus. Õnne Uusi tugevus hariduspsühholoogina on jagada tõenduspõhist teadmist, kuidas parimal viisil rakendada inimaju online võimekust.


Halliki Põlda

Halliki Põlda lõpetas aastal 1988 Tallinna 1. Keskkooli ja aastal 1993 Tallinna Polütehnilise Instituudi (Tallinna Tehnikaülikooli) arvutite ja arvutivõrkude eriala diplomiõppe. 2012. aastal sai ta Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni erialal magistrikraadi (magistritöö “Imelapse diskursuse konstrueerimine Eesti meedias Õhtulehe, Postimehe ja Eesti Päevalehe näitel”). 2019. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi tööga “Andekusfenomeni konstrueerimine avalikus kommunikatsioonis”.[1] Väitekiri on Eestis esimene omataoline, mis käsitleb fenomeni laia spektrit: uurib andekuse ajaloolist konstrueerimist ja tänaseid arusaamu andekusest ning annete arendamise võimalusest Eesti hariduses.

Halliki Põlda teadustöö põhisuunad on haridus- ja kommunikatsiooniuuringud, sh mõistete ja fenomenide analüüsi ja interpreteerimise võimalused avalikus kommunikatsioonis ning kvalitatiivse analüüsi metoodika.

Ta töötab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudis elukestva õppe dotsendina ja on täiskasvanute koolitaja


Lisanne Altrov lõpetas aastal 2023 Austria ülikoolis Universität für Musik und Darstellende Kunst Wien (MDW)muusikafüsioloogia õppekaval. Lisanne on viinud läbi muusikafüsioloogia loenguid, eratunde ja koolitusi Comendunesi Festivalil Itaalias, Eesti muusikakoolides ja Pärnu Muusikafestivalil. Altrov alustas viiuliõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis Tiiu Peäske õpilasena. 2017 omandas ta bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) professor Arvo Leiburi käe all.

2017 jätkusid õpingud Viinis, ülikoolis Musik und Kunst Privatuniversität der Stadt Wien (MUK). Esmalt prof Amiram Ganz’i ning alates 2018 prof Henja Semmleri klassis ja omandas aastal 2022 teise bakalaureuse kraadi.

Aastal 2021 alustas Altrov magistriõpinguid samas ülikoolis prof Ulrike Engeli juures barokkviiuli erialal. Aastast 2023 on Altrov Yehdi Menuhini Live Music Now stipendiaat.

Erinevate koosseisudega on meeldejäävaimad kontserdid olnud BBC Proms Royal Albert Hall’is, Keelatud Linna Kontserdisaalis Pekingis, Pariisi Filharmoonias, Elbphilarmonie’s Hamburgis, Berliini ja Viini kontserdimajades. Solistina on Altrov üles astunud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Tallinna Kammerorkestriga.

Aastatel 2015–2019 töötas Altrov Tallinna Kammerorkestris ning 2018–2020 oli Berliner Operngruppe abikontsertmeister.Viinis teeb Altrov regulaarselt koostööd akordionist Elisabeth Mülleriga (Duo Vineta), orkester Wiener Akademie‘ga, Orchester 1756ga, Wiener Ensemble’i, Strauss Capelle Wien’i ning paljude teistega.


Riine Pajusaar on eesti helilooja ja Keila Muusikakooli klaveriõpetaja.