Rubriik: Lavakunsti uudis

1. septembrist 2021 asub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonda juhtima Mart Koldits, kellega sõlmiti peakoordinaatori kolmeaastane leping.

„Peakoordinaatori ülesanded võtab sügisest enda kanda Mart Koldits, kelle taastulekut muusika- ja teatriakadeemia õppejõude ridadesse soojalt tervitan. Loodan, et Mart Koldits tasakaaluka, avarapilgulise ja laia professionaalse haardega teatriinimesena toob meie lavakunstikooli uut hingamist ning hoiab loovisikutest õppejõudude vahel positiivset ja üliõpilastele soodsat koostööõhkkonda,“ ütles muusika- ja teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ning jätkas: „Viimased kolm aastat lavakunsti osakonna tööd koordineerinud Jaak Prints jätkab õppejõu ja kursusejuhendajana, soovin talle palju jõudu selles lavakunsti õppe seisukohalt olulisimas funktsioonis.“

„Muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonna näitlejate bakalaureuseõpe on tugeval tasemel. Selle senine põhitugevus – psühholoogiliste suhete ja rolliloome kaudu lugusid jutustava teatri tegemise oskuste õpetamine – peab jääma. Samasugune keskne telg saab olema ka bakalaureuse taseme lavastajaõppes. See ei tähenda aga, et alternatiivseid vaatenurki ei proovita. Tudengid peavad saama katsetada ka teisi lähenemisi. Magistriõpe aga süveneks erinevatele etendusloome meetoditele. Nii et bakalaureuseõpe keskenduks draamakunstile, magistriõpe aga etenduskunstile. Sedasi tagame, et tulevasel kunstnikul oleks olemas nii läbivalt süsteemsed meetodid oma tööks kui ka erinevad valikuvõimalused eeldusena, et kujundada välja oma unikaalne lähenemine teatrile,“ sõnastas Mart Koldits oma esmased mõtted sügisel algavaks tööks.

Muusika- ja teatriakadeemia on ainukene ülikool Eestis, mis annab nii muusika- kui ka teatrialast kõrgharidust bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel kõikidel tähtsaimatel valdkonnaga seotud erialadel. Lavakunsti osakonnas õpetatakse nii tulevasi näitlejaid, lavastajaid kui ka dramaturge. Aastakümnete jooksul on akadeemia lavakunstikoolist välja kasvanud valdav osa Eesti silmapaistvatest teatriinimestest.

Novembrist saadik muuseumis üleval olnud näitus “Loodusemees Panso” jõuab lõpule reedel, 21. mail, mil vähetuntud ja ajastu vaimu kandvad fotod teatrimees Voldemar Panso teisest kirest, Eesti Looduskaitse Seltsi tegemistest, oksjonile jõuavad.

Oksjonile tulevaid fotosid on näitusel võimalik näha Teatri- ja Muusikamuuseumis Assauwe tornis 20. maini kell 10–18 ning siinses veebigaleriis.

Voldemar Panso 100. sünniaastapäevale pühendatud näitusel on esitletud 90×90 cm formaadis mustvalged fotod. Müügile tuleb neist 26. Näitusefotode seas on ülesvõtteid 1960.–70. aastate looduskaitseseltsi kogunemistest Viinistus, Kassaris, Haanjas, Koogil ja mujal, kus Panso aktiivselt kohal käis. Piltidelt võib näha teatrimehe ja tema seltsikaaslaste elujanu, sõprust ja ajastutruid hetki.Oksjon toimub reedel, 21. mail kell 14 Teatri- ja Muusikamuuseumi sisehoovis Tallinnas, Müürivahe 12, samas paigas, kus toimus fotonäituse avamine. Iga foto alghinnaks on 26 eurot. Külalistele pakutakse kasemahla, pits viina ja suitsuvorsti.

Voldemar Panso oli Eesti Looduskaitse Seltsi üks asutajaliikmetest. Kersti Merilaasi „Mullakaevaja“ ettekanne 1977. aasta augustikuisel kogunemisel jäigi Panso viimaseks avalikuks esinemiseks ja jäädvustused nendest hetkedest tulevad ka oksjonil müüki. „Loodusemees Panso“ näitusega tutvustas muuseum legendaarse teatrimehe sajanda juubeli puhul tema vähemtuntud külge.

