Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Allan Vurma uurimisühma läbi viidud eksperimentide tulemusena selgus, et sulghäälikute puhul parandab laulmisel nende äratuntavust sulufaasi pikendamine. Uuringu tulemused avaldatakse peagi mainekas ajakirjas Music Perception. 

Ooperis on lauldud teksti halb mõistetavus sageli probleemiks, eriti kajavates ruumides ja lauljad peavad sellega teadlikult tegelema juba üksikute häälikute tasemel. Sulghäälikute (k, p, t) hääldamine koosneb mitmest eri faasist: sulu tekitamine (õhu pealevoolu sulgemine), sulu hoidmine ja seejärel sulu vallandamine. Uuringus laulsid professionaalsed ooperilauljad mittetähenduslikke silpe – akaa, ataa ja apaa – erinevatel helikõrgustel. Seejärel neid helinäiteid manipuleeriti arvutiprogrammis, muutes sulufaaside pikkusi ning lisades stiimulitele ka orkestrit meenutavat müra ja matkiti erineva suurustega ruumide kaja.

Taolisel viisil manipuleeritud helinäiteid esitati osadele uuringus osalejatele kõrvaklappidest ja teistele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis (loe rohkem siit). Katses osalejad pidid helinäiteid kuulama ja seejärel valima etteantud sulghäälikute hulgast õige. Nii kõrvaklappide kui ka suure saali eksperimendis ilmnes sulufaasi pikendamise soodne mõju häälikute äratuntavusele kaja tingimustes. Samas mittekajavates tingimustes ei parandanud sulufaasi pikendamine üldiselt äratuntavust.

Häälikute äratundmist mõjutab ka helikõrgus: kõrgematel nootidel on keerulisem häälikuid hääldada ja laulda, mistõttu kannatab ka kuulajatepoolne tuvastamine, millise häälikuga tegu on. Vanematel katseisikutel ning saali tagaridades istunutel oli sulghäälikute äratundmine üldiselt kehvem, soolisi erinevusi sealjuures ei esinenud. Kui võrrelda katsetes kasutatud häälikuid, siis ilmnesid kõige suuremad statistilised erinevused k-hääliku puhul, mida aeti teiste sulghäälikutega segamini kõige harvem.

Uuringu tulemused on kasulikud ooperilaulajate koolitamisel ning aitavad ka ooperisõpradel mõista, miks on mõnikord laulusõnadest arusaamine keerulisem. Teadusartikliga saab tutvuda TÜ digitaalses arhiivis ADA siin.

Uurimisrühma “Vokalistide võimalused teksti arusaadavuse parandamisel – probleemid ja teaduslik baas” kuuluvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast professor Allan Vurma, emeriitprofessor Jaan Ross, teadur Marju Raju, nooremteadur Veeda Kala ja doktorant Tuuri Dede. Tallinna Tehnikaülikoolist osalevad töörühmas vanemteadurid Einar Meister ja Lya Meister. Kõikide ilmunud teaduspublikatsioonidega saab tutvuda siin.

Uurijad tänavad kõiki tajukatsetes osalenuid!