Rubriik: Lavakunsti uudis

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum ja EMTA lavakunstikool tähistavad legendaarse teatrimehe Voldemar Panso (1920-1977) 98. sünniaastapäeva.

Teisipäeval, 27. novembril kell 16 toimub Teatri- ja Muusikamuuseumis kohtumine Lavaka XII lennuga. Aastatel 1982–1986 lavakunstikoolis õppinud kursuse juhendajateks olid Aarne Üksküla ja Lembit Peterson. Vestlusõhtul meenutavad seiku koolipõlvest, õpetajaid, õpetussõnu ja lennu lõpulavastusi Liina Tennosaar, Peeter Tammearu ja Aita Vaher.
Avatud vestlusringiga kohtumisõhtust teeb otseülekande ERR Kultuuriportaal.
Üritusele sissepääs muuseumipiletiga 5 eurot.

27. novembrist kuni 9. detsembrini on muuseumi Assauwe tornis avatud näitus „Panso kuubis“. Rambivalguses on lavastaja, näitleja ja õpetaja Voldemar Panso kolmest küljest – tema elu, looming ja reisikirg. Näituse kujundaja on Laura Kõiv. Näituse virtuaalne osa põhineb Virge Loo joonistustel. Sissepääs muuseumipiletiga 5 eurot / 2 eurot.

Järvamaal sündinud Hando Runnel asutas 1992. aastal kirjastuse Ilmamaa ja on olnud üle kahekümne aasta raamatusarja “Eesti mõttelugu” peatoimetaja. Ta on töötanud ajakirja Looming toimetuses ja Tartu Ülikooli vabade kunstide professorina. 2012. aastal valis Eesti Teaduste Akadeemia Hando Runneli akadeemikuks kirjanduse alal.

Väljasõidul Tartusse külastasid õppejõud ja üliõpilased ka Eesti Rahva Muuseumis avatud Anu Raua vaibanäitust ning vaatasid Vanemuise teatri etendusi “Beatrice” ja “Teineteiseta”.

Koolipere tänab Katrin Alekandi, Tõnu Runnelit ja Tiit Palu.

Fotod: Jaak Prints, Tõnu Runnel, Jaan Tristan Kolberg

22. novembril toimus EMTA lavakunstikoolis Aivar Simmermanni doktoritöö kaitsmine. Töö pealkiri: „Rakendusteatri praktikad MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi leinatoetuslaagrites aastatel 1995–2017”. Juhendajad: Madli Pesti (PhD) ja prof Airi Liimets. Oponendid: Merle Karusoo ja Anu Sarv (PhD, TÜ).

Aivar Simmermanni doktoritöö keskmes on rakendusteatri kasutamine laste leinaprotsessi toetamisel. 1995. aasta suvel toimus esimene leinatoetuslaager Eestis. Laager oli ajendatud parvlaev „Estonia” katastroofist 28. septembril 1994, kus paljud lapsed kaotasid kas oma vanema(d), õe või venna. Sai selgeks, et Eesti vajab lastele suunatud pikaajalist leinatoetusprogrammi ja tegevuskava. Toetudes Põhjamaade leinanõustajate kogemusele, arendati Eestis välja aastane leinatoetustöö programm, mille fookuses on lähedase inimese kaotanud lapsed ja nende pered. Laagri leinatoetustöös on kesksel kohal rakendusteatri erinevate praktikate kasutamine.

Kolmeosaline laagritsükkel on arenenud terviklikuks programmiks. Eestis väljatöötatud formaati, mis on rahvusvahelise praktika kontekstis unikaalne, on nimetatud lausa „Eesti mudeliks”. See hõlmab leinatoetuslaagreid, leinatööd laste ja peredega väljaspool laagrit, leinatoetusgruppe vanematele laagrivälisel ajal.

Doktoritöö eesmärk on leida vastus küsimusele, kuidas ja milliseid rakendusteatri praktikaid on kasutatud leinatoetuslaagris peaaegu kahekümne tegevusaasta jooksul ning kuidas need praktikad on aidanud kaasa laagri kui ühe tervikliku leinatoetusprogrammi tegevusele ja ülesannetele. Aivar Simmermann on oma uurimuses süstematiseerinud ja analüüsinud rakendusteatri praktikaid, mida on laagris kasutatud nii laste vaba aja sisustamisel kui ka grupitundide leinatoetustöös alates laagri asutamisest. Selleks et luua kontekst erinevate rakendusteatri praktikate mõistmiseks, on esitatud ka leinatoetuslaagri kujunemislugu, leinatoetusprogrammi ülesehitus ja laagri tähendus grupijuhtidele.

