Rubriik: Lavakunsti uudis

Lavakooli teadurid Madli Pesti ja Eva-Liisa Linder osalesid 8.-13. juulini 2018 toimuval rahvusvahelise teatriuurijate ühenduse ehk IFTR (International Federation for Theatre Research) aastakongressil Belgradi ülikoolis, Serbias. Seekordse kongressi teema on “Teater ja migratsioon. Teater, rahvas ja identiteet: rände ja seisaku vahepeal”.

Teatri ja rändekriisi teemale läheneti kongressil mitmest küljest. Küsiti, kuidas on teater reageerinud ümberasumise ja võõraks muutumise probleemile nii ajaloos kui ka tänapäeval? Kuidas on kujundanud rännet erinevad poliitilised, ühiskondlikud ja kultuurilised stsenaariumid?

IFTR koondab teatriuurijaid üle maailma. Serbia pealinnas toimunud kongressist võttis osa ligi 1000 teatriteoreetikut ja -praktikut kokku 54 riigist. Viie päeva jooksul esinesid nad ettekannetega ja osalesid teatriüritustel: etendused, loengud, raamatuesitlused jne.

Madli Pesti esines kongressil ettekandega “Performing borders: questions of national identity on the example of two productions that discuss the relationship of Estonians and Russians”.

Eva-Liisa Linderi ettekande teema oli “Globalisation vs nationalism: discussing national identity in contemporary Estonian theatre”.

Kongressil pidasid ettekande ka lavakunstikooli ruumiloengute sarjas esinenud Rimini Protokolli dramaturg Imanuel Schipper Saksamaalt ja Jaapani lavastaja Izumi Ashizawa, kes andis ülevaate lavakooli magistrantidega valminud lavastusest “Väike jumalanna”.

Autor: David Harrower
Tõlkija: Anu Lamp
Lavastaja: Johan Elm
Kunstnik: Eugen Tamberg
Heli- ja valguskujundus: Johan Elm
Osades: Andrus Vaarik (Tallinna Linnateater), Andres Mähar (Vanemuine), Ilo-Ann Saarepera (Ugala)
Piletid Piletilevist

“Mul ei ole nime selle jaoks, mis on mu peas.”

Johan Elmi lõpulavastus põhineb David Harroweri näidendil “Noad kanade sees”. See on ürg-instinktidel, religioonil ja ihal põhinev poeetiline lugu nimetust noorest naisest, kes selleks, et maailma kohta rohkem teada saada, hakkab end ümbritsevaid asju nimetama. Sest selge veega lomp ei ole ju enam lomp. Või mis on külm maapind kivi all? Hääl, mis tuleb naise suust, kui keegi teda ei kuule?

See on maailma loomine läbi selle kirjeldamise. Enda pimedusest välja raiumine. See on pea seksuaalne kirg sõnade järele. See on midagi arusaamatut, aga ikkagi vajalikku. See on lugu emantsipatsioonist ja maailmapildi avardumisest nii kaugele, kuni nähtavale tulevad valed. Ja siis sealt edasi, kuni tuleb surm.

Johan Elmi lavastus toob vaatajateni kaasaegseks klassikuks tituleeritud Šoti näitekirjaniku David Harroweri teksti sügava, tuumaka jõu, selle porise poeesia ja tema tegelaste ebatavalise, paeluvalt primitiivse mõttemaailma.

Esietendus toimus 12. aprillil 2018 Köismäe tornis

Etenduse kestus: 1 tund ja 40 minutit, ühes vaatuses

Rohkem infot lavastuse Facebooki-lehelt

Foto proovist: Denis Emelin

Kajastused:

* Keiu Virro. Nimetamisest kahtlemise kaudu mõistmiseni. – Sirp, 27.04.2018
* Johan Elm lavastusest “Noad kanade sees”: kõik tegelased on üsna primitiivsed. – ERR Kultuur, 09.04.2018
* Andrus Vaarik ja Andres Mähar ühes lavastuses. – Postimees: Kultuur, 03.04.2018

EMTA lavakunstikooli lavastuse valmimisele aitab kaasa Tallinna Linnateater, Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia ASTRA projekt EMTASTRA)