Rubriik: Lavakunsti uudis

4. veebruaril 2021 kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiate ja valdkondade peapreemiate laureaadid. Näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia pälvis EMTA lavakunstikooli emeriitprofessor Ingo Normet suure panuse eest teatrikunsti, poole sajandi pikkuse lavastajaloomingu eest paljudes Eesti kutselistes teatrites ja Teleteatris ning pedagoogilise töö eest lavakunstikooli õppejõuna ja kooli juhatajana.

Ingo Normeti panus EMTA lavakunstikooli ja Eesti teatrisse on kaalukas: sinna kuulub kooli juhtimine aastatel 1995–2011, pühendunud pedagoogitöö mitmekümne aasta vältel ja nelja lennu juhendamine (XVI, XIX, XXI ja XXIII lend), ametliku ja süsteemse lavastajaõppe käivitamine, ka lavakooli raamatukogu loomine ja kirjastustegevuse eestvedamine, samuti arvukad lavastused paljudes Eesti teatrites.

Näitekunsti valdkonna peapreemia pälvis EMTA professor Jüri Nael võimatu võimalikuks tegemise eest EMTA rahvusvahelise kaasaegse etenduskunsti õppekava (Contemporary Physical Performance Making) algataja ja väsimatu eestvedajana.

ERRi kultuuriportaalis näeb Ingo Normeti portreevideot, kus kõnelevad EMTA lavakunstikooli peakoordinaator Jaak Prints, õppejõud ja teatriuurija Liina Jääts, Ingo Normeti õpilane, näitleja ja lavastaja Kersti Heinloo ning teatrivaatleja Pille-Riin Purje.

Intervjuud Jüri Naelaga “OPi” erisaates näeb siin.

Kõik Kultuurkapitali elutööpreemiate, peapreemiate ja aastapreemiate laureaadid leiab Kultuurkapitali lehelt.

EMTA lavakunstikooli XXX lennu üliõpilased teevad Lembit Petersoni juhendamisel kaasa kontserdil “Beethoven ja Kotzebue” 12. veebruaril 2021 kell 19 Estonia kontserdisaalis. Koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, EMTA sümfooniaorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga kantakse esmakordselt Eestis ette August von Kotzebue draama “Kuningas Stefan” (König Stefan), millele kirjutas 1811. aastal muusika Ludwig van Beethoven.

Kontserdi kava:

Zoltán Kodály
“Galánta tantsud” (Galántai táncok)     ~16′

Ferenc Liszt
Fantaasia Beethoveni näidendimuusika “Ateena varemed” (Die Ruinen von Athen) motiividel     ~12′

Madli Marje Gildemann
“The Land Beyond” (esiettekanne)     ~6′

Ludwig van Beethoven, August von Kotzebue
Muusikaline näidend “Kuningas Stefan” (König Stephan)     ~40′

Üles astuvad:

Sven-Sander Šestakov (klaver)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXX lennu üliõpilased:
– Lavastaja Marta Aliide Jakovski
– Näitlejad Hardo Adamson, Jass Kalev Mäe, Alden Marcus Mayfield, Karel Käos, Maria Ehrenberg, Mark Erik Savi
Juhendaja: Lembit Peterson
Kunstnik: Kristel Zimmer (Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala üliõpilane)
Valguskunstnik: Priidu Adlas

Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Dirigent Olari Elts

Piletid on müügil Piletilevis ja Piletimaailmas.

“Kuningas Stefan” tuleb ettekandele ka “Sümfoonilisel lõunal” 11. veebruaril kl 13 Estonia kontserdisaalis.

Kontserdiga “Beethoven ja Kotzebue” heidame valgust ühele põnevale koostööle, mis leidis aset enam kui 200 aastat tagasi. Nimelt on Ludwig van Beethoven kirjutanud muusika Tallinnas ja Saksamaal tegutsenud väljapaistva näitekirjaniku, teatridirektori ja estofiili, Tallinna kutselise teatri ühe rajaja August von Kotzebue näidenditele “Ateena varemed” (Die Ruinen von Athen) ja “Kuningas Stefan” (König Stephan). Osaliselt on säilinud ka nende kirjavahetus.

