Rahvusvaheline konverents “Dramaturgia – maastike kaardistamine” toimub 7.–8. märtsil 2025 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black boxis. Kuna tänavu möödub 20 aastat dramaturgiaalase kõrgharidusõppe algusest Eestis, siis soovime konverentsil laiemalt mõtestada, kuidas mõistavad etenduskunstide praktikud ja teoreetikud dramaturgia olemust ja dramaturgi tööd nii Eestis kui ka kaugemal. Milline on dramaturgia tähendus ja koht sõnalavastustes, tantsus, etenduskunstis ning milliseid paralleele saame tõmmata filmi- ja seriaalimaastikuga? Vahendame tänaseid kogemusi ja mõtleme, millist dramaturgiõpet on tarvis tulevikus.
Konverentsi korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakond ja see toimub koostöös Eesti Teatri Agentuuri, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu ja Sõltumatu Tantsu Lavaga.
Konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital.
-
Ajakava
I PÄEV
Päeva moderaator Madli Pesti
10.30 Sissejuhatus. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori Ivari Ilja tervitus10.45 Anneli Saro, Mida te mõtlete, kui ütlete dramaturgia?
11.15 Ivar Põllu, Näidendi uued võimalused: milline on näidendi koht 21. saj teatris?
11.45 Sven Karja, Teatriks pruulitud kirjandus
12.15 Lõunapaus
13.15 Laura Jaanhold, Lavastaja perspektiivist dramaturgi(a)le
13.45 Sveta Grigorjeva, Kerli Ever, (Mitte ainult tantsu-)dramaturgia poliitilisest potentsiaalist: dramaturgia kui sõprus
14.15 Oliver Issak, Millist lugu räägib Sinu teater?
14.45 Kohvipaus
15.15 “Dramaturgiraamatu” esitlus ja vestlusring
17.00 Mihkel Seeder, 5 põhjust, miks ma ameti maha panen
17.30 Konverentsipäeva lõpp
II PÄEVPäeva moderaator Siret Campbell
10.30 Sissejuhatus. EMTA lavakunsti osakonna juhi Mart Kolditsa tervitus10.45 Tim Crouch (Suurbritannia), lecture-performance Dramaturgy and the Imagination
12.15 Kohvipaus
12.45 Joachim Friedmann (Saksamaa; otseülekanne veebi vahendusel/ live online presentation), Writers’ Room – Collaborative Creativity
13.30 Sandra Noeth (Saksamaa), To Respond, When Called: Body-based Dramaturgy as Collective Learning
14.30 Lõunapaus
15.45 Nicolas Rosette (Prantsusmaa; otseülekanne veebi vahendusel), Digital technologies at the service of dramaturgy: the Chimères program experiment in France, 2018–2023
16.30 Kohvipaus
16.50 Piotr Gruszczyński (Poola), The Dramatic State of Poland: Texts, Scripts, Devising
17.50 Hedda Krausz Sjögren (Rootsi), Trajectory of a Play – from Local to Regional to International
18.50 Lõppsõnad
19.00 Konverentsi lõpp
-
Ettekanded
I PÄEV
Anneli Saro, Mida te mõtlete, kui ütlete dramaturgia?
Eesti keeles on sõna „dramaturgia“ tähistanud kahte üsna erinevat asja: mõne kirjaniku või perioodi näidendeid ning näidendi või lavastuse ülesehitust. Näiteks „Võõrsõnade leksikon“ defineerib seda sõna üsna ambitsioonikalt ja ambivalentselt: “dramaturgia (kr dramatourgia draamateos) • TEATER draamateose ülesehituse ja lavastamise teooria, näidendi- ja lavastamisõpetus”. Ettekandes püüan selgitada, kuidas see kõik on nii läinud, et sõnaga „dramaturgia“ võib tähistada teatris ja draamas peaaegu kõike. Seostan suure segaduse liikumisega dramaatilisest teatrist postdramaatilise teatri ja etenduskunstide juurde. Seejuures rõhutan, et teatritegemise viiside ja väljendusvahendite paljusus on esiplaanile tõstnud etendusi koos hoidva struktuuri tähtsuse ja dramaturgi töö.