Doktoritööga on võimalik tutvuda trükisena EMTA raamatukogus (Tatari 13).

Pimedate Ööde Filmifestival ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool kutsuvad pühapäeval, 25. novembril kell 14-15.30 kõiki huvilisi kohtumisele filmirežissöör Aleksei Zlobiniga.

Kohtumine on pühendatud Vene filmirežissööri Aleksei Germani (1938-2013) 80. sünniaastapäevale ning avab koos video- ja fotomaterjalidega Germani viimaseks jäänud filmi “Raske on olla jumal” valmimise protsessi.

Aleksei German

Aleksei Zlobin (1972) on lõpetanud Peterburi Teatrikunstide Akadeemia režissööri eriala. Ta on töötanud assistendina Pjotr Fomenko stuudioteatris Moskvas, lavastanud nii Moskva, Peterburi kui ka teiste Venemaa linnade teatrites, andnud näitlejameisterlikkuse tunde Peterburi Teatrikunsti Akadeemias. Ühtlasi on Zlobin tosina dokumentaal- ja lühifilmi ning mitme novellikogu autor. Ta on töötanud režissööri abina Aleksander Sokurovi, Aleksei Germani, Eldar Ryazanovi, Sergei Bodrov jr-i, Ivan Võrõpajevi jt juures.

PÖFF toimub 16. novembrist kuni 2. detsembrini 2018. 25. novembril kl 16 toimub Aleksei Zlobini esimese täispika mängufilmi “Lorik” maailmaesilinastus.

Kohtumisõhtu toimub lavakunstikoolis (Toom-Kooli 4) vene keeles, ilma tõlketa. Kõik huvilised on lahkelt oodatud! Osavõtt tasuta.

Vaata ka ürituse infot Facebook’is.

Fotod kohtumisest: Saara Mildeberg, PÖFF

Jaapani Suursaatkonnal Eestis, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudil ja Tartu Ülikoolil on rõõm paluda Teid lavastaja Izumi Ashizawa loengutele jaapani traditsioonilise teatri ja jaapani ruumikontseptsiooni teemal:

19. novembril kell 16.15–17.45 toimub Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, M-218) loeng „Jaapani traditsioonilise teatri mõju Izumi Ashizawa teostes“,

20. novembril kell 16.15–17.45 on Tartu Ülikoolis (Jakobi 2–226) loeng „Ruumikontseptsioon jaapani teatris: ajalugu, teooriad ning kasutus Izumi Ashizawa lavastustes“.

Lavastaja Izumi Ashizawa töötab pärimuslikul ainesel põhineva rühmaloomemeetodi dotsendina New York State University’s. Ta uurib füüsilist loojutustamist nuku- ja objektikunsti tehnikatega. Ashizawa algupäraseid lavastusi on mängitud Suurbritannias, USAs, Jaapanis, Kanadas, Norras, Austrias, rahvusvahelistel festivalidel jm. Ta on andnud meistriklasse ka lavakooli üliõpilastele. Käesoleva aasta alguses tõi Izumi Ashizawa lavakooli füüsilise teatri magistrikursuse üliõpilastega lavale idamaistel legendidel põhineva loo “Väike jumalanna” (esietendus 26. jaanuaril Eesti Draamateatris).

Eesti Teatri Agentuuri korraldatava näidendikuu raames toimub kolmapäeval, 24. oktoobril kell 19 lavakoolis dramaturgisuuna üliõpilaste tekstide ettelugemine.

VaheLugemine – VaheKuulamine

Lugemisele tulevad:
Elo Järv “Esimene kohting”
Roos Parmas “Natüürmort fraasidega”

Tegemist on töös olevate näitemängudega, mida nende autorid hiljem edasi kirjutavad. Soov on teha kuulajatega üks vahelugemine, et autorid kuuleks oma teksti “uue kõrvaga”. Näidendite autorid ja lugejad on lavakooli noorema kursuse ehk 30. lennu tudengid. Kursuse juhendaja on Lembit Peterson, dramaturgitudengitel Andri Luup.

Lugemine toimub lavakooli valges saalis (Toom-Kooli 4, Tallinn). Lugemine on ühe vaheajaga ja kestab u 1,5 tundi. Kõik huvilised on oodatud! Üritus on tasuta.

Eesti Teatri Agentuur korraldab oktoobris näidendikuud alates 2014. aastast ja sellest ajast osaleb üritustesarjas ka lavakool. Näidendikuu ajakava koosneb üritustest, mis puudutavad näitekirjandust, selle sünni- ja arengulugu. Käesoleva aasta näidendikuu sündmustest leiab ülevaate siit.