Lisainfo: Teatri- ja Muusikamuuseumi kuraator Piret Simson, tel 555 666 86.

NB! Telefoni teel oksjonil osalemiseks palume teavitada kuraator Piret Simsonit. Registreerumine toimub 20. maini 2021. 

28. aprillil 2021 viis tunnustatud vokaalpedagoog ja EMTA lavakunstikooli õppejõud Sirje Medell läbi näidistunnid, millest said veebi vahendusel osa Räpina Muusikakooli ja Pihkva 1. Lastemuusikakooli õpetajad ja õpilased.

Mentortunnid on osa Räpina ja Pihkva muusikakoolide koostööprojektist “Connecting Through Music” ehk “Üheskoos muusikas”, mille raames korraldatakse mitmesuguseid ühiseid õppetegevusi ja koolitusi. Pandeemia tingimustes leiti uusi võimalusi koostööks veebi teel. Zoomi vahendusel toimuvates mentortundides tutvustavad oma õpetamismetoodikat tunnustatud Eesti muusikud ja pedagoogid, nende seas laulupedagoog Sirje Medell.

28. aprillil toimus kolm vaheldusrikast hääleseade ja interpretatsiooni tundi, kus Sirje Medelli õpilasteks olid EMTA jazzmuusika üliõpilane Kristi Raias (Rita Ray) ning lavakunstikooli XXXI lennu tudengid Markus Andreas Auling ja Hanna Brigita Jaanovits. Lisaks tööle õpilastega tutvustas Sirje Medell mitmesuguseid abivahendeid, millega hääle tekitamist hõlbustada ja häält pingetest vabastada. Räpina Muusikakooli direktori Marika Klimberg-Hyötyläineni sõnul olid tunnid sisutihedad, õpetlikud ja emotsionaalsed, kuulajad jäid väga rahule. Pihkva koolis tugineb vokaalpedagoogika teistsugustele alustele, mistõttu pakkusid tunnid enim uusi teadmisi just neile.

Näidistundide veebiülekande teostas tehniliselt Rainer Põldeots.

Muusikakoolide projekti raames on toimunud mentortunnid ka Maano Männi (viiul) ja Eva Püssaga (Alexanderi tehnika), ees ootavad veel kohtumised Johan Randvere (EMTA doktorant, klaver), Heigo Rosina (löökpillid) ja mitmete teiste mentoritega.

Projekt “Connecting Through Music” on osa Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist.
Täpsem info Räpina Muusikakooli kodulehel siin ja siin.

EMTA lavakunstikooli XXX lennu järgmine uuslavastus põhineb William Shakespeare’i ühel armastatuimal näidendil “Suveöö unenägu”. Proovid said alguse aprillis ning lavastus jõuab publiku ette septembris 2021 Ugala teatris.

Lavastab XXX lennu juhendaja Lembit Peterson, kunstnik on Ott Kangur, kostüümikunstnik Kätlin Kangur, muusikalise kujunduse loob Marius Peterson.

Mängivad XXX lennu üliõpilased: Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Maria Teresa Kalmet, Merlin Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Karel Käos, Maria Liive, Alden Kirss, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Tuuli Maarja Põldma, Mark Erik Savi, Kalju Karl Kivi, Erik Richard Salumäe.

2021. aastal toimub üliõpilaste vastuvõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppesse, sealhulgas teatrikunsti loomingulise doktorantuuri õppekavale, nominaalse õppeajaga 4 aastat. Doktoriõppesse võivad kandideerida kõik, kellel on eelnevalt omandatud magistrikraad (või sellega võrdsustatud kraad) ning keda huvitab loomepõhine uurimus teatrikunsti alal. Sisseastumisdokumentide esitamise tähtaeg on 3. juuni 2021.

Vaata täpsemat infot sisseastumistingimuste kohta SIIT.