Näidendid on seotud sündmustega Ungari ajaloos ning kirjutatud Pesti teatri avamise puhul. Esmakordselt tuleb üks neist Eestis ettekandele, koos ERSO ja dirigent Olari Eltsiga on laval Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia noored näitlejad ja muusikud ning Eesti Filharmoonia Kammerkoor.

Tuntuim muusikanumber neist näidenditest on kuulus “Türgi marss”, mis kõlab sageli nii pianistide kui ka orkestrite esituses. Seekord kuuleme “Türgi marsi” tuntud teemat ning teisigi meloodiaid Beethoveni näidendimuusikast “Ateena varemed” transkriptsioonimeister Ferenc Liszti seades. Klaveril soleerib mitmetel konkurssidel preemiaid võitnud, sh Eesti pianistide konkursil (2019) ERSO preemia pälvinud Sven-Sander Šestakov.

Ettekandele tuleb ka noore eesti helilooja Madli Marje Gildemanni teos “The Land Beyond”. Madli Marje Gildemann on loonud muusikat nii sooloinstumentidele kui ka kammer- ja orkestrikoosseisule, ammutades peamiselt inspiratsiooni ökoakustikast ja erinevatest bioloogilistest protsessidest. Tema muusikat on esitatud mitmetel festivalidel nii Eestis, nt Eesti Muusika Päevadel, Maailma Muusika Päevadel (ISCM World Music Days Tallinnas) kui ka Šveitsis (“Al(t)chemie Festival”, “L’esprit de l’utopie”). Ta õpib praegu Zürichi Kunstide Akadeemias Mathias Steinaueri kompositsiooniklassis.

Kajastusi:

• Teatrilavale jõuab Beethoveni muusikaga Kotzebue näidend “Kuningas Stefan”. – “Aktuaalne Kaamera”, ETV 10.02.2021

Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil 2. detsembril 2020 valiti uueks akadeemikuks teatrikunsti alal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli professor, lavastaja ja näitleja Elmo Nüganen.

Uusi akadeemikuid valitakse iga kahe või kolme aasta tagant. Tänavu suvel otsustati avada konkursid metsanduse, matemaatika ja matemaatilise statistika ning teatrikunsti alal. Matemaatika ja matemaatilise statistika akadeemikuks valiti Krista Fischer, metsanduse akadeemikuks sai Veiko Uri.

Kandidaatide esitamise tähtaeg oli 1. oktoobril. Teatrikunsti akadeemiku kohale kandideerisid Luule Epner, Anu Lamp, Merle Karusoo ja Elmo Nüganen.

Tartu Ülikool teatab:

Rahvusülikooli 101. aastapäeval kuulutas Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser välja Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna, millega tunnustati teatriteadlast, -ajaloolast, -kriitikut ja õppejõudu Lea Tormist.

„Tänavuse valikuga teeb rahvusülikool iseennast suuremaks, me avardame taas kord rahvusmõtte mõttelaiust, selle mõiste tegelikku tähendusvälja,“ rääkis rektor Toomas Asser rahvusülikooli aastapäeva videotervituses. Rektori sõnul on Lea Tormise kandidatuuri ülesseadjad tabavalt öelnud, et tema lõim eesti teatris on väga ere: see on teatrist, loomingust, rahvuskultuurist mõtlemise kultuur.

Tormise teatriloolase ja -pedagoogitöö on kestnud üle 60 aasta. Eestis pole ainsatki teatriinimest ega ilmselt ka mitte teatrivaatajat, kelleni poleks tema mõju mingil viisil ulatunud, olgu siis loengute, uurimuste, arvustuste, tema algatatud või toetatud ettevõtmiste või tema mõjuväljas kujunenud õpilaste kaudu.

Teater kui kunstiala on loomuldasa seotud ajaga – etendus sünnib praeguses hetkes ja tähenduse loob sellesama hetke vaataja. Nõnda räägibki teatrilugu ühiskonnast, kust tuleb saali publik ja lavale näitleja. „Teater omas ajas!“, rõhutab Lea Tormis ise alati teatrivaatamise võtit.

