Rubriik: Lavakunsti uudis
Festivali Kuldne Mask raames toimuvad lavakoolis vene teatriteadlase, kriitiku ja kuraatori Kristina Matvijenko loengud teemal “Kino ja teater Venemaal ja välismaal”.
Loengute ajad:
esmaspäeval, 15. oktoobril kell 14:00-15:30
teisipäeval, 16. oktoobril kell 11:00-12:30
Loengud on vene keeles, sünkroontõlkega eesti keelde. Kuulama on oodatud kõik teatri- ja filmihuvilised!
Esimeses loengus keskendub Matvijenko teatri- ja filmiajaloole: kuidas üks ajastu põrkub teisega ja mil viisil on vene avangardistide avastused tänapäeval kasulikud. Venemaa teatriavangard langes 1920. aastatesse. Vsevolod Meierholdi, Sergei Eisensteini ja nende kaasaegsete eksperimentidest kujunes ajastu tuum, mis oli tulevase kunstimaailma jaoks ainulaadne ja äärmiselt produktiivne. „Suur stiil“ sündis hiljem, 1930ndatel, ja sisaldas endas 1920ndate revolutsioonilisi ideid. Grigori Aleksandrovi filmis „Tsirkus“ (1936) need kaks esteetikat kohtuvad. Maksim Didenko samanimeline lavastus (2016) püüab peegeldada 1930. aastate totalitaarseid ideid ja mõtestada lahti vene avangardi pärandit.
Teine loeng on pühendatud kaasaegse teatri peamistele teoreetilistele ja praktilistele aspektidele Vene ja Euroopa lavastajate, sealhulgas ka Eesti teatri näitel. Kaasaegne teatrimaastik ei hakanud muutuma täna. Performance’i praktika ja teooria, uued ideed publiku kaasamisest etendusse ja meedia mõju dramaatiline kaasmäng – see kõik tungis vene lavadele juba 2000ndatel, mujal maailmas aga juba tunduvalt varem. Kuidas need protsessid praegusel hetkel arenevad? Kes on uue teatri peamised „mängurid“ ja kuidas nende etendusi „lugeda“? Teater on taas kultuuri keskmes, veelgi enam, lausa ühiskondlik-poliitilise elu keskmes. Selline olukord on muutunud ühtaegu nii väljakutseks kui kingituseks, nii professionaalsete ringkondade kui ka vaataja jaoks.
Festival Kuldne Mask toimub 10. septembrist kuni 17. oktoobrini 2018 ja pakub mitte ainult eredaid teatrimuljeid ja kohtumisi andekate näitlejatega, vaid ka iga-aastast hariduslikku ja õpetlikku off-programmi, kuhu kuuluvad näitused, meistriklassid, etenduste arutelud, loengud ja loomingulised kohtumised. Kuigi programm on suunatud eelkõige teatriinimestele, üliõpilastele ja pedagoogidele, on üritused avatud kõigile huvilistele.
Seekordse off-programmi traditsiooniline hariduslik osa toimub 15. ja 16. oktoobril lavakoolis Matvijenko loengute näol.
Samal ajal on Alexela kontserdisaalis avatud näitus „Teater ja film. Koosmõju kogemus“, kus külastajad saavad tutvuda Maksim Didenko uue etenduse „Tsirkus“ atmosfääriga. Etendus-muusikal, mis on lavastatud Grigori Aleksandrovi samanimelise filmi järgi, peegeldab selle kunagise epohhi sündmusi ja õhkkonda, kus teater ja kino ulatasid teineteisele käe. Ekspositsioon on avatud kõigi ürituste külastajatele Alexela kontserdisaalis kuni 20. oktoobrini.
22. septembril andis lavakoolis avatud tunni Venemaa Teatrikunsti Akadeemia (GITIS) lavalise liikumise ja lavavõitluse õppejõud ning lavastaja Vladimir Granov. Tunnile eelnes Granovi kolmenädalane biomehaanika meistriklass, mis kestis 3.-23. septembrini, nii lavakooli vanemale kui nooremale kursusele.
Vladimir Granov on sündinud Venemaal Voronežis, kuid elab praegu Prantsusmaal Lyonis, kus töötab oma teatrikoolis. Pärast teatrihariduse omandamist Moskva GITISes on ta õpetanud biomehaanikat ja lavavõitlust Moskvas VGIKis ja GITISes, Lyonis teatrikunsti ja -tehnika kõrgemas koolis ENSATT, Itaalias ja Süürias, aga ka Eestis Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Ta on mänginud 15 filmis ja 40 teatrilavastuses, lavastanud Molière’i, Shakespeare’i, Tšehhovi ja Gogoli näidendeid.
