Tänapäevased didaktilised võtted saksofoniõpetuses ja ansamblite juhendamises erinevatele vanuserühmadele
Maht: 24 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 8 tundi iseseisvat tööd
Aeg: 15. – 17. juuni 2026
Koht: Keila Muusikakool
Õppekeel: eesti keel
Õppekavarühm: aineõpetajate koolitus
Lektorid: Eve Neumann, Olavi Kasemaa, Kädy Plaas-Kala
Õpperühma suurus 20
Kursuse maksumus: tasuta õppekohta vastu võttes kinnitab õppija, et osaleb õppes vähemalt 70% ulatuses ja lõpetab koolituse saavutades õppekavas märgitud õpiväljundid. Kursuse katkestamisel on akadeemial õigus esitada osalejale arve kursuse maksumuse ulatuses (312 eurot). Kursusel osalemise eeldus on kuulumine sihtgruppi.
Sihtgrupp: muusikakoolide pilliõpetajad, saksofoniansamblite juhendajad
Kursuse vajalikkuse põhjendus:
Saksofoniõpetajatel ja ansamblijuhendajatel on pidev vajadus täiendada oma muusikalisi ja
pedagoogilisi oskusi, et olla kursis muutuva õpikäsituse ning kaasaegsete muusikaliste nõudmistega. Eriti oluliseks muutub oskuste arendamine suvekoolis, kus praktiline õpe, uute tehniliste ja muusikaliste väljendusvahendite omandamine ning kolleegidega kogemuste jagamine mängivad olulist rolli. Samuti on oluline, et muusikud ja õpetajad saaksid tegeleda oma füüsilise ja vaimse tervise tugevdamisega, kuna muusika õpetamine ja esinemine on psühholoogiliselt ja füüsiliselt nõudlikud.
Kursus pakub unikaalset võimalust keskenduda praktilisele pillimängule, ansamblimängule ja
pilliõpetamise metoodikale läbi erinevate õppevormide. Lisaks muusikaliste oskuste arendamisele on kursusel külalislektor spordipsühholoogi näol, kes aitab osalejatel mõista, kuidas toetada oma vaimset ja füüsilist heaolu intensiivse muusikaõppe ja -esituse ajal. Õpetajate ja juhendajate jaoks on oluline omandada teadmised, kuidas aidata oma õpilastel säilitada motivatsiooni ja vältida läbipõlemist.
Kursus annab osalejatele võimaluse kogeda uusi õpetamisvõtteid, tutvuda tänapäevase repertuaariga ja jagada parimaid praktikaid nii saksofoniõpetuse kui ka ansamblijuhendamise alal. Lisaks pakub
Kursuse eesmärk on pakkuda saksofoniõpetajatele ja ansamblijuhendajatele võimalust arendada oma pedagoogilisi ja praktilisi oskusi läbi kaasaegsete didaktiliste võtete. Kursus keskendub
saksofoniansambli repertuaari omandamisele ja analüüsile, ansamblitöö juhendamisele erinevates
vanuseastmetes ning pillimängutehnika ja soorituspsühholoogia seostamisele muusikute ja õpilaste
õpetamises. Kursuse lõppedes on osalejad omandanud uuenduslikke meetodeid, mida rakendada oma igapäevases õpetamispraktikas ja ansamblite juhendamises, samuti on nad saanud praktilist tagasisidet oma esinemisoskuste kohta.
| Teemad | kontakttunde | Iseseisev töö |
| Saksofoniansambli repertuaari omandamine ja analüüs | 8 | 6 |
| Kaasaegsed võtted ansamblitöö juhendamiseks alg- ja keskastmes | 7 | |
| Õpetaja pillimängutehnika arendamine | 3 | |
| Õpetaja eneseanalüüs ja õpetamisoskuste kujundamine | 2 | 2 |
| Soorituspsühholoogia | 2 | |
| Repertuaari praktiline presentatsioon | 2 | |
| Kokku | 24 | 8 |
Õpiväljundid
- Omandab kaasaegsed didaktilised meetodid saksofoniansambli repertuaari õpetamiseks,
rakendades neid erinevates vanuserühmades ja tasemetes. - Analüüsib ja omandab sobiva repertuaari saksofoniansamblitele ning oskab seda kohandada
vastavalt õpilaste tasemele ja ansambli vajadustele. - Arendab saksofoni mängutehnikaid individuaalse juhendamise kaudu, parandades tehnilisi ja
muusikalisi oskusi. - Juhendab ansambleid efektiivselt erinevates vanuse- ja tasemerühmades, kasutades
kaasaegseid võtteid, et toetada grupi koostööd ja muusikalist arengut. - Kasutab soorituspsühholoogia teadmisi, et paremini mõista ja toetada õpilaste ja enda vaimset
ning füüsilist heaolu intensiivses muusikalises tegevuses. - Rakendab eneseanalüüsi ja tagasiside meetodeid, et pakkuda õpilastele toetavat ja
struktureeritud tagasisidet, mis aitab arendada nende muusikalist arengut ja motiveerib
õppetöös. - Tutvub uuenduslike ja praktiliste õpetamisvõtetega, mida saab rakendada igapäevases
õpetamispraktikas ja ansamblite juhendamises. - Esitleb ja peegeldab praktilist repertuaari teistele osalejatele, saades professionaalset
tagasisidet oma esinemise ja juhendamise kohta.