Vaata ka ürituse Facebooki-lehte.

Koostöös Ida-Tallinna Keskhaiga häälekabinetiga toimub lavakooli mustas saalis 2. novembril kell 12-17 Häälepäev. Keskendutakse hääle tervishoiule, häälehäireid ennetavatele soovitustele, häälikuhäirete harjutustele ning keha ja hääle koostööle. Kohapeal on võimalus näha, kuidas toimub larüngoskoopiline uuring ja näha reaalpildis, kuidas töötab inimese kõri rääkimise ja laulmise ajal.

Lektorid:
dr. Kristel Kalling, otorinolarüngoloog
dr. Kristi Arefjeva, otorinolarüngoloog
Meeri Kompus, logopeed
Merike Pärtel, logopeed
dotsent Maret Mursa Tormis, lavakooli Alexanderi tehnika õppejõud

Lisaks saavad kõik esimese kursuse üliõpilased teha alates 5. novembrist ITK häälekabinetis larüngoskoopilise uuringu (kõri vaatlemise), neid nõustavad arstid ja logopeedid.

Hääl on näitleja jaoks oluline töövahend. Näitlejaks õppimisel on erinevates harjutustes koormus häälele oluliselt suurem kui tavakõnelemise puhul. Erinevad ruumid, rollid ja situatsioonid nõuavad näitlejalt head kõnetehnikat, diktsiooni, hääle kandvust ja vastupidavust. Kuidas sellega toime tulla? Nende küsimustega tegelebki Häälepäev. Oluline on ka õppejõudude teadlikkus häälest tervikuna.

Lavakooli esimene Häälepäev toimus 2016. aastal ja osutus hääle tervishoiu osas tõhusaks. Lisaks jagatud infole korraldati kõigile esimese kursuse üliõpilastele ja soovijatele vanemalt kursuselt larüngoskoopiline uuring ning tudengeid nõustasid logopeedid.

Häälepäevale on oodatud kogu koolipere, aga ka tegevnäitlejad.

Lisainfo: Sirje Medell, sirje.medell@gmail.com

Fotogalerii: Rainer Põldeots, lavakool

24. oktoobril 2018 esietendus Helsingis Viirus teatris lavakooli doktorandi Piret Jaaksi ja soome-rootsi dramaturgi Nina-Maria Häggblomi kirjutatud “Ehitajad. The Builders”, mis räägib võõrehitajatest Soomes. Dokumentaalsest materjalist inspireeritud ja möödunud suvel tehtud intervjuudel põhinev lavastus on sündinud rahvusvahelises koostöös ning selle algataja on European Theatre Collective.

Lavastus räägib inimestest, kes ehitavad kodusid, kuid me ei tea, milline on nende enda elu. Kes on need nähtamatud ehitajad? Kust nad tulevad? Mida nad mõtlevad?

Lavastaja David Kozma. Osades: Salla Kozma, Romulus C., Tambet Tuisk ja David Kozma. Näidendi tõlkija on Varja Arola. Lavastus on osa triloogiast “Nähtamatu Soome” ja osa Piret Jaaksi loomingulis-uurimuslikust doktoriprojektist Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis.

Lisainfot Viirus teatri lehel ja Facebookis.

23. oktoobril kell 19.30 toimub Londoni teatritrupi New Public liikumise õpikoda, mis uurib füüsilise muutumise ning ansambli- ja partneritunnetuse tehnikaid. Suurbritanniast pärit trupp New Public koosneb The Royal Academy of Dramatic Art (RADA) Theatre Lab magistrikursuse vilistlastest. Töötuba toimub EMTA muusikafestivali SügisFest 2018 raames ja sellest võtavad osa ka lavakooli tudengid.

Muusikafestival SügisFest lõppeb 24. oktoobril kell 19 teatritrupi New Public sõnadeta etendusega “Lucid”, kus esinevad Stefanie Bruckner, Dean Elliott, Tom Kelsey, Jo Moss ja Katariina Tamm. Etendust saab tänu viitevaba heli- ja videoülekande tehnoloogiale LoLa näha korraga kahes kohas, Eesti Rahvusraamatukogu tornisaalis ja EMTA kammersaalis.

“Lucid” on naljakas ja kohati häiriv pilguheit unenägude maailma, mida esitatakse kasutades kombinatsiooni helidest, füüsilisest teatrist ja sürreaalsest huumorist. Londoni kriitikutelt palju kiidusõnu saanud lavastuses astub üles ka eesti näitlejanna Katariina Tamm.

