Ilana Makarina kaitseb 10. juunil kell 10.30 ruumis A-402 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:

“Pianist as Arranger: Creating the Piano Reduction for Unsuk Chin’s Piano Concerto” (“Pianist kui arranžeerija: Unsuk Chini klaverikontserdi klaviiri loomine”).

Juhendajad: Sten Lassmann, PhD ja Maksim Štšura, DMus

Oponent: Mihhail Gerts, PhD

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Katkend töö lühikokkuvõttest:

Kahekümnenda sajandi teises pooles ning käesoleva sajandi alguses loodud klaverikontsertide puhul tuleb paraku tihti ette, et soolopartii ning partituuri kõrvalt puudub teose klaviirväljanne. Klaviir on pianisti jaoks oluline abivahend teose omandamisel, kuna võimaldab harjutamist ning proove teise pianistiga. Viimane on eriti vajalik, kuna orkestrite proovigraafikud ei võimalda tihti enamat kui paari proovi, millede jooksul detailide jaoks enamasti aega ei jää. Sisuliselt peaks solist-pianist orkestriproovi tulema juba nii, et kokkumängulised aspektid on omandatud ― mis aga on võimalik vaid klaviiri olemasolul. Samuti ei ole ilma klaviirita enamasti mõeldav teoste mängimine muusikakõrgkoolide eksamikavades või kammerkontsertidel. Seetõttu takistab klaviiri puudumine olulisel määral uute klaverikontsertide repertuaari võtmist. Käesolev loovuurimuslik projekt pealkirjaga „Pianist kui arranžeerija: Unsuk Chini klaverikontserdi klaviiri loomine“ püüab panustada selle tähelepanuväärse lünga täitmisse ning uurida transkriptsiooniprotsessi ning pianistliku praktika omavahelisi seoseid.

Uurimistöö eesmärk on vastata kolmele peamisele küsimusele:
1. Millised on pianistlikult ladusa ning tekstiliselt täpse klaviiri atribuudid?
2. Mil viisil aitab selle juures kaasa pianistlik kogemus?
3. Kuidas klaviiri loomise protsess omakorda mõjutab pianistlikku praktikat?