Rubriik: Uncategorized @et

Teisipäeval, 30. oktoobril toimus EMTA kammersaalis Lilian Semperi stipendiumikonkurss, kus stipendiumi (1000 EUR) pälvis klaverieriala bakalaureuse tudeng Piret Mikalai (juhendaja prof Peep Lassmann, lektor Mihkel Poll).

Pianiste hindas žürii koosseisus prof Helin Kapten ja lektor Mihkel Poll.

Stipendium eraldati Eesti Rahvuskultuuri Fondi kaudu.

19.-22. novembrini toimub EMTA-s Zürichi Kunstide Kõrgkooli (Zürcher Hochschule der Künste) professori, dr Dominik Sackmanni interpretatsiooniteoreetiline eriseminar “Playing expressively. Performing conventions in Western Music from 1700 to 1950”.

Seminari loengutes tulevad käsitlusele järgmised teemad:

* Introduction: Musical Text and Interpretation
* Accents
* Bars and phrases
* From Ornamentation to Improvisation
* Tempo and tempo modifications
* Cadenzas
* Musical rhetoric
* Non-expressive playing

Prof Sackmanni loengud toimuvad esmaspäevast neljapäevani, iga päev kl 14.30 – 16 ja 16.30 – 18
ruumis A402.

Alates novembrist on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias  (EMTA) kandideerimiseks avatud uus ja seni ainulaadne kaasaegsete etenduskunstide magistriprogramm, mille õppetööd hakkavad läbi viima rahvusvaheliselt hinnatud etenduskunstnikud, lavastajad, koreograafid ja teatritrupid.

Uue rahvusvahelise magistriõppekava Contemporary Physical Performance Making (CPPM) algataja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professori Jüri Naela sõnul saab loodav programm olema eksperimentaalse mõtlemisega noorte etenduskunstnike kohtumispaik. „Selle magistriprogrammiga soovime inspireerida noori kunstnikke leidma nende enda loomingulist käekirja, võimaldades neil kohtuda ja töötada väga erinevate etenduskunstnikega üle terve maailma. Kõik külalised on erineva maailmavaate ja töömeetodiga ning just seepärast on nad ka siia õpetama kutsutud,” ütles Nael.

Õppetööd viiakse läbi koostöös hinnatud teatritruppidega, näiteks osalevad programmis Jan Fabre Troubleyn (Belgia), Wuppertal Tanztheater Pina Bausch (Saksamaa), Rimini Protokoll (Saksamaa), La Pocha Nostra (USA), Attis Theatre (Kreeka), Gecko Theatre (Suurbritannia), Jasmin Vardimon Company (Suurbritannia), Complicite (Suurbritannia), SITI Company (USA), Ultima Vez (Belgia), Physical Lab (Suurbritannia) ja paljud teised.

„Sellist külalisõppejõudude koosseisu nagu uus magistriõppekava CPPM pakub, ei võimalda mitte ükski teine teatrikool terves maailmas,” lausus Nael. „Loodava programmi õppekava ja õppeformaat on erakordne ka selle poolest, et tudengid ei käi koolis tavapärase tunniplaani alusel. Vastupidiselt paaritunnistele erialatundidele töötab iga külalisõppejõud üliõpilastega ühe- kuni kahenädalase intensiivse perioodi jooksul, et tudengid saaksid tõepoolest süveneda,” kirjeldas Nael.

Jüri Naela sõnul on loodav programm juba valdkonnas tunnustust leidnud.„Võib julgelt väita, et EMTA uus magistriprogramm loob tulevikus eeldused rahvusvaheliselt hinnatud teatrihariduse ja teatriuurimise keskuse loomiseks Eestis, mis tooks siia noori ning juba ka kogenud kunstnikke üle maailma nii õppima kui ka õpetama,” sõnas Nael.

Magistriprogrammi Contemporary Physical Performance Making esimene kursus alustab 2019. aasta sügisel. Sisseastumisavaldusi saab esitada 15. märtsini 2019. Sisseastumiskatsed toimuvad kevade jooksul Londonis, Tallinnas, Seoulis ja New Yorgis. Õppeprogramm kestab kaks aastat ja õppetegevus on ingliskeelne.

Kursuse koduleht: http://www.mastersincppm.com

Uus magistriõppekava kuulub EMTA heliloomingu, improvisatsioonilise muusika ja kaasaegsete etenduskunstide osakonda. Õppekava eesmärk on edendada EMTA erinevate erialade omavahelist koostööd ja alustada rahvusvahelist etenduskunstnike koolitamist Eestis.

