Rubriik: Lavakunsti uudis
Tartu Ülikool teatab:
Rahvusülikooli 101. aastapäeval kuulutas Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser välja Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna, millega tunnustati teatriteadlast, -ajaloolast, -kriitikut ja õppejõudu Lea Tormist.
„Tänavuse valikuga teeb rahvusülikool iseennast suuremaks, me avardame taas kord rahvusmõtte mõttelaiust, selle mõiste tegelikku tähendusvälja,“ rääkis rektor Toomas Asser rahvusülikooli aastapäeva videotervituses. Rektori sõnul on Lea Tormise kandidatuuri ülesseadjad tabavalt öelnud, et tema lõim eesti teatris on väga ere: see on teatrist, loomingust, rahvuskultuurist mõtlemise kultuur.
Tormise teatriloolase ja -pedagoogitöö on kestnud üle 60 aasta. Eestis pole ainsatki teatriinimest ega ilmselt ka mitte teatrivaatajat, kelleni poleks tema mõju mingil viisil ulatunud, olgu siis loengute, uurimuste, arvustuste, tema algatatud või toetatud ettevõtmiste või tema mõjuväljas kujunenud õpilaste kaudu.
Teater kui kunstiala on loomuldasa seotud ajaga – etendus sünnib praeguses hetkes ja tähenduse loob sellesama hetke vaataja. Nõnda räägibki teatrilugu ühiskonnast, kust tuleb saali publik ja lavale näitleja. „Teater omas ajas!“, rõhutab Lea Tormis ise alati teatrivaatamise võtit.
Kultuuriloolasena oskabki Tormis olla nüüdisteatri suhtes empaatilisel positsioonil, kuid teisalt esile tuua ka protsessi järjepidevust ning teatri laiemat kultuurilist ja ühiskondlikku konteksti. 1992. aastal, kui avanes võimalus luua Tartu Ülikooli teatriteaduse eriala, pakkus Lea Tormis sellel teekonnal autoriteetset ja toimekat tuge, olles seeläbi ka ise teatri järjepidevuse looja.
Lea Tormis on õppinud Eesti Riiklikus Koreograafilises Koolis, lõpetanud Moskvas Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) teatriteadlasena ja sealsamas ka aspirantuuri (kunstiteaduste kandidaat, väitekiri „Eesti nõukogude balletiteater“). Ligi 30 aastat töötas Tormis Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis ning 1961. aastal asus ta tööle ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli teatriajaloo õppejõuna. 1996. aastal sai temast seal professor ja 2003. aastal emeriitprofessor.
Tormis on kirjutanud mitu monograafiat, näiteks „Eesti balletist“ (1967), „Eesti teater 1920–1940. Sõnalavastus“ (1978), ja dokumendikogumiku „Anton Hansen Tammsaare, Voldemar Panso „Inimene ja jumal“ 1962“ (1988). Lisaks juhtis ta ka uurimist monograafia „Eesti sõnateater 1965–1985“ koostamisel. Aastast 1953 on Tormis avaldanud teatriloolisi ja -kriitilisi artikleid, teatriprotsessi analüüse, näitleja- ja rolliportreid, koostanud ja toimetanud teatriraamatuid, olnud kodu- ja välismaiste teatmeteoste kaastööde autor. Lisaks on ta teinud teatrisaateid televisioonis ja raadios ning osaleb siiani aktiivselt raadiosaates „Teatrivaht“.
Tormis on pälvinud arvukaid auhindu ja -nimetusi. Talle on antud Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetus (1979), Eesti NSV riiklik preemia (1982), Priit Põldroosi nimeline auhind (1986), kriitikaauhind (1989, 1995, 2002), Valgetähe V klassi orden (2001) ja Eesti riigi kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest (2010).
Lea Tormise kandidatuuri esitanute sõnul on ta rahvuskultuuri kandjana suur eeskuju, naine, kelles on imeteldavas kooskõlas süvenev teadlane ja tundlik kunstitõlgendaja, suurepärane allikatundja ja väsimatu valgustaja, avar humanitaar ja konkreetne pedagoog, heatahtlik kolleeg ja töökas organiseerija.
Rahvusmõtte auhinnaga tunnustatakse isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. Tartu Ülikool on Rahvusmõtte auhinda välja andnud 17 korda. Laureaat saab Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo“ sarja 50 köidet ja klaasikunstnik Tiina Sarapu klaastaiese.
Rahvusmõtte auhinna laureaadi Lea Tormise tänusõnad:
Ootamatu tunnustus elus tehtule teeb eluõhtu lähenemisel, kõledal sügistalvel tõesti südame soojaks ja annab jõudu. Kuigi – pidulik ja vastutusrikas nimetus rahvusmõte paneb ka kõhklema, kas mu töö sellele vastab.
