Põhjalikult uuendatud kultuurikorralduse magistriprogrammis alustas sel sügisel uus õppegrupp 19 tudengiga 12 erinevast riigist. Esmakordselt õpivad meie üliõpilased topelt-teemanti mudeli protsessiloogikast lähtudes ning ülesandepõhiselt organiseeritud õppekava järgi.
Muudatuste kavandamisega alustati 2018. aasta sügisel ja sellele eelnes nii välishindajate, vilistlaste kui ka teiste huvigruppide tagasiside analüüs. Õppekavas tehti mitmeid ümberkorraldusi väikesemahuliste ainekursuste asendamisest kaheaastaste moodulitega kuni disainmõtlemisele põhinevate intensiivseminarideni ja mentorlusprogrammini. Integreeritud ja komplekssed lahendused ei ole just kõige suuremad sõbrad akadeemilise bürokraatiaga ning kõrvaltvaatajad on küsinud: miks te asjad nii keeruliseks ajate?
Kultuurikorraldust on tavaliselt peetud mikrokosmoseks kunsti, majanduse, administreerimise ja ühiskondlike aspektide piirimail, mis neid ühendab ja üksteisele vahendab (Kleppe 2017). Juba oma olemuselt mitmeid valdkondi koondav ning erisuunaline kultuurikorralduse praktika üks olemuslik omadus on muutus: muutuste esilekutsumine, nendega toimetulek, muutustes püsimine. Ühiskondlike muutuste agendiks olemist ning selliste protsesside ja inimeste juhtimine kultuurideüleselt ja rahvusvahelises kontekstis peetakse järjest olulisemaks kultuurikorraldaja rolliks (Mandel ja Lambert 2020). Kultuurikorraldus on sageli ka kaose ja komplekssuse haldamine ning seejuures iseenda ja teiste juhtimine. Nii nagu mitmed teisedki eluvaldkonnad, peab ka kultuurivaldkond kohanema muutuvate oludega ning valdkond vajab praktiliste aineoskuste kõrval järjest enam ülekantavaid pädevusi ning kompetentse, nagu komplekssete probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, loovus, inimeste juhtimine ja koordineerivad tegevused, emotsionaalne intelligentsus ja otsustamisoskus, teenustele orienteeritus, läbirääkimisoskused ning kognitiivne paindlikkus (Maailma majandusfoorum, 2020).
Meie eriala lõpetajate põhjalikke tagasiside ankeete uurides ja valdkonna praktikutega nõu pidades tõdesime: üksikute ainekursustega saavutatavad oskused ja teadmised ei taga piisavalt just neid – komplekssusega toimetulemiseks – vajalikke hoiakuid ning proaktiivset suutlikkust. Kultuuri- ja loomemajanduse valdkond vajab täna rohkem kui varem töötajaid ja organisaatoreid, kes suudaksid nii etteantud institutsionaalsete struktuuride sees, nendest väljas ja nende üleselt loomingut ja loovust toetada, hoida, arendada ja edastada. Lisaks tehnilistele võimekustele (nagu praktilised projektijuhtimise meetodid, finantsjuhtimise või turunduse käsitööoskused) on samaväärselt olulised “pehmed” ülekantavad oskused, nagu meeskonnatöö, kommunikatsioon ja probleemilahendusoskus. Eestvedamine ja ettevõtlikkus on järjest enam kriitilise tähtsusega valdkonnas, kus töökohad on ebastabiilsed, põhinevad palju mikro-ettevõtmistel ja spetsiifilisel intellektuaalsel omandil (VVA 2021). Need valdkondlikud vajadused viisid meid ülesandepõhisele õppele (Challenge-based learning), kus õpingute selgrooks on iga tudengi enda valitud konkreetne kultuurikorralduse valdkonna väljakutse, millega töötatakse nii praktilisest perspektiivist kui ka akadeemilisele teadustööle toetudes. Ainekursuste asemel põimime moodulitesse teemasid ning meetodeid, mis aitaksid kultuuri korraldada just homme ja leida innovatiivseid, jätkusuutlikke ning inimlikke lahendusi. Individuaalne fookus-teema ja personaalne mentorlus aitavad vältida n-ö lõksu, et rahvusvahelisel kultuurikorralduse maastikul peaks õpetama universaalset ja homogeenset “üht ja ainust” õiget lahendust – sest see pole soovitatav ega võimalik (Mandel ja Lambert 2020).
Disainmõtlemisele tuginedes proovime julgustada mõtteviisi, et on võimalik leida alati unikaalseid lahendusi, ka probleemidele, mida täna me veel võib-olla ei taju, aga mida kindlasti ei saa lahendada retseptidega, mis töötasid eile.