Venno Laul (11.09.1938-14.10.2018) õppis koorijuhtimist Tartu muusikakoolis (Voldemar Kliimand) ja tollases Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (Heino Kaljuste). Aastatel 1968 – 1971 stažeeris Laul tollase Leningradi konservatooriumi assistentuuris. Läbi aastate osales Laul Eesti muusikaelus teeneka pedagoogi ja koorijuhina.

Laul oli Tallinna Konservatooriumi rektor aastatel 1982 – 1992. Tema ametiajal algas EMTA Kivimäelt kesklinna kolimise pikk protsess ning viidi läbi akadeemia praeguse hoone arhitektuurikonkurss. Laul alustas dirigeerimise õppejõuna konservatooriumis tööd 1972. aastal, 1978 valiti ta dotsendiks, 1987 professoriks.

Venno Laulu õpilaste hulgas olid Silvia Landra, Elviira Maasalu, Andres Ammas, Lauri Aav, Eero Raun, Kalev Lindal, Vahur Soonberg, Margus Kask, Ivi Rausi, Lea Teemets jpt.

Venno Laulu ärasaatmine toimub laupäeval, 20. oktoobril Toomkirikus. Kirik avatakse hüvastijätuks kell 13:00. Lilli võib tuua. Toomkiriku teenistus, mida peab peapiiskop Urmas Viilma, algab kell 14:00. Ärasaatmine Metsakalmistul algab kell 16:00. Sinna viivad Toomkiriku eest bussid.

19.–24. oktoobrini toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) muusikafestival SügisFest, kus sel aastal on lisaks muusikale esmakordselt programmis ka teatrietendused ja töötoad. Muusika- ja teatrielamusi toovad publikuni nii EMTA tudengid ja õppejõud kui ka väliskülalised Euroopast ja Ameerikast. 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loometegevuse ja välissuhete prorektori Henry-David Varema sõnul on SügisFest kujunemas akadeemia esindusfestivaliks. “SügisFest ühendab tervet EMTA-t ja toob ühe nädala jooksul kokku muusika interpretatsiooni, heliloomingu, improvisatsioonilise muusika ning kaasaegsete etenduskunstide tudengid ja õppejõud,” ütles Varema. “Festival pakub publikule head ülevaadet sellest mitmetahulisest tööst, mida me Eesti ainsas muusikakõrgkoolis viljeleme,” sõnas Varema. “Lisaväärtusena saame tuua festivalilavale ka meie koostööpartnerid välisriikidest, mis pakub rikastavaid kogemusi nii kaasategevatele tudengitele kui ka publikule,” lisas Varema. 

Festivali pidulikul avaõhtul, 19. oktoobril esietendub teater NO99 suures saalis Georg Friedrich Händeli ooper “Orlando”, mis jõuab vaatajateni Stephan Jörise (DE) verivärskes lavastuses. Rollides astuvad üles EMTA lauluüliõpilased, keda toetab varajase muusika keskuse tudengite barokkorkester. 

20. oktoobri sümfooniakontsert Estonia kontserdisaalis toob publikuni kolme sajandi heliloojate muusika, sealhulgas EMTA doktorandi Giovanni Albini (IT) uudisteose maailmaesiettekande. Lavale astuvad EMTA sümfooniaorkester, magistriõppe üliõpilane, vioolamängija Sandra Klimaitė (LT) ning dirigent Paul Mägi.

Festivali jooksul annavad kontserdi ka EMTA jazzmuusika üliõpilaste ansamblid, kes toovad kuulajateni rokilegendi Riho Sibula hitid. 

Kuulda saab uut elektronmuusikat ning näha, mis juhtub, kui oma jõud ühendavad kontrabassimängijad Kristin Kuldkepp, Jaanus Siniväli ning videokunstnik Tencu. 

Piireületavaid elamusi pakuvad Taavi Kerikmäeja Merle Saarva juhendamisel EMTA kaasaegse heliloomingu üliõpilaste ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti tudengite ühised improvisatsioonid helides ja liikumistes.

Esmaspäeval, 22. oktoobril astuvad EMTA kammersaalis üles noored säravad solistid akadeemia suurimast, muusika interpretatsiooni osakonnast. Ettekandele tulevad väljapaistvad instrumentaal- ja vokaalteosed 20. sajandi muusikaklassikast.

Huvilistel on võimalus saada osa kaasaegsete etenduskunstide õpitoast, mille viib läbi näitetrupp New Public (UK). Samuti toimub tasuta seminar, kus muusika rollist ja muutustest tänapäeva ühiskonnas räägib etenduskunstide administreerimise ning muusikahariduse edendamise pioneer ja konsultant Tony Woodcock (US).