Rahvustunne on minu meelest midagi loomuomast. Ei vaja eneseõigustust ega teistele vastandumist. Just iseendaks jäädes võid olla teistele vajalik ja huvitav ning mõistad neidki paremini. Rahvuskultuur on elujõuline, kui tunneb ja valdab oma aluspõhja, pärimusrikkusi ja tänapäeva, aga ei kapseldu endasse. Kultuuri toimemehhanism on avatus vastastikustele mõjudele, mis sobivusel sulanduvad kohalikku traditsiooni selle loomupärale vastavalt.
Lavakunsti kujunemist ja arengut ning eesti teatri ajalugu jälgides ja uurides olen seda tajunud. Teater on olemuselt alati seotud elavate inimsuhete ja muutuva ühiskonnaga. Peegeldab neid alati, vahel enesele teadvustamatultki.
Teatritermin „roll” on meie keeli „osa”. Osa ühest lavailmast, meenutades ka inimese pärisosa eluilmas ning kõiksuses. Seotud osaduse ja osasaamisega millestki suuremast kui me ise. Teadvustamisega, et inimene pole looduse kroon, vaid peaks olema vastutustundlik osa kõigest elavast. Mille ellujäämine sõltub nii looduses kui teatris elurikkuse ja liigirikkuse säilimisest ja arengust.
Tänan ülikooli!
Lea Tormis
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis kuulutati täna välja Voldemar Panso nimelise auhinna laureaat: XXX lennu näitleja õppesuuna üliõpilane Hardo Adamson.
Sel aastal tähistab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool kooli asutaja ja pikaaegse juhataja, silmapaistva loovisiku ja särava inimese Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva. Pärast Panso surma, 1978. aastal asutati Jaak Alliku ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ettepanekul Voldemar Panso nimeline auhind, mida antakse eeskujuks seadmist väärivale ja perspektiivikale EMTA lavakunstikooli üliõpilasele. Auhinnaga kaasneb mälestusmedal (autor Margus Kadarik) ja Eesti Kultuurkapitali rahaline preemia.
XXX lennu juhendaja Lembit Peterson: “Hardo Adamson on andeline ja suuteline oma annet töökalt arendama. Tal on lai diapasoon: farsist traagilise tunnetamise ja väljendamiseni. Ta on kiire õppija ja pidev üllataja. Hea lavapartner ning abivalmis kursusekaaslane. Elurõõmus ja nakatab oma teotahtega kõiki – nii partnereid laval kui ka publikut saalis.
24. ja 25. novembril esietendus Theatrumis XXX lennu esimene diplomilavastus “Tabamata ime” (lavastaja Lembit Peterson). Jaanuaris jõuab Eesti Noorsooteatris esietenduseni lühilavastuste kassett “Kõige all ja kohal on…”. Veebruaris toob koreograaf Tiina Mölder XXX lennu tudengitega välja liikumislavastuse.
28. novembril 2020 toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is EMTA lavakunstikooli ning Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse korraldatud konverents “Eesti teatriharidus: teerajajatest nüüdisaegse lavastajaõppeni”. Sisuka konverentsipäeva jooksul mõtestati teatrihariduse arengut nii mineviku kui ka tuleviku perspektiivis ning käsitleti päevakorralisi küsimusi lavastajaharidusest Eestis.
Konverentsiga tähistati saja aasta möödumist nii TRK lavakunstikateedri asutaja Voldemar Panso sünnist kui ka Paul Sepa teatristuudio loomisest 1920. aastal ehk süstemaatilise teatrihariduse algusest Eestis.
Konverents kuulus Panso nädala programmi.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tegi konverentsist otseülekande, mida vahendas ka ERRi kultuuriportaal. Ülekanne on järelvaadatav siin:
Vabandame helitehnilise probleemi pärast ülekande alguses! Heli on olemas alates 13:36.
KONVERENTSI KAVA:
Ajatähised märgivad konverentsi osa paiknemist ülekande videos.
