Rubriik: Lavakunsti uudis

10. juunil 2018 esietendus Tartu Raadi lennukiangaaris Sigismund von Krahli teos “Eesti mängud. TÖNK”, mis jutustas loo mängu tähendusest inimese kujunemises.

Autor: Sigismund von Krahl
Lavastaja: Peeter Jalakas
Muusika: Trad.Attack!
Dramaturg-näitleja: Taavi Eelmaa (Von Krahli Teater)
Kunstnikud: Kärt Ojavee ja Edith Karlson
Video: Martti Helde
Graafiline kujundus: Margus Tamm
Tehnilised lahendused: Enar Tarmo
Heli: Mait Karm
Osades: EMTA lavakunstikooli 28. lennu üliõpilased

Miks otsustas meie muidu pigem ratsionaalse olekuga esivanem raisata talvel raskelt kätte tulnud energiat mõttetustega? Ta ajas harjavarre läbi vammusevarruka ning puges pimedal õhtul ise selle alla, et mängida kaelkirjakut, või tegi tarbeesemetest töngi, täiesti kasutu asja. Mida räägivad rahvamängud meie ühisk…onnast, unistustest, üksindusest?

Mängud on olnud inimkonna arengus olulise tähtsusega. Ajaloolane Johan Huizinga sõnul on homo sapiens’i, mõtleva inimese järglane just homo ludens ehk mängiv inimene, ja seda ütles ta juba 1938. aastal, ammu enne Nintendot ja arvutimänge.

“Eesti mängud. TÖNK” on lavastus, milles muusikal on täita keskne roll. Laval on ansambel Trad.Attack!, kelle looming on tihedalt seotud meie rahvapärimusega. Nii on ka etenduse toimumiskoht, Tartu Raadi lennukiangaar, mis asub Eesti Rahva Muuseumi vahetus naabruses, tähenduslik ja etenduse jaoks loogilisim.

“Eesti mängud. TÖNK” valmib Eesti Kontserdi ja Von Krahli Teatri koostöös. Lavastaja Peeter Jalaka jaoks on see kolmas kokkupuude eesti mängudega. Eelmised olid “Eesti mängud. Kaelkirjak liigub edasi” 1990. ja “Eesti mängud. Pulm” 1996. aastal.

Etendused on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.

Etendus kestab u 1,5 tundi.

Lavastust toetavad: Tartu linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital ja Silberauto

Rohkem infot:
* Eesti Kontserdi kodulehelt
* lavastuse Facebooki-lehelt

Lavakooli 28. lennu äsja lõpetanud lavastaja Jan Teevet ja neli tema kursusekaaslast asutasid Eestisse uue teatri – Paide Teatri. Teatri juht on konkursi võitnud Harri Ausmaa. Meeskonna eesmärk on luua püsitrupp, mis tagab pideva teatri- ja kultuurielu Paides kui Eesti väikseima elanikkonnaga teatrilinnas.

1. augustist 2018 alustasid Paides proove lavastaja Jan Teevet, näitlejad Kirill Havanski, Johannes Richard Sepping, Ursel Tilk ja Joosep Uus. Juba varem korraldas kohapeal uue teatri tööd teatrijuht Harri Ausmaa.

Paide Teatri eeltaktiks on Kirill Havanski monolavastus “Koletis”. Tegu on noorte näitlejate monolavastuste sarja esimese osaga, mis esietendus 13. septembril Paide Muusika- ja Teatrimajas.

Teatri avalavastusena toob Jan Teevet välja piiblist inspireeritud “Kaitseala”, mis esietendub 21. novembril. Jõululavastusena etendub “Õlest mees õue all”. Esimene suvelavastus on planeeritud järgmisel aastal Vargamäele.

Paide teatri loomine on jätk lavakunstikooli ja Paide linna pikemale koostööle. Paide kultuurikeskuses on jõudnud lavale Jan Teeveti lõpulavastused “Maamõõtjad” (2017) ja “RICHARD3” (2018), samuti on Paides külalisetendunud mitu lavakooli bakalaureuselavastust.

Loe lähemalt:
Kuido Saarpuu. Paide Teater jõuab esimese lavastuseni. – Järva Teataja, 12.09.2018
Henry-Laur Allik. Ports noori kutte tegi… teatri! Paidesse! – Eesti Ekspress, 22.08.2018
Raido Kahm. Jan Teevet ehk Sipelgast sirgus lavastaja. – Saarte Hääl, 16.06.2018
Olev Kenk. Paide teater tutvustas teatrijuhtidele truppi ja tulevikuplaane. – ERR Kultuur, 10.04.2018
Gerli Nõmm. Paide linnateatri juhina alustas tööd Harri Ausmaa. – ERR Kultuur, 18.09.2017
Paide linn ja EMTA lavakunstikool panid aluse Paide Linnateatri loomisele. – ERR Kultuur, 27.09.2016

Rahvusvaheline konverents “Ettekääne. Ruum. Performatiivsest ruumist etenduskunstides” 4.-5. mail 2018 teatris NO99

4.-5. mail 2018 toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli koostöös kahepäevane rahvusvaheline konverents, kus kõneldakse ruumist etenduskunstides.