Festivali lõpetab 24. oktoobril Londoni näitetrupi New Public (UK) lavastus pealkirjaga “Lucid”. See naljakas ja kohati häiriv pilguheit unenägude maailma tuuakse publikuni, kasutades leidlikku kombinatsiooni helidest, füüsilisest teatrist ja sürreaalsest huumorist. Londoni kriitikutelt palju kiidusõnu saanud lavastuses astub üles ka eesti näitlejanna Katariina Tamm. Etendust saab tänu viitevaba heli- ja videoülekande tehnoloogia LoLa kasutamisele näha korraga kahes kohas, nii Eesti Rahvusraamatukogu tornisaalis kui ka EMTA kammersaalis.

Festivali sündmused  toimuvad teatris NO99, Helios Hallis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalides ning suuremale osale neist pääseb tasuta.

28. oktoobrist kuni 3. novembrini toimub Rahvusvahelise Nüüdismuusika Festivali AFEKT2018 sümpoosium, mis keskendub festivali peaheliloojate Helmut Lachenmanni, Rebecca Saundersi ja Enno Poppe loomingule. Loengutes ja avatud töötubades analüüsivad AFEKTil osalevad heliloojad ja interpreedid festivalil ettekandele tulevaid teoseid, suhestudes Lachenmanni loomingust lähtuva mõistega “musique concrète instrumental”.

Rohkem infot sümpoosiumi programmi kohta: http://ktkdk.edu.ee/events/event/rahvusvahelise-nuudismuusika-festivali-afekt2018-sumpoosium/

Lisainfo festivali kontsertide kohta: http://festivalafekt.ee/

Sümpoosiumil osalemine on registreerunutele tasuta. Sümpoosioni töökeel on inglise keel.

Sündmust korraldavad Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Rahvusvaheline Nüüdismuusika Festival AFEKT.

Programmi pani kokku festivali AFEKT kunstiline juht Monika Mattiesen.

Koordinaator: Aleksandra Dolgopolova, doktorikool@ema.edu.ee

Rahvusvahelisel muusikapäeval, 1. oktoobril kell 16.00 leiab aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Elisa ühine kontsert, mis toimub 5G ja LoLa tehnoloogia vahendusel korraga EMTA kammersaalis Tallinnas ja Seto Talumuuseumi Tsäimajas Värskas. Kontsert on osa Muusikapäeva programmist.

Tänu Elisa 5G võrgule ja viitevabale heli- ja videoülekande tehnoloogiale LoLa (Low Latency Audio Visual Streaming System) toimub kontsert sünkroonselt kahes erinevas, teineteisest 300 kilomeetri kaugusel asuvas sündmuspaigas. Seto Tsäimaja on kõige kaugem punkt Eestis, kus Elisal on hea valguskaabliühendus – see asub otse Elisa mobiilsidemasti kõrval.

1. oktoobri kontsert on ühtlasi Elisa 5G mobiilside esitlus. Täpselt aasta tagasi sai EMTA IT-juhi Innar Järva ettekanne LoLa tehnoloogia võimalustest esikoha Elisa, äriideede konkursi Ajujaht ja tehnoloogiaportaali Geenius koostöös korraldatud 5G konkursil. Tänu sellele on EMTA-sse esimese ülikoolina Eestis rajatud 5G võrguga Elisa tugijaam, mida kasutatakse ka nimetatud LoLa kontserdi tarbeks.

LoLa tehnoloogia võimaldab üksteisest isegi kuni 5000 kilomeetri kaugusel paiknevatel muusikutel koos musitseerida reaalajas. LoLa ja 5G võrgu koosluse näol on tegemist esimese mobiilse lahendusega, mis on piisavalt kiire ja väikese hilistumisega, et võimaldada videosilla abil ühist musitseerimist interneti püsiühendustest sõltumata.

Kontserdil esinevad pianist Mihkel Poll, kitarrist Jaak Sooäär ja trummar Tanel Ruben (Tallinnas) ning tšellist Henry-David Varema ja laulja Laura Põldvere (Setomaal). Sündmus on kõigile huvilistele tasuta nii Tallinnas kui ka Setomaal. Pärast kontserti on kuulajad oodatud EMTA 4. korruse fuajees toimuvale vastuvõtule.

Muusikapäeva raames toimub EMTA-s veel teinegi kontsert – kell 14.00 esinevad orelisaalis EMTA muusika interpretatsiooni osakonna välisüliõpilased.

