Rubriik: Uncategorized @et

Sel aastal möödub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ehk toonase nimega Tallinna Konservatooriumi legendaarse ja kauaaegse klaveriprofessori Bruno Luki sünnist 110 aastat. Pühapäeval, 20. oktoobril toimub sel puhul EMTA kammersaalis algusega kell 11 VI Bruno Luki nimeline klaverikonverents. 

Seekordne Bruno Luki klaverikonverents pakub võimalust kuulata ettekandeid klaverimängust ja -õpetusest Eestis ja mujal maailmas, Bruno Luki pärandist, klaverikunsti kujunemisest Beethoveni ajastul, loomingulisususest harjutusprotsessis, koostööst klaveriõpilase vanematega, digilahenduste kasutusvõimalustest klaveriõppes ja rahvaviisi esitusprobleemidest klaveril.

Ettekandjate hulgas on lisaks EMTA õppejõududele, üliõpilastele ja muusikakoolide õpetajatele külalised: professorid Arbo Valdma ja Kalle Randalu ning Rootsi Klaveriõpetajate Ühingu president Patrick Jovell. Toimuvad uute noodiväljaannete esitlused ja Eesti Klaveriõpetajate Ühingu üldkogu.
Konverentsi kava vt SIIT.

Konverents on EMTA interpretatsioonipedagoogika ja klaveri eriala ning Eesti Klaveriõpetajate Ühingu koostööprojekt. See on jätkuks 19. oktoobril EMTAs toimuvatele meistrikursustele Jubilate sarja kontserdile: Jubilate. Bruno Lukk 110.

Üritust toetab Kultuurkapital.

Tänavu möödub 70 aastat EMTA interpretatsioonipedagoogika (endise nimetusega) instituudi
kauaaegse juhataja ja juhtiva õppejõu Olavi Silla (1949–2003) sünnist. Sündmust tähistatakse interpretatsioonipedagoogika eriala eestvedamisel Olavi Silla päevaga laupäeval, 12. oktoobril EMTA kammersaalis algusega kell 12.

Päeva raamib konverents, kus ettekannetega esinevad EMTA vilistlased ja
õppejõud ning külalisena Tartu Ülikooli nooremteadur Kadi Tulver. Ettekannete teemade hulgas on
lisaks tagasivaatele O. Silla tegevusele kaasaegsed keelpillipedagoogika probleemikäsitlused
ning tutvustatakse ka uusimaid teadussaavutusi aju-uuringute valdkonnas.
Siit leiate konverentsi KAVA.

Päeva keskel kell 14 toimuval Jubilate sarja kontserdil musitseerivad Olavi Silla endised kolleegid ja
tema talendi austajad Urmas Vulp, Toomas Vavilov, Sten Lassmann, Lille Randma, Natali Sakkos, Lea
Leiten ning EMTA keelpillieriala üliõpilased. Kavas Eller, Kareva, Tüür jt.

Pärast konverentsi lõppu on huvilistel veel võimalus külastada kell 19 EMTA suures saalis algavat
Zürichi Noorte Sümfooniaorkestri kontserti.

Soovijatele vormistab EMTA Täiendkoolituskeskus koolitustunnistuse.
Päeva korraldab EMTA interpretatsioonipedagoogika eriala koostöös keelpilli erialaga ning Eesti
Keelpilliõpetajate Ühinguga.

Lisainfo:
Lembit Orgse
Interpretatsioonipedagoogika õppejuht
lembit@ema.edu.ee

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tähistas pühapäeval, 29. septembril oma 100. juubelit, promoveerides neli uut audoktorit ning ühe auliikme. Pidustused jätkusid avatud uste päevaga ja kuni öötundideni anti ridamisi tasuta etendusi ning kontserte.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) pidulikul juubeliaktusel promoveeriti eile audoktoriteks alates 1971. aastast Eestis külalislavastajana tegutsenud Adolf Šapiro silmapaistva panuse eest teatrikunsti arengusse, Soomes sündinud pianist, dirigent ja helilooja Ralf Gothóni silmapaistva panuse eest meie muusikakultuuri arengusse, Freiburgi Ülikooli emeriitprofessor Wilfried Gruhn silmapaistva panuse eest Eesti muusikapedagoogikasse ning Göttingeni Ülikooli professor Andreas Waczkat silmapaistva panuse eest Eesti muusikateaduse arengusse.

