Helialbum on salvestatud Tallinna Issanda Muutmise Kirikus 28.–29.10.2023. Albumil kõlavad segakoor HUIK! dirigent Ode Pürgi juhatusel ning solistid Arete Kerge, Ott Indermitte, Ode Pürg ja Eerik Jõks.
Helirežii ja montaaž Margo Kõlar ja Ilja Korjukin. Heliplaadi kujundas Päivi Palts.
Helialbumil kõlavad laulud, mille interpretatsioonilisse keskmesse on tõstetud eesti keele ainulaadne ja lummav keelemuusika.
Salvestisega soovitakse tutvustada võimalusi, mida pakub sügav keskendumine meie emakeele kõlale.
Seda tehakse Eerik Jõksi komponeeritud ühehäälse ja saateta vokaalmuusikaga; eesti luuleklassika psalmitoonidel laulmisega; ja nelja eesti kooriklassikasse kuuluva pala keelerütmipäraste seadetega.
Album koosneb neljast osast ehk „laulust“, mis on raamistatud proloogi ja epiloogiga. Iga „laul“ koosneb omakorda kolmest osast milles kõlab, nagu eelpool öeldud, eestikeelne pühalaul ehk proosarütmiline kirikulaul, eesti luule psalmitoonidel ja erilise maiuspalana keelepärane uustõlgendus klassikalisest koorilaulust.
Helialbumil kuuldu põhineb Eerik Jõksi aastakümnete pikkusel loometööl ja pisut enam kui kümne aasta pikkusel teadustööl.
Helialbum on Eerik Jõksi loovuurimuse „Probleemid ja lahendused eestikeelse vokaalmuusika komponeerimisel ja interpreteerimisel“ muusikaline tulem, mida toetas Kultuuriministeerium loovuurimuse meetmest.
Eesti eripärase keelemuusika tähelepanelikul jälgimisel ja järgimisel avaneb meie ees täiesti uutmoodi nüansseeritud muusikaline ilmapilt, mis erineb meile tuntud indogermaani keelemuusika poolt sugereeritud muusikalisest maailmast. Selles ei domineeri romantiliselt intensiivne muusikaline voogamine väga tugevate maitsete ja värvidega, vaid iseloomustavaks tunnuseks on pigem eesti keele nüansseeritusest ilmnevad karged ja sageli vaevumärgatavad kõla- ja mõttevarjundid. Piltlikult öeldes on eesti keelemuusikast tõukuv vokaalmuusika võrreldes indogermaani omaga justkui kruus piparmündi- või pärnaõieteed tassi kange espressokohvi kõrval.
Helialbumi kujunduses on kasutatud Kristjan Jaak Petersoni luuletuse „Kuu“ autograafi luuletaja päevikust. Paljudele eestlastele on tuntud poeedi küsimus „Kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles lõpmatust omale otsida?“, aga oluliselt vähem tuntakse tõdemust, millega Kristjan Jaak oma luuletuse kokku võtab: „Nõnda, inimeste vaim! Oled sa udus ujumas, kui su mõte on otsimas Jumalat tähtede alta.“
Kaasaegne populaarne kultuurikaemus on suutnud üsna edukalt eemaldada meie kultuuridiskursusest kirikukultuuri komponendi. Selle tagajärjeks on kultuuriteoreetiline utoopia, nagu oleks eesti kirjakultuur ja professionaalne muusikakunst saanud sündida ilma tugevalt tooniandva ja olemuslikult määrava kristliku komponendita.
Helialbum „Kostke, laulud, eesti keeles!?“ soovib muuhulgas juhtida tähelepanu dominantsele kristlikule komponendile eesti luule ja professionaalses muusikakultuuri vundamendis.
… et igal tähel oleks raamatu vägi!
Lugude nimekiri:
1. Antifoon “Kostke, laulud, eesti keeles” valitud salmidega luuletusest “Kuu” 2:22
2. Traktus “See on lugu” sõõrtooniga “Loomine” 3:55
3. Kolm antifooni “Taevad jutustavad” , “Ma pean Issandat” ja “… siis inglid ise” salmidega luuletusest “Mu isamaa on minu arm” 4:53
4. Mu isamaa on minu arm 2:31
5. Traktus “Kes on see, kes kõrbest üles tuleb” seeriatooniga “Arete” 3:53
6. Antifoon “Sa oled kõige kaunim” salmidega luuletusest “Ei saa mitte vaiki olla” 3:06
7. Ei saa mitte vaiki olla 1:42
8. Traktus “Igast rahvast ja igast keelest”
9. Antifoon “Kui oled Eesti rahvas” salmidega luuletusest “Eesti, Eesti ela sa!” 9:26
10. Eesti, Eesti ela sa! (Eesti lipp) 3:00
11. Traktus “Ela oma maal” 2:14
12. Antifoon “Kallis kuldne” salmidega luuletusest “Sind surmani!” 5:26
13. Sind surmani 4:10
14. Koraal “Suur Jumal, päeva selgus Sa” 4:36