AJAKAVA

Neljapäev, 3. mai
19.00 “NoDvenatsat” Teatris NO99

Reede, 4. mai
10.00 Tervitussõnad
10.20 Toomas Kiho: Meie eluruum. Teoreetiline ja praktiline vaade
10.50 Hannes Praks: Eksimisruum
11.20 Eva-Liisa Linder: Teater kui avalik sfäär. Rahvusidentiteedi diskussioon Eesti nüüdisteatris
12.00 LÕUNA teater NO99 kohvikus
13.00 Teemu Mäki: What to Do with Space, in Art?
14.00 Arthur Köstler ja Signa Kötler (SIGNA): Staying Places
15.00 KOHVIPAUS
15.30 Radka Kunderova: Performing Time: Space between Materiality and Virtuality
16.00 Krista Burane: Different Roles of Space in Site-specific Performances
16.30 KOHVIPAUS
17.00-18.30 Filmi Eesti esilinastus: Krista Burane dokumentaalfilm “Muinasjutt tühjast ruumist” lavastuskunstnik Andris Freibergsist. Kestus 1h 30min, järgneb arutelu. Sissepääs filmile on tasuta.

Laupäev, 5. mai
10.00 Priit Põldma: Kokkuvõte esimesest konverentsipäevast
Ruum ja teatritegija: lavastaja, lavastuskunstnik, näitleja, helikunstnik
10.15 Kersti Heinloo ja Kristjan Suits: Ruum kui tööriist, partner ja jutustaja
10.45 Maarja Mitt: Ruum kui näitleja psühhotehniline vahend
11.00 Hendrik Kaljujärv: Ettekujutus ja ruum
11.30 Arutelu
12.00 LÕUNA teater NO99 kohvikus
Ruum ja teatritegija: koreograaf, etenduskunstnik, dramaturg
13.00 Raho Aadla: Veatute lavaruumide vangistuses
13.30 Jaanika Tammaru: Ruumiline kehalisus
13.45 Renee Nõmmik: Ülevaade lavastuse “DEMULTIPLEXIA” ideest ja loomeprotsessist
14.05 Marion Jõepera: Teekonna disainist
15.35 Arutelu
16.00 KOHVIPAUS
16.30 Raamatuesitlused:
* EMTA doktoriõppe keskuse loomeuurimuslike doktoritööde sarja alustamine: Marion Jõepera doktoritöö “Ruumitaju loomine ja suunamine kui postdramaatilise dramaturgi peamine töövahend”
* Lavakunstikooli e-õpik “Teatripedagoogika muutuvas maailmas”, toimetaja Eva-Liisa Linder

Kell 21.00 “Unistajad” teater NO99 kammersaalis (sooduspilet 10 eurot; broneerimiseks kirjutada: piletid@no99.ee, märgusõna “ruum”)

Konverents toimus lavakunstikooli doktoriõppes algatatud loomingulise uurimisprojekti “Ruumi loomise strateegiad kaasaegses teatris” raames ning lõpetab õppeaastal 2017/18 toimunud loengusarja “Ruum”, mille raames avasid tunnustatud tegijad erinevatelt loomealadelt oma loomingulise suhte ruumiga. Sarjas esinesid filmirežissöörid Martti Helde ja Tanel Toom, maalikunstnik Kaido Ole, etenduskunstnik Kadri Noormets, füüsilise ja objektiteatri lavastaja Izumi Ashizawa Jaapanist ning Euroopa kaasaegse teatri juhtiva trupi Rimini Protokoll dramaturg Imanuel Schipper Saksamaalt.

Eesmärk on arutleda ruumi üle mitmest vaatenurgast. Ruum on see “kolmemõõtmeline ja lõputu, kus kõik eksisteeriv paikneb ja toimub,” ütleb Eesti keele seletav sõnaraamat. Vanemas eesti keeles kasutatakse sõna “ettekääne” maski tähenduses: käänad endale midagi ette, varjad ennast. Ka ruum on midagi, millega inimene ennast varjab ja teisendab. Ruum tõmbab meile kui maski ette. Kus paiknevad selles lõputuses ja varjatuses teatritegijad? Näitlejad, lavastajad, koreograafid, dramaturgid, lavastus- ja helikunstnikud? Kuidas nemad näevad ruumi mõju teatritegemisele? Kuidas nende looming loob ruumi? Või kuidas mõtestavad meie eluruumi filosoofid, arhitektid ja kunstnikud?