Olulise panuse eest EMTA arengusse valiti akadeemia auliikmeks Eesti Draamateatri juht, tuntud näitleja Rein Oja, kes on 15 aastat olnud EMTA kuratooriumi liige ja viimased 7 aastat selle esimees.

EMTA rektori prof Ivari Ilja sõnul on meie muusika- ja teatrielu viimased sajandi hinganud ühte rütmi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga. “100 aasta jooksul on meie alma mater’is oma hariduse saanud rohkem kui 5000 inimest, kelle seas on enamik Eesti muusika ja teatri suurkujusid,” rõhutas prof Ilja. “Akadeemias elab suur hulk suuremaid ja väiksemaid erialasid, millest igaüks kätkeb endas aja- ja kultuuriloolist liini oma alustajate ning arenguga. Meie kohus on tagada nende liinide järjepidevus ning kanda hoolt, et Eesti muusika- ja teatrikultuuri ei tekiks lünki.”

Üleeile, EMTA 100. sünnipäeval 28. septembril avasid pidulikult lindilõikamise tseremooniaga EMTA kontserdi- ja teatrimaja president Kersti Kaljulaid ja Ivari Ilja. Üritusel viibisid ministrid, rektorid, külalised partnerkõrgkoolidest, kultuuritegelased, akadeemia sõbrad ja koostööpartnerid.

Eile said aga kõik huvilised avastada kontserdi- ja teatrimaja tasuta kontsertidel ning etendustel. Akadeemia õppejõudude ja üliõpilaste ühiskontsert anti täissaalile. Menukas oli ka lavakunsti osakonna 30. lennu üliõpilaste etteaste black box’is. Lavale jõudis nii kaasaegsete etenduskunstide kava, improvisatsiooni, klassikat kui ka jazzi. Publikut jätkus hiliste õhtutundideni, kui ürituse võttis kokku helilooja ja kompositsiooniprofessor Tõnu Kõrvitsa disko.

Fotosid EMTA audoktorite promoveerimisest leiab SIIT.
Fotograaf Erlend Štaub

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kutsub Eesti professionaalsete muusikute kogukonda osalema ja aktiivselt kaasa rääkima EMTA 100. aastapäevale pühendatud hariduskonverentsil „Eesti professionaalse muusikakultuuri tulevikuvaated“.

Kuigi võime Eesti professionaalsete muusikute kogukonnana olla uhked meie muusikakultuuri saavutuste üle, peame siiski endale tunnistama, et valdkonna tulevik on muret tekitav. Professionaalse muusiku haridustee algab lapsepõlvest ning kestab tema täiskasvanuks saamiseni ja sageli kauemgi, kuid tänane
haridussüsteem seda ühtse tervikuna ei käsitle. Samavõrd on üles kerkinud haritud publiku järelkasvu probleem: kommertsialiseerunud ühiskond toetab pigem pealiskaudsust, milles süvenemist nõudval
muusikal on end aina raskem kuuldavaks teha. Professor Toomas Siitan võttis probleemi kokku oma ettekandes muusikapäeval, 1. oktoobril, tõdemusega: „See on vaimu kriis keset majanduse kõrgaega.“

Meie muusikakõrgkooli 100. aastapäeval on põhjust küsida, mida muusikud ise ja ühiskond laiemalt saaks teha professionaalse muusikakultuuri tuleviku kindlustamiseks. Konverentsil käsitletakse Eesti muusikaelu ja -hariduse erinevaid tahke, seda nii institutsionaalsest kui probleemikesksest vaatepunktist. Eesmärk on
sõnastada professionaalse muusikakultuuri ees seisvad põhiprobleemid ja otsida neile lahendusi.

Hariduskonverentsil on kavas peaettekanded prof Jane Ginsborgilt (Royal Northern College of Music,
Suurbritannia), prof Toomas Siitanilt (EMTA), vanemlektor Ene Kangronilt (EMTA) ja Kadri Leivategijalt
(Eesti Muusikakoolide Liit).