8:50 Tervitussõnad
– 10:29 EMTA õppe- ja teadusprorektor prof Margus Pärtlas
– 13:36 EMTA lavakunstikooli peakoordinaator Jaak Prints
15:47 Päeva tutvustus: päeva moderaator Madli Pesti
I TEATRIHARIDUSE ALGUSAASTAD
19:16 Luule Epner. Eesti teatrihariduse maastik: vaateid linnulennult
51:54 Piret Kruuspere. Teatrikoolipuu. Tagasi juurte juurde
II VOLDEMAR PANSO JA TEATRIHARIDUS
2:00:00 Rimma Kretšetova, teatriteadlane ja -kriitik, Panso õpingukaaslane. Mälestused Pansost (videoettekanne)
2:31:30 Lea Tormis. Mälestused Pansost (audioettekanne)
3:05:15 Panso kui pedagoog. Vestlusring õpilaste ja kolleegidega: Lembit Peterson, Merle Karusoo, Raivo Trass, Priit Pedajas. Modereerib Andrus Vaarik
III NÜÜDISAEGNE LAVASTAJAHARIDUS. FOOKUS: VENEMAA JA SAKSAMAA
5:05:05 Sergei Ženovatš, GITISe režiikateedri juhataja. Lavastajahariduse olemusest ja lavastajaõppest Moskvas (videovestlus Lembit Petersoniga)
5:45:48 Christiane Pohle, lavastajatöö õppejõud ja programmijuht. Lavastajaõppe korralduse põhimõtetest Saksamaal, kogemustest ja visioonidest (ettekanne video vahendusel)
IV LAVASTAJATÖÖ JA -HARIDUS EESTIS
6:49:42 Lennart Peep. Lavastajahariduse senisest korraldusest ja kontseptsioonist Eestis
7:03:26 Diskussioon lavastajatega: Mart Koldits, Tiit Ojasoo. Modereerib Jan Teevet
Korraldajad:
Madli Pesti, EMTA lavakunstikooli teadur ja doktoriõppe koordinaator
Annemari Parmakson, EMTA lavakunstikooli projektijuht ja raamatukogu spetsialist
Tehniline teostus: Rainer Põldeots, Nikita Šiškov, Marek Vilba
Saali administraator: Ilja Goor
Täname: Jaak Allik, Lembit Peterson
Konverentsi toetas Eesti Kultuurkapital.
30. novembril 2020, Voldemar Panso 100. sünniaastapäeval annab Eesti Post koostöös EMTA lavakunstikooliga välja Voldemar Pansole pühendatud postmargi. Margi on kujundanud staažikas margikunstnik Lembit Lõhmus.
Avalikku margiesitlust ei toimu, kuid mark on saadaval nii postkontorites kui ka Eesti Posti e-poes.
Margi tiraaž on 30 000 tk.
Postmargiga koos ilmuvad ka esimese päeva ümbrik ja infokaart, mida saab osta e-poest. Vaata siit: pood.omniva.ee
Ilmumas on teatrikriitiku ja -pedagoogi, lavakoolikauaaegse kaasteelise Ivika Sillari teatriartiklite kogumik. Raamatut esitletakse Panso nädala raames neljapäeval, 26. novembril kell 16.00 EMTA lavakunstikoolis.
Kogumiku toimetas Liina Jääts, fotod valis ja bibliograafia koostas Piret Kruuspere, saatesõna kirjutas Jaak Allik. Raamatu on kujundanud Andres Tali. Kogumiku annavad välja Eesti Teatriliit ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool.
Loe lähemalt Panso nädala lehelt.
24.–30. novembrini tähistatakse Panso nädalaga Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva. Toimuvad mitmed etendused, lavastatud lugemine, teatrihariduse konverents, kohtumised, postmargi- ja raamatuesitlused ning näituseavamised, vaata kogu nädala kava: lavakas.ee/panso100
Peagi on ilmumas Merle Karusoo mahukas teos oma õpetaja Voldemar Pansost ja lavakunstikateedri VII lennust. Raamatuid esitletakse Panso nädala raames reedel, 27. novembril kell 16.00 EMTA lavakunstikoolis.
Raamatuis on kasutatud muu hulgas Karusoo (VII lennu) erialapäevikuid 1972–1976, Panso kartoteegikaarte aastatest 1972–1977, lavakunstikateedri protokolle, Lea Tormise kommentaare ning intervjuusid Mari-Liis Külaga aastast 2019. Raamatu on toimetanud Margot Visnap, kujundanud Mari Kaljuste ja välja andnud kirjastus Varrak.
Loe lähemalt Panso nädala lehelt.
24.–30. novembrini tähistatakse Panso nädalaga Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva. Toimuvad mitmed etendused, lavastatud lugemine, teatrihariduse konverents, kohtumised, postmargi- ja raamatuesitlused ning näituseavamised, vaata kogu nädala kava: lavakas.ee/panso100
18. septembril 2020 esietendus Theatrumis Florian Zelleri “Poeg”, kus teeb kaasa ka EMTA lavakunstikooli XXX lennu üliõpilane Jass Kalev Mäe.
Ott Aardami lavastatud „Poeg” räägib teismelisest pojast, isast, emast, uuest naisest ja uuest pojast. Üks prantsuse näitekirjanduse kaasaegseid tippautoreid Florian Zeller analüüsib lääne kultuuriruumis üha normaalsemaks muutuvat lahutuse protsessi. Täpsemalt ühe lahutuse järgseid sündmusi.