Kultuuriloolasena oskabki Tormis olla nüüdisteatri suhtes empaatilisel positsioonil, kuid teisalt esile tuua ka protsessi järjepidevust ning teatri laiemat kultuurilist ja ühiskondlikku konteksti. 1992. aastal, kui avanes võimalus luua Tartu Ülikooli teatriteaduse eriala, pakkus Lea Tormis sellel teekonnal autoriteetset ja toimekat tuge, olles seeläbi ka ise teatri järjepidevuse looja.

Lea Tormis on õppinud Eesti Riiklikus Koreograafilises Koolis, lõpetanud Moskvas Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) teatriteadlasena ja sealsamas ka aspirantuuri (kunstiteaduste kandidaat, väitekiri „Eesti nõukogude balletiteater“). Ligi 30 aastat töötas Tormis Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis ning 1961. aastal asus ta tööle ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli teatriajaloo õppejõuna. 1996. aastal sai temast seal professor ja 2003. aastal emeriitprofessor.

Tormis on kirjutanud mitu monograafiat, näiteks „Eesti balletist“ (1967), „Eesti teater 1920–1940. Sõnalavastus“ (1978), ja dokumendikogumiku „Anton Hansen Tammsaare, Voldemar Panso „Inimene ja jumal“ 1962“ (1988). Lisaks juhtis ta ka uurimist monograafia „Eesti sõnateater 1965–1985“ koostamisel. Aastast 1953 on Tormis avaldanud teatriloolisi ja -kriitilisi artikleid, teatriprotsessi analüüse, näitleja- ja rolliportreid, koostanud ja toimetanud teatriraamatuid, olnud kodu- ja välismaiste teatmeteoste kaastööde autor. Lisaks on ta teinud teatrisaateid televisioonis ja raadios ning osaleb siiani aktiivselt raadiosaates „Teatrivaht“.

Tormis on pälvinud arvukaid auhindu ja -nimetusi. Talle on antud Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetus (1979), Eesti NSV riiklik preemia (1982), Priit Põldroosi nimeline auhind (1986), kriitikaauhind (1989, 1995, 2002), Valgetähe V klassi orden (2001) ja Eesti riigi kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest (2010).

Lea Tormise kandidatuuri esitanute sõnul on ta rahvuskultuuri kandjana suur eeskuju, naine, kelles on imeteldavas kooskõlas süvenev teadlane ja tundlik kunstitõlgendaja, suurepärane allikatundja ja väsimatu valgustaja, avar humanitaar ja konkreetne pedagoog, heatahtlik kolleeg ja töökas organiseerija.

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustatakse isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. Tartu Ülikool on Rahvusmõtte auhinda välja andnud 17 korda. Laureaat saab Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo“ sarja 50 köidet ja klaasikunstnik Tiina Sarapu klaastaiese.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis kuulutati täna välja Voldemar Panso nimelise auhinna laureaat: XXX lennu näitleja õppesuuna üliõpilane Hardo Adamson.

Sel aastal tähistab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool kooli asutaja ja pikaaegse juhataja, silmapaistva loovisiku ja särava inimese Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva. Pärast Panso surma, 1978. aastal asutati Jaak Alliku ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ettepanekul Voldemar Panso nimeline auhind, mida antakse eeskujuks seadmist väärivale ja perspektiivikale EMTA lavakunstikooli üliõpilasele. Auhinnaga kaasneb mälestusmedal (autor Margus Kadarik) ja Eesti Kultuurkapitali rahaline preemia.

XXX lennu juhendaja Lembit Peterson: “Hardo Adamson on andeline ja suuteline oma annet töökalt arendama. Tal on lai diapasoon: farsist traagilise tunnetamise ja väljendamiseni. Ta on kiire õppija ja pidev üllataja. Hea lavapartner ning abivalmis kursusekaaslane. Elurõõmus ja nakatab oma teotahtega kõiki – nii partnereid laval kui ka publikut saalis.