Teatrikunsti loomingulisest doktoriõppest huvitatud loomeinimestel palume konsultatsioonideks ja loomingulise projekti aruteluks endast märku anda EMTA lavakunsti osakonna doktoriõppe koordinaatorile Madli Pestile hiljemalt 3. maiks 2021 aadressil madli.pesti@eamt.ee.

Rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil 2021 kuulutati välja teatriauhindade laureaadid. Auhindade ja nominatsioonidega tunnustati ka mitmeid EMTA lavakunstikooliga seotud inimesi.

Eesti Näitlejate Liidu aurahaga tunnustati näitlejat ja lavakooli endist pikaaegset lavakõne õppejõudu Andres Otsa.

Tantsuauhinna pälvis Helen Reitsnik – fenomenaalselt esteetika kategooriate ülene, stampidest vaba ja karismaatiline tantsija lavastustes “Sinust saab tantsija!” (Sõltumatu Tantsu Lava ja e⁻lektron), “Habras ilu” ja “FN” (mõlemad Fine5 Tantsuteater). Helen Reitsnik on lavakunstikooli XXX lennu lavastuse “JOOKS” üks lavastajatest.

Reet Neimari nimelise kriitikaauhinna pälvis samuti lavakoolis õpetanud Eero Epner teatripildi lõikavalt kujundliku, nukker-iroonilise peegeldamise eest Karini ja Marko artiklisarjas: “Karin ja Marko” (Sirp 14. II 2020), “Karin ja Marko 2” (Teater. Muusika. Kino 2020, nr 3), “Mati Undi puudumine” (Sirp 12. VI 2020) ning “Harmooniline õnnelik inimene” (Sirp 7. VIII 2020).

Mitmeid lavakooli õppejõude oli ka nominatsiooniga pärjatute seas:

Meespeaosatäitja auhinna nominatsiooni pälvis Indrek Sammul Eduardi rolli eest lavastuses “Millest tekivad triibud?” (Eesti Draamateater) ja Charles Blondini rolliga lavastuses “Niagara ületamine” (Kinoteater).

Naispeaosatäitja auhinna nominatsiooniga tunnustati Anu Lampi Irmgard Litteni rolli eest lavastuses “Nad tulid keskööl” (Tallinna Linnateater).

Sõnalavastuse muusikalise kujunduse auhinnale nomineeriti Riina Roose koos Jaak Jürissoniga muusikalise kujunduse eest lavastusele “Osnap” (Tallinna Linnateater).

EMTA doktorandid teatrikunsti alal pälvisid samuti tunnustust:

Maarja Mitt-Pichen oli sõnalavastuste eriauhinna nominentide seas koos Märt Avandi, Ivar Põllu, Kristiina Põllu ja Rene Liivamäega lavastuse “Anne lahkub Annelinnast” (Tartu Uus Teater) kui valusheleda autoriteatri sähvatuse eest.

Piret Jaaksi tõsteti esile algupärase dramaturgia nominendina näidendi “Siirderiitujad” eest.

Lavakooli pere õnnitleb!

Vaata kõiki laureaate Eesti Teatriliidu lehel siin.
Kõik teatriauhindade nominendid leiab siit.

Teisipäeval, 16. märtsil 2021 kell 14.00–16.15 toimub Zoomi e-keskkonnas EMTA muusika- ja teatridoktorantide VIII konverents.

Zoomi link osalemiseks: siin.

Kava:

14.00 Avasõnad – Kristel Pappel
14.01 Moderaator – Riho Esko Maimets

Juhan Uppin
“Analysing traditional playing style of Teppo-type accordion”
The presentation gives an overview of analysing the traditional playing style of Teppo-type accordion in example of four different performances by four different players of one generally known tune. It demonstrates the research method and process, as well as the first results of the author’s doctoral thesis “The development of traditional playing style of Teppo-type accordion in the 20th century and creating a traditionally informed interpretation”. The presentation includes examples of archive recordings and their transcriptions made by the author.

