Esmaspäeval, 5. mail kell 18.00 avatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja galeriis Kai-Mai Olbri näitus „Muusikast leitu“, mille kuraator on Harry Liivrand. Näituse avamisel esineb Vox Clamantis.

Spetsiaalselt EMTA kontserdi- ja teatrimaja saali galeriisse loodud ja kureeritud näitus on erakordne sündmus ‒ Eesti akvarellikunsti klassik ja luuletaja Kai-Mai Olbri (s 1943) käsitleb visuaalselt muusikat. Muusika teemat on eesti kujutavas kunstis maalitud harva ja põhiliselt üksiktöödena, kuid Olbril pole see esimene kord: paarkümmend aastat tagasi maalis ta seeria „Foliahulllus”, mis oli inspireeritud kitarrist Heiki Mätliku mängitud foliapaladest. Toimus mitmeid etendusi Eestimaa lavadel, kus Mätlik mängis kitarri ja Olbri maalis kuuldut akvarellitehnikas sealsamas paberile. Üks meeldejäävamaid esinemisi toimus Estonia talveaias ja Paides „Hispaania päevadel.” Olbri on rohkem kui üks kord maalinud muusikat sarjana ‒ näiteks on tal olemas ka kolm seeriat tangotantse. EMTA näitusel on akvarellid vormiliselt abstraktsed, sisuliselt aga konkreetse kuulamismulje väljendused. Siin peab arvestama sulatustehnika omapära – nii nagu muusika sünnib vaid ühel konkreetsel hetkel, saab mõlemalt poolt niisutatud ja plastmassplaadile kleepunud paberile maalida akvarellvärvidega üknes nii kaua, kuni paber plaadi küljes püsib ehk siis kui paber veel märg on ‒ seda kutsutakse „märjalt-märga” tehnikaks. Maalida tuleb väga kiirelt ja spontaanselt, mis enamasti tagab tööle ka värskuse. Sellist tehnikat kasutades on maalitule omane, et paber jääb värvi alt läbi paistma.

„Märjalt-märga“ tehnikat õpitakse tavaliselt kolm aastat, enne kui tuleb arusaam, millal saab veel värve lisada ja millal need enam teiste värvidega ei sulandu. Tänu õpingutele nimeka eesti akvarellikunstniku Aleksander Pilari stuudios valdab Kai-Mai Olbri eelpool kirjeldatud maalimisviisi perfektselt, organiseerides dünaamilise pildiruumi nii suuremate intensiivsete puhaste värvilaamadega kui ka kiirete joonetaoliste kujunditega. Kujunev visuaalne mulje on fantaasiarikas, täpselt vastates üheksale kuuldud muusikateosele. Sama võib öelda ka tekstide kohta, mille kunstnik ja kirjanik ise on nimetanud luuleks proosas. Antud kontekstis on maalil ja tekstil võrdväärne kaal ‒mõlema lähtepunktiks on üks ja see sama muusika, mis on transformeeritud kunstiks ja kirjanduseks, köites ja rõõmustades erinevaid meeli.

Näitus jääb avatuks 19. oktoobrini 2025.