Samuti saab kuulata ettekandeid ja rääkida kaasa viies erialasektsioonis:
1) muusikapedagoogika,
2) instrumentaalõpe,
3) interpretatsioon ja kontserdikorraldus,
4) loomeuurimus,
5) helilooming ja improvisatsioon.

Hariduskonverentsi esimese päeva õhtul on osalejatel võimalus nautida muusikat EMTA uues kontserdisaalis, kuulates IX Eesti pianistide konkursi finaalkontserti. Esinevad konkursi finalistid ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Jaan Otsa juhatamisel.

Hariduskonverentsil osalemine on prii. Selleks et korraldajad saaks planeerida tööd erialasektsioonides ja korraldada toitlustamist, palutakse osalejatel REGISTREERUDA SIIN  hiljemalt 15. novembriks 2019.

Vt konverentsi KAVA.

Hariduskonverentsi korraldamist koordineerib EMTA muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika
ning kultuurikorralduse osakond. Programmitoimkonda juhib prof Kerri Kotta.

Lisainfo:
Eerik Jõks
EMTA muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika
ning kultuurikorralduse osakonna peakoordinaator
eerik.joks@ema.edu.ee

Üritust on toetanud Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus, 2014-2020.4.01.15-0015)

100. juubelit tähistav Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia avas täna Eesti kõige uuema kontserdi- ja teatrimaja, kus on 482 inimest mahutav kontserdisaal, 130 istekohaga black box näitlejatele ja džässmuusikutele ning 21 uut õppeklassi. Tipptasemel hoonet ehitati 1,5 aastat ja see läks maksma ligikaudu 12 miljonit eurot.

Täna õhtul lõikasid vastvalminud kontserdisaali laval traditsioonilise avamislindi läbi president Kersti Kaljulaid ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rektor prof Ivari Ilja, kuulutades uue maja avatuks. Pidulikule tseremooniale järgnes avakontsert, kus muuhulgas tuli esmakordselt maailmas ettekandmisele Tõnu Kõrvitsa uudisteos „Ta kõneleb vaikselt”. Seejärel esitas EMTA lavakunsti osakond just avamissündmuseks lavastatud kava „Kummardus alustajatele“.

President Kersti Kaljulaid ütles uue hoone avamisel, et Eesti inimese minapilti on alati kuulunud tugev sillaehitamine vabaduse ja loova eneseväljendamise vahel. „Tänapäevalgi on muusika ja teater meie rahva jaoks sootuks enam kui lihtsalt kaunid kunstid. Sellest kõneleb kontsertide, festivalide ja uuslavastuste rohkus ning erakordselt suur teatri- ja kontserdikülastuste arv. See on loomulik osa meie mõttemaailmast ja närvisüsteemist ning tugineb paljus just sellele alusele, mis on siin ülikoolis aegade jooksul loodud ja mida luuakse,“ ütles president Kaljulaid ja lisas, et see kõik tähendab ka suurt ja nõudlikku ootust akadeemia suhtes nii Eestis kui ka laias maailmas. „Selleks, et me saaksime vabalt ja avara pilguga kodus edasi kesta ning selleks, et maailmas tuntaks ka edaspidi Eestit just meie kõrgelt hinnatud loomingu läbi.“

EMTA rektori prof Ivari Ilja sõnul on uus kontserdi- ja teatrimaja 100. juubelit tähistavale akadeemiale parim võimalik sünnipäevakink. “Meie üliõpilased saavad nüüd oma tulevast loojaelu õppida ja proovida siinsamas suurtel lavadel juba õpingute ajal,” lausus prof Ilja. “Kontserdi- ja teatrimaja tõstab kahtlemata Eesti muusika- ja teatrihariduse taset ning meie lõpetajate rahvusvahelist konkurentsivõimet. Kindlasti on uude hoonesse põhjust tulla ka laiemal muusika- ja teatripublikul, sest vastvalminud saalidesse kavandatud avalike kontsertide ja etenduste kava on juba praegu äärmiselt tihe. Akadeemia tudengite kõrval astuvad siin üles mainekad muusikud, lavastajad ja näitlejad nii Eestist kui kaugemaltki.”