14.30 Moderaator – Ana Falcon

Erik Alalooga
“Principles of Design and Application of the Simulator of Bricolage”
This paper is part of my doctoral research “Application of bricolage as a process-method in postdramatic theatre“. The aim of this presentation is to introduce my method of creating artificial environment for occurrence of bricolage. For that I will introduce the most known defintions of bricolage, which will lead us to more specific formulation of territory, where this phenomenon can occur. The „Limited universe“ of bricoleur can be designed as simulator for artistic operations. This designing can broaden artistic process called bricolage to much wider perspective than stereotypical seclusion of hermit into darkness of studio. The principles of constructing a bricolage – simulator can create an expressive context to both process and final artpiece. According my own experience and as well observation of similar phenomenons in art I can point out few categories with examples of different ways of contextualization the whole process.
My leading research question of this presentation is „how can principles of physical design of environment effect artistic process in it?“.
In this presentation I will introduce the theories of Claude Lévi-Strauss, Jyrki Siukkonen, Jean Baudrillard, Bjørnar Olsen, Erika Fischer-Lichte and Andrus Laansalu to reflect my own method in larger cultural context.

–> Loe lisaks: intervjuu Erik Alaloogaga Tantsukuukirjas

Vaheaeg 15 min

15.15 Moderaator – Jüri Nael

Hanna Junti
“Embodying subtext: a movement director’s process”
My research is rooted in the practice of movement directing and predominantly concerned with articulating the ways in which a movement director might approach shaping abstract ideas into concrete, embodied material – dance and performance. When working in interdisciplinary and collaborative contexts, the brief for movement might entail requests that are (seemingly) intangible, based on imagery, atmosphere or emotion. In this presentation I will discuss ways in which I have approached conceptual starting points in practice, with examples from my second creative PhD project, entitled “MPT 2020”. Commissioned by Estonian Fashion Festival, “MPT 2020” is a short film that showcases the work of emerging designers through putting fashion into a dialogue with dance. I will discuss my working methods with reference to phenomenology and assess the role that language played in this interdisciplinary project.

–> Loe lisaks: Hanna Junti artikkel Eesti Teaduste Akadeemia konkursi “Teadus 3 minutiga” raames

15.45 Moderaator – Ilana Lode

Mai Simson
“On the interpretation of Rudolf Tobias’s oratorio “Jonah””
This research is part of a artistic-exploratory doctoral project. Rudolf Tobias performed the oratorio “Jonah” in Germany after its completion in 1909, after which the piece sank into oblivion. The oratorio was brought back to performance again before Estonia regained its independence, where the oratorio played an important role in confirming national identity. In this context, the question about the original form of the oratorio remained in the background, and the main goal was to restore the piece in a monumental and representative form. Today, however, in addition to the national aspects of the oratorio, other aspects have become important too, as “Jonah” is not only a national monument, but also an outstanding masterpiece that can be interpreted in many different ways. With this in mind, the aim of this research is to create a performance of the piece that would be based on a critical examination and comparison of available sources and that would take into account the composer’s original intentions, as much as it is possible to reconstruct them.

Tänu: Margit Võsa, Madli Pesti

Konstantin Stanislavski “Näitleja töö endaga” on ligi sajandi jooksul olnud näitlejate professionaalse ettevalmistuse aabitsaks ning seda mitte ainult Ida-Euroopa kultuuriruumis, vaid palju laiemalt, kõige rohkem ehk isegi Põhja-Ameerikas.

Raamatu tõlkis esimesena eesti keelde 1955. aastal Felix Moor. Tõlge valmis Stanislavski kogutud teoste põhjal. Sel ajal kogu Nõukogude Liidu teatrikunstis valitsenud Stanislavski kultus tõi kaasa olulisi ideoloogilisi moonutusi ka selles väljaandes. Venemaal 1988–1999 välja antud üheksaköitelises Stanislavski “Kogutud teostes” on “Näitleja töö endaga” juba märkimisväärselt täielikumal kujul, mis on olnud aluseks ka uuele eestikeelsele väljaandele.

“Näitleja töö endaga” koosneb kahes osast: “Näitleja töö endaga läbielamisprotsessis” ja “Näitleja töö endaga kehastamisprotsessis”. Valimiku on koostanud Ingo Normet, teksti tõlkinud Enn Siimer ja Anu Lamp.