Õppevormid ja õppetöö korraldus
Õppetöö toimub kolmel päeval. Õppevormideks on praktiline töö, individuaaltund, loeng ning
esinemispraktika.
Kursuse lõpetamise tingimused:
- osalemine õppetööl vähemalt 70%;
- iseseisev töö repertuaariga;
- repertuaari praktiline esitamine
Lõpetamisel väljastatavad dokumendid:
Kursuse lõpetajale väljastatakse EMTA täienduskoolituse tunnistus koos hinnetelehega.
Õppekava juhid on prof Olavi Kasemaa ja Eve Neumann
Olavi Kasemaa on silmapaistev saksofonist, Eesti saksofonimängijate koolkonna rajaja ja arendaja. Oma pedagoogi tegevusega on ta oluliselt edendanud saksofonimängu ja -õpetuse taset vabariigis, tema õpilaste seas on hulgaliselt rahvusvaheliste konkursside laureaate ja diplomande. Olavi Kasemaa on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, tema õpilased töötavad saksofonimängijatena professionaalsetes orkestrites, õpetajatena Eesti muusikakoolides ja kultuuriorganisaatoritena. Eesti Muusika – ja Teatriakadeemia saksofoni eriala on lõpetanud O. Kasemaa juhendamisel bakalaureuse-, magistri-, või doktorikraadiga 26 üliõpilast, alates 1987. a. on kõik puhkpillierialade üliõpilased läbinud tema loengukursused eriala ajaloos ja didaktikas.
Olavi Kasemaa alustas muusikaõpinguid Rakvere Lastemuusikakoolis viiulierialal Jaan Paku
juhendamisel. Aastatel 1961–1962 ja 1965–1967 jätkas ta õpinguid Tallinna Muusikakoolis Sulev Orgse ja Paul Purga viiuliklassis. 1973. aastal lõpetas Kasemaa Tallinna Riikliku Konservatooriumi
puhkpilliorkestri dirigeerimise erialal Helmut Orusaare käe all ja saksofonierialal Juhan Kaljaspooliku
juhendamisel. Olavi Kasemaa on õppinud ka Ajaloo Instituudi aspirantuuris Ea Janseni juhendamisel ning omandanud 1989. aastal ajalookandidaadi kraadi. Olavi Kasemaa on töötanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppejõuna alates 1972. aastast (dotsent
1991, professor 1999 ). Aastatel 1977 – 1982 ja 1989-1994 puhkpillikateedri juhataja. 1980 asutas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saksofoniklassi. Kasemaa on õpetanud saksofoni veel ka Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (1984–2004), Tallinna Muusikakeskkoolis (2002-2022), Tallinna Muusika – ja Balletikoolis (alates 2022), Elleri nimelises Muusikakoolis (1995–1998), Tallinna Pedagoogikaülikoolis (1999–2001) ja ( 2006-2019 ) Viimsi Muusikakoolis. Tema õpilaste hulka kuuluvad Villu Veski, Virgo Veldi, Raivo Tafenau, Eve ja Valdur Neumann, Lauri Sepp, Sulev Sommer, Ivo Lille, Rene Laur, Heli Reimann ja paljud teised. 20 aastat on O. Kasemaa õpetanud noori saksofoniste Põltsamaa Suvekoolis, 21 aastat Rakvere Saksofonipäevadel ja Kunda, hiljem Võsu Saksofoni Suvekoolis. Olavi Kasemaa on kuulunud Eesti Kooriühingu juhatusse (1992–1995) ja “Eesti teaduse biograafilise leksikoni” toimetuskolleegiumi. Ta on Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse liige, samuti Rahvusvahelise Puhkpillimuusika Uurijate ja Edendajate Ühingu liige. Olavi Kasemaa on esinenud ettekannetega rahvusvahelistel ja vabariiklikel teaduskonverentsidel, avaldanud Eestis ja välismaal muusikaalaseid ning teadusartikleid.