LoLa tarkvara on Itaalia Giuseppe Tartini konservatooriumi ning Itaalia Teadus- ja Haridusvõrgustiku konsortsiumi GARR projekt. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale on LoLa riistvara soetatud Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu poolt läbi Euroopa Liidu projekti GÉANT-EaPConnect toetuse.

Teisipäeval, 25. septembril algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 99. kontserdihooaeg, mille rikkalikus programmis on tänavu ka uus kontserdisari “Klaverivirtuoosid”. Värske kontserdisari sünnib koostöös Eesti Pianistide Liiduga.

Kontserdisarja “Klaverivirtuoosid” kunstilise juhi, pianist Mihkel Polli sõnul toob kontserdisari kuulajateni armastatud klaveriheliloojate tähtteosed, mida esitavad Eesti säravaimad pianistid ning EMTA üliõpilased, noored klaverivirtuoosid. “Sarja iga kontsert on pühendatud ühele heliloojale ning esimesel kontserdil tuleb ettekandele legendaarse pianisti ja helilooja Franz Liszti looming,” ütles Poll. “Lisaks täiendavad kontserte tekstilised vahepalad, milles tutvustatakse kontserdil kõlavaid teoseid ja nende loomise ajastut,” lisas Poll.

EMTA kontserdihooajal on publik oodatud osa saama ka juba traditsiooniliseks kujunenud sarjadest ja festivalidest. Muusikafestivali SügisFest programm on tänavu mitmekesisem kui kunagi varem, lisaks kontsertidele pakub festival sel korral ka etendusi ning töötubasid.

Eesti muusikute raudvarale pühendatud kontserdisari “Jubilate” tunnustab ja tänab sel hooajal muusikuid ja pedagooge nagu Lilian Semper, Riho Mägi ja Olavi Kasemaa. Sarja raames toimub ka Balti riikide 100. aastapäevale pühendatud kontsert, kus Baltimaade heliloojate teoseid esitavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Läti Muusikaakadeemia ning Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia keelpillitudengid ning -pedagoogid.

Tänavustest välisesinejatest väärib kindlasti äramärkimist Armeenia päritolu viiulivirtuoos Movses Pogosjan. Samuti jätkub koostöö Peterburi Konservatooriumiga, mille raames jõuavad Eesti publiku ette võimekad interpreedid Venemaalt  – viiuldaja Anna Laukhina ning pianist Regina Glazunova.

2018. aastale paneb piduliku punkti juba traditsiooniks saanud jõulukontsert, kus astuvad publiku ette EMTA tunnustatud õppejõud.

Kontserdihooaja repertuaaris on teosed alates eatust klassikast kuni kaasaegse jazzi ja nüüdismuusika, ooperi ja teatrini. Aastas jõuab lavale 150 kontserti.

Kontserdid ja etendused toimuvad peamiselt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalides (Tatari 13). Enamik kontserte on tasuta.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on Eesti juhtiv muusikale ja teatrile spetsialiseerunud avalik-õiguslik ülikool. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tähistab 2019. aastal oma 100. juubelit.

5.–9. septembrini Hollandis toimunud mainekal nüüdismuusikafestivalil Gaudeamus Muziekweek tuli ettekandele seitse heliteost EMTA praegustelt ja endistelt kompositsiooniüliõpilastelt.

Märtsikuus käis EMTA kompositsiooniosakonnas meistrikursusi andmas Hollandi bassklarnetist Fie Schouten. Kursusele järgnes üleskutse uute lugude kirjutamiseks ning 6. septembril toimunud kontserdil “Turn Up The Bass (Clarinet)” kõlasid uudisteosed kuuelt autorilt: Tze Yeung Ho, Arshia Samsaminia, Juuso Salonen, Gerta Raidma, Johanna Kivimägi ja Einike Leppik.

Teoseid esitasid Fie Schouten, Germaine Sijstermans (bassklarnet), Jeroen Kimman (elektrikitarr) ja Eva van de Poll (tšello).
 8. septembri õhtul kõlas festivalil veel üks Eesti helitöö – Orkest de Ereprijs esitas Alisson Kruusmaa teost “Rain”. Kevadel võitis Alissoni teos Hollandis Apeldoornis toimunud heliloomingukursusel “24th Young Composers Meeting” parima teose preemia.

Hollandi vanimat muusikafestivali, Gaudeamuse Muusikanädalat on korraldatud veidi enam kui 70 aastat. Festivali eesmärk on esitleda uusimaid suundi nüüdismuusikas.