Konverents “Ettekääne. Ruum” peaesinejad on rahvusvaheliselt tunnustatud etenduskunstnike duo Signa Köstler ja Arthur Köstler (trupp SIGNA, Kopenhaagen) ning Soome lavastaja ja kunstnik Teemu Mäki. Nii trupp SIGNA kui ka Teemu Mäki on loonud ühe palju tähelepanu pälvinud lavastuse ka Tallinnas. SIGNA lavastus “Bleier Research, Inc.” oli Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna kavas 2011. aastal. See Kopli tänavale Standardi majja kujundatud õõvastav-nostalgiline maailm tungis paljudele üdini. SIGNA (www.signa.dk) loob oma kestvusetendustega unustamatut performatiivset osavõtuteatrit, pakkudes detailideni läbi töötatud lavastusmaailma leitud ruumides: koolides, angaarides, haiglates või ööklubides.

Teemu Mäki lavastus “Harmoonia” Von Krahli Teatris oli pühendatud Eesti Vabariigi 90. sünnipäevale 2008. aastal ning see pani meedia kihama rahvussümbolite “omapärase” käsitsemisega. Teemu Mäki (www.teemumaki.com) uusimat, transsoolistest kõnelevat dokumentaallavastust “Muutujad” sai Eestis näha möödunud aastal. Mõlemad skandaalsed teatritegijad on nüüd Tallinnas tagasi tutvustamas ja analüüsimas oma loomingut.

Rahvusvahelistest külalistest esinevad konverentsil ka Tšehhi teatriuurija Radka Kunderova, kes mõtestab ruumi nüüdisaegse dokumentaalteatri kontekstis, ning Läti teatri- ja filmilavastaja Krista Burane, kes käsitleb oma performatiivseid kohaspetsiifilisi lavastusi, mis on loodud kas tänavale, lihaturule, paneelmajja või hoopis linnusesse.

4. mail kell 17 linastub konverentsi raames esmakordselt Eestis Krista Burane dokumentaalfilm “Muinasjutt tühjast ruumist” (“The Fairytale of Empty Space”, 2017), mis võitis Lätis aasta parima filmi auhinna ja parima animatsiooni preemia. Film portreteerib maailmas tunnustatud Läti lavastuskunstnikku Andris Freibergsi. Freibergs on loonud kujundusi ka mitmetele lavastustele Eestis, nt Elmo Nüganeni lavastustele “Aeg ja perekond Conwayd” (2011), “Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4” (2006) ja Adolf Šapiro lavastusele “Isad ja pojad” (2002), mis pälvis Eesti teatri aastaauhinna parima lavakujunduse eest. Film linastub läti ja vene keeles, ingliskeelsete subtiitritega.

Konverentsi rahvusvahelised külalised kõnelevad inglise keeles, Eesti külalised eesti keeles. Huvilistel on võimalik tutvuda rahvusvaheliste külaliste ettekannete eestikeelsete kokkuvõtetega siin.

Lisainfo: konverentsi korraldaja, EMTA lavakunstikooli doktoriõppe koordinaator Madli Pesti madli.pesti@gmail.com, KTKDK doktorikooli koordinaator Aleksandra Dolgopolova doktorikool@ema.edu.ee

Rohkem infot: Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli lehel ja konverentsi Facebooki-lehelt.

Konverentsi toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ASTRA projekt EMTASTRA).

Sel kevadel lõpetas lavakunstikooli Anne Türnpu ja Mart Kolditsa juhendatav 28. lend, kelle viimaseks ühiseks ülesastumiseks oli lavastus “12 VIHAST”.

Tegemist on Reginald Rose’i tuntud näidendil “12 vihast meest” (Twelve Angry Men) põhineva lavatööga, mille lavastab Mart Koldits, dramaturg on Jim Ashilevi ja tõlkija Anu Lamp. Lavastuses mängivad kõik 28. lennu näitlejatudengid.

“12 VIHAST” on pingeline lugu vandekohtunikest, kes ühte ruumi suletuna on kohustatud jõudma üksmeelsele otsusele, kas mõrvas süüdistatav on süüdi või mitte. Kuid erineva ühiskondliku ja kultuuritaustaga kohtunike ühisele nõule jõudmine pole mõistagi lihtne.

“12 vihast meest” on kirjanik Reginald Rose’i tuntuim teos, mis kandideeris parima filmi ja parima filmistsenaariumi Oscarile. Tekst pälvis parima stsenaariumiga filmi kategoorias Edgar Allan Poe auhinna ning 1957. aasta Berliini filmifestivalil Kuldse Karu auhinna. Hiljem on näidendit mängitud korduvalt teatrilaval, näiteks 1996. aastal lavastas selle Londonis Harold Pinter.