Professor Kasemaa on Eesti Kooriühingu ja Eesti Saksofoniühingu auliige ning Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiaat 2012, instrumendiõpetaja preemia. Ta on Tallinna Saksofonikvarteti asutaja (1983) ning esinenud sellega mainekatel festivalidel, sh. 1997 Valencias (Hispaania) ja 2000 Montrealis (Kanada) saksofonistide maailmakongressil ning 2001 Helisngis EUROCASS-il. 1998–2002 esindas kvartett Prantsusmaa firmat Vandoren. 25 Eesti heliloojat on Tallinna saksofonikvartetile pühendanud kokku üle 40 teose. Kvartett on salvestanud teoseid Eesti Raadio fondi, andnud välja LP (1989) ning 4 CD-d.
Olavi Kasemaa on mänginud mitmes orkestris, sh Eesti Raadio Kontsertorkester, ERSO ja Tallinna
Kammerorkester, juhatanud meistrikursuseid Eestis ja välismaal ning teinud arranžeeringuid
saksofonikvartetile. Ta on osalenud paljudes rahvusvaheliste ja vabariiklike konkursside źüriides, olnud esimees. 1998. aastal oli ta koos Villu Veskiga festivali “Saxomania” muusikaline juht. Solistina on Olavi Kasemaa tihti esitanud Hillar Kareva teoseid.
Eve Neumann
Sündinud Keilas, kus alustas muusikaõpinguid Keila Lastemuusikakoolis klaveri erialal ja jätkas G. Otsa nimelises Muusikakoolis saksofoni erialal. Omandanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia solisti ja orkestrandi diplomi 2002 aastal prof. Olavi Kasemaa juures. Lisaks mitmetele meistrikursustele (J.Pettersson, C. Johnsson, C. Bois) on ta täiendanud end Helsingi Sibeliuse Akadeemias prof. Pekka Savijoki ning Hollandis Utrecht’i Hoogeschool voor de Kunsten prof. Johan van der Linden käe all.
Osalenud festivalil “Saxomania” (1997), noorte interpreetide konkursil “Con Brio (2002). 2003 võitis ta IV koha ja diplomi H.Kareva nim Rahvusvahelisel Saksofonistide konkursil. On teinud koostööd
klavessiinimängija Ene Naela, organist Tiia Tenno, organist Pille Metssoni, Tallinna Saksofonikvarteti ja ERSO-ga. Ta on töötanud õpetajana Tallinna Muusikakoolis, Viimsi Muusikakoolis ja Keila Muusikakoolis. On Saksofonikvarteti Quattro Quarti liige ja üks asutajatest ning Eesti Saksofoniühingu asutaja ning juhatuse liige. Eve Neumann on 2015 loodud NATO saksofoniorkestri liige, millega anti kontsert 17ndal Maailma Saksofonikongressil (17th World Saxophone Congress and Festival). 2016 kutsus kokku saksofonikvarteti FinEst , milles ühendasid jõud Eesti Kaitseväe ja Soome Kaardiväe orkestrite saksofonistid. Eve Neumann töötab Eesti Sõjaväe orkestris saksofonirühma kontsertmeistrina, Saue Muusikakoolis saksofoniõpetajana ja Tallinna Muusika- ja Balletikoolis rahvusvahelise töö
koordinaatorina. 2019 kaitses magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaaegse ja
vabaimprovisatsiooni erialal.
Kädy Plaas-Kala (sopran) on pälvinud tunnustust nii kontserdi- kui ka ooperilaval. Hinnatud solistina esineb ta vokaalsümfoonilistes suurvormides ning teeb koostööd mitmete interpreetide ja ansamblitega nii Eestis kui ka välismaal. Kädy ulatuslik repertuaar hõlmab muusikat varabarokist kuni kaasajani. Kädy on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2006), Marje ja Kuldar Singi nimelise noore laulja preemia (2007), Lili Kaelase muusikafondi stipendiumi (2007) ning ta on Eesti Kultuurkapitali interpreedi stipendiumi laureaat (2008).
2017. aastal valiti ta teatri aastaauhindade nominantide hulka vokaalselt nõudliku partii kõrgetasemelise esituse eest Austria helilooja Georg Friedrich Haasi monodraamas „Atthis“ festivalil Afekt.
Lisaks interpreedi tööle on Kädy Tallinna Muusika- ja Balletikooli klassikalise laulu juhtõpetaja. Veelgi enam, alates 2023 aastast õpib Kädy Tartu Ülikooli magistrantuuris spordi- ja soorituspsühholoogiat .