Lisaks valdkondlikele vajadustele õppe muutmiseks, seisime silmitsi ka üliõpilaste muutunud ootustega – sageli leiavad õppurid kultuurikorralduse kraadiõppeprogrammidest selle praktilise teadmise, mis nende senises töös on puudu olnud ning magistritöö selle juures on mõnelgi juhul “tüütu” lisand. Enam kui akadeemiline kraad köidab praktilise eriala inimesi kontaktvõrgustik, inspiratsioon, reaalsed praktilised lahendused tööks. Kiired, kompaktsed ja paindlikud lahendused kõrghariduses võidavad järjest enam populaarsust. Integreeritud õppemoodulid, kus praktilise ülesandega töötamine käib käsikäes teadustööga, võimaldab nüüd paremini seostada akadeemilist ning praktilist lähenemist kultuurikorralduse valdkondlikele probleemidele. Kõik õppekava alateemad ja moodulid seotakse eluliste probleemide lahendamisega ning selle käigus integreeritakse need igas aspektis ka teadustööga ning magistritööks vajalike andmete ja teadmiste kogumise ning vormistamisega. Disainmõtlemisest pärit topelt-teemanti mudel juhib kogu õppeprotsessi loogikat:
Rahvusvaheliste tudengite vajadusi silmas pidades on nüüd õppetöö organiseeritud neljanädalaste tsüklitena, kus kord kuus toimub neli päeva kestev intensiivseminar Tallinnas kohapeal ning ülejäänud õppetöö on individuaalne, veebipõhine või grupitöö ja mentorluse vormis.
Kultuurikorralduse õppekava põhilised eesmärgid ja väljundid jäid suures plaanis samaks – ikka on kavas nii kunstiprojektide ühiskondliku mõju juhtimine kui publikuarendus, äriõigus ning sponsorlus jpm. Kuid kõik moodulid on sisult kohaldatud just selle õppegrupi vajadustele, kooskõlastatud teiste moodulite õppejõududega, et saavutada võimalikult suur omavaheline integreeritus, kaasaegne käsitlus ja paindlikkus. Ühe uuendusena rakendame ka Moodle platvormi, mis koondab kogu õpingute sisu, materjalid, kodutööd ja tagasiside. Moodle toetab nii päris klassiruumis toimuvat (õppematerjalide koguna ning arhiivina), samuti on see kui ka on keskseks infolauaks veebipõhisele ja (grupi)töö protsessile. Põnevust lisab, et ühisõppekavale kohaselt peavad tudengid toimetama teatud teemade puhul ka Estonian Business Schooli ametlikus veebiõppe platvormis Canvas. Tavapärasest erinevas õppetöö korralduse protsessis aitab kätt pulsil hoida mentor – igal üliõpilasel on (praegu veel akadeemiaga seotud) mentor, kes toetab üliõpilast tema fookusprojekti lahendamisel ning aitab tudengil ise leida viise, et õpingutest maksimum saada. Piloteerimise järel loodame välja arendada juba praktikuid kaasava ja süsteemse rahvusvahelise mentorsüsteemi regulaarsete koolituste ja reguleeritud protsessiga. Kõik need uued lahendused eeldavad pidevat ja suurt tööd, et paljude külalis- ja välisõppejõudude panust koordineerida, nii sisu kui ka meetodite osas üheskoos kõigi osapooltega leida just praegu ja nendele õppuritele sobivad lahendused. Nii õppimine kui ka õpetamine on saanud meie jaoks uue tähenduse kui tõeline koos-loome.
Sel õppeaastal testime, analüüsime ja peenhäälestame kõiki neid muudatusi ning eeskätt on see õppimise ja kohanemisprotsess ka meie õppekava arendajatele ja õppejõududele endile. Selleks, et praktiline kogemus saaks realiseeruda ka konstruktiivseteks parandusteks ja arendusteks, teeme isekeskis regulaarselt refleksiooni ja analüüsi. Ka sage ja mitmekülgne tagasiside (iga sessiooni, kuu ja semestri lõikes) tudengitelt on uus harjumus, mida oleme asunud juurutama.
Üks meie eesmärke on aga sama, mis juba mõned aastad olnud: leida reaalseid koostöökohti akadeemia teiste osakondade ja kultuurikorralduse vahel. Selleks käivitasime juba 2018. aastal kultuurikorralduse õppe kohustusliku osana “projektitööd akadeemias”, kus iga kultuurikorralduse üliõpilane peab osalema ühes akadeemia korraldatavas (või akadeemiaga seotud) projektis. Kokkuleppel projekti teiste osapooltega leiame need töölõigud, milles meie tudeng saab panustada ning samal ajal sellest õppida vastavalt meie õppekavas ettenähtud eesmärkidele ja väljunditele. Näiteks varasemalt on meie tudengid osalenud ooperistuudio “Orlando” lavastuse väljatoomise juures lavakujundaja assistendina või puhkpillikonkursi kommunikatsiooni-valdkonnas ja mujal.
Ootame väga akadeemia kõigi liikmete ettepanekuid projektideks (mis võiks toimuda 2021 sügisel või 2022 kevadel), kuhu meie nii kohalikud kui ka välistudengid võiksid liituda ja praktika korras oma õla alla panna. Ettepanekuid ootame kuni 18. oktoobrini 2021 e-postiaadressile: kaari.kiitsak-prikk@eamt.ee
Kaari Kiitsak-Prikk, kultuurikorralduse õppejuht
Viidatud allikad:
Bård Kleppe, 2017. Managing Autonomy: Analyzing Arts Management and Artistic Autonomy through the Theory of Justification, The Journal of Arts Management, Law, and Society, DOI: 10.1080/10632921.2017.1377661