8. ja 9. septembril viis Granov läbi Eesti Lavavõitluse Liidu korraldatud lavalise liikumise ja vehklemise õpikoja Eesti Tantsuagentuuris.
Vladimir Granovi kodulehe leiab siit.
Meistriklassi fotogalerii leiab siit.
10. oktoobril 2018 toimus lavakoolis kohtumine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professori, helilooja ja pianisti Olav Ehalaga.
Ehala laulude saatel (“Nukitsamees”, “Buratino” jt) on kasvanud üles mitu põlvkonda lapsi. Suurem osa tema loomingust on seotud lava- ja filmimuusikaga: ta on kirjutanud muusikat rohkem kui 70 näidendile ja 60 filmile. Peale selle on ta hinnatud õppejõud ja klaverisaatja. Sellest ja paljust muust kõneles sõnaosav helilooja üliõpilastega.
Seoses luuletaja ja kirjastaja Hando Runneli läheneva 80. juubeliga (24. novembril) tuli tema hea sõber ja kaasteeline Paul-Eerik Rummo lavakooli rääkima Runneli elust ja loomingust ning meenutama ühiseid aegu. Runneli loomingule on pühendatud ka lavakooli noorema kursuse lavakõne sügissemester.
24. septembril toimunud kohtumisest avaldame Paul-Eerik Rummo loal ühe iseloomuliku lõigu Runnelist. Mälestuskatket võib jälgida nii videona kui ka seda täiendava tekstina, mis redigeeritud Rummo enda poolt.
“…ja teda omaarust isiklikult isikuna päris hästi tundes ma tahan öelda, et ebamäärast enesepetmist või eneselohutust väga kriitilistes olukordades seda tüüpi inimene nagu Hando Runnel ei pea väärikaks ja endale ei luba.
Ja selles mõttes on ka tema kõige jõulisemalt rahvuslikud ja eesti aadet kuulutavad ja alalhoidvad, kõrgel hoidvad luuletused kui ka mõtteavaldused – nendes on alati olemas sügava läbimõelduse ja läbiproovituse element, ka rahvuslikus mõttes enesekriitilisuse, rahvusliku enesekriitilisuse element.
See vist oli Kipling või keegi nendest suurtest Briti imperialismi laulikutest, kes ütles midagi taolist: “Right or wrong, my country.” Sama mõte kajastub ka Eesti Vabariigi hümnis – “Mis iial ette võtad sa!” Seesama. Võid lollusi ka teha, aga Jumal kaitsku sind ikka!
Seda hoiakut Handol ei ole. Hando on ka selles mõttes aus ja kriitiline ja meenutab ka selles mõttes Vana Testamendi prohvetit, kelle ülesanne, missioon oli oma rahva nägu täis sõimata, kutsuda meeleparandusele, kutsuda üles tunnistama, kasvõi iseendale igaüks, et tegelikult me oleme madalad, me teeme lollusi, teeme ise halbu asju, parimal juhul oleme lollid ja laisad, kuid ei anna endale sellest aru või ei tunnista seda. Kui te Vana Testamenti loete, prohveteid järjest, siis te näete, kuidas see kogu aeg kordub, mille juurde kuulub muide ka see, et enamus Vana Testamendi prohveteid ei tahtnud prohvetid olla.
Ma arvan, et ka sama vanatestamentlikku prohvetlikku hoiakut kandev ja moodsates oludes kordav Hando Runnel – on tunda, et ta peab. Aga tunneb, et parem oleks, kui ei peaks, sest tal endal on raske.”
Paul-Eerik Rummo
24. septembril lavakoolis
26. ja 27. septembril 2018 pidas lavakoolis loenguid juhtimisõpetaja Alexander Havard. Teema: “Iseloomu kujundamine: oma temperamendi tugevuste ning nõrkuste avastamine ning enesearengu strateegia loomine”.
Alexander Havard on rajanud voorusliku juhtimise õpetuse ja asutanud Havardi voorusliku juhtimise instituudi (Havard Virtuous Leadership Institute), mille järgi on klassikalised voorused efektiivse juhtimissüsteemi alus.
Alexander Havard (s 1962) sündis Prantsusmaal ja omandas kõrghariduse õigusteaduse vallas üheks paremaks peetavas Pariisi Descartes’i Ülikoolis. Ta töötas aastaid vandeadvokaadina Pariisis, Strasbourgis ja Helsingis, kuni leidis oma missiooni inimeste suunamises täiustumise teele ning uue põlvkonna eetiliste juhtide kasvatamisel. Alates 2007. aastast elab ja töötab ta Moskvas.
Tema raamatuid “Vooruslik juhtimine”, “Õilsaks sündinud” ja “Temperamendist karakterini” on tõlgitud enam kui 20 keelde.