EMTA professori Jüri Naela sõnul on New Public on suurepärane näide sellest, kuidas teatritrupp võib eksisteerida ja luua lavastusi ilma lavastajata ning ilma loomingulise hierarhiata, kombineerides kõigi trupiliikmete ideed üheks terviklikuks nägemuseks: “EMTA uue magistriõppekava eesmärk on sarnane – koolitada etenduskunstnikke, kes suudavad luua ja leiutada ühtse trupina interdistsiplinaarses keskkonnas ja kes pärast õpingute lõppu oleks võimelised asutama oma trupi, et viia ellu oma loomingulisi nägemusi. Sel põhjusel tähistame tänavusel SügisFestil uue õppekava avamist etendusega “Lucid”.”

Töötoa toimumisele aitab kaasa Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia ASTRA projekt EMTASTRA).

Festivali Kuldne Mask raames toimuvad lavakoolis vene teatriteadlase, kriitiku ja kuraatori Kristina Matvijenko loengud teemal “Kino ja teater Venemaal ja välismaal”.

Loengute ajad:
esmaspäeval, 15. oktoobril kell 14:00-15:30
teisipäeval, 16. oktoobril kell 11:00-12:30

Loengud on vene keeles, sünkroontõlkega eesti keelde. Kuulama on oodatud kõik teatri- ja filmihuvilised!

Esimeses loengus keskendub Matvijenko teatri- ja filmiajaloole: kuidas üks ajastu põrkub teisega ja mil viisil on vene avangardistide avastused tänapäeval kasulikud. Venemaa teatriavangard langes 1920. aastatesse. Vsevolod Meierholdi, Sergei Eisensteini ja nende kaasaegsete eksperimentidest kujunes ajastu tuum, mis oli tulevase kunstimaailma jaoks ainulaadne ja äärmiselt produktiivne. „Suur stiil“ sündis hiljem, 1930ndatel, ja sisaldas endas 1920ndate revolutsioonilisi ideid. Grigori Aleksandrovi filmis „Tsirkus“ (1936) need kaks esteetikat kohtuvad. Maksim Didenko samanimeline lavastus (2016) püüab peegeldada 1930. aastate totalitaarseid ideid ja mõtestada lahti vene avangardi pärandit.

Teine loeng on pühendatud kaasaegse teatri peamistele teoreetilistele ja praktilistele aspektidele Vene ja Euroopa lavastajate, sealhulgas ka Eesti teatri näitel. Kaasaegne teatrimaastik ei hakanud muutuma täna. Performance’i praktika ja teooria, uued ideed publiku kaasamisest etendusse ja meedia mõju dramaatiline kaasmäng – see kõik tungis vene lavadele juba 2000ndatel, mujal maailmas aga juba tunduvalt varem. Kuidas need protsessid praegusel hetkel arenevad? Kes on uue teatri peamised „mängurid“ ja kuidas nende etendusi „lugeda“? Teater on taas kultuuri keskmes, veelgi enam, lausa ühiskondlik-poliitilise elu keskmes. Selline olukord on muutunud ühtaegu nii väljakutseks kui kingituseks, nii professionaalsete ringkondade kui ka vaataja jaoks.

Festival Kuldne Mask toimub 10. septembrist kuni 17. oktoobrini 2018 ja pakub mitte ainult eredaid teatrimuljeid ja kohtumisi andekate näitlejatega, vaid ka iga-aastast hariduslikku ja õpetlikku off-programmi, kuhu kuuluvad näitused, meistriklassid, etenduste arutelud, loengud ja loomingulised kohtumised. Kuigi programm on suunatud eelkõige teatriinimestele, üliõpilastele ja pedagoogidele, on üritused avatud kõigile huvilistele.

Seekordse off-programmi traditsiooniline hariduslik osa toimub 15. ja 16. oktoobril lavakoolis Matvijenko loengute näol.

Samal ajal on Alexela kontserdisaalis avatud näitus „Teater ja film. Koosmõju kogemus“, kus külastajad saavad tutvuda Maksim Didenko uue etenduse „Tsirkus“ atmosfääriga. Etendus-muusikal, mis on lavastatud Grigori Aleksandrovi samanimelise filmi järgi, peegeldab selle kunagise epohhi sündmusi ja õhkkonda, kus teater ja kino ulatasid teineteisele käe. Ekspositsioon on avatud kõigi ürituste külastajatele Alexela kontserdisaalis kuni 20. oktoobrini.