24. ja 25. novembril esietendus Theatrumis XXX lennu esimene diplomilavastus “Tabamata ime” (lavastaja Lembit Peterson). Jaanuaris jõuab Eesti Noorsooteatris esietenduseni lühilavastuste kassett “Kõige all ja kohal on…”. Veebruaris toob koreograaf Tiina Mölder XXX lennu tudengitega välja liikumislavastuse.

28. novembril 2020 toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is EMTA lavakunstikooli ning Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse korraldatud konverents “Eesti teatriharidus: teerajajatest nüüdisaegse lavastajaõppeni”. Sisuka konverentsipäeva jooksul mõtestati teatrihariduse arengut nii mineviku kui ka tuleviku perspektiivis ning käsitleti päevakorralisi küsimusi lavastajaharidusest Eestis.

Konverentsiga tähistati saja aasta möödumist nii TRK lavakunstikateedri asutaja Voldemar Panso sünnist kui ka Paul Sepa teatristuudio loomisest 1920. aastal ehk süstemaatilise teatrihariduse algusest Eestis.

Konverents kuulus Panso nädala programmi.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tegi konverentsist otseülekande, mida vahendas ka ERRi kultuuriportaal. Ülekanne on järelvaadatav siin:

Vabandame helitehnilise probleemi pärast ülekande alguses! Heli on olemas alates 13:36.

KONVERENTSI KAVA:

Ajatähised märgivad konverentsi osa paiknemist ülekande videos.

8:50 Tervitussõnad
– 10:29 EMTA õppe- ja teadusprorektor prof Margus Pärtlas
– 13:36 EMTA lavakunstikooli peakoordinaator Jaak Prints
15:47 Päeva tutvustus: päeva moderaator Madli Pesti

I TEATRIHARIDUSE ALGUSAASTAD
19:16 Luule Epner. Eesti teatrihariduse maastik: vaateid linnulennult
51:54 Piret Kruuspere. Teatrikoolipuu. Tagasi juurte juurde

II VOLDEMAR PANSO JA TEATRIHARIDUS
2:00:00 Rimma Kretšetova, teatriteadlane ja -kriitik, Panso õpingukaaslane. Mälestused Pansost (videoettekanne)
2:31:30 Lea Tormis. Mälestused Pansost (audioettekanne)
3:05:15 Panso kui pedagoog. Vestlusring õpilaste ja kolleegidega: Lembit Peterson, Merle Karusoo, Raivo Trass, Priit Pedajas. Modereerib Andrus Vaarik

III NÜÜDISAEGNE LAVASTAJAHARIDUS. FOOKUS: VENEMAA JA SAKSAMAA
5:05:05 Sergei Ženovatš, GITISe režiikateedri juhataja. Lavastajahariduse olemusest ja lavastajaõppest Moskvas (videovestlus Lembit Petersoniga)
5:45:48 Christiane Pohle, lavastajatöö õppejõud ja programmijuht. Lavastajaõppe korralduse põhimõtetest Saksamaal, kogemustest ja visioonidest (ettekanne video vahendusel)

IV LAVASTAJATÖÖ JA -HARIDUS EESTIS
6:49:42 Lennart Peep. Lavastajahariduse senisest korraldusest ja kontseptsioonist Eestis
7:03:26 Diskussioon lavastajatega: Mart Koldits, Tiit Ojasoo. Modereerib Jan Teevet

Korraldajad:
Madli Pesti, EMTA lavakunstikooli teadur ja doktoriõppe koordinaator
Annemari Parmakson, EMTA lavakunstikooli projektijuht ja raamatukogu spetsialist

Tehniline teostus: Rainer Põldeots, Nikita Šiškov, Marek Vilba
Saali administraator: Ilja Goor

Täname: Jaak Allik, Lembit Peterson

Konverentsi toetas Eesti Kultuurkapital.

30. novembril 2020, Voldemar Panso 100. sünniaastapäeval annab Eesti Post koostöös EMTA lavakunstikooliga välja Voldemar Pansole pühendatud postmargi. Margi on kujundanud staažikas margikunstnik Lembit Lõhmus.