24. septembril 2018 toimus lavakoolis kohtumine kirjanik Paul-Eerik Rummoga. Kohtumisel räägiti luuletajast ja kirjastajast Hando Runnelist, tema loomingust ja kultuuriloolisest taustast. Sel sügisel tähistab Runnel oma 80. juubelit ja tema loomingule on pühendatud lavakooli I kursuse lavakõne semester.
Vaata ka kohtumise pildigaleriid Lavaka Facebooki-lehel.
3. kuni 23. septembrini 2018 annab lavakoolis biomehaanika meistriklassi Venemaa Teatrikunsti Akadeemia (GITIS) lavalise liikumise ja lavavõitluse õppejõud ning lavastaja Vladimir Granov. Kolme nädala jooksul õpetab ta nii vanemat kui nooremat kursust.
Vladimir Granov on sündinud Venemaal Voronežis, kuid elab praegu Prantsusmaal Lyonis, kus töötab oma teatrikoolis. Pärast teatrihariduse omandamist Moskva GITISes on ta õpetanud biomehaanikat ja lavavõitlust Moskvas VGIKis ja GITISes, Lyonis teatrikunsti ja -tehnika kõrgemas koolis ENSATT, Itaalias ja Süürias, aga ka Eestis Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Ta on mänginud 15 filmis ja 40 teatrilavastuses, lavastanud Molière’i, Shakespeare’i, Tšehhovi ja Gogoli näidendeid.
8. ja 9. septembril viib Granov Eesti Lavavõitluse Liidu korraldusel läbi lavalise liikumise ja vehklemise õpikoja Eesti Tantsuagentuuris. Huvilistele rohkem infot Facebookis.
Meistriklassi fotogalerii leiab siit.
Vladimir Granovi kodulehe leiab siit.
1. septembril 2018 läks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üle uuele struktuurile. Senise 17 osakonna, üksuse ja instituudi asemel on nüüd neli osakonda ja doktoriõppekeskus.
Lavakunsti osakond jätkab endises koosseisus, kuid struktuurireform tõi kaasa muutuse osakonna juhtimises: alates 1. septembrist ei ole Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias enam osakonnajuhatajaid. Lavakunsti osakonna peakoordinaatorina alustas tööd Jaak Prints, kelle ülesanne on osakonna üldjuhtimine, administratiiv- ja finantsküsimused.
Kursuste juhid on prof Anu Lamp ja prof Elmo Nüganen (29. lend) ning prof Lembit Peterson (30. lend).
Kajastus:
Heili Sibrits. Lavakooli tööd juhib Jaak Prints. – Postimees, 11.09.2018
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias algas 27. augustil 2018 uus õppeaasta.
Lavakunstikoolis alustas õppetööd Lembit Petersoni juhendatav 30. lend ehk I kursus, kus õpivad 13 näitleja-, neli lavastaja- ja kaks dramaturgisuuna üliõpilast. Uue kursuse lavastajatudengeid hakkab juhendama Lembit Peterson, dramaturgiüliõpilasi Andri Luup.
29. lennus ehk III kursusel jätkavad Anu Lambi ja Elmo Nüganeni juhendataval kursusel 14 näitleja- ja neli lavastajasuuna tudengit.
Doktoriõppes lisandusid kaks doktoranti: Hanna Junti ja Erik Alalooga.
Lavakooli avaaktusel esinesid EMTA rektor Ivari Ilja, lavakooli peakoordinaator Jaak Prints, noorema kursuse juhendaja Lembit Peterson, üliõpilased jt.
Fotod: Rainer Põldeots, lavakool
21. juunil 2018 toimus Estonia kontserdisaalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetajate kontsert-aktus, kus anti kätte lõpudiplomid ka lavakunstikooli lõpetajatele.
1. Bakalaureuseõppe lõpetasid 28. lennus (juhendajad Anne Türnpu ja Mart Koldits):
näitleja õppesuunal
Kirill Havanski, Laura Kukk, Ingrid Margus, Jane Napp, Jaanus Nuutre, Dovydas Pabarcius, Steffi Pähn, Teele Pärn, Sander Roosimägi, Ilo-Ann Saarepera, Johannes Richard Sepping, Nils Mattias Steinberg, Ursel Tilk, Markus Truup ja Joosep Uus
lavastaja õppesuunal
Johan Elm, Ingmar Jõela ja Jan Teevet
dramaturgi õppesuunal
Priit Põldma
2. Magistriõppe lõpetasid füüsilise teatri suunal (juhendaja Jüri Nael):
Raho Aadla, Kersti Heinloo, Mait Joorits, Martin Mill, Tanel Saar, Agur Seim ja Jaanika Tammaru
Magistriõppe lõpetas psühholoogilise teatri suunal
Siret Campbell