Mahukale teosele on lisatud ulatuslik ja suurepärane, tänapäevast teatrikonteksti avav eessõna vene teatriteadlaselt ja -kriitikult Anatoli Smeljanskilt, kes on Stanislavski pärandi parimaid asjatundjaid.

Raamatu toimetaja on Mall Põldmäe ja kujundaja Mari Kaljuste. Väljaandjad on Eesti Teatriliit ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool.

Raamat on trükitud Tallinna Raamatutrükikojas. Väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

„Näitleja töö endaga“ on müügil Eesti Teatriliidus hinnaga 15 eurot. Teatriliidu maja on avatud tööpäeviti kl 9.30–18.30, tasuda saab arvega või kohapeal sularahas.

ERIPAKKUMINE: ostes korraga kolm raamatut – Jean Benedetti „Stanislavski ja näitleja“, Konstantin Stanislavski „Näitleja töö rolliga“ ja „Näitleja töö endaga“ –, on raamatute hind kokku 25 eurot!

Praegusel vaiksemal ajal on hea vaadata tagasi ja tänutundega meenutada, mida toredat on keeruliste aegade kiuste siiski tähistatud ja korda saadetud.

2020. aastal tähistas Eesti teatriilm Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva. Sel puhul toimus 24.–30. novembrini EMTA lavakunstikooli, Tallinna Linnateatri ja Eesti Draamateatri eestvedamisel Panso nädal, mille raames esietendus kaks uuslavastust, avati kaks näitust, esitleti kaht raamatut ja Panso postmarki, toimus kohtumine lavakooli XIV lennuga ja rahvusvaheliste külalistega konverents ning Panso 100. sünniaastapäeval, 30. novembril koguneti mälestushetkeks Metsakalmistul.

Vaata Panso nädala videojäädvustust:

Panso nädala programmi panid kokku EMTA lavakunstikool, Tallinna Linnateater ja Eesti Draamateater koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ja Theatrumiga, raamatutel, konverentsil ja postmargil aitasid teoks saada Eesti Teatriliit, kirjastus Varrak, Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus ja Eesti Post. Suur tänu koostöö eest!

Video autor: Virko Veskoja. Valmimas on ka videojäädvustuse pikk versioon.
Eelvaates kasutatud foto autor: Siim Vahur

President Kersti Kaljulaid tunnustab Eesti Vabariigi aastapäeva eel teenetemärgiga teiste seas tänavu mitut lavakoolile olulist inimest. Valgetähe teenetemärgi pälvisid EMTA lavakunsti osakonna peakoordinaator Jaak Prints ning tema õpetaja, lavakunstikooli endine pikaaegne lavakõne pedagoog Andres Ots.

Teatriloolane Piret Kruuspere: “Olgugi eri põlvkondade mehed, on nad mõlemad oma näitlejaloomingu ja koolmeistritööga alal hoidnud teatrimälu – nii isiklikku pereliini pidi kui ka sümboolses teatrihariduse sugupuus. Andnud-arendanud edasi Voldemar Panso ja Leo Kalmeti, Helmi Tohvelmani ja Karl Adra, Ingo Normeti ja Meeli Söödi põhitõdesid. Nende hääl ja mõte on kandnud – nii teatrilaval kui vajaduse korral ka ühiskondlikul skeenel. Meenutame “Laule sõelal” ja “Kodumaa karjeid“.”

Head Jaak ja Andres, oleme kooliperena teie üle rõõmsad ja uhked!

Õnnitleme suure tunnustuse puhul ka lavakunstikooli vilistlasi Mari-Liis Lille ja Ivo Uukkivi, samuti lavakunstikoolis õpetanud Eero Epnerit ning kõiki teisi teenetemärgi saajaid.

Palju õnne ja jaksu!

Vaata Jaak Printsi lühisõnavõttu “Aktuaalses Kaameras” ERRi kultuuriportaalist.
Kõik presidendi teenetemärkide kavalerid leiab Eesti Vabariigi presidendi veebilehelt.