Tõlkija: Marius Peterson
Lavastaja: Ott Aardam
Kunstnik: Ott Kangur
Kostüümikunstnik: Kätlin Kangur
Valguskunstnik: Emil Kallas
Helikujundaja: Marius Peterson
Produtsent: Elo-Liis Parmas
Osades: Andri Luup, Anneli Tuulik, Laura Peterson, Tarmo Song, Helvin Kaljula, Jass Kalev Mäe (külalisena EMTA lavakunstikoolist)
Neid asju juhtub meie ümber iga päev. Kõik võib minna hästi, aga kõik võib minna ka keeruliseks. Lavastus annab võimaluse vaadata üht perekonda nii lähedalt, nagu on see võimalik ainult oma perekonnaga. Aga oma perekonda ei saa kunagi vaadata kõrvalt, õnneks teatris on see võimalik.
Järgmised etendused 24., 25. ja 27. septembril 2020 kell 19.00 Theatrumi saalis.
Täpsem info Theatrumi kodulehel. Piletid müügil Piletimaailmas ja Piletilevis.
7. septembril 2020 oli ETV2 eetris lennusaade kevadsuvel lavakunstikooli lõpetanud XXIX lennust, kelle seas kolmteist noort näitlejat ja neli lavastajat. Kursuse omavalitud lipukirja järgi kannab saade pealkirja “Lavakunstikooli XXIX lend. Rõõmus kursus”. Lõpuaktuse eel küsis igalt lõpetajalt mõtteid koolist ja teatrist Jan Kaus.
Saate toimetas Margus Saar, operaatorid Janno-Hans Arro ja Andrus Rebane, režissöör Eva Katariina Taimre, produtsent Kadi Katarina Priske.
Saade on järelvaadatav ERRi veebikanalis Jupiter.
EMTA lavakunstikooli magistrikursuse lavakõne kava
“MOTIIVI SÜND JA RÄND EESTI LUULES”
13. septembril kell 13 Tartus Heino Elleri Muusikakooli saalis | Etendus DRAAMA festivali lisaprogrammis
15. septembril kell 19 Tallinnas EMTA black box’is
Lavakõne magistrantide kava inspiratsiooniallikaks on kolmkümmend aastat tagasi Eesti Raadios Mari Tarandi poolt Hando Runneliga salvestatud 12-osaline samanimeline saatesari, milles Runnel kõneleb oma kahekümne aasta pikkustest motiivirände vaatlustest eesti luule lugejana.
Runneli täheldatud korduvaid motiive eesti luules:
Mulgimaa
kotkalend/kihutamine
õnnetused ja kuriteod
pillipuhujad oleme
veel pole kadunud kõik
värisevate haabade all
oli kevad, oli suvi
ma olen paradiisis käinud
luiged
rütmiränd eesti luules – E. A. Poe “Kaaren”
RUNNELI KÄEKÕRVAL LÄBI EESTI LUULE JÄRELNOPPE KORRAS.
Laval Grete Jürgenson, Laura Kalle, Kaija M. Kalvet, Karl Laumets, Anett Pullerits, Christopher Rajaveer, Kerli Rannala.
Juhendaja prof Anu Lamp.
Piletid hinnaga 10 (õpilased, üliõpilased, pensionärid) ja 15 eurot müügil sularaha eest tund enne etenduse algust kohapeal.
Lisainfo post@lavakas.ee.
EMTA lavakunstikool tähistas 31. septembril 2020 aktusega uue õppeaasta algust.
Sel sügisel alustab õppetööd Jaak Printsi ja Külli Teetamme juhendatav XXXI lend, kuhu kuulub 16 näitleja õppesuuna tudengit.
Kolmandal kursusel jätkab õpinguid prof Lembit Petersoni juhendatav XXX lend, kel jõuab sel aastal publiku ette esimene diplomilavastus.
Samuti jätkavad õppetööd lavakõne magistrandid, keda võib peagi näha üles astumas lavakavaga “Motiivi sünd ja ränd eesti luules”: 13. septembril DRAAMA festivalil Tartus ning 15. septembril EMTA black box’is Tallinnas. Lavakava on valminud prof Anu Lambi juhendamisel.
EMTA doktoriõppesse teatrikunsti loomingulise doktorantuuri õppekaval asub õppima Tiit Ojasoo.
Lavakunstikooli avaaktusel tutvustas eesseisvat õppeaastat EMTA lavakunsti osakonna peakoordinaator Jaak Prints, sõna võtsid ka nii noorema kui ka vanema bakalaureusekursuse üliõpilased.