6000-ruutmeetrise kontserdi- ja teatrimaja keskseks osaks on läbi nelja korruse ulatuv 482 istekohaga kontserdisaal, mis sobib eelkõige klassikalise muusika, aga ka muude muusikastiilide esitamiseks. Kahe rõduga kontserdisaali pääseb akadeemia peahoonest ning lisaks eraldi Sakala ja Tatari tänavalt, et saali saaks paindlikult kasutada nii õppetööks kui ka avalikeks sündmuseks. Ligi poole tuhande kohaga kontserdisaali Tallinnas praegu ei ole, nii et uus maja täidab selle tühimiku.

Läbi kolme korruse ehitati 130 pealtvaatajat mahutav black box, mida hakkavad kasutama lavakunstitudengid ja džässmuusikud. Viiekordsesse soklikorrusega hoonesse rajati 21 õppeklassi, mille seas on ka multimeediakeskus ning džässiklass. Kontserdi- ja teatrimaja kõik korrused ühendati kõrvalasuva akadeemia peahoonega.

EMTA kontserdi- ja teatrimaja projekteeris AS Resand. Hoone arhitektid on Toivo Tammik ja Mart Rõuk arhitektuuribüroost Ansambel ning Kalvi Voolaid. Saalide sisearhitektuuri autor on Aivar Oja FraDisain OÜst ning akustikaprojekti tegi Linda Madalik koostöös Taani akustikabürooga Gade&Mortensen Akustik. Hoone ehitas Nordlin Ehitus AS ning omanikujärelvalvet tegi Tallinna Linnaehituse AS.

Uue kontserdi- ja teatrimaja ehitust rahastasid Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond, Eesti Kultuurkapital ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Paljud kontserdid ning etendused uues kontserdi- ja teatrimajas on külastajatele tasuta.  Toimuvate ürituste kohta saab infot veebilehelt www.emtasaalid.ee

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni eriala doktorandi Tze Yeung Ho kammerooper hvorfor pusen? (“Miks kiisu?”, “Why the kitten?”) pälvis Shanghai rahvusvahelisel kammerooperite konkursil teise preemia.

Libreto autor on Linda Gabrielsen Norrast. Tze Yeung Ho juhendajad on prof Toivo Tulev ja prof Jaan Ross. Tze Yeung Ho tutvustab kammerooperit ka kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli seminaril “Opera as Imagination and Realization“, mis leiab aset 18.-20. oktoober 2019 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Konkurss toimus kahes voorus – eelvoor ja finaal. Lõppvooru valiti kolm teost, mis 18. septembril kohapeal ka esitati. Seejärel langetas rahvusvaheline žürii (esimees muusikateadlane Wang Rui) otsuse. Tegemist oli kõige esimese Shanghai kammerooperi konkursiga.

Sel reedel, 20. septembril on rahvusvaheline üliõpilasspordi päev, mille puhul peab spordipäeva ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Sportima on oodatud nii üliõpilased kui ka õppejõud. Spordipäev toimub spordikeskuses Reval Sport (Aia 20, Kalevi ujula taga) ja osavõtt on tasuta. Kavas on loeng, trennid ja lõõgastumine veekeskuses.

AJAKAVA:
13.45 Kogunemine
14.00 Loeng: “Liikumine, täisväärtusliku elu vundament”
Loengu annab Tallinna Ülikooli kehakultuuri doktorarantuuris õppiv treener Siim Kelner.
Loeng hõlmab teemasid nagu korrapärane toitumine, südametegevus, treeningu tuju reguleeriv mõju, tööalase aktiivsuse mõju päevasele energiatarbele, läbikukkunud yo-yo dieedid ja miks ainult dieedist ei piisa.

TRENNID
Kestus ca 60 minutit.
15.00 Body Pump 25′
15.35 Bosu 20′
16.00 Body Balance 25′
Pärast trenne on võimalik lõõgastuda basseinis ja saunas.

Olulist!
* Kohal olla hiljemalt kell 13.45.
* Osalemiseks ei ole vaja eelnevalt registreeruda.
* Kaasa võtta treeningriided, ujumisriided, rätik.