Avalikku margiesitlust ei toimu, kuid mark on saadaval nii postkontorites kui ka Eesti Posti e-poes.
Margi tiraaž on 30 000 tk.

Postmargiga koos ilmuvad ka esimese päeva ümbrik ja infokaart, mida saab osta e-poest. Vaata siit: pood.omniva.ee

Ilmumas on teatrikriitiku ja -pedagoogi, lavakoolikauaaegse kaasteelise Ivika Sillari teatriartiklite kogumik. Raamatut esitletakse Panso nädala raames neljapäeval, 26. novembril kell 16.00 EMTA lavakunstikoolis.

Kogumiku toimetas Liina Jääts, fotod valis ja bibliograafia koostas Piret Kruuspere, saatesõna kirjutas Jaak Allik. Raamatu on kujundanud Andres Tali. Kogumiku annavad välja Eesti Teatriliit ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool.

Loe lähemalt Panso nädala lehelt.

24.–30. novembrini tähistatakse Panso nädalaga Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva. Toimuvad mitmed etendused, lavastatud lugemine, teatrihariduse konverents, kohtumised, postmargi- ja raamatuesitlused ning näituseavamised, vaata kogu nädala kava: lavakas.ee/panso100

Peagi on ilmumas Merle Karusoo mahukas teos oma õpetaja Voldemar Pansost ja lavakunstikateedri VII lennust. Raamatuid esitletakse Panso nädala raames reedel, 27. novembril kell 16.00 EMTA lavakunstikoolis.

Raamatuis on kasutatud muu hulgas Karusoo (VII lennu) erialapäevikuid 1972–1976, Panso kartoteegikaarte aastatest 1972–1977, lavakunstikateedri protokolle, Lea Tormise kommentaare ning intervjuusid Mari-Liis Külaga aastast 2019. Raamatu on toimetanud Margot Visnap, kujundanud Mari Kaljuste ja välja andnud kirjastus Varrak.

Loe lähemalt Panso nädala lehelt.

24.–30. novembrini tähistatakse Panso nädalaga Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva. Toimuvad mitmed etendused, lavastatud lugemine, teatrihariduse konverents, kohtumised, postmargi- ja raamatuesitlused ning näituseavamised, vaata kogu nädala kava: lavakas.ee/panso100

18. septembril 2020 esietendus Theatrumis Florian Zelleri “Poeg”, kus teeb kaasa ka EMTA lavakunstikooli XXX lennu üliõpilane Jass Kalev Mäe.

Ott Aardami lavastatud „Poeg” räägib teismelisest pojast, isast, emast, uuest naisest ja uuest pojast. Üks prantsuse näitekirjanduse kaasaegseid tippautoreid Florian Zeller analüüsib lääne kultuuriruumis üha normaalsemaks muutuvat lahutuse protsessi. Täpsemalt ühe lahutuse järgseid sündmusi.

Tõlkija: Marius Peterson
Lavastaja: Ott Aardam
Kunstnik: Ott Kangur
Kostüümikunstnik: Kätlin Kangur
Valguskunstnik: Emil Kallas
Helikujundaja: Marius Peterson
Produtsent: Elo-Liis Parmas

Osades: Andri Luup, Anneli Tuulik, Laura Peterson, Tarmo Song, Helvin Kaljula, Jass Kalev Mäe (külalisena EMTA lavakunstikoolist)

Neid asju juhtub meie ümber iga päev. Kõik võib minna hästi, aga kõik võib minna ka keeruliseks. Lavastus annab võimaluse vaadata üht perekonda nii lähedalt, nagu on see võimalik ainult oma perekonnaga. Aga oma perekonda ei saa kunagi vaadata kõrvalt, õnneks teatris on see võimalik.

Järgmised etendused 24., 25. ja 27. septembril 2020 kell 19.00 Theatrumi saalis.

Täpsem info Theatrumi kodulehel. Piletid müügil Piletimaailmas ja Piletilevis.