Lavastaja Mart Koldits rõhutab, et Rose’i näidend sobib hästi praegusesse muutuvasse maailma: “See näidend aitab endale meelde tuletada, kui savijalgadel on kõik meie otsused ja arvamused siin maailmas. Selleks peab kuradi palju enda sisimas tööd tegema, et üldse jõuda mingi kaine otsuseni. Elu näitab, et me kõik oleme oma mineviku vangid ja iga meie sõna varjutavad nii meie endi kui ka kuulajate minevikuvarjud.”

Etendused: 18., 21. ja 22. mail 2018 kell 18 Paide Muusika- ja Teatrimajas, 26., 28., 29., 30. ja 31. mail kell 19 Tartu Uues Teatris.

Lavastuse valmimist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia projekt EMTASTRA).

Lavakooli teadurid Madli Pesti ja Eva-Liisa Linder osalesid 8.-13. juulini 2018 toimuval rahvusvahelise teatriuurijate ühenduse ehk IFTR (International Federation for Theatre Research) aastakongressil Belgradi ülikoolis, Serbias. Seekordse kongressi teema on “Teater ja migratsioon. Teater, rahvas ja identiteet: rände ja seisaku vahepeal”.

Teatri ja rändekriisi teemale läheneti kongressil mitmest küljest. Küsiti, kuidas on teater reageerinud ümberasumise ja võõraks muutumise probleemile nii ajaloos kui ka tänapäeval? Kuidas on kujundanud rännet erinevad poliitilised, ühiskondlikud ja kultuurilised stsenaariumid?

IFTR koondab teatriuurijaid üle maailma. Serbia pealinnas toimunud kongressist võttis osa ligi 1000 teatriteoreetikut ja -praktikut kokku 54 riigist. Viie päeva jooksul esinesid nad ettekannetega ja osalesid teatriüritustel: etendused, loengud, raamatuesitlused jne.

Madli Pesti esines kongressil ettekandega “Performing borders: questions of national identity on the example of two productions that discuss the relationship of Estonians and Russians”.

Eva-Liisa Linderi ettekande teema oli “Globalisation vs nationalism: discussing national identity in contemporary Estonian theatre”.

Kongressil pidasid ettekande ka lavakunstikooli ruumiloengute sarjas esinenud Rimini Protokolli dramaturg Imanuel Schipper Saksamaalt ja Jaapani lavastaja Izumi Ashizawa, kes andis ülevaate lavakooli magistrantidega valminud lavastusest “Väike jumalanna”.

Autor: David Harrower
Tõlkija: Anu Lamp
Lavastaja: Johan Elm
Kunstnik: Eugen Tamberg
Heli- ja valguskujundus: Johan Elm
Osades: Andrus Vaarik (Tallinna Linnateater), Andres Mähar (Vanemuine), Ilo-Ann Saarepera (Ugala)
Piletid Piletilevist

“Mul ei ole nime selle jaoks, mis on mu peas.”

Johan Elmi lõpulavastus põhineb David Harroweri näidendil “Noad kanade sees”. See on ürg-instinktidel, religioonil ja ihal põhinev poeetiline lugu nimetust noorest naisest, kes selleks, et maailma kohta rohkem teada saada, hakkab end ümbritsevaid asju nimetama. Sest selge veega lomp ei ole ju enam lomp. Või mis on külm maapind kivi all? Hääl, mis tuleb naise suust, kui keegi teda ei kuule?

See on maailma loomine läbi selle kirjeldamise. Enda pimedusest välja raiumine. See on pea seksuaalne kirg sõnade järele. See on midagi arusaamatut, aga ikkagi vajalikku. See on lugu emantsipatsioonist ja maailmapildi avardumisest nii kaugele, kuni nähtavale tulevad valed. Ja siis sealt edasi, kuni tuleb surm.

Johan Elmi lavastus toob vaatajateni kaasaegseks klassikuks tituleeritud Šoti näitekirjaniku David Harroweri teksti sügava, tuumaka jõu, selle porise poeesia ja tema tegelaste ebatavalise, paeluvalt primitiivse mõttemaailma.

Esietendus toimus 12. aprillil 2018 Köismäe tornis

Etenduse kestus: 1 tund ja 40 minutit, ühes vaatuses

Rohkem infot lavastuse Facebooki-lehelt

Foto proovist: Denis Emelin

Kajastused:

* Keiu Virro. Nimetamisest kahtlemise kaudu mõistmiseni. – Sirp, 27.04.2018
* Johan Elm lavastusest “Noad kanade sees”: kõik tegelased on üsna primitiivsed. – ERR Kultuur, 09.04.2018
* Andrus Vaarik ja Andres Mähar ühes lavastuses. – Postimees: Kultuur, 03.04.2018

EMTA lavakunstikooli lavastuse valmimisele aitab kaasa Tallinna Linnateater, Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia ASTRA projekt EMTASTRA)