Septembri algul andis Rotalia Fond pidulikul aktusel Tartus Rotalia majas üle Rotalia stipendiumid, mille pälvis viis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilast.

Rotalia Foundation (USA) koostöös Rotalia Fondiga jagab igal aastal välja 50 stipendiumit summas 2000 eurot Eesti avaõiguslike ülikoolide päevases või statsionaarses õppevormis õppivatele 2. aasta bakalaureuse- või 1. aasta magistriastme üliõpilastele.

Tänavused stipendiaadid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast on:

kooridirigeerimise üliõpilane Matiss Briedis

interpretatsioonipedagoogika üliõpilane Karl Helmeste

lavakunsti õppe lavastaja suuna üliõpilane Mihkel Kohava

klaveri eriala üliõpilane Evita Lohu

tšello eriala üliõpilane Valle-Rasmus Roots

Palju õnne tudengitele ja nende juhendajatele!

Augusti lõpus toimus Hiinas Šanghais P. I. Tšaikovski nimeline pianistide konkurss, mille esikoha pälvis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane Mantas Šernius. 

Mainekas Shanghai Konservatooriumis (Shanghai Conservatory) toimunud konkursil osales mitmes vanuserühmas kokku üle 200 osavõtja, kes olid välja valitud videovooru põhjal. Konkursi laureaadid said võimaluse osaleda sealsamas meistrikursustel ja esineda kontsertidel.

Mantas on õppinud Kaunase Muusikakoolis (Kauno Juozo Naujalio muzikos gimnazija) ja Šoti Kuninglikus Konservatooriumis (Royal Conservatoire of Scotland). Alates 2015ndast aastast õpib ta Eesti Muusika ja Teatriakadeemias professor Ivari Ilja klaveriklassis.

Eesti Teadusagentuur kutsub üliõpilasi esitama teadustöid riiklikule konkursile kuni 16. septembrini 2019. 

„Praeguseks on juunis välja kuulutatud konkursile esitatud juba 70 tööd. Mullu esitati konkursile lõpptähtajaks üle 500 töö. Kuigi osalevate tööde kõrge tase teeb hindajate töö keeruliseks, loodame rohket ja kõrgetasemelist osavõttu ka sel aastal ning innustame nii üliõpilasi kui värskeid vilistlasi järgneva kuu jooksul oma töid esitama,“ ütles Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk.

Töid saab esitada Eesti Teadusagentuuri konkursikeskkonnas https://konkursid.etag.ee. Kandideerima on oodatud üliõpilased kõigilt kõrghariduse tasemetelt.

Konkursi eesmärk on väärtustada teadustööd üliõpilaste seas ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi. Lisaks riiklikele preemiatele antakse sel aastal välja rohkem eripreemiaid kui kunagi varem: Eesti Teaduste Akadeemia presidendi ja riigiõiguse, Sotsiaalministeeriumi, Välisministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja Uno Lauri merenduse eripreemiad.

Preemiafond on sel aastal 77 277,79 eurot ja preemiasummad jagunevad järgmiselt:

Riiklikud preemiad (antakse välja neljas valdkondlikus kategoorias):

• rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 960 eurot, II preemia 650 eurot, III preemia 320 eurot);
• magistriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot);
• doktoriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot);
• kaks valdkondade ja tasemete ülest peapreemiat väärtuses 3600 eurot;

Eripreemiad:

• Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemiad, kokku 5497,79 euro väärtuses;
• Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemiad, kokku 2300 euro väärtuses;
• Välisministeeriumi eripreemiad, kokku 1500 euro väärtuses;
• Sotsiaalministeeriumi eripreemiad, kokku 3400 euro väärtuses;
• Muinsuskaitseameti eripreemiad, kokku 1600 euro väärtuses;
• Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuse eripreemia, 1000 eurot.

Eesti Teadusagentuur korraldab üliõpilaste teadustööde konkurssi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tänavu juba 28. korda.

• Konkursi veeb
• Konkursi tingimused

Lisainfo:
Konkursi koordinaator
Sirli Taniloo
telefon: 526 0562
sirli.taniloo@etag.ee