Anneli Saro on Tartu Ülikooli teatriteaduse professor ning Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppeprodekaan.
Ivar Põllu, Näidendi uued võimalused: milline on näidendi koht 21. sajandi teatris?- Näidendi kui valmis teatriteksti roll kaasaegses teatris on väike ja see väheneb veelgi.
- See pole mingi uudis ja siin võikski lõpetada.
- Sellest madalseisust saab ainult paremaks minna.
- Pärast seda, kui kaasaegne teater on muutunud pigem visuaalseks ja performatiivseks, oleks draamavormi uuestisünd ning tema lähenemine teatrile uuenduslik.
- Kas teater on uue tugeva dramaturgia vastuvõtmiseks valmis?
Ivar Põllu on lavastaja ja näitekirjanik, Tartu Uue Teatri asutaja ja juht.
Sven Karja, Teatriks pruulitud kirjandusEttekandes uurin, kuidas on läbi aegade suhestunud eesti teater ja eesti kirjanduse see osa, mis ei kuulu näitekirjandusse. Peamiselt käib jutt omamaise proosa dramatiseeringutest, millest osa – eriti mitmed Tammsaare, Lutsu, Vilde lavatõlgendused – kuuluvad eesti teatriloo tähtlavastuste hulka. Lavale jõudnud teoste ja autorite lühiülevaate kõrval puudutatakse ka lavadramatiseeringute ülesehituse muutumist aja jooksul.
Sven Karja on TÜ teatriteaduse doktor, Vanemuise teatri dramaturg.
Laura Jaanhold, Lavastaja perspektiivist dramaturgi(a)leKui teatri mängukavale peale vaadata, siis näeme seal tulemust. Mängukavas on lavastused, mis on juba lavale jõudnud, materjalid, mis on realiseerunud, millele on öeldud jah. Mis sellele valikule eelneb? Või peaks küsima, kes eelneb? Räägin erinevate materjalideni jõudmisest enda tehtu näitel, ja tööst dramaturgi(a)ga.
Laura Jaanhold lõpetas 2014. aastal EMTA lavakunstikooli lavastajana ning on seejärel töötanud lavastajana Endla teatris.
Sveta Grigorjeva, Kerli Ever, (Mitte ainult tantsu-)dramaturgia poliitilisest potentsiaalist: dramaturgia kui sõprusOleme lavastaja ja dramaturg, kes on pikalt koos töötanud, aga veel pikemalt olnud sõbrad. Leiame, et ka dramaturgiat saab käsitleda kui sõprust – teatud suhet, mida saab hoida ja kultiveerida. Oma ettekandega me kaardistame taolise lähenemise ning pakume välja ajas täieneva tööriistakasti, mida saaksid kasutada ka need lavastajad-dramaturgid, kes ei ole sõprussuhtes. Sõprusdramaturgia on viis empaatilisemalt luua ning nii teose kui lavastusmeeskonnaga suhestuda, sest, nagu teame, on loomise viis poliitilisemgi kui lavastuse sisu.
Sveta Grigorjeva on koreograaf, tantsija, luuletaja ja kolumnist. Töötab alates 2023. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias nooremteadurina. Kerli Ever on TÜ teatriteaduse magister, töötab tantsu- ja etenduskunsti dramaturgi ja kriitikuna.
Oliver Issak, Millist lugu räägib Sinu teater?Teater kui kohtumispaik.
Teater kui kogukond.
Teater kui põlvkondlik tempel.
Teater kui muuseum.
Teater kui eeskuju.
Teater kui sõnum.Iga teater kannab endas mingit tähendust, sõnumit, võnget. Ent kuidas ehitada üles teatrit kui dramaturgilist tervikut? Millist sõnumit peaks üks teater 21. sajandi teise veerandi veerel endas kandma? Ja millised dramaturgilised mänguvahendid on dramaturgil, kes tahab luua teatrist kunstiteose?
Oliver Issak on lavastusdramaturg. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli semiootikuna ning õpib Eesti Kunstiakadeemias sotsiaalse disaini magistriõppekaval. Issak töötas Paide Teatris lavastusdramaturgina ning asutas koos Jan Teevetiga Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste Instituudi.
Mihkel Seeder, 5 põhjust, miks ma ameti maha panenMihkel Seeder on kogenud dramaturg ja stsenarist. Kuid juba 36-aastaselt sai ta aru, et dramaturgiamet on rist ja viletsus ning kõige targem oleks liikuda eluga edasi kuhugi, kus tema arvamust ka tegelikult kuulda võetakse. Nii otsustaski ta pakkida oma asjad ja minna Saksamaale teatrit juhtima. Oma ettekandes räägib ta avameelselt dramaturgiameti pahupooltest, aga püüab ka mälusoppidest esile manada üksikud rõõmsad hetked.
Mihkel Seeder on näitekirjanik, stsenarist ja loovkirjutamisõpetaja. Ta töötas 10 aastat VAT Teatri dramaturgi ja 13 aastat Drakadeemia juhendajana. Varsti alustab tööd Dresdenis Theater Junge Generationi juhina.
II PÄEV
Tim Crouch, loengetendus “Dramaturgia ja kujutlusvõime”Crouchi “kujutlusvõime dramaturgia” kutsub publikut nägema seda, mida seal ei ole, muutma nähtut millekski muuks, looma illusioone tühjades ruumides. Ta väidab, et realism on rünnak kujutlusvõime vastu. Crouch ütleb, et kõik tema tööd on kohaspetsiifilised ja et konkreetne koht on publiku peas. Crouch toob konverentsi peaettekandes näiteid oma loomingust ning kutsub meid hindama publiku kujutlusvõimet kui teatri peamist koostööpartnerit.
Tim Crouch (s. 1964) on rahvusvaheliselt tunnustatud ja auhinnatud Briti (näite)kirjanik ja teatritegija. Tema näidend “Beginners” võitis 2019. aastal Suurbritannia Kirjanike Gildi parima noortenäidendi auhinna. Crouch kirjutas kuueosalise seriaali „Don’t Forget the Driver“ (BBC2), mis võitis 2019. aastal Veneetsia teleauhindadel parima telekomöödia tunnustuse. Lisaks uuenduslikule näidendiloomingule on Crouch ka lavastaja (Brighton Festival, Royal Shakespeare Company, Unicorn Theatre, teater The Ark Dublinis, jm). Crouch on rahvusvaheliselt oodatud esineja paljudel konverentsidel, töötubades, festivalidel.
Joachim Friedmann, Writers’ Room – koostööl põhinev loovusTelesarjade populaarsus viimastel aastatel on viinud Euroopas uute kirjutamismeetodite ja loominguliste tehnikate väljatöötamiseni, mida varem tunti vaid USA seriaalide turult. Eelkõige on telesarjade loojate jaoks loodud Writers’ Room kui tööprotsess. Loomulikult eksisteeris Euroopas ühistöö ja -loomine ka tööstuslikus seriaalitootmises varem, kuid alles kvaliteetsarjade buumiga hakati seda tööviisi süstematiseerima ja Euroopa meediatööstusele kohandama. See pole lihtne ettevõtmine, sest just Euroopas domineerib endiselt kujutluspilt individuaalsest loojast, muusast inspireerunud geeniusest, kes oma individuaalsusest lähtudes teoseid loob. Writers’ Room’i puhul on keerukus ka see, kuidas süstematiseerida ja sõnastada loomingulised ja kunstilised protsessid, et edastada meeskonnale ühine loominguline ja kunstiline nägemus. Joachim Friedmann selgitab oma ettekandes, millised tehnikad, protsessid ja nõuded on selleks vajalikud.
Joachim Friedmann on Saksa stsenarist, koomiksikirjanik ja videomängude autor. 2016. aastal kaitses ta doktorikraadi transmeedialise narratiivi teemal. Friedmann on kirjutanud rohkesti stsenaariume teleseriaalidele ning on ka stsenaariumide arendaja ja konsultant. Teda peetakse seriaalikirjanike õpetamise eestvedajaks Saksamaal. Friedmann töötab mitmetes ülikoolides dramaturgia ja loovkirjutamise õppejõuna ning on kirjutanud ka loovkirjutamise ja loojutustamise teemalisi õpikuid.
Sandra Noeth, Vastata, kui kutsutakse: kehapõhine dramaturgia kui kollektiivne õppimineEttekandes käsitlen dramaturgiat kui otsuste tegemise ja probleemide lahendamise praktikat, mis navigeerib füüsiliste, intellektuaalsete, poliitiliste ja sotsiaalsete liikumiste keerulises koostoimes. Keskendudes kehapõhistele etenduskunstidele – tantsule, koreograafiale ja etenduskunstile –, kus inimeste ja mitte-inimeste kehad on üksteisele nii füüsiliselt kui ka sümboolselt avatud, uurin, kuidas dramaturgia võib toimida kehalise kriitilisuse režiimina. Kuidas saab see peegeldada esteetika, eetika ja poliitika ristumiskohti, mis tekivad kehade vahelistes kohtumistes? Ettekande teises osas kasutan kollektiivse õppimise strateegiaid, täpsemalt ideed uurida dramaturgiat kui jagatud ja kohaspetsiifiliste teadmiste loomise vormi.
Sandra Noeth, PhD, on Berliini HZT (Inter-University Centre for Dance; Berliini Kunstiülikool) professor ning töötab rahvusvaheliselt kuraatori ja dramaturgina. Ta on spetsialiseerunud kehapraktika ja -teooria poliitilistele ja eetilistele aspektidele. Tema uurimistöö keskendub keha piiride ja konfliktide kogemusele. Noethi hiljutised uurimused ja publikatsioonid käsitlevad kehade rolli, staatust ja mõju piiriprotsessides, vägivalla kehastumist, klassidünaamika performatiivsust kunstis ning keha keerulist positsiooni rahvusvahelises humanitaarõiguses.
Sandra Noeth on õpetanud ja pidanud loenguid rahvusvaheliselt, sealhulgas Stockholmi Kunstiülikooli vanemlektorina (2012–2019). Aastatel 2009–2014 oli ta Tanzquartier Wienis dramaturgia- ja teadusosakonna juhataja.
Publikatsioonid: monograafia “Resilient Bodies, Residual Effects: Artistic Articulations of Borders and Collectivity from Lebanon and Palestine” (transcript, 2019), “Breathe: Critical Investigations into the Inequalities of Life” (koos J. Janšaga, 2023), “Shielding: Body-based Studies on Integrity and Protection” (koos S. Umathumi ja J. Janšaga, 2024).
Nicolas Rosette, Digitaalsed tehnoloogiad dramaturgia teenistuses: “Chimères’i” programmi eksperiment Prantsusmaal 2018–20232018. aastal algatas Prantsusmaa kultuuriministeerium eksperimentaalse programmi nimega „Chimères“ (“Kimäärid”). Selle eesmärk oli uurida teatri loomise uusi viise, kasutades tipptasemel digitaaltehnoloogiaid. Uuriti, mis eesmärgil sobib tehnoloogiaid kasutada ja millised on selle tegelikud kunstilised võimalused. Kuidas kaasata digitaalset teadus- ja arendustegevust proovide ja residentuuride kavasse? Millised on uued loodavad ametid ja töömeetodid, mida tuleb leiutada? Kas „uued näidendi kirjutamise viisid“ on tõesti uued? Kuidas painutada tehnoloogiaid, mis ei ole mõeldud etenduskunstide jaoks? Ja eelkõige, kuidas hoida tehnoloogiaid dramaturgia teenistuses (ja mitte vastupidi)? Programmi tulemused ja soovitused avaldati 2024. aastal (praegu ainult prantsuse keeles) ja neid tutvustatakse selle ettekande käigus.
Nicolas Rosette on Prantsusmaal Lyoni Rahvusliku Draamakeskuse arendus- ja kommunikatsioonidirektor ning tehisaruskeptik. Ta on olnud näituste kuraator ja mitmete festivalide kunstiline juht nii Prantsusmaal kui ka välisriikides. Lisaks Lyonile on Rosette juhtinud ka teatrit Le Lieu Unique – Scène nationale de Nantes. Ta oli ka Prantsusmaa kultuuriministeeriumi programmi „Chimères“ juht.
Piotr Gruszczyński, Draamamaa Poola: tekstid, käsikirjad, koosloomePoola teater on aastaid jätkanud oma suurte meistrite Jerzy Grotowski ja Tadeusz Kantori tähistatud teed, otsides kirjandusest sõltumatuse poole viivaid teid. Vaatamata Suurele Teatrireformile, Peter Szondi ja Hans-Thies Lehmanni avastustele, peetakse teatri alguseks ja aluseks ikka veel dramaatilist teksti. Poliitilise murrangu järgsed muutused teatris, samuti lähedus ja avatus Saksa teatrile 20. ja 21. sajandi vahetusel viisid aga dramaturgi rolli ja positsiooni kiirele tugevnemisele Poola teatris.
Alustasin oma ametialast karjääri 1989. aastal, mis oli suurte muutuste aasta, nii et olen omamoodi elav näide protsessidest, mis on Poola teatris sellest ajast alates toimunud. Oma töö ja teiste teatritegijate loomingu näitel püüan visandada, milline on Poola dramaturgiamaastik tänapäeval.
Piotr Gruszczyński on alates 2008. aastast Varssavis asuva Nowy Teatri dramaturg. Ta töötab dramaturgina kaasaegse Euroopa teatri tipplavastaja Krzysztof Warlikowski lavastuste juures. Gruszczyński lõpetas teatriteaduse eriala Krakowi ülikoolis ja on kirjutanud teatriarvustusi. Ta pälvis prestiižse Nike kirjandusauhinna nominatsiooni. Aastatel 2005–2008 oli ta peadramaturg teatris TR Warsawa. 2007. aastal andis ta välja intervjuuderaamatu Krzysztof Warlikowskiga. Gruszczyński on ka õppejõud Poola teatriakadeemias.
Hedda Krausz Sjögren, Näidendi teekond kodumaalt rahvusvaheliste väljavaadeteniMillised omadused peavad olema näidendil, et see võiks pälvida rahvusvahelist huvi pärast esietendust kodumaal? Kuidas võiks ühe eduka näidendi teekond kulgeda? Põhjamaade teatriagentuur Colombine asutati 1994. aastal ja see on esindanud teiste seas Jon Fosset ja Sara Stridsbergi. Agentuuri tegevjuht Hedda Krausz Sjögren annab ülevaate toimivatest süsteemidest, suundumustest ja kirjanduslikust kvaliteedist, mida tagaks ühe näidendi edukuse.
Hedda Sjögren on Rootsi kirjanik, produtsent ja kirjanduslik nõuandja. 2023. aastast on ta Euroopa juhtiva teatriagentuuri Colombine direktor ja kunstiline juht. 2022. aastal juhtis ta Göteborgi raamatumessi. Ta on olnud ka Rootsi kultuuriatašee Lõuna-Aafrikas. Oma loomingulises karjääris on ta loonud dokumentaalteatri lavastusi 30 riigis: need tööd on käsitlenud inimõigusi ja naisaktivismi. Tema lavastusi on esitatud ka Stockholmi Kuninglikus Draamateatris. Sjögren on oodatud esineja ja konsultant kultuuridiplomaatia teemal, samuti arutlemaks kultuuri rolli üle rahvusvahelistes suhetes.
-
Registreerimine
Konverentsil osalemine on tasuta, vajalik on eelregistreerimine SIIN
Registreerimistähtaeg: 2. märts 2025
-
Kontakt
Konverentsi korraldajad:
Vanemlektor Siret Campbell, siret.campbell@eamt.ee
Vanemteadur Madli Pesti, madli.pesti@eamt.eePressiinfo:
Kommunikatsioonijuht Evelin Värva, evelin